Kernu Vallavolikogu — Kernu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine — KO, 22, 585

Võttes aluseks jäätmeseaduse (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843; 2001, 16, 72; 43, 239; 50, 283; 56, 340; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387) § 21 esimese lõike, Kernu Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada Kernu valla jäätmehoolduseeskiri (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kernu Vallavolikogu 9. detsembri 1999. a määrus nr 15 «Kernu valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2003. a. Volikogu esimees Kuldar PAJU Kehtestatud Kernu Vallavolikogu 23. jaanuari 2003. a määrusega nr 2 KERNU VALLA JÄÄTMEHOOLDUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Kernu valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri ) sätestab jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded, samuti jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise ja vähendamise meetmed Kernu valla haldusterritooriumil. 2. Eeskirjaga lahendamata küsimusi reguleerib Kernu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), juhindudes seejuures jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest. II. MÕISTED 3. Jäätmehoolduseeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3.1. jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutuselt kõrvaldanud; 3.2. ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele või keskkonnale (ohtlike omaduste loetelu, mille alusel jäätmed määratletakse ohtlike jäätmetena, on antud jäätmeseaduse §-s 25); 3.3. tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäämete hulka; 3.4. olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid; 3.5. jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik, kelle valduses on jäätmed; 3.6. jäätmetekitaja on isik, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle sihipärase tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 3.7. jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 3.8. jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 3.9. jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine, segamine nende veo või kohapealse taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 3.10. jäätmete kõrvaldamine on toiming, millega jäätmed viiakse keskkonda; 3.11. jäätmete taaskasutamine on toiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia saamisel; 3.12. jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 3.13. korraldatud olmejäätmevedu on kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud olmejäätmevedu, millega liitumine on olmejäätmete valdajale kohustuslik; 3.14. jäätmeluba on dokument, mis annab õiguse jäätmete kõrvaldamiseks, taaskasutamiseks, ohtlike jäätmete kogumiseks ja veoks (välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine), tavajäätmete veoks teenustööna ning teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusliku vahendamise või taaskasutamise eesmärgil, samuti jäätmete tekitamiseks jäätmeseadusega määratud keskkonnakaitse ja jäätmekäitluse seisukohalt olulistes valdkondades, ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloaga määratakse tekkivate ja käideldavate jäätmete liik ja kogus, sealhulgas lubatud piirkogused, mida võib viia keskkonda; jäätmekäitluskohad; jäätmekäitlustoimingud; tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded jäätmeloaga lubatud tegevuse korral; keskkonnaseirenõuded; tegevuse juures rakendatavad ohutusmeetmed. III. JÄÄTMEVALDAJA KOHUSTUSED 4. Jäätmevaldaja on kohustatud: 4.1. rakendama iga tegevuse juures kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi, samuti kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale; 4.2. korraldama jäätmete kogumise; 4.3. korraldama oma jäätmete taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise selleks ettenähtud jäätmekäitluskohtades, välja arvatud juhul, kui on tegemist korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmetega või käesoleva eeskirja punktis 10 loetletud jäätmetega; 4.4. korraldama jäätmeveo, välja arvatud juhul, kui on tegemist olmejäätmete korraldatud veoga jäätmekäitluskohtadesse; 4.5. korraldama jäätmete üleandmise jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt jäätmeseaduse nõuetele; 4.6. järgima vallavalitsuse nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse; 4.7. kandma jäätmekäitluse kulud, kui kulusid ei pea seadusest tulenevalt kandma keegi teine (seaduses sätestatud juhtudel kannab kulud isik, kelle valduses käideldavad jäätmed on olnud); 4.8. täitma keskkonnaministri poolt kehtestatud täiendavaid nõudeid teatud jäätmeliikide käitlemise kohta, kui käitlemisest on tekkinud või võib tekkida oht tervisele ja keskkonnale, või kui täiendavad nõuded on vajalikud Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingute täitmiseks. 5. Kui jäätmevaldajat ei ole võimalik kindlaks teha, vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest kinnisasja omanik või tema poolt volitatud isik, samuti hoone kui vallasasja omanik või tema poolt volitatud isik krundil või hoone juurde määratud puhastusalal paiknevate jäätmete osas. 6. Avalikel üritustel vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest ürituse korraldaja. IV. JÄÄTMETE KOGUMINE 7. Nõuded jäätmete kogumisvahendile: 7.1. jäätmete kogumiseks peab olema piisavas koguses ja suuruses kogumisvahendeid ning neid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust; 7.2. jäätmete kogumisvahendina võib kasutada niiskuskindlast paberist või plastikust jäätmekotte, mis on asetatud kaanega suletavasse kotihoidjasse, ning kaanega suletavaid jäätmemahuteid (-konteinereid), mida on võimalik tühjendada käsitsi, tõstemehhanismiga või milles jäätmed veetakse jäätmekäitluskohta; 7.3. jäätmete kogumisvahendid peavad olema puhtad, terved ja korralikult suletud, et vältida sademete, niiskuse ja loomade sattumist neisse, ning asetsema kõval tasasel alusel ja olema ligipääsetavad prügiveoautole; 7.4. jäätmete kogumisvahendi asukoht ei tohi häirida liikluskorraldust; 7.5. jäätmete liigiti kogumisel tuleb kogumisvahendid varustada vastava informatsiooniga; 7.6. jäätmete kogumisvahendi ümbrus peab olema puhas. 8. Nõuded jäätmete kogumisvahendi kasutamisele: 8.1. jäätmete kogumisvahendisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, vedelaid ja määrivaid jäätmeid, süütavat, kuuma tuhka, mahukaid jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, samuti muid jäätmeid, mis võivad kahjustada kogumisvahendeid või nõuavad erikäitlust; 8.2. kogumisvahendisse pandavad jäätmed tuleb pakkida nii, et need ei levitaks haisu, põhjustaks ohtu tervisele ega määriks kogumisvahendit; 8.3. keelatud on kogumisvahendis olevate jäätmete põletamine. 9. Jäätmete kogumisvahendid peavad igal juhul asuma avalikes kohtades (parkides, ühissõidukite peatumiskohtades, ühiskondlike hoonete, sealhulgas vallamaja, kultuuri- ja haridusasutuste, kaupluste, toitlustusäride ja muude taoliste välisuste juures) ning avalikel üritustel. V. JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE 10. Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete kõrvaldamine: 10.1. köögivilja- ja aiapidamisjäätmed ning ökoloogiliste kuivkäimlate jääkmaterjal, mida võib kompostida järgmistel tingimustel: 10.1.1. kompost peab olema paigutatud selliselt, et see ei põhjustaks ohtu keskkonnale ega inimese tervisele; 10.1.2. kompostimiskoha kaugus salv- või puurkaevust ei tohi olla väiksem kehtestatud normidest; 10.1.3. kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; 10.1.4. kompostimiskoht, mis paikneb kinnistu (krundi) piirile lähemal kui viis meetrit, tuleb kooskõlastada naabruses asuva kinnisasja omanikuga (krundi valdajaga); 10.2. kuivkäimla sisu, mida tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Keelatud on käimla sisu laialilaotamine; 10.3. inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega; 10.4. risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada; 10.5. liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning taaskasutamiseks kõlbmatu jääkpaber ja -papp, mida võib põletada küttesüsteemides; 10.6. sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega. VI. JÄÄTMETE VEDAMINE 11. Nõuded jäätmeveol: 11.1. vältida tuleb ülemääraste kahjulike mõjutuste nagu müra ja hais teket; 11.2. jäätmeid tuleb vedada kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil, mis hoiab ära jäätmete sattumise keskkonda; 11.3. veo ohutusnõuete täitmise eest vastutab jäätmevedaja. VII. KORRALDATUD OLMEJÄÄTMEVEDU 12. Korraldatud olmejäätmevedu kogu valla haldusterritooriumil korraldab vallavalitsus. Vallavalitsus ei või korraldatud olmejäätmevedu jätta korraldamata üheski valla haldusterritooriumi osas. Valla haldusterritoorium moodustab ühe veopiirkonna. 13. Olmejäätmete valdaja on kohustatud liituma korraldatud olmejäätmeveoga, sõlmides sellekohase lepingu vallavalitsusega või kohalike omavalitsuste, sealhulgas Kernu valla poolt selleks moodustatud ühisasutusega või vallavalitsuse poolt seadusega ettenähtud korras avaliku konkursi tulemuste põhjal kuni viieks aastaks valitud veoettevõtjaga. 14. Vallavalitsus võib korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastada olmejäätmete valdaja, kes korraldab ise olmejäätmeteveo või käitluse. Selleks peab olmejäätmete valdaja esitama vallavalitsusele vastava taotluse, milles tuleb ära näidata jäätmekogused, liigid, kogumis- ja veovahendid, käitluskohad ning veograafiku. Taotlusele tuleb lisada ärakiri vastavast veolepingust või muud dokumendid, mis tõendavad veo või käitluse korraldamist jäätmete valdaja enda poolt (näiteks prügila valdaja poolt väljaantud kviitungid jäätmete vastuvõtmise kohta taotlejalt). Korraldatud olmejäätmeveoga ühinemise kohustusest vabastamine toimub vallavalitsuse korraldusega. Ühinemise kohustusest vabastatud olmejäätmete valdaja peab oma tegevusest aru andma, kui vallavalitsus seda nõuab. Kui isik aruandekohustust ei täida või on jätnud olmejäätmeveo või käitluse ise korraldamata, on vallavalitsusel õigus kohustada teda liituma korraldatud olmejäätmeveoga. 15. Vallavalitsus võib kindlaks määrata jäätmete kogumiskoha, kuhu tuleb korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmed nende edasise veo eesmärgil toimetada. Kui vallavalitsus ei ole seda teinud, määrab kinnisasjal (krundil) tekkinud jäätmete kogumiskoha kinnisasja omanik (krundi valdaja) või tema poolt volitatud isik. 16. Korraldatud olmejäätmeveo korraldamisel aianduspiirkondades peab vallavalitsus arvestama nende piirkondade kasutamise hooajalist iseloomu. VIII. OHTLIKUD JÄÄTMED 17. Ohtlike jäätmete valdaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega. Juba segunenud jäätmed tuleb lahutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi ning kui see on vajalik tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. Ohtlike jäätmete segamine omavahel või tavajäätmetega või muude asjadega on lubatud, kui sellega ei kasva oht tervisele ja keskkonnale ning see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. 18. Ohtlike jäätmete kogumisel, säilitamisel ja veol tuleb jäätmed pakendada asjakohasel viisil, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale, ning võimaldada nende hilisemat taaskasutamist või kõrvaldamist. 19. Ohtlikud jäätmed peab jäätmevaldaja andma käitlemiseks üle vastavat tegevusluba (käitluslitsentsi) omavale ettevõtjale. Ohtlikud jäätmed, mida Eestis ei käidelda, peab jäätmevaldaja säilitama oma territooriumil kooskõlastatult Harjumaa Keskkonnateenistusega. 20. Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist valla haldusterritooriumil ja nende üleandmist jäätmekäitlejatele korraldab vallavalitsus. IX. ARVESTUS 21. Iga jäätmevaldaja peab olema piisaval määral teadlik tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevast tervise- ja keskkonnaohust. 22. Kõik isikud, kes tegutsevad valla territooriumil jäätmete kõrvaldamise, taaskasutamise, ohtlike jäätmete kogumise ja veoga (välja arvatud kodumajapidamises tekkinud ohtlike jäätmete kogumine) ning tavajäätmete veoga teenustööna, samuti ohtlike jäätmete tekitajad (välja arvatud kodumajapidamised), on kohustatud säilitama jäätmealast dokumentatsiooni vähemalt viie aasta jooksul. Jäätmealase dokumentatsiooni all tuleb mõista arvestuse algdokumente ja koondandmeid tekkinud, kogutud, hoitud, vaheladustatud, veetud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, jäätmete üleandmisel jäätmekäitlejale ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. X. NÕUDED HAIBA PRÜGILA KASUTAMISELE 23. Valla haldusterritooriumil on lubatud jäätmeid ladustada olemasolevas Haiba prügilas (edaspidi prügila) kuni selle sulgemiseni 31. detsembril 2003. a. 24. Prügilasse ei tohi ladustada: 24.1. vedeljäätmeid; 24.2. plahvatus- ja tuleohtlikke, samuti isesüttivaid, radioaktiivseid ja sööbivaid jäätmeid; 24.3. nakkusttekitavaid jäätmeid, sealhulgas loomakorjuseid (põllumajandusloomade matmispaik valla territooriumil määratakse kindlaks valla üldplaneeringuga, misjärel vallavolikogu kehtestab selle kasutamise korra); 24.4. keemilisi aineid, mille mõju inimtervisele või keskkonnale ei ole teada; 24.5. terveid ega peenestatud autorehve; 24.6. jäätmeid, mille päritolu ja koostist ei suudeta tuvastada; 24.7. väljaspool valda tekkinud jäätmeid. 25. Prügilas tagab korra vallavalitsuse poolt määratud prügila haldaja. Prügila haldaja peab tagama, et: 25.1. jäätmeid ladustataks prügilas ainult selleks ettenähtud kohas; 25.2. juurdepääsutee jäätmete ladustamiseks ettenähtud kohale oleks vaba nii jäätmetest kui ka talvisel ajal lumest; 25.3. kõrvalised isikud ei sorteeriks ega tassiks laiali prügilasse toodud jäätmeid; 25.4. prügilasse ei ladustataks käesoleva eeskirja punktis 24 loetletud jäätmeid. 26. Prügila haldaja peab pidama arvestust saabunud jäätmekoguste üle detailsusega, mis võimaldab aastaaruannete koostamist ja saastetasu kalkuleerimist. XI. VASTUTUS EESKIRJA RIKKUMISE EEST 27. Vastutuse eeskirja rikkumise eest kehtestab jäätmeseaduse § 49 1.