Teede- ja Sideminister — Tee seisundinõuete kinnitamine — RTL, 166, 2399

Teeseaduse (RT 1 1999, 26, 377) paragrahvi 10 1õike 2 alusel: 1. Kinnitada «Tee seisundinõuded» (lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Minister Toivo JÜRGENSON Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud Teede- ja sideministri 1. novembri 1999. a määrusega nr 63 TEE SEISUNDINÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Tee seisundinõuded kehtivad kattega teedele, kruusateedele, sildadele ja viaduktidele (edaspidi sillad). 2. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. 3. Seisundinõuded on kohustuslikud täitmiseks kõikidele teeomanikele. Seisundinõuete täitmise kohustuse võib tee omanik panna lepinguga määratud hooldetööde teostajale. 4. Tee seisund peab vastama vähemalt käesolevate nõuetega kehtestatud tasemele. Tee omanik võib liikluskoormuse muutusest, piirkonna vajadusest või kohaliku omavalitsuse huvidest lähtudes rakendada teele kõrgemat nõutavat seisunditaset. 5. Ohutuks liiklemiseks vaba ruumi peab tee omanik kindlustama teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrusega nr 55 kinnitatud tee projekteerimise normide ja nõuete kohaselt. 6. Juhul kui mõnel teelõigul ei ole tagatud nõutav seisunditase ja seetõttu ei ole võimalik ohutult liigelda, peab see teelõik olema tähistatud liikluskorraldusvahenditega. 7. Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel tuleb juhinduda teede- ja sideministri 17. novembri 1994. a määruse nr 61 «Liiklusalaste Eesti standardite kohustuslikuks kasutamiseks kehtestamine liikluse korraldamisel» (RTL 1994, 53, lk 1806) nõuetest ja 10. aprilli 1997. a määrusega nr 12 (RTL 1997, 97, 572) kinnitatud «Nõuetest tee ääre tähistamiseks tähispostidega». 8. Tee kaitsepiirded peavad olema paigaldatud teeprojekti ja kehtestatud nõuete kohaselt. Piirde detailid ei tohi olla deformeerunud, roostes ega nende värvkate koordunud. 9. Tee seisunditaseme kindlaksmääramiseks ja talihoolde kontrollimiseks tuleb teostada hooldetööde järelevalvet. Järelevalvet korraldab tee omanik, kes peab jälgima tee seisundinõuete ja teehoiutööde tehnoloogianõuete täitmist ning puuduste ilmnemisel rakendama abinõusid nende kõrvaldamiseks. II. KATTEGA TEE SEISUNDINÕUDED 10. Kattega tee on tee, mille sõiduosa pinna moodustab orgaanilise või mineraalse sideainega töödeldud minaraalmaterjali kiht (asfaltbetoonkate, tsementbetoonkate, mustkate jne), kiviparkett või munakivisillutis. 11. Maantee klass ja nõutav seisunditase: Maantee klass ja liiklussagedus (autot ööpäevas) Nõutav seisunditase Põhimaantee Tugimaantee Kõrvalmaantee Kohalik maantee kiirtee (üle 8000) 4 - - - I (6000 - 8000) 3 3 3 - II (3000 - 6000) 3 3 2 - III (1000 - 3000) 3 2 2 2 IV (200 - 1000) - 2 1 1 V (kuni 200) - 1 1 1 12. Tänava liik ja nõutav seisunditase: Tänava liik Nõutav seisunditase Magistraalid: - kiirtee, - põhitänav ja tee, - jaotustänav. Juurdepääsuteed: - kõrvaltänav, - veotänav ja -tee, väljak, parkimisplats, - kvartalisisene tänav, jalgtänav, jalgtee. 4 4 3 2 2 1 13. Ristmikud võivad ühendada erinevaid teid, mistõttu - teel, kus on kiirendus ja aeglustusrajad, kehtivad kõrgema seisunditasemega teele kehtestatud nõuded kuni vastava raja lõpuni; - rampide ja ühendusteede seisund peab vastama kõrgema seisunditasemega tee nõuetele; - peale- ja mahasõitude seisund peab vastama teele kehtestatud seisundinõuetele teemaa ulatuses. 14. Kattega tee seisunditasemete iseloomustus on esitatud järgnevas tabelis. Näitaja Mõõtühik Seisunditase ja selle iseloomustus 1 2 3 4 TEEKATE Tasasus: nõutav keskmine IRI * arv mõõdetud lõigul kuni mm/m 25 15 10 5 Teekatte defektid: praod laiusega kuni 2 cm ja teekatte murenemine sügavusega kuni 2,5 cm võib esineda 15. nov kuni 1. august võib esineda 15. nov kuni 1. juuli võib esineda 15. nov kuni 15. mai võib esineda 15. nov kuni 15. mai augud läbimõõduga alla 20 cm ja sügavusega 2,5 kuni 5 cm võib esineda 15. nov kuni 1. juuli võib esineda 15. nov kuni 1. juuni ei või esineda ei või esineda augud läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm võib esineda 15. nov kuni 15. juuni võib esineda 15. nov kuni 15. mai ei või esineda ei või esineda Roopad: roopa suurim lubatud sügavus (roopa min pikkus 100 m) mm 50 40 30 30 TEEPEENAR Kindlustatud peenra seisund peab vastama katte seisundile Tugipeenar ei tohi takistada vee äravoolu ja võib olla kõrgem või madalam sõidutee kattest või kindlustatud peenrast cm 8 7 5 3 TÄHISTUS Telgjoon ei ole nõutav nõutav nõutav nõutav Äärejooned, liiklusradade ja ristmike märgistus teekatte laiusel üle 7,5 m ei ole nõutav ei ole nõutav nõutav nõutav Tähispostid (maanteel) ei ole nõutav ei ole nõutav nõutav nõutav KÜLGNÄHTAVUS (maanteel) Muldkeha nõlvalt peavad olema kõrvaldatud nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad. Külgnähtavus teepeenra välisservast peab olema vähemalt m 1 2 8 10 Ristmikule lähemal kui 20 m tuleb tagada 5 m võrra laiem külg- nähtavus Ristmikule lähemal kui 40 m tuleb tagada 5 m võrra laiem külg- nähtavus Ristmikule lähemal kui 60 m tuleb tagada 5 m võrra laiem külg- nähtavus HEAKORRASTUS Umbrohu maksimaalne kõrgus: - maantee eraldusribal, teepeenral ja haljasribal cm 30 30 20 10 - tänava eraldus- ja piiriribal cm 30 10 10 10 VAATLUS- JA KAEVUKAANED Kaas võib olla kõrgemal või madalamal teekatte pinnast cm 3 2 2 1 * IRI (International Roughness Index) iseloomustab üksikute 100 m pikkuste kattelõikude tasasust mm/m, mis on määratud kiirusel 80 km/h lainepikkustele 0,3...30 m. 15. Üle 20 cm läbimõõduga ja üle 5 cm sügavusega augu esinemisel tuleb ohtlik koht tähistada liiklusmärgiga. 16. Veeviimarid ei tohi põhjustada vee voolutakistusi ega võimaldada vee sattumist tee muldesse. Kõnniteelt peab olema tagatud vee äravool. III. KRUUSATEE SEISUNDINÕUDED 17. Kruusatee on tee, mille pealiskiht on kruusast, kruus- või killustikliivast või killustikusõelmetest. 18. Kruusateede seisunditasemed on määratletud sõltuvalt maantee klassist või tänava liigist. 19. Kruusateede nõutavad seisunditasemed on järgmised: Maantee klass ja liiklussagedus (autot ööpäevas) või tänava liik Nõutav seisunditase Tänav Tugimaantee Kõrvalmaantee Kohalik maantee Maanteed: IV (200 - 1000) 3 2 2 Maanteed: V (kuni 200)* 2 2 2 Tänavad: kvartalisisesed tänavad, jalgtänavad, jalgteed 3 * Maanteel ja tänaval liiklussagedusel alla 50 auto ööpäevas võib Maanteeamet, valla- või linnavalitsus määrata tee seisunditaseme sõltuvalt tee kasutusest. 20. Kruusatee seisundit iseloomustavad tee pealispinna, külgnähtavuse ning tee heakorrastuse seisunditaseme näitajad on esitatud järgnevas tabelis: Näitaja Seisunditase ja selle iseloomustus 1 2 3 4 PEALISPIND Põikprofiili kalde % vahemikus ei määrata 2,0 kuni 2,5 2,5 kuni 3,0 3,0 kuni 4,0 Kruusa või pinnase valli kõrgus tee servas (cm) ei määrata alla 15 cm alla 5 cm ei või esineda Tasasus auklik ja roopaline üksikud augud või roopad sügavusega alla 8 cm üksikud augud või roopad sügavusega alla 5 cm auke või roopaid ei esine KÜLGNÄHTAVUS Muldkeha nõlvalt peab olema kõrvaldatud nähtavust piiravad rajatised, puud või põõsad. Külgnähtavus tee servast peab olema vähemalt (m) 1,0 1,0 2 8 Ristmikule lähemal kui 10 meetrit tuleb tagada 5 m võrra laiem külg- nähtavus HEAKORRASTUS Teepeenralt muru niitmise sagedus hooaja jooksul ei niideta üks kord kaks korda kaks korda 21. Veeviimarid ei tohi põhjustada vee voolutakistusi ega võimaldada vee sattumist muldesse. 22. Kruusateede kevadised hooldetööd (talvekahjustuste likvideerimine, liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm.) peavad olema lõpetatud tänaval ja IV klassi maanteel 1. juuniks ning V klassi maanteel 15. juuniks. IV. SILDADE SEISUNDINÕUDED 23. Käesolevates nõuetes kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses. Sild - ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle veetakistuse ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem. Viadukt - ühe- või mitmeavaline rajatis, mida mööda tee kulgeb üle kuivamaa takistuse ja millel on vähemalt üks puhas ava pikkusega 3,0 m või rohkem. Veetakistus - jõgi, järv, oja, kraav, meri. Kuivamaa takistus - ristuv tee, raudtee, kodu- või metsloomade liikumistee, jalgtee. 24. Silla vastavuse seisundinõuetele määrab silla üksikute konstruktiivelementide seisund. Konstruktiivelemendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) sõidutee katte laius peab olema võrdne silla pealesõitude katte laiusega. Juhul kui laius ei ole võrdne, tuleb tee kitsenemine tähistada liikluskorraldusvahenditega. Katte tasasus ei tohi erineda pealesõitude katte tasasusest; 2) liikluskord peab olema sõidutee kattel märgistatud teekattemärgistega (ääre- ja telgjooned); silla alguses peavad olema püstmärgised; 3) kõnnitee kate peab olema tasane ning kõnnitee eraldatud sõiduteest teekattemärgistuse, äärekivide või piirdega; 4) käsipuude: - asetus peab olema paralleelne silla äärega; - kõrgus kõnnitee katte pinnast peab kogu ulatuses olema ühtlane; - postide kinnitus silla pealisehitise külge peab olema tugev, detailid ei tohi olla deformeerunud; - värvkate ei tohi olla koordunud ning metalldetailid roostes; 5) hüdroisolatsioon ja deformatsioonivuugid peavad olema vettpidavad; 6) sildeehitise aluspinnal ei tohi esineda märgumisnähte; 7) silla tugiosad (laagrid) ei tohi olla deformeerunud, metalltugiosad roostes ja värvkate koordunud; 8) joatorude sissevooluavadel peavad olema restkatted, metallist veeviimarid ei tohi olla roostes; 9) raudbetoon- ja betoonelementide pind peab olema puhas, ei tohi esineda murenemisi ja pragusid, betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 10) teraselementide pind peab olema värvitud ja puhas, ei tohi olla roostes ja värvkate koordunud, elementides ning nende keevisühendustes ei tohi olla pragusid ning poltühendustel defekte; 11) puitelementide pind peab olema puhas, sellel ei tohi olla silla kandevõimet vähendavaid pehkimisnähte ning värvkate koordunud; 12) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbivajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 13) sammastel ei tohi esineda deformatsioone, vajumisi ega kõrvalekaldeid vertikaalist; 14) sõidutee katendi profiil peab tagama vee juhtimise veeviimaritesse ja vältima elementide märgamist sillalt valguva vee poolt, silla otstes peavad olema veeviimarid mulde uhtumise vältimiseks; 15) koonused peavad olema kindla geomeetrilise kujuga, uhtumisjälgi ei tohi esineda, koonuste kindlustus peab olema terviklik, betoonist või kivipuistest kindlustuse tugi ei tohi olla vajunud; 16) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud. 25. Silla seisunditaseme ja silla konstruktsioonielementide defektide iseloomustus on esitatud järgnevas tabelis: Silla konstruktsioonielement Seisunditase* ja konstruktsioonielementide defektide iseloomustus 3 (väikesed defektid) 2 (keskmised defektid) 1 (suured defektid) PEALISEHITIS Kattes ebatasasused; käsipuudel või piiretel värvidefektid, esineb roostelaike. Katet mitteläbivad augud; deformatsioonivuukide kohal kattes praod või pindmised murenemised; äärekivid kohati murenenud; käsipuudel või piiretel osa detaile deformeerunud, on märgata üksikutes kohtades isolatsiooni või deformatsioonivuukide leket. Katet läbivad augud; deformatsioonivuukide kohal kate lagunenud kogu paksuses; kõnniteeplokkidel ja käsipuupostidel betoon murenenud (armatuur paljandunud); käsipuud või piirded ulatuslikult roostes, osa elemente puudub või on õhukeseks roostetanud, isolatsiooni või deformatsioonivuukide ulatuslik leke. SILDEEHITUSE KANDEKONSTRUKTSIOON Raudbetoon: Armatuurini mitteulatuvad betooni murenemised. Teras: värvidefektid ja kohatised roostelaigud. Raudbetoon: armatuurkarkasside rangid kohati paljandunud. Teras: värvidefektid ja roostetamine on ulatuslikud (koorduvat roostet ei esine). Puit: pehastumise tõttu on kaotanud kuni 10% kandevõimest. Raudbetoon: Armatuur paljandunud ja roostes, talade alumises vöös pikipraod, mis vihjavad armatuuri roostetamisele, betoon karboniseerunud armatuurini, talade otsad tugiosade läheduses lõhkised, tugiosad deformeerunud. Teras: esineb töötava ristlõike vähenemist koorduva roostetamise tõttu, esineb kõverdunud peakandjate või sidemete detaile. Puit: pehastumise tõttu on kaotanud üle 10% kandevõimest. SAMBAD Kohatised pindmised, armatuurini mitteulatuvad betooni murenemised. Betoon- ja kivisammastel üksikud murenemised ja praod laiusega mitte üle 1 mm. Betoon- ja kivisammastel ulatuslikud murenemised ja praod laiusega üle 1 mm, vundamentidel veepiiril uhtumised, kivisammastel mört vuukide vahelt uhutud, üksikud kivid müüritisest välja langenud. LISASEADMED Ja SILLA ÜHENDAMINE MULDEGA Liiklusmärgid ja püstmärgised luitunud või osaliselt roostes, koonustel umbrohi ja võsa, trepid risustunud, voolusäng risustunud. Liiklusmärgid ja püstmärgised roostes või deformeerunud, koonuste kindlustus osaliselt vajunud, treppide betoon osaliselt murenenud, veeviimarid osaliselt ummistunud. Liiklusmärgid või püstmärgised puuduvad, koonused ja mulle suures ulatuses koos kindlustusega uhutud, trepid ja veevoolurennid lagunenud. * Defektide puudumisel on seisunditase 4. 26. Silla seisundit tuleb kontrollida järgmise sagedusega: 1) regulaarselt tööülesannete täitmise käigus hooldetööde järelevalvet teostava töötaja poolt; 2) üks kord kahe aasta jooksul vaheülevaatusel sillaspetsialisti juhtimisel hooldetööde järelevalvet teostava töötaja juuresolekul. Kui silla seisunditase on 1, tuleb edaspidi teostada selle silla ülevaatus kord aastas kuni remonttööde teostamiseni; 3) üks kord kolme aasta jooksul üldülevaatusel. Üldülevaatuse teostamise aja ja teostamise korra kehtestab tee omanik. 27. Juhul kui ülevaatusel on silla seisunditase 1 ja on kahtlusi silla kandevõimes ulatuslike defektide tõttu kandekonstruktsioonides, tuleb korraldada eriülevaatus. 28. Silla seisundi määramise tulemused ja teostatud remonttööd tuleb registreerida silla tehnilise seisundi raamatus (lisa 1) ja silla ülevaatuse kaardil (lisa 2). V. TEE TALVISED SEISUNDINÕUDED 29. Talihoolde nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. 30. Tee omanik või lepinguga määratud talihoolde teostaja peab talihoolde operatiivseks ja optimaalseks korraldamiseks koguma informatsiooni teede seisukorra ja ilmastiku kohta. Informatsiooni kogutakse vaatluste, patrullsõitude, teeilmajaamade ja meteoroloogiakeskuse andmete alusel. 31. Mõisteid kasutatakse alljärgnevas tähenduses. Eriolukord - tugev lumesadu (üle 10 cm lund 12 tunni jooksul), tuisk kestusega üle 12 tunni, jäite tekkimine kestvusega üle 4 tunni ja muudest erakordsetest ilmastikunähtustest tingitud teeolude oluline halvenemine. Eriolukorra fikseerib talihoolet korraldav isik. Vajadusel võrreldakse andmeid lähimate meteoroloogijaamade andmetega. Hooldetsükli aeg - ajavahemik, mille jooksul tuleb taastada nõutav seisunditase. Hooldetsükli aega arvestatakse alates libeduse tekkest, lumesaju või tuisu lõpust või sõidujälgede vahelise lumekihi kriitilise paksuse ületamisest. Libeduse alguse, lumesaju või tuisu lõpu või sõidujälgede vahelise lumekihi kriitilise paksuse ületamise fikseerib talihoolet korraldav isik. Vajadusel võrreldakse andmeid lähimate meteoroloogiajaamade andmetega. Jäide - sile, kas läbipaistev või läbipaistmatu jääkiht, mis tekib vihma-, uduvihma- või udupiiskade langemisel teepinnale, mille temperatuur on alla 0 ºC. Libedusetõrje - sõidutee katte haardeteguri tõstmine soolade, soolalahuse ja puistematerjalide puistamisega või mehaanilise karestamise abil. Lumesus - teed katva lumekihi iseloomustus (kohev lumi, sulalumi (märg lumi), lörts, soola ja lume segu). Lumekihi kriitiline paksus - lumekihi maksimaalne lubatud paksus sõiduteel sõidujälgede vahel lumesaju või tuisu ajal. Lumetõrje - teelt lume eemaldamine ja lume teele sattumise tõkestamine. Ohtlik koht - liiklusmärkidega «Järsk lang» (145) ja «Järsk tõus» (146) tähistatud tõus või langus kaldega üle 4% ja nendel tõusudel või langustel olevad ohtlikud kurvid, mis on tähistatud liiklusmärkidega «Ohtlik kurv» (141, 142) või «Ohtlikud kurvid» (143, 144), samuti raudteeületuskoht 20 meetri ulatuses enne ja pärast raudtee äärmist rööbast ning enne ja pärast teekitsendeid, mis on tähistatud liiklusmärgiga «Teekitsend» (161 - 163) ja muud ohtlikumad kohad, mis on tähistatud liiklusmärgiga «Muud ohud» (185). Puistematerjal - liiv, soola-liivasegu, sõelmed, sõelutud või purustatud kruus, killustik. Ristmik - samal tasandil ühinevatest või lõikuvatest teedest moodustuv ala. Seisunditaseme kehtivusaeg - ajavahemik, mille jooksul teeolud peavad vastama nõutavale seisunditasemele. 32. Maantee klass ja nõutavad seisunditasemed: Maantee klass ja liiklussagedus (autot ööpäevas) Nõutav seisunditase Põhimaantee Tugimaantee Kõrvalmaantee Kohalik maantee kiirtee (üle 8000) 4 - - - I (6000 - 8000) 3 3 3 - II (3000 - 6000) 3 3 2 - III (1000 - 3000) 3 2 2 2 IV (200-1000) 3 1 1 1 V (kuni 200)* - 1 1 1 * Märkus. Liiklussagedusel alla 50 auto ööpäevas otsustab talihoolde vajaduse tee omanik. 33. Tänava liik ja nõutav seisunditase: Tänava liik Nõutav seisunditase Magistraalid: - kiirtee, - põhitänav ja tee, - jaotustänav. 4 4 3 Juurdepääsuteed: - kõrvaltänav, - veotänav ja -tee, väljak, parkimisplats, - kvartalisisene tänav, jalgtänav, jalgtee. 2 2 1 Märkus. Väljaku nõutav seisunditase määratakse vastavalt väljakule suubuvate tänavate seisunditasemetele või väljaku otstarbele. 34. Sõidutee talviste seisunditasemete iseloomustus on esitatud järgnevas tabelis. Näitajad Tee seisunditasemed ja nende iseloomustus 1 2 3 4 LIBEDUS Teepinna seisund lume- või jäätunud kate, libeduse- tõrje ohtlikes kohtades lume- või jäätunud kate, libedusetõrje kogu teel sõidujäljed lume- ja jäävabad teekate lume- ja jäävaba sõiduradade laiuses LUMESUS Kohev lumi alla 10 cm 5 cm 3 cm sõidu- jälgede vahel - Sulalumi või lörts, soola ja lume segu alla 6 cm 3 cm 2 cm sõidu- jälgede vahel - Lumevallide vahe maanteel mõõdetuna teepinnalt, üle* 6 m või vähemalt tee laius 8 m või vähemalt tee laius 9 m 10 m TASASUS Roopad või ebatasasused kinnisõidetud lumes alla 4 cm 3 cm sõidu- jälgede vahel võib olla kinnisõidetud lumekiht alla 2 cm teekate puhas, õhutemp alla -12 ºC lubatud sõiduradade vahel lumekiht kuni 1 cm * Linnade, alevite ja alevike piires peab lumevallide vahe teel olema vähemalt 6 meetrit. 35. Seisunditaseme muutus teel võib toimuda ristmikel, asula piiril või kattega tee üleminekul kruusateeks. 36. Teerajatise (ristmik, sild, kõnnitee, ühissõiduki peatus, parkla, väljak) seisunditase peab olema vähemalt samaväärne tee seisunditasemega, kus teerajatis asub. Parkla peab vastama vähemalt käesolevate nõuetega kehtestatud minimaalsele seisunditasemele. 37. Teerajatise kohta kehtivad järgmised täiendavad nõuded: 1) ristmik peab olema lumest puhastatud; 2) ühissõiduki peatuses peab olema lumest puhastatud laiendus ja ooteplatvorm ning neil peab olema tehtud libedusetõrje; 3) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid; 4) parklas ei tohi koheva lume paksus ületada 5 cm; 5) jalgtee peab olema puhastatud kohevast lumest ja teel peab olema teostatud libedusetõrje; 6) trammiteed ja nende vaheline ala peab olema puhastatud lumest ja jääst; 7) raudteeületuskoht peab olema puhastatud lumest ja jääst; 8) maa-aluse tehnovõrgu luugid ja restid peavad olema lumest ja jääst puhastatud. 38. Lume äraveo nõuded kehtestab tee omanik. 39. Talihoolde käigus tänaval libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jäägid tuleb sõiduteelt, kõnniteelt ja eraldusribalt ära vedada vahetult pärast kevadist lume sulamist või hiljemalt 15. maiks. Need hooldetööd kuuluvad talviste hooldetööde koosseisu. 40. Eriolukorra järgselt pikeneb hooldetsükli aeg kolmanda ja neljanda seisunditasemega teedel 12 tunni võrra, teistel teedel 24 tunni võrra. 41. Hooldetsükli ajad tundides teedel: Tee seisunditase Lume ja lörtsi eemaldamine sõiduteelt Libedusetõrje Soola-lume segu eemaldamine sõiduteelt Kõnnitee puhastamine ja libedusetõrje Teerajatise kohta kehtivate täiendavate nõuete täitmine 4 2 2 4 6 8 3 5 4 8 8 12 2 12 8 - 12 24 I 36 24 - - 36 42. Lumesaju või tuisu ajal alustatakse lume või lörtsi eemaldamist lume- või lörtsikihi kriitilise paksuse ületamisel, mis on kindlaks määratud teehoiutööde tehnoloogianõuetes. 43. Tee omanik peab tagama nõutava seisunditaseme kehtivusaja järgmiselt: 1) kiirteel - kogu ööpäeva jooksul kõigil nädalapäevadel; 2) I klassi maanteel - kõigil nädalapäevadel kell 6.00 - 22.00. Muul ajal on lubatav ühe taseme võrra madalam seisunditase; 3) II klassi maanteel - kõigil nädalapäevadel kell 7.00 - 21.00. Muul ajal on lubatav ühe taseme võrra madalam seisunditase; 4) III klassi maanteel - kõigil nädalapäevadel kell 7.00 - 21.00. Muul ajal on lubatav seisunditase vähemalt 1; 5) IV ja V klassi maanteede ning tänavate ja kõnniteede seisunditaseme kehtivusaja määrab vastavalt Maanteeamet või valla- või linnavolikogu. 44. Hooldetööde teostaja on kohustatud pidama talihoolde päevikut (lisa 3). Lisa 1 tee seisundinõuete juurde Silla tehnilise seisundi raamat . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . (tee omanik - teedevalitsus ja tee piirkond, valla- või linnavalitsus) Tee nimetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ja nr . . . . . . . . . . . . . . . . Silla aadress . . . . . . . . . . . . . . nimetus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . nr . . . . . . . . . . . . . . . . Ületatav takistus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Silla ehitusaasta . . . . . . . . . . . . . . . Silla tüüp (konstruktsioon) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Tehnilised näitajad: pikkus . . . . . . . . . . . . . . . . . . m avade arv . . . . . . . . . . . . . . . . avade pikkused gabariit . . . . . . . . . . . . . . . . . . gabariidi muutus . . . . . . . . . . (aastal) Silla projekteeritud kandevõime . . . . . . . . . . . . . . . . . Kehtestatud kandevõime piirang . . . . . . . . . . . . . . . . " . . . " . . . . 20. Kandevõime piirangu kaotamine . . . . . . . . . . . . . . . . " . . . " . . . . 20. Silla seisundi hindamise tulemused ja tehtud remonditööd __________________________________________________________________________ Aasta, kuu ja päev Silla seisundi hindamise tulemused, tehtud __________________________________________________________________________ Lisa 2 tee seisundinõuete juurde (Vt planket RTL 1999, 166, 2399) Lisa 3 tee seisundinõuete juurde (Vt planket RTL 1999, 166, 2399)