Majandusminister — Geoloogiliste tööde ohutuseeskirja kinnitamine Geoloogiliste tööde ohutuseeskiri — RTL, 165, 2392

Geoloogiliste tööde ohutuseeskirja kinnitamine Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 22 lõike 3 alusel määran: Kinnitada geoloogiliste tööde ohutuseeskiri (juurde lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 30. novembri 1999. a määrusega nr 61 GEOLOOGILISTE TÖÖDE OHUTUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Geoloogiliste tööde ohutuseeskirja (edaspidi eeskiri) väljaandmise aluseks on tehnilise järelevalve seaduse paragrahvi 22 lõige 1, kusjuures on arvestatud EL direktiivi 92/104/EEC nõudeid ja ILO konventsiooni nr 176 otsuseid. 2. Käesolev eeskiri käsitleb järgmisi geoloogilisi töid: 1) maavara geoloogiline uuring; 2) üldgeoloogiline uurimistöö; 3) maavarade kaevandamisega mitteseotud allmaaehitise rajamiseks tehtav geoloogiline uuring. 3. Käesolev eeskiri sätestab nõuded eeskirja punktis 2 nimetatud geoloogiliste tööde ohutuks läbiviimiseks ning on kohustuslik täitmiseks geoloogilisi töid tegevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. 4. Geoloogiliste tööde juhi või vastutava järelevaataja määrab geoloogiliste tööde litsentsi omanik. Geoloogiliste tööde juht või vastutav järelevaataja korraldab geoloogilisi uuringuid nii, et oleks tagatud tööohutus, tehniliste nõuete täitmine ja keskkonnakaitse. 5. Geoloogiliste tööde juhiks või vastutavaks järelevaatajaks võib olla isik, kes on selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud. 6. Töötajad peavad saama õigusaktides ettenähtud väljaõppe ja juhendamise. Välitööde korral tuleb töötajaid enne tööle siirdumist tutvustada välitööde eripärasuse tingimustega antud piirkonnas. 7. Geoloogiliste tööde käigus mäetöid tegevad töötajad peavad läbima tervise kontrolli. 8. Geoloogilistel töödel kasutatavaid puurseadmeid võib käitada või juhtida isik, kes on saanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I 1999, 60, 616) sätestatud korras tööde eripära arvestava väljaõppe ja tema sobivus selleks tööks on tõendatud. 9. Töökohas töötamine peab olema ohutu. Eriolukorras (avariid jmt) töötamiseks võib lubada ainult väljaõppe saanud töölisi, keda täiendavalt juhendatakse enne nimetatud tööde läbiviimist. 10. Iga töötaja, olles märganud inimeste tervist, vara või keskkonda ähvardavat ohtu, on kohustatud tarvitusele võtma abinõud selle kõrvaldamiseks ja teatama ohust järelevalveks õigustatud isikule. Kui ohu kõrvaldamine ei osutu võimalikuks, tuleb tööd kohe katkestada ja töölised viia ohutusse kohta. 11. Töötajad peavad olema vastavalt töötingimustele varustatud isikukaitsevahenditega (kiivri, kaitseprillide, kinnaste, kummisaabaste, tolmuvastase respiraatoriga jm) ning on kohustatud neid vajadusel kasutama. Isikukaitsevahendite hoidmine, väljaandmine ja kasutamine toimub ettevõttes kehtestatud korra kohaselt. 12. Seadmed, mille ohtlikus läheduses nende kasutaja töö käigus viibib, peavad olema ohutust tagavate piiretega ning seal töötamine ei tohi põhjustada libisemist, komistamist või kukkumist. 13. Seadmete töötamise ajal on keelatud nende remontimine, puhastamine, käsitsi määrimine, samuti piirete või nende osade eemaldamine. Piirded võib eemaldada pärast seadme täielikku peatumist. 14. Kasutatavad seadmed peavad vastama tervisekaitse ja ohutuse põhinõuetele, mida peab järgima masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel (RTL 1994, 31, 1027). 15. Geoloogilistel töödel kasutatavad seadmed, mis kuuluvad Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis registreerimisele, tuleb enne kasutamisele võtmist registreerida. Seadmete registreerimine toimub vastavalt majandusministri 1. juuni 1999. a. määrusega nr 42 kinnitatud «Tehnilise järelevalve alla kuuluvate väljaspool tehnolooglist protsessi kasutatavate seadmete loetelu ja nende registreerimise kord» (RTL 1999, 98, 1201) kehtestatud nõuetele. 16. Kraanade kasutamisel tuleb täita majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 17 kinnitatud «Kraanade valmistamise ja kasutamise eeskirja» (RTL 1999, 55, 734) nõudeid. 17. Kõrgtöödele lubatakse isikuid, kes on läbinud spetsiaalse tervisekontrolli. 18. Kõrgtöödel on keelatud töötada välitingimustes äikese, lausvihma, kiilasjää, tugeva lumesaju ja üle 5-pallise tugevusega tuule puhul ning üle anda tööriistu, materjale jne ühelt töötajalt teisele kätteviskamise teel. 19. Elektriseadmete paigaldamine, kasutamine ja remont toimub vastavalt kehtivatele elektriohutuseeskirjadele. II. VÄLITÖÖD 20. Välitööd käesoleva eeskirja mõistes on toimingud, mida tehakse geoloogilistel töödel vabas looduses maismaal ja veekogudel. 21. Enne välitööde algust kooskõlastab geoloogiliste tööde teostaja need vastavalt keskkonnaministri 22. juuni 1995. a määrusele nr 29 (RTL 1995, 51/52, 1731). 22. Välitöödele suunatav grupp peab olema varustatud geoloogilisteks töödeks vajalike seadmete ja ohutusvahenditega. 23. Kõik välitööle suunduvad töötajad kuuluvad välitöödeperioodi eel kohustuslikule kaitsesüstimisele. 24. Enne välitööde algust tuleb nendest osavõtjaid tutvustada välitööde piirkonna iseärasuste, töötingimuste ja ohutusnõuetega. 25. Laagri ümberpaigutamine ei ole lubatud uude kohta ilma, et kõik laagrist äraolevaid grupi töötajaid oleks informeeritud uue laagri täpsest asukohast ja selle leidmise teest. 26. Välitööde juht määrab uuringugrupi geoloogilisele marsruudile (edaspidi marsruudile) väljasaatmise eel selle vanema, märgib tema ning oma kaardile marsruudi kulgemise tee, tagasituleku aja ja informeerib grupivanemat marsruudil tekkivatest võimalikest ohtudest. 27. Uuringugrupi liikumisel jälgitakse, et inimestevaheline kaugus ei ületaks nähtavuse või kuuldavuse piiri. Kui marsruudist osavõtja jääb maha väljapoole nähtavuse või kuuldavuse piiri, peab grupivanem grupi liikumise peatama ja mahajääjat järele ootama. 28. Uuringugrupp koosneb vähemalt kahest inimesest. Kui üks nendest õnnetusjuhtumi tõttu ei saa edasi liikuda, peab teine osutama kannatanule kohapeal võimete kohaselt abi ja tegema kõik päästegrupi kohale kutsumiseks. Kannatanu ajutine üksijätmine on lubatud tingimusel, et üksijäänu võib täielikus ohutuses oodata abi. Lahkuja märgib kaardile kannatada saanud töötaja asukoha või koostab asukohaskeemi. 29. Uuringugrupil peavad kaasas olema sidevahendid (raadio, telefon) sideks grupi ja välitööde juhi vahel. 30. Tuisu, tugeva lumesaju, pikaajalise saju, tiheda udu jne puhul tuleb marsruut katkestada, inimesed viia varjulisse kohta ja oodata ilma paranemist. 31. Marsruut tuleb läbida valgel ajal ja arvestusega, et kõik töötajad jõuavad laagrisse tagasi enne pimenemist. 32. Ühepäevaselt marsruudilt tagasi tulemata grupi otsimist tuleb alustada hiljemalt 12 tunni, mitmepäevaselt - hiljemalt 24 tunni möödumisel tagasituleku tähtajast. 33. Välitöödeks kasutatud maa-ala tuleb korrastada vastavalt keskkonnaministri 22. juuni 1995. a määrusega nr 29 kinnitatud korrale (RTL 1995, 51/52, 1731). 34. Veetõkke (jõe, järve) ületamise koha valib grupivanem, järgides seejuures ületamise ohutusnõudeid ja määrab ohutu ületamise viisi. 35. Ohutusköie kasutamise puhul peab veetõkke ületaja olema kinnitatud libiseva aasa abil ohutusköie külge. 36. Kui vee temperatuur on alla 12 °C, võib läbida ainult kitsast jõge. Üle 0,7 m sügavusega veetõkke jalgsi ületamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid (ohutusköit, teivast, ritva jne). 37. Jõe ületamisel koolmekohal tuleb üleminekurada märgistada mõlemalt poolt selle pikitelge 1,5-3 m kauguselt. Üksikud sügavad kohad või muud takistused ülemineku kohal märgistatakse eraldi. 38. Mootorsõidukiga tuleb veetõke ületada väikesel kiirusel, peatamata ja käiku vahetamata. 39. Veetõkke (jõe, järve) ületamisel paadiga tuleb täita väikeujuvvahenditele kehtestatud nõudeid. 40. Paadi ümbermineku vältimiseks peab koorem ja inimesed paadis olema jaotatud ühtlaselt. 41. Mootorpaadiga sõitmisel ei tohi teha järske pöördeid. Lainetuse tekkimisel tuleb paat suunata risti laineid ja vähendada kiirust. 42. Soo ületamisel, kus puuduvad teed või jalgrajad, tuleb inimestel liikuda üksteise järel vahemaaga mitte alla 2-3 m ja järve kinnikasvamise teel tekkinud soos liikumisel mitte astuda eesliikujate jälgedesse. Liikumisel tuleb julgestuseks kasutada ritva või ohutusköit. 43. Metsas liikumisel tuleb grupi liikmetel järgida visuaalse ja heliside pidamise nõudeid ning kanda kaasas kirvest. 44. Puu langetamisel tuleb teha langetussälk. Puu langetamine ilma langetussälguta on keelatud. Niipea kui puu hakkab langema, tuleb eemalduda langevast puust ohutusse kaugusesse. Ohtlikult kaldu oleva puu langetamisel tuleb langetushargiga kontrollida puu seismiskindlust. 45. Puult laasitakse oksad suunaga puutüvest ladva poole. Kirvega laasimisel peab laasija asuma raiutavate okste suhtes tüve vastaspoolsel küljel. Keelatud on raiuda või saagida oksi seistes langetatud puul. 46. Metsas liikumisel tuleb tuulemurdudest mööduda. Kui on tingimata vaja läbida tuulemurdu, tuleb liikuda ettevaatlikult, eriti pehkinud puude olemasolul. 47. Kui tööpiirkonnas on metsatulekahju tunnuseid (suitsulõhn, loomade ja lindude paaniline põgenemine ühes suunas), tuleb grupil liikuda tulekahjust eemale ja võimaluse korral tulekahjust teatada kohe päästeteenistusele. 48. Äikese puhul on keelatud varjuda üksikult seisva kõrge puu all. 49. Kui tööpiirkonnas leitakse maapinnale ulatuvaid piirestamata kaevanduskäike, tuleb need ümbritseda piirdeaiaga ja tähistada selgelteristatavate märkidega. III. GEOFÜÜSIKALISED TÖÖD 50. Geofüüsikalised tööd käesoleva eeskirja mõistes on toimingud, mida tehakse spetsiaalseid uurimismeetodeid (elektromeetria, magnetomeetria, radiomeetria, gravimeetria, karotaaþ jt) kasutades maavarade uuringul ja otsingul ning maapõue geolooglise ehituse uurimisel maapinnal, maapõues, veekogul ja õhus. 51. Geofüüsikalisteks töödeks kohandatud autod (seismo-, karotaaþi- ja elektriuuringujaamad jt) peavad olema varustatud tulekustutite ning päästevahenditega. 52. Elektromeetrilise uuringu seadmega töötamisel (kombineeritud profileerimine, laetud keha meetod, gradiendi meetod, ergutatud polarisatsiooni meetod) peab olema takistatud kõrvaliste isikute vooluallika lähedusse sattumine. 53. Kui uuringuks vajalikud elektriliinid kulgevad asustatud alal, kõrges rohus või tihedas võsas, tuleb piki liini nähtavale kohale asetada hoiatussildid pealdisega «Mitte puudutada - eluohtlik». 54. Kui toiteallikana kasutatakse akupatareid, peab viimane paiknema kummimatil või mõnel muul dielektrilisel alusel. 55. Laialdasele maa-alale asetatud toiteliini korral, kui liini elektroodide maa sisse paigaldamise kohad ei ole elektromeetria aparatuuri operaatorile nähtavad, jäetakse elektroodi juurde valvesse töötaja. 56. Kui toiteallikana kasutatakse elektrigeneraatorit, tuleb generaatorit ja sellega ühendatud seadmeid kontrollida generaatori väikestel pööretel. Generaatori koormamiseks tuleb seejuures kasutada koormustakistit või viimase puudumisel korralikult maa sisse paigaldatud elektroodidega toiteliini. 57. Generaatori töötamise ajal on operaator kohustatud viibima juhtimispuldi juures ja generaatori seiskumiseni jälgima juhtimisseadiseid. 58. Toiteliini juhtmed tuleb paigaldada selliselt, et oleks välistatud nende vigastamine transpordivahendite poolt. Ristumisel teega juhtmed kaetakse või riputatakse teepinnast vähemalt 4 m kõrgusele. 59. Toiteliini tohib parandada (isoleerida juhtme paljastunud kohta, jätkata juhet jne) ainult väljalülitatud toiteallika korral. 60. Juhtmete isolatsiooni tuleb kontrollida enne nende kasutamist ja juhtme iga jätkamise järel. 61. Juhtme poolile maha- või pealekerimisel peab pooli alus olema kindlalt autole kinnitatud. 62. Enne toiteliini pingestamist peab operaator hoiatama liinil töötajaid kokkulepitud signaaliga (raadiosignaal, helisignaal jt). Telefonside kasutamisel kontrollib operaator oma korralduste arusaadavust ja nõuab töötajatelt nende kordamist. 63. Pärast teate saamist mõõtmiseks valmisoleku kohta eemalduvad töötajad elektroodi paigaldamise kohast ja toiteliinist vähemalt 2 m kaugusele operaatori poolt määratud ajaks. Pärast mõõtmise lõpetamist tuleb elektritoiteallikad välja lülitada. 64. Magnetomeeter ja/või gravimeeter tuleb mõõtmise ajaks üles seada autost vähemalt 5 m kaugusele. 65. Välitingimustes võib magnetomeetrit remontida valmistajatehase kasutamisjuhendis lubatud mahus. 66. Gravimeetrit võib transportida ainult selleks ettenähtud spetsiaalses pakendis ja võimalikult sujuvalt liikuval veovahendil. 67. Geofüüsikalisi uuringuid on lubatud teha selleks ettevalmistatud puuraukudes, kus on tagatud uuringuks vajalike mõõteriistade (karotaaþisondi, raskuste jne) takistamatu üles ja alla liikumine. 68. Puuraugul töötamisel tuleb karotaaþijaam paigaldada nii, et oleks tagatud hea nähtavus ja vajadusel side karotaaþijaama ning puuraugu suudme vahel. 69. Karotaaþi korral radioaktiivsete ainetega tuleb täita kiirgusseaduses (RT I 1997, 37/38, 569; 1998, 97, 1520; 1999, 88, 804) sätestatud nõudeid. 70. Puuraugul töötamisel peavad töökohad pimedal ajal olema valgustatud. 71. Puuraugu suudme kohale paigaldatud tõsteplokk tuleb kinnitada töökindlalt. 72. Karotaaþijaama seadmed peavad olema autole paigutatud nii, et oleks välistatud auto heitgaaside sattumine jaama vintsiruumi ja laborisse. 73. Karotaaþijaama ja puuraugu suudme vahel ei tohi olla karotaaþi kaabli liikumist takistavaid esemeid. 74. Enne mõõteriista laskmist puurauku tuleb kontrollida vintsi korrasolekut ning mõõteriista kinnitust kaabli külge. 75. Mõõteriista puuraugust ülestõstmisel selle kokkupõrke vältimiseks plokirattaga, tuleb kaablile mõõteriista (sondi, raskuse) kinnituskohast 10 m kõrgemale kinnitada hoiatav märk. Puuraugust ülestõstetava mõõteriista (sondi, raskuse) lähenemisel puuraugu suudmele ja pärast hoiatava märgi nähtavale ilmumist tuleb tõstekiirust vähendada. 76. Üle 40 kg raskuste ja üle 2 m pikkuste mõõteriistade käsitsi ülestõstmine ja allalaskmine puurauku on keelatud. 77. Puurauku lastava karotaaþikaabli külge kinnitatud mõõteriista kinnitusvahendi tõmbetugevus ei tohi ületada 2/3 kaabli tõmbetugevust. 78. Vintsi peatamine tuleb fikseerida hammastõkesti (lõkatsi) abil. Tõkesti linki ei tohi rakendada vintsitrumli kiire pöörlemise ajal. Mõõteriista allalaskmise ja ülestõstmise ajal ei tohi kummarduda kaabli kohale, astuda kaablist üle ning puudutada käega liikuvat kaablit. Kaablit tuleb suunata vintsi trumlile kaablisuunaja abil. 79. Kaabli liikumise ajal on keelatud nihutada kaablil olevaid märke või asetada sinna uusi märke. 80. Rõhu all olevas puuraugus tehakse geofüüsikalisi mõõtmisi spetsiaalse lubrikaatoriga varustatud ja puurauku tihedalt sulgeva kaane kaudu. Vibratsiooni tekkimisel tuleb lubrikaator vastavate tõmmitsatega kaanele kinnitada. 81. Mõõteriist lastakse surve all olevasse puurauku pärast seda, kui on kontrollitud puuraugu suudme sulgemise tihedust. 82. Lubrikaatori külge- või lahtiühendamisel, samuti tema tühjendamisel tuleb puuraugu siiber sulgeda. 83. Kõrvaliste isikute vedu ja viibimine karotaaþiauto vintsiruumis ning laboris on keelatud. 84. Puurauku kinnijäänud mõõteriista või raskuse vabastamisel vintsi või puurseadme abil tuleb töötajad, kes pole otseselt seotud antud operatsiooni läbiviimisega, eemaldada ohutusse kaugusesse. 85. Kui karotaaþijaama varustatakse elektrivooluga kohtkindlast vooluallikast, tuleb neid ühendav toitekaabel asetada läbikäikudest ja jalgradadest võimalikult eemale ning riputada vähemalt 2 m kõrgusele. 86. Karotaaþjaama elektrivõrku võib pingestada pärast võrgu montaaþtööde täielikku lõpetamist. Võrgu kokkupanek ja lahtivõtmine pingestatud olekus on keelatud. 87. Lõhketööde läbiviimisel tuleb juhinduda lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) nõuetest, selle alusel välja antud ning kehtestatud eeskirjadest ja juhenditest, samuti käesoleva eeskirja nõuetest. 88. Lõhketöid puuraugus võib läbi viia vastavat kutsetunnistust omav lõhkemeister või lõhkaja lõhketööde tegemise eest vastutava isiku poolt kinnitatud lõhketööprojekti järgi. 89. Lõhkamise ettevalmistamise ja lõhkamise ajal on muude tööde tegemine puuraugul keelatud. 90. Lõhkelaenguteks puuraugus kasutatakse torpeedosid või perforaatorlaenguid. 91. Laengu suurus ja torpeedo kuju määratakse lõhketöö projektis. 92. Torpeedo normaalse liikumise tagamiseks puuraugus peab selle välimine läbimõõt olema manteltorudega vooderdamata puuraugu puhul augu läbimõõdust 25 mm väiksem. Manteltorudega vooderdatud puuraugu puhul peab torpeedo välisläbimõõt olema 10 mm väiksem toru siseläbimõõdust; erandjuhul võib lõtku vähendada 6 millimeetrini. 93. Laetud torpeedo mahukaal peab tagama tema sukeldumise puuraugus olevasse vette. 94. Torpeedo hermeetilisuse kontrolliks lastakse kuiva liivaga täidetud torpeedokest üheks tunniks puurauku, projekteeritud lõhkamise sügavusele. 95. Löökpadrun asetatakse torpeedo ülaossa. Löökpadrunisse paigutatakse vähemalt kaks detonaatorit. 96. Torpeedost väljuvaid elektrijuhtmeid ei tohi jätkata ja nende väljumiskoht torpeedost tuleb hoolikalt isoleerida. Elektrijuhtmed tuleb iga 10 m tagant kinnitada torpeedo sisselasketrossi külge. 97. Enne torpeedo puurauku laskmist tuleb: 1) eemaldada puuraugust filtrid; 2) kontrollida, kas puuraugus ei ole varinguid; 3) vajadusel puhastada puurauk. 98. Laetud torpeedo lastakse puurauku vintsi abil ühtlase kiirusega. Sisselasketrossil peab olema torpeedo paigutussügavuse märge. 99. Torpeedo monteeritakse torpedeerimiskoha lähedal asuvas ruumis või varikatuse all. 100. Torpeedo tõrke korral tuleb elektrijuhtmed viivitamatult süütemasinast lahutada ja lühistada ning pärast torpeedo ülestõstmist torpeedo küljest eraldada. Tõrke andnud torpeedo tuleb hävitada ilma seda lahti võtmata. Kui tõrke andnud torpeedot ei ole võimalik puuraugust välja võtta, hävitatakse see puuraugus teise torpeedo abil. IV. HÜDRO- JA EHITUSGEOLOOGILISED TÖÖD 101. Kompressorseadmete ja surve all töötavate torustike kasutamisel tuleb täita «Õhukompressorite ja õhutorustike ülesseadmise ja ohutu kasutamise eeskirjade» nõudeid. 102. Proovipumpamiseks kasutatavad seadmed tuleb paigaldada töökohale vastavalt nende kasutamisjuhendi nõuetele. Töökoht peab olema tasane, puhas ja kergesti juurdepääsetav. 103. Puuraugust tulev vesi juhitakse eemale seadmete paigutamise kohast, kusjuures tuleb vältida maanteede ja töökohtade üleujutamist. Vee äravoolutoru või vooliku kalle peab olema vähemalt üks kraad äravoolukoha suunas. 104. Puuraugust väljaulatuva manteltoru otsal ei tohi olla sakke ega lõikavaid servi. 105. Proovipumpamine on keelatud lagunenud toestusega (vooderdusega) salvkaevust ja ðurfist. Veepumpamisel ðurfist või ðurfpuuraugust peab ðurfi suue olema kaetud vastupidava kattega. 106. Veehulga mõõtepaak tuleb paigaldada tasasele pinnale või tasasele alusele, mis tagab paagi püsivuse. Puhastuspumpamiseks kasutatav veehoidla (süvend) tuleb piirata vähemalt 1,2 meetri kõrguste käsipuudega või katta pealt laudkattega. 107. Keelatud on hüdrogeoloogilisi mõõteriistu (veetasememõõtjat, proovitoru jm) puurkaevu lasta ja üles tõsta katkiste kiududega trossi abil. 108. Pumpamise ajal peab pumpamist jälgiv töötaja olema kaitstud vihma ja tuule eest ning talvisel ajal olema võimalus viibida soojustatud ruumis. 109. Vee väljapumpamisel elektrisukelpumbaga (süvaveepumbaga) on keelatud alla lasta ja üles tõsta voolu all olevat pumpa. Pumba toitekaabel peab olema allalaskmise trossi külge kinnitatud vähemalt iga 1,5 m järel. Sukelpumba lüliti peab asuma lukustavas ruumis, kapis või karbis. 110. On keelatud lasta puurauku puurvarrast või manteltoru, mille pikkus ületab puurseadme masti kõrguse. 111. Vee või tamponeerimise mördi pumpamiseks puurauku peab selleks kasutataval survepumbal ja sellega ühendatud survetorustikul olema manomeeter. 112. Enne tampoonide paigaldamist puurauku tuleb: 1) veenduda, et puurauk on läbitav, vajadusel augu läbitavust kontrollida ðablooniga; 2) kontrollida pneumaatilise või hüdraulilise tampooni kaitseklappide korrasolekut ja töökindlust. 113. Torustik, mille abil pumbatakse vett puurauku töösurvega üle 5 baari, tuleb asetada kindlatele pukkidele, kui puudub torustiku asetamiseks sobiv looduslik tugipinnas. 114. Survevooliku või survetoru ummistumisel on keelatud seda lahti võtta enne pumba peatamist ja pumba kui ka survevooliku või survetoru vabastamist surve alt. 115. Puuraugust puurhiiva eemaldamisel nn klapptoruga on keelatud: 1) tühjendada puurhiivaga täidetud klapptoru vahetult tööplatvormil; 2) jätkata klapptoru allalaskmist lõtvunud trossiga. Lõtvunud tross tuleb viivitamatult tagasi kerida vintsi trumlile; 3) seista vahetult puuraugu suudme juures klapptoru allalaskmise või ülestõstmise ajal. 116. Puurhiiva väljauhtmisel veega tuleb väljauhutud hiiva- ja veesegu juhtida puuraugust kaugusele, mis välistab selle tagasivalgumise puurauku. 117. Välitingimustes pinnase survetugevuse ja nihkeomaduste määramisel, k.a pinnasesse sondi või vaia surumisel, tuleb surveseadmete kasutamisel (käesoleva eeskirja nõuete kõrval) juhinduda surveseadmete valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirjast (RTL 1999, 55, 734). 118. Enne välitööde algust tuleb veenduda, et katsetööde kohas ei oleks maa-aluseid kommunikatsioone (kaablid, torustikud jms). 119. Katsetöö tegemisel kaeveõõnes (süvendis, kaevandis) peab olema tagatud kaeveõõne seinte püsivus. 120. Enne katsetöö algust tuleb kontrollida seadme (sh trossid, klambrid, hüdrosüsteemid, mõõteriistad) korrasolekut ja selle kinnitust pinnasesse. 121. Kui katsetööde käigus avastatakse rike seadmes või mõõteaparatuuris või muid puuduseid, tuleb katsetööd katkestada ja taasalustada alles pärast rikete või puuduste kõrvaldamist. 122. Surve all oleva torustiku remontimine on keelatud. 123. Seadme käitajal, kes vahetult juhib seadme tööd, peavad olema selleks tööks vajalikud teadmised ja oskused. V. PUURTÖÖD 124. Puurseade on käesoleva eeskirja mõistes statsionaarne, mobiilne (autole, roomikutele või ujuvvahendile monteeritud) või veetav (haagisele kinnitatud) seadeldis puuraukude puurimiseks maapõue. 125. Puurseadme töökohale paigaldamine ja sellega töö alustamine toimub geoloogiliste tööde juhi või vastutava järelevaataja loal. 126. Puurseadme kaugus ehitisest (hoonest ja rajatisest) peab üldjuhul olema võrdne vähemalt puurmasti kõrgusega. Vastavate ametkondadega kooskõlastatult võib monteerida ja kasutada puurseadet eelnimetatud objektidest ka lähemal. Paigaldatud puurseadme, konstruktsioonide jms vahele peab jääma vähemalt 0,7 m laiune läbikäik. 127. Enne puurseadme montaaþi alustamist või töökohale paigaldamist tuleb töökoht tasandada, puhastada ning rajada ohutud juurdepääsud. 128. Puksiiris või järelhaagisel oleva puurseadme ümberpaigutamine pimedal ajal, tugeva lumesaju, kiilasjää ja paduvihma korral ning tuule tugevusel üle 20 m/s on keelatud. 129. Vertikaalasendis oleva mastiga puurseadme ümberpaigutamisel peab puurseadme ja veovahendi vaheline kaugus olema võrdne vähemalt puurmasti kõrgusega pluss 5 m. Vertikaalasendis mastiga puurseadme ümberpaigutamine õhuliini all on keelatud. 130. Mobiilpuurseadme liikumisel peavad kaasasõitmiseks lubatud isikud asuma puurseadme juhi kabiinis. 131. Mobiilpuurseadme või veetava puurseadme ümberpaigutamisel on keelatud: 1) liikuda tugedele kinnitamata ülestõstetud mastiga; 2) vedada puurseadmel esemeid, mis ei kuulu puurseadme komplekti. 132. Puurseadme paigaldamisel järsu nõlva lähedale peab puurseadme kaugus nõlva servast olema vähemalt 3 m, kuid igal juhul peab kohale asetatud puurseade asuma väljaspool maapinna varinguala. 133. Puurseade tuleb paigaldada tasasele kohale. Võimaluse korral tuleb seejuures arvestada tuule suunaga, et heitegaasid ei saastaks õhku puurija töökohal. 134. Puurseade monteeritakse ja demonteeritakse puurseadme juhi vahetul juhtimisel. 135. Puurseadme mast tõstetakse tööasendisse ja lastakse alla selleks ettenähtud tõstemehhanismi abil. 136. Enne masti tõstmist või allalaskmist tuleb tõstemehhanism ja selle kontrollmõõteriistad üle vaadata ja rikete esinemisel need kõrvaldada. Talvisel ajal tuleb eriti kontrollida, et hüdrosüsteemis ei oleks jääkorke. 137. Puurmasti tõstmise ja allalaskmise ajal peavad kõik töötajad, välja arvatud puurseadme juht, eemalduma ohutusse kaugusesse. 138. Tööasendisse tõstetud puurmast tuleb masti fikseerimisklambrite abil kindlalt kinnitada alusraamile. 139. Puurseadmel kasutatavad tõstetrossid loetakse kasutamiskõlbmatuks, kui: 1) trossil on katkenud üks või rohkem keerdu; 2) keerd on sisse muljutud trossisüdamiku katkemise tõttu; 3) tross on kulunud või välja veninud sel määral, et trossi välisläbimõõt on vähenenud enam kui 10% esialgsest; 4) ühe trossisammu kohta on trossil läbimõõduga kuni 20 mm katkenud 5% ja rohkem traate, ning trossil läbimõõduga üle 20 mm - 10% ja rohkem traate. Tõste- või allalaske operatsioonidel peab vintsitrumlile jääma vähemalt kolm trossikeerdu. 140. Enne puurimise alustamist tuleb puurseade hüdraulilise või mehhaanilise tugikäppade (nende olemasolul) abil maapinnale toetada ja mobiilpuurseadme korral roomikud ja rattad pidurdada. 141. Puuraukude puurimisel on keelatud: 1) ümber lülitada vintsi pöörlemissuunda enne selle täielikku seiskumist; 2) jätta puurmasina juhtkangid ilma valveta või kinni kiiluda; 3) mõõta pöörleva puurtoru või puurvarda läbimõõtu; 4) töötada ilma seadiseta, mis väldib survevooliku allakukkumise või keerdumise puuristiku ümber; 5) talvisel ajal käivitada uhtepumpa pärast pikemaajalist seisakut ilma eelneva survetorustiku läbitavuse kontrollimist; 6) jahutada veega või uhtelahusega vintsipidurite kuumenevaid hõõrdepindu; 7) seista tõstetava või puurauku allalastava puuristiku vahetus läheduses; 8) puurauku lasta lõpuni kinnikeeramata keermesühendusega puuristikku; 9) palja käega kontrollida või puhastada keermesliiteid; 10) vintsi pidurdushoovale raskuse riputamisega või pidurdushoova kinnikiilumisega hoida rippuvas asendis ülestõstetud puuristikku jt raskusi. 142. Puuristiku montaaþvõtme käepidet võib pikendada käepidemele tihedalt peale lükatava toru abil, kusjuures katva toruosa pikkus peab olema vähemalt 0,2 m. Võtme üldpikkus ei tohi ületada 2 m. 143. Käesoleva eeskirja mõistes on puuristik töövarda, puurvarraste, puurpeajuhttoru (või südamiktoru) ja puurpea omavahel ühendatud sammas. 144. Puurmasti tööasendisse tõstmisel või allalaskmisel on keelatud: 1) kõrvalistel isikutel viibida puurseadme rootori või spindli vahetus läheduses, tööplatvormil ja mobiilpuurseadme kabiinis (välja arvatud masti ülestõstmise või allalaskmise juhtijal); 2) viibida ülestõstetava masti peal või selle all; 3) jätta kergitatud mast rippuvasse asendisse või hoida seda üleval toe abil käsitsi. 145. Puurimistööde lühiajalisel peatamisel tõstetakse puuristik nii kõrgele, et oleks tagatud selle edasine vaba liikumine puuraugus. 146. Puurseadmega töötamisel on keelatud: 1) rootori (spindli) või vintsi kasutamine, kui neil puuduvad seadme valmistaja poolt ettenähtud piirded; 2) jätta ülestõstetud vertikaalasendis puurvardad (torud) asetamata selleks ettenähtud fiksaatorisse. 147. Puurseadme mastil peab olema tõstepiiraja. 148. Puurvarraste lubatud pikkus määratakse arvutuse teel lähtudes puurmasti pikkusest. 149. Puurseadmel asuva vintsi tõstekäepidemega juhtimisel tuleb pärast töö lõpetamist käepide vintsilt eemaldada. 150. Puurpea vahetamisel ning ülestõstetud puursüdamiktorust puursüdamiku väljavõtmisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) puursüdamiktoru hoitakse rippuvas asendis pidurdatud vintsi abil, mida käsitseb reeglina puurseadme juht; 2) puursüdamiktoru ripub kork-pöörelseadise, elevaatori või poolautomaatelevaatori otsas, kusjuures nende lukustusmehhanism on sisselülitatud ja fikseeritud tõkestiga; 3) puursüdamiktoru alumise otsa ja maapinna vahekaugus ei tohi ületada 0,51 m. 151. Puursüdamiku väljavõtmisel rippuvast puursüdamiktorust on keelatud: 1) hoida kätega südamiktoru selle alumisest servast; 2) kontrollida kätega südamiktorus oleva puursüdamiku asukohta; 3) raputada südamiktoru puurseadme vintsi abil; 4) soojendada puursüdamiktoru lahtisel tulel. 152. Puuraugust väljatõstetud puurvarraste horisontaalasendisse paigaldamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) puuraugust väljatõstetud puurvardad puhastatakse savilahusest vastava seadisega või veega uhtumisega; 2) tõstmise ajal tuleb jälgida, et elevaator oleks väljalõigetega suunatud allapoole ja lukustusmehhanism suletud; 3) puurvardad asetatakse horisontaalasendis tugevale siledale alusele või aluspukkidele. 153. Puurimisprotsessis on keelatud kasutada: 1) spetsiaalse käepidemeta või lühendatud käepidemega tugikahvlit; 2) tugikahvlit, kahvelvõtit ja elevaatorit, kui nende haardeosa pinna ja haaratava eseme (varda, toru) pindade vaheline lõtk ületab 2,5 mm; 3) väljaveninud liigendvõtit ja katkiste haardepakkidega toruvõtit. 154. Antivibratsiooni määrde ja emulsioonide või teiste keemiliste reagentide kasutamisel tuleb täita nende kasutusjuhendi nõudeid ja kasutada nõutavaid kaitsevahendeid. 155. Puurhiiva eemaldamisel puuraugust suruõhuga tuleb vältida tolmuse õhu suvalist väljapaiskumist. Asustatud kohas töötamisel on tolmuse õhu suunamine atmosfääri ilma eelneva puhastamiseta keelatud. Tolmuärastussüsteem peab tagama tolmu kogumise tolmukogurisse. 156. Puurseadmele peab olema paigaldatud õhusurvet näitav manomeeter, õhuhulka reguleeriv ventiil ja kaitseklapp, mis rakendumise korral suunaks õhu ohutusse suunda. 157. Vooliku ühendamist suruõhutorustikuga, õhukompressoriga või voolikute omavahelist kokkuühendamist tuleb teostada kui kompressori ventiil on kindlalt suletud. 158. Õhu andmist on keelatud katkestada vooliku kokkupainutamise või sõlmimise teel. 159. Löökpuurseadme balanssiirid peavad nende ülevaatuse, remontimise või väntvõlli sõrme ümberpaigutamise ajal asuma äärmises alumises asendis; nende ülemises asendis olekul tuleb nende alla asetada toed. 160. Puurimisel on keelatud: 1) sisselülitatud löögimehhanismi korral löögipea (puuripea) vahetamine ja kinnitamine; 2) seista puuristiku kokku- ja lahtikeeramise momendil võtme pöörlemisraadiuse ulatuses ja pinguletõmmatud tõstetrossi lähedal; 3) jätta puuristik rippuvasse olekusse. 161. Ülestõstetud mastiga löökpuurseadet teisaldatakse ainult tasasel maastikul, seejuures rippasendis olev puuristik kinnitatakse masti külge. 162. Tigupuurseadme teisaldamise ning masti allalaskmise ja ülestõstmise ajal peab spindel olema kinnitatud töökäigu alumises asendis. 163. Puuraugust väljatõstetud tiguvarraste sammast võib lahti monteerida alles pärast selle toetamist tugikahvlile või klambervõtmele. 164. Tigupuurimisel on keelatud: 1) puurida tiguvardaga, millel on praod või rebestused varda spiraalil; 2) kasutada tiguvardaid liialt kulunud ühenduselementidega (saba, muhvid, sõrmed), mis ei kindlusta küllaldast samba jäikust; 3) puhastada pöörlevat tiguvarrast kätega või mõne esemega; 4) puurida varjestamata tiguvardaga, kui varjestamine on valmistajatehase poolt ette nähtud. 165. Ðurfpuuraugu puurimisel kaetakse ðurfi suue puurtööde vaheaegadel ja pärast puuristiku puhastamiseks väljatõstmist kindla kaanega. 166. Puuraugust väljavõetud puurhiib ja väljatõstetud ning lahtivõetud puuristik ladustatakse või asetatakse ðurfi suudmest nii kaugele, et oleks välistatud nende tagasi sattumine ðurfi. 167. Allmaapuurtöödel tuleb täita allmaakaevandamise ohutuseeskirjade nõudeid. 168. Allmaakaeveõõnest puurimiseks rajatakse vajalike mõõtmetega kamber, mis tagab puurseadme sellise paigutuse, et selle osad ei ulatuks väljaspoole kambrit. 169. Kamber rajatakse selliste mõõtmetega, et läbikäigud kaeveõõne seinte ja puurseadme mehhanismide vahel ei oleks kitsamad kui 0,7 m. Kaeveõõntes, milles toimub mehhanismide liikumine, paigaldatakse kambri väljumiskohast mõlemale poole 40 m kaugusele hoiatusmärgid. Väljumiskoht kambrist valgustatakse. 170. Uhtepumba kasutamisel tuleb täita valmistajatehase poolt selle kasutamiseks kehtestatud nõudeid. 171. Uhtepumba kaitseklapp peab olema varustatud äravoolu toruga (renniga), mille kaudu kaitseklapi rakendumisel uhtelahus juhitakse avariimahutisse. 172. Uhtelahuse puurauku suunamise survevooliku kinnitus peab välistama vooliku allakukkumise ja keerdumise puuristiku ümber. 173. Kõrgemal kui 1,5 m asuva uhtelahuse valmistamissegisti täiteava ümber peab olema vähemalt 1 m laiune töölava, mis on piirestatud käsipuudega. Segisti peatamisel remondiks tuleb segisti käivitusseadis blokeerida ja lülitile riputada lülitamist keelav hoiatussilt. 174. Maa sisse rajatud uhtelahuse veehoidla peab olema piirestatud või pealt kaetud laudisega. 175. Uhtelahuse valmistamissegisti täiteava kaetakse võrguga, mille silmade suurus ei tohi ületada 15x15 cm. 176. Segisti töötamise ajal on keelatud lükata savi või teisi lahuse komponente täiteavast alla metallesemega (labidas, kang jms), eemaldada kaitsevõrku ja võtta seguproovi täiteava kaudu. 177. Uhtelahuse kasutamise korral on keelatud: 1) remontida surve all olevat torujuhtmestikku, voolikuid ja kork-pöörelseadist uhtelahuse pumpamise ajal; 2) ühendada voolikuid omavahel uhtmispumbaga või kork-pöörelseadisega traadi, poltide või lihtklambritega. Ühendus tuleb teha selleks ettenähtud pingutusklambri abil; 3) hoida kätega survevoolikut kõikumast või puuristiku ümber keerdumast selle pöörlemise ajal. 178. Uhtelahuse valmistamisel leelise või happe lisamisega peavad töölised kandma eririietust ja kasutama tööjuhendis ettenähtud isikukaitsevahendeid (kummikindaid, jalatseid, põlle, respiraatorit jms). 179. Mürgiste, sööbivate ja kergestisüttivate ainete hoidmisel tuleb vältida nendele kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääs, samuti nende sattumine maapinda ja veekogusse. 180. Veekogu põhjale toetuva puurseadme tööplatvorm peab asuma veetasapinna suhtes kõrgusel, mis ületab laine võimaliku kõrguse vähemalt 0,5 m võrra. Pukktüüpi tugede kõrguse ja selle aluse laiuse (pikkuse) suhe peab olema vähemalt 1:1. 181. Sügavusel üle 2,0 m tuleb pukkide alust raskustega koormata. Jõgedel veevoolu kiirusel üle 2,5 m/sek ja mererannikul ning suurtes järvedes tuleb pukid kinnitada ankrute abil, kalda lähedal trossidega kaldalt. Puki jalgade vajumise vältimiseks tuleb nende alla asetada tugipadjad või ristpalgid. 182. Enne puurimistööde alustamist jäält, samuti puurimise ajal, tuleb jää paksust tööplatsil ja platsile juurdeviivatel teedel perioodiliselt kontrollida. Puurimistöid võib teha jäält, kui see on saavutanud töökohal ohutu arvutusliku paksuse, kuid mitte alla 0,3 m. 183. Keelatud on teha mis tahes töid jääl, kui jää on alustanud liikumist või on kaotamas oma tugevust. 184. Puurseade peab olema asetatud tugevale raamile ja puuraugu suue varustatud spetsiaalse seadeldisega uhtelahuse eemaldamiseks vähemalt 20 m kaugusele. 185. Tungraudadega töötamisel tuleb nende alla asetada tugevad prussid. Lubatud surve tuleb määrata aluse kandepinnast lähtudes. 186. Tee kaldast puurseadmeni peab olema tähistatud, et oleks tagatud selle hea nähtavus. Kõik tööpiirkonnas olevad jääaugud ja lahvandused peavad olema piirestatud. 187. Jääl sõites on keelatud järsult pidurdada ja eessõitvast transpordivahendist mööda sõita. 188. Puurseadme juurde võib paigutada soojendamiseks ahju või teha lõket, kui nende aluseks on metall-leht. 189. Puurauk toestatakse omavahel keermisliitega ühendatud manteltorudest sambaga, kusjuures torud või torusamba sektsioonid peavad vabalt mahtuma puurmasti. 190. Manteltorude allalaskmise ja ülestõstmise protsessis on keelatud: 1) lasta manteltorul või torusambasektsioonil vabalt kõikuda; 2) takistada vahetult kätega manteltoru või sambasektsiooni kõikumist; 3) juurde tõmmata, tõsta ja alla lasta trossisilmusega haaratud manteltorusid. 191. Ülestõstetud manteltorude kinni- ja lahtikeeramisel tuleb eelnevalt anda toruhoidvale tõstetrossile vajalik lõtk. Keeramise ajal peab puurseadmejuht olema pidevalt valmis vintsipiduriga takistama toru võimalikku kukkumist (omavolilist laskumist). 192. Puuristikuga seotud avarii (puurauku kinnijäänud puuristiku vabastamine jms) likvideerimine toimub geoloogiliste tööde juhi või järelevaataja juhtimisel. Keeruliste avariide puhul koostab puurimistöid tegev firma avarii likvideerimisplaani. 193. Puurimisel jää pealt või ujuvvahendilt tuleb avarii likvideerimisel vajaliku tõstejõu määramisel arvestada jää paksusega või ujuvvahendi kandejõuga. 194. Avarii likvideerimisega seotud töötajatele selgitab ohutusnõudeid geoloogiliste tööde juht või vastutav järelevaataja. 195. Puurauku kinnikiilunud puuristik vabastatakse pärast ülestõstmist elevaatori või mõne teise vahendi haardest, kui puuristik on kindlalt fikseeritud puurseadmel klambri, ðarniirrangi vms abil. 196. Kinnikiilunud puuristiku tõstmiseks on lubatud kasutada hüdraulilisi tungraudu, seejuures tuleb kinni pidada järgmistest nõuetest: 1) tungraud tuleb paigaldada tugevale horisontaalsele alusele; 2) tõsterangide kiilpakid tuleb omavahel ja rangidega ühendada painduva ühendustrossiga; 3) tungraua asendi muutmiseks või parandamiseks tuleb tungraud eelnevalt surve alt vabastada. 197. Tungraudadega tõstmisel on keelatud: 1) puuristiku üheaegne tõstmine tungraudade ja puurseadme vintsi abil; 2) vabastada tungraud ümberpaigutamiseks surve alt, püüdes samaaegselt vintsi abil puuristikku hoida tõstmisega saavutatud tasemel; 3) järsult alandada survet tungraua hüdrosüsteemis; 4) parandada koormatud tungraua kalduvajumist; 5) lubada tõstmisel tungraua kolvivardal välja tulla enam kui ¿ selle pikkusest. 198. Puurauku kinnijäänud puuristiku vabastamisel löökrammi abil tuleb aeg-ajalt kontrollida, et puuristiku keermesliited lahti ei ole põrunud. Puuristiku ülesse väljalöömisel on vaja selle võimaliku allakukkumise vältimiseks kinnitada puuristikule löökrammist allapoole ðarniirrangid. 199. Avarii likvideerimisel nn püüdmisseadise abil tuleb kinni pidada järgmistest ohutusnõuetest: 1) püüdmisseadis koos vardaga (varrastega) lastakse puurauku puurseadme vintsi abil; 2) püüdmisseadise püütava puuristiku sissejuhtimise järel või enne seadise puuristikku sissekeeramise alustamist lõdvestatakse puurimisseadise tõstetross ja fikseeritakse vintsipidur selles asendis; 3) püüdmisseadis keeratakse puuristiku sisse puurseadme rootori abil. Erandkorras (püüdmisseadise automaatika mittetöötamisel, tõstemehhanismi mitte korrasolekul jms) lubatakse püüdmisseadist puuristikku sisse keerata käsitsi. Sel juhul paigutakse toruvõti (kahvelvõti) ohutule kõrgusele ja lõdvestakse tõstetross. VI. GEOLOOGILISED TÖÖD UJUVVAHENDILT 200. Geoloogilisteks töödeks ettenähtud ujuvvahendi registreerimine, selle kasutamiseks vajalike dokumentide vormistamine ja varustamine vetelpääste- ning tulekaitsevahenditega toimub Veeteede Ameti poolt kehtestatud korras. 201. Geoloogilisi töid tegeva grupi valmisolekut ja varustatust kontrollib geoloogiliste tööde juht enne tööde algust ning koostab selle kohta akti. 202. Tööde ajal peab geoloogiliste tööde juht tagama regulaarse ilmateadete vastuvõtu ning tegutsema nendele vastavalt. 203. Lõhkekeha avastamisel tööpiirkonna veekogus tuleb viivitamatult kõik tööd selles piirkonnas katkestada ja lõhkekeha leidmisest teatada lähimasse sadamasse. Töid võib jätkata lõhkekeha leidmise piirkonnas pärast lõhkekeha kõrvaldamist ja tööde jätkamiseks vastava loa saamist lõhkekeha kõrvaldanud asutuselt. 204. Veealuste uurimistööde korral tehakse allveetöid vastavalt tuukritööde eeskirjadele. 205. Geofüüsikalise uuringu aparatuuri teenindab vastava väljaõppe saanud operaator. 206. Geofüüsikalise uuringu algus ja lõpp kuulutatakse välja ujuvvahendisisese sideliini kaudu geofüüsikaliste tööde juhi korraldusel. 207. Uuringutöös sundvaheaja tekkimise korral tuleb enne töö taasalustamist kontrollida geofüüsikalise uuringu aparatuuri korrasolekut. 208. Ujuvvahendi geofüüsikalise uuringu aparatuuri operaatoriruumis peab olema: 1) uuringu aparatuuri tehniline dokumentatsioon; 2) töö iseloomule vastavad ohutusjuhendid; 3) ruumi uksel võõrastele sisenemist keelav hoiatussilt; 4) isikukaitse- ja päästevahendid vastavalt uuringugrupi koosseisule. 209. Jõukaablite paigaldus ning geofüüsikalise aparatuuri ja seadmete kaitsemaandus peab vastama elektriohutuseeskirjade ja Mereregistri Laevade Eesti AS nõuetele. 210. Impulsse genereeriva ja vastuvõtva seadme asukoht vees piirestatakse vastava tõkkega ja tähistatakse hoiatussildiga «Seis - kõrgepinge». 211. Seismoakustilistel töödel on keelatud: 1) töötada ja viibida uuringu aparatuuri ja reelingu vahelisel kaablite merre suunamise kohas; 2) töötada või seista töötava vintsi ja reelingu vahelises alas; 3) reguleerida käsitsi kaabli kerimist vintsile; 4) kaabli liikumise ajal parandada või liigutada märke kaablil. 212. Töökoht või ruum, kus asub impulssvoolugeneraator ja elektrisädekiirgur, peab olema piirestatud ja hoiatussildiga märgistatud. 213. Laevatataval jõel ja merel ujuvvahendilt puurimisel peab seal viibima töötaja, kes tunneb veeliikluses kasutatavaid signaalmärke ning jälgib veesõidukite liikumist. 214. Öösel peab ujuvvahend olema valgustatud signaaltuledega, mis oleksid nähtavad vähemalt 500 m kaugusele. 215. Pääs ujuvvahendi trappidele, luukidele, ustele, trümmi, tuletõrje- ja päästevahendite juurde peab olema alati vaba. 216. Ujuvvahend peab olema piirestatud tugeva 1-1,2 m kõrguse käsipuuga ja laevalagi (-tekk) vähemalt 0,2 m kõrguse äärisega. 217. Puurtööde läbiviimine ujuvvahendilt tuule tugevusel üle 5 palli, jääminekul ja laevatatavatel trassidel tiheda udu korral on keelatud. Loetletud juhtudel tuleb inimesed viia puurseadmelt kaldale. 218. Ujuvvahend peab olema töökohale kinnitatud trossidega ja kettankrutega ankurdatud. Ankru asukoht peab olema tähistatud ujukiga (poiga). 219. Üle 0,3 m kõrguse lainetuse puhul on palkparvelt puurimine keelatud. 220. Pontoonidelt ja paarispaatidelt puurimisel määratakse puurmasti (-torni) kõrgus ja tööplatvormi mõõtmed arvutusega, mis tagab puurmasti tasakaalus püsimise. Tööplatvormi mõõtmed ei tohi olla alla 2,5x2,5 m. 221. Iga ujuvvahend peab olema varustatud side- ja päästevahenditega. VII. UURINGU MÄETÖÖD 222. Geoloogiliseks uuringuks ettenähtud kaeveõõnte rajamisel, samuti nende kasutamisel tuleb täita mäetööde tegemise korras (RTL 1999, 36, 480), maavara allmaakaevandamise ohutuseeskirjas (RTL 1998, 74/75, 311) ja käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. Uuringukaeveõõne (edaspidi kaeveõõne) rajamine toimub kaeveõõne rajamise ja kasutamise projekti järgi. 223. Kaeveõõnte rajamisel tehakse lõhketöid lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) ja selle alusel väljaantud õigusaktide nõuete kohaselt. 224. Töötajate laskumine allmaakaeveõõntesse toimub geoloogiliste tööde juhi või vastutava järelevaataja teadmisel. 225. Järskude külgedega pealmaa horisontaalset kaeveõõnt võib rajada püsivates kivimites ilma toestuseta kuni 2 m sügavuseni. 226. Kui kaeveõõne iga astme kõrgus ei ületa 2 m ja perve laius on vähemalt 0,5 m, võib astmelisi kaeveõõneid püsivates kivimites rajada ilma toestuseta kuni 6 m sügavuseni. Kui kaeveõõs rajatakse pinnasesse või ebapüsivatesse kivimitesse, tuleb selle küljed toestada või rajada kaldega vähemalt kivimite püsinurga piires. 227. Kaeveõõntest väljastatud pinnase tagasivarisemise ärahoidmiseks tuleb perved vähemalt 0,3 m laiuselt hoida puhtad ja kaeveõõnest ülekäigu kohta paigaldada käsipuudega sild. 228. Ebapüsivates kivimites rajatavad allmaakaeveõõned tuleb toestada. 229. Nõrkades kivimites (pudedates kivimites ja vesiliivades) tuleb allmaakaeveõõne rajamisel kasutada eeltoestikku ja ebapüsivate kivimite puhul ajutist toestikku kuni alalise toestiku paigaldamiseni. Alalise toestuse mahajäävus ee rinnast ei tohi olla üle 3 m. 230. Kallakkaeveõõne rajamisel peavad ee töölised olema kaitstud võimalike allaveerevate esemete eest kaitsetõkkega. 231. Uuringu vertikaalkaeveõõne (edaspidi uuringuðurfi) rajamisel kaitstakse ees asuvaid töötajaid ülalt alla kukkuda võivate esemete eest ee lähedale paigutatud kaitselavaga. 232. Mehhaanilise tõstega uuringuðurfis peab olema eraldi tõste- ja redellahter. Redellahter eraldatakse tõstelahtrist vaheseinaga (võrkseinaga). 233. Redellahtri alumisest vahelaest peab eesse ulatuma rippredel. Kuni 20 m sügavusega uuringuðurfis ei ole rippredeli olemasolul redellahtri ehitamine nõutav. 234. Kaitseks pinnavete sissevalgumise eest rajatakse ümber ðurfi suudme külg- ja äravoolukraavid. 235. Kasutatava uuringuðurfi suue ümbritsetakse vähemalt 2,5 m kõrguse kaitsetaraga. Kaitsetaras on uks (võreuks), mis pärast töötamise lõppu lukustatakse. 236. Kaeveõõned (kraavid, tranðeed, ðurfid jm) likvideeritakse pärast nende kasutamist vastavalt kaeveõõne likvideerimisprojektile. 237. Horisontaalse allmaakaeveõõne suue suletakse tõkkemüüriga. 238. Ajutiselt konserveeritud horisontaalse allmaakaeveõõne suue suletakse lukustatava võrega ja uuringuðurfi suue kattega, milles on lukustatav luuk. VIII. TAHKE MAAVARA PROOVIVÕTMISTÖÖD 239. Proovivõtmisega seotud töid võib teha vastutava järelevaataja loal. 240. Enne proovide võtmist kontrollitakse kaeveõõne korrasolekut ja tuulutamata kaeveõõnes selle õhu koosseisu, järgides käesoleva eeskirja ja maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja nõudeid. 241. Proovide võtmisel ja töötlemisel tuleb kasutada selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid. 242. Enne proovi võtmist tuleb selle võtmise kohal asuvate astangute ääred puhastada lahtistest kividest. 243. Kui üheaegselt võtavad proove kaks või enam isikut, peab proovivõtmise kohtade vahekaugus olema vähemalt 1,5 m. 244. Kaeveõõne seinalt kõrgemal kui 2 m võetakse proove redelilt või käsipuudega piirestatud töölavalt. 245. Allmaakaeveõõnes proovivõtmise kohas asuvad jõu- ja valgustuskaablid pingetustatakse proovivõtmise ajaks või viiakse üle ohutusse kaugusesse. 246. Keelatud on ðurfis proovi võtmise ajal tõsteanuma allalaskmine ja ülestõstmine ning inimeste töötamine proovivõtmise kohast allpool ilma kaitselavata. 247. Proovi võtmisel mehhaaniliste vahendite (löökproovivõtja, ketasproovivõtja jms) abil tuleb järgida nende kasutamise juhendeid. 248. Proove töödeldakse selleks sisustatud hoones, telgis või katusealuses. Proovide mehhaanilise töötlemise ruum peab olema varustatud tõmbeventilatsiooniga. 249. Proovide kohtkindla purustusruumi seinad, lagi ja põrand peavad olema siledad ja võimaldama märgpuhastust. 250. Tervistkahjustavaid aineid sisaldava proovi töötlemine ja proovide kuivatamine toimub sundventilatsiooniga varustatud eraldi ruumis. 251. Ruumide puhastamine toimub regulaarselt objekti kasutaja poolt kehtestatud korras. 252. Sõel peenendatud kivimi sõelumiseks tuleb tolmukindlalt katta. 253. Purustus-peenendamisseadmel peab olema blokeering, mis takistab tolmuerastusseadise puudumisel seadme töösse lülitamise ning seadme töö ajal süsteemi liikuvate osade puhastamise või täiteava reguleerimise. 254. Gaaside proovivõtmistööd toimuvad selleks koostatud erijuhendi järgi. IX. LÕPPSÄTTED 255. Vastutus käesoleva eeskirja nõuete täitmise eest lasub ettevõtjal ja töötajal vastavalt tema põhimääruses, ameti- või tööjuhendis sätestatud kohustuste ulatuses. 256. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumises süüdiolev juriidiline ja füüsiline isik kannab vastutust seadusega kehtestatud korras.