Kasepää Vallavolikogu — Kasepää Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 2003+03:00, 22, 583

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565: 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 9, Kasepää Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kasepää Vallavolikogu töökord vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Avalikustada käesolev määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Aivar ANIJAGO Kasepää Vallavolikogu 24. jaanuari 2003. a määruse nr 3 lisa KASEPÄÄ VALLAVOLIKOGU TÖÖKORD 1. Töökorra ülesanne 1.1. Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu ja tema organite töökorralduse lähtudes oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja muudest sellega kooskõlas olevatest riiklikest normatiividest ning Kasepää valla põhimäärusest. 2. Vallavolikogu struktuur 2.1. Volikogu töötab täiskoguna. 2.2. Volikogu tööorganid on alatised ja ajutised komisjonid. 2.3. Volikogu moodustab volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. 2.4. Teised alatised komisjonid moodustatakse valla elu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Volikogu alatised komisjonid on maakomisjon, eelarvekomisjon ning kultuuri-, haridus- ja sotsiaalkomisjon. 2.5. Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 3. Kasepää vallavolikogu kokkukutsumine 3.1. Vallavolikogu töövorm on istung. Vallavolikogu korralised istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus (v.a juulikuu), iga kalendrikuu kolmandal reedel. Kui see päev langeb riiklikule pühale, toimub istung kalendrikuu viimasel reedel. 3.2. Vallavolikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 3.3. Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist võivad nõuda vähemalt neljandik volikogu koosseisust või Kasepää Vallavalitsus nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Volikogu kutsutakse kokku nelja tööpäeva jooksul arvates nõude registreerimisest valla kantseleis. 3.4. Volikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kirjalikus kutses ära näidata istungi toimumise aeg, koht ja arutusele tulevad küsimused ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 3.5. Volikogu liikmed, kes ei saa istungist osa võtta, on kohustatud sellest teatama volikogu esimehele vallasekretäri kaudu vähemalt kaks päeva enne volikogu istungit. 4. Istungi päevakord 4.1. Istungi päevakorra eelnõu koostab volikogu esimees või aseesimees, arvestades esitatud ettepanekuid ning laekunud materjalide alusel, ja esitab istungile kinnitamiseks. 4.2. Ettepanekuid päevakorra kohta ja volikogu dokumentide eelnõusid võivad esitada: 1) volikogu liikmed (ka üks volikogu liige); 2) volikogu komisjonid (ka üks komisjon); 3) vallavalitsus; 4) vallavanem; 5) vähemalt 1% hääleõiguslikest vallaelanikest. 4.3. Istungil arutusel tulevate küsimuste ettevalmistamist korraldab volikogu esimees või aseesimees. 4.4. Volikogu istungi päevakorda võetakse vaid need määruste ja otsuste eelnõud, mis on vormistatud vastavalt reglemendi punktile 5. Volikogu iga istungi lõpul kuulatakse ära ettepanekud järgmise istungi päevakorra kohta. 4.5. Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. 5. Istungi ettevalmistamine 5.1. Vallasekretär edastab ärakirja talle esitatud volikogu õigusakti eelnõust ja määruse eelnõule lisatud seletuskirjast: 1) valitsusele arvamuse andmiseks, kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga; 2) valitsuse pearaamatupidajale arvamuse andmiseks, kui eelnõu käsitleb vallale varaliste kohustuste võtmist ja kui tegemist ei ole valitsuse esitatud eelnõuga. 5.2. Volikogu esimees suunab eelnõu pädevale komisjonile (pädevaid komisjone võib olla ka rohkem kui üks), kes peab esitatud eelnõu enne volikogu istungit läbi vaatama ja eelnõu kohta istungil arvamuse andma. Komisjonile antud aeg peab olema küllaldane eelnõuga tutvumiseks ja komisjoni koosoleku kokkukutsumiseks. 5.3. Komisjonid ja vallavalitsus esitavad kirjalikult oma seisukohad eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks vallasekretärile hiljemalt kuus päeva enne istungit. 6. Vallavolikogu komisjon 6.1. Vallavolikogu moodustab alatised komisjonid ja määrab nende tegevusvaldkonnad ning kinnitab alatiste komisjonide põhimäärused. 6.2. Volikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. 6.3. Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu otsuste ja määruste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) võib esitada ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarveprojekti kohta; 7) teeb ettepanekuid volikogu istungi päevakorra ja volikogu õigusaktide eelnõude kohta. 6.4. Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. 6.5. Volikogu komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja valitsus, kui volikogu õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 6.6. Komisjoni esimehe valib vallavolikogu oma liikmete hulgast poolthäälteenamusega. Komisjoni koosseisu kinnitab ja selles teeb muudatusi esimehe esildilsel volikogu. 6.7. Volikogu komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vähemalt üks kord kuus, kui komisjoni põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. 6.8. Alatise komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete või valitsuse kirjalikul nõudel. 6.9. Volikogu komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool volikogu komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees. Volikogu komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega. Komisjon kuulab vajadusel ära valitsuse vastava ala ametniku seisukoha arutatava küsimuse kohta. 6.10. Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. 6.11. Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks vallasekretärile. 6.12. Vallasekretär teeb esitatud eelnõus muudatused ja täiendused või annab ülesande nende eelnõus tegemiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues parandatud redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud muudatusi ja täiendusi. 6.13. Volikogu komisjoni koosolekud protokollitakse ja vormistatakse nelja tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Protokoll esitatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest kantseleile. Protokollidega on võimalik tutvuda kantseleis. Komisjoni liikmetel ja isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi käsitleti, on õigus saada protokolli koopia. 6.14. Volikogu komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga volikogu ja valitsuse õigusaktide vastuvõtmisel. 6.15. Alatine komisjon annab vähemalt üks kord aastas aru volikogu ees tehtud tööst. 6.16. Volikogu komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallasekretäriga. 6.17. Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. Komisjoni liikme volitused lõpetatakse volikogu vastava otsusega. 6.18. Komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kolme järjestikuse töökuu jooksul. 6.19. Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. 7. Volikogu õigusaktide algatamine ja menetlemine volikogus 7.1. Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) valitsusel; 4) vallavanemal ja teistel ametnikel seaduses sätestatud alustel ja korras; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alustel ja korras. 7.2. Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. 7.3. Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri ja eelnõu põhistavad dokumendid. 7.4. Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusakti ja haldusdokumendi vorminõuetele. 7.5. Nõuetekohaselt vormistatud määruse või otsuse projekt peab olema esitatud vallakantseleisse hiljemalt seitse kalendripäeva enne istungi algust. 7.6. Kui volikogu esimees leiab projekti või sellele lisatud materjalid olevat puudulikud, tagastatakse need tähtajaliseks täienduste tegemiseks. 7.7. Vallakantseleis registreeritud projekti suunab volikogu esimees vastavale volikogu komisjonile või vallavalitsusele, kes esitavad oma kirjaliku seisukoha hiljemalt ühe kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui seitse päeva enne istungi algust. 7.8. Volikogu esimehe, vallavalitsuse, asjatundjate või komisjonide arvamuse ja otsuse peale, mis on tehtud volikogule esitatud projektide juurde või nende juurde kuuluvate materjalide kohta, võib projekti esitaja avaldada protesti, mis vaadatakse läbi volikogu istungil üldises järjekorras. 7.9. Kui läbitöötamist vajavad materjalid ei ole tutvumiseks volikogu liikmetele väljastatud, siis otsuseid esimesel lugemisel vastu ei võeta. 7.10. Muudatus- ja parandusettepanekud esitatakse enne istungit kirjalikult tutvumiseks volikogu liikmetele ja valitsusele. 7.11. Muudatusettepanekud volikogu liikmetelt tuleb esitada kirjalikult komisjonile, mis kannab projekti ette istungil. Kõiki muudatusettepanekuid tutvustatakse volikogu liikmetele. 7.12. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. 7.13. Ettepanek erakorralise istungi kokkukutsumiseks esitatakse kirjalikult volikogu esimehele kantselei kaudu, näidates ära arutamisele tulevad küsimused. 7.14. Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on kantseleis kättesaadavad 72 tundi enne istungi algust. Õigusaktide eelnõud peavad olema viseeritud vallasekretäri poolt, finantsdokumentide projektid pearaamatupidaja poolt. 8. Volikogu istungi läbiviimine 8.1. Volikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse iga istungi alguses. Volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile. 8.2. Juhul kui keegi volikogu liikmetest hilineb või lahkub istungilt selle toimumise ajal ajutiselt või lõplikult, kantakse osavõtulehele saabumise või lahkumise kellaaeg ja päevakorrapunkt(id), mille arutamisest ja hääletamisest volikogu liige osa võttis. 8.3. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. 8.4. Kinniseks võib kuulutada istungi, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda rohkem volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 8.5. Istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. 8.6. Istungi avamine hõlmab: 1) istungist osavõtvate volikogu liikmete fikseerimist; 2) kohalolevate külaliste tutvustamist; 3) päevakorra projekti, muudatuste, täienduste ja protestide arutamist ja päevakorra kinnitamist. 8.7. Volikogu istungi pikkus ei ole üle kolme tunni ühe või kahe vaheajaga. Kui istungi lõpuks ei ole päevakorra kõik küsimused läbi arutatud, otsustab volikogu, millal istung jätkub. Istungi jätkamisest informeeritakse ka volikogu liikmeid, kes volikogu istungist osa ei võtnud. 8.8. Arutamise järjekord on järgmine: ettekanne, kaasettekanded, küsimused ettekandjale, sõnavõtud, küsimused sõnavõtjatele, repliigid, lõppsõnad. 8.9. Ettenähtud aeg on: 1) ettekandeks kuni 15 minutit; 2) kaasettekandeks kuni kümme minutit; 3) ettekandja või kaasettekandja lõppsõnaks kuni kolm minutit; 4) sõnavõtuks kuni viis minutit; 5) märkuseks, õienduseks, repliigiks, kommentaariks kuni üks minut; 6) arupärimise esitamiseks kuni viis minutit; 7) arupärmisele vastamiseks kuni kümme minutit; 8) küsimustele vastamiseks kuni kümme minutit. 8.10. Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale või kaasettekandjale esinemiseks lisaaeg. Esinemise edasise pikendamise otsustab istung lihthäälteenamusega. 8.11. Istungi juhataja repliikide arv ei ole piiratud. 8.12. Sõnavõtt on sõnavõtja seisukohavõtt antud küsimuses ning tema esitatud täienduste ja paranduste selgitus. 8.13. Küsimus on esitaja poolt esitatud ettekande, kaasettekande, sõnavõtu täpsustamiseks ning projektist ja päevakorrapunktist arusaamiseks. 8.14. Kommentaar on selgitav märkus küsimuse juurde. 8.15. Repliik on esitaja märkus (millelegi tähelepanu juhtimine), õiendus (istungi käigus valesti esitatud faktide, seisukohtade jm parandamine) või ettepanek (arutamise korra ja projekti kohta). 8.16. Volikogu istungil peab korda istungi juhataja. 8.17. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8.18. Pealtvaatajatele annab sõna istungi juhataja. 8.19. Samas päevakorrapunktis antakse ühele volikogu liikmele sõna kolmeks küsimuseks, üheks sõnavõtuks, üheks kommentaariks iga küsimuse kohta ja kolmeks repliigiks. Kirjalike küsimuste arvu ei piirata. 8.20. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud». 9. Hääletamise kord 9.1. Enne küsimuste hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõiki ettepanekuid, annab võimaluse parandamiseks, ettepanekute tegemiseks, hääletamise korra ning hääletamismotiivide selgitamiseks. 9.2. Enne hääletamisele asumist peab istungi juhataja veenduma, et kõigile volikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis kordab juhataja seletust. 9.3. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 9.4. Volikogu koosseisu häälteenamus on vajalik järgmiste otsuste tegemisel: 1) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 2) koormiste määramine; 3) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 4) laenude ja varaliste kohustuste võtmine; 5) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 6) valla fondide ja sihtkapitalide moodustamine; 7) taotluse esitamine või arvamuse avaldamine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste vaidluste lahendamine; 8) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 9) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 10) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, vallavalitsusele või vallavalitsuse liikmele; 11) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine. 9.5. Koosseisu häälteenamus tähendab seda, et volikogu liikmetest (olenemata sellest, kas nad on kohal või ei ole) rohkem kui pooled hääletavad poolt. 9.6. Poolthäälteenamus tähendab seda, et poolt hääletab rohkem kui vastu. 9.7. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval hulgal hääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 9.8. Hääletamine volikogus on avalik. 9.9. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 9.10. Avalik hääletamine toimub käe tõstmisega. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Hääletamisel saavad osaleda vaid hääletamise momendil kohalviibivad volikogu liikmed. 9.11. Nimeline hääletamine toimub nimekirja alusel, kus iga volikogu liige ütleb, kas ta on poolt, vastu, erapooletu või ei osale hääletamisel (nimelise sedeli hääletuskasti laskmise teel). Salajane hääletamine on anonüümne sedeli hääletuskasti laskmine. 9.12. Hääletamine on nimeline, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige ja teda toetab 1/3 kohalviibijatest. 9.13. Nimelise hääletamise korral avab hääletuskasti ja loeb hääled istungi juhataja volikogu liikmete juuresolekul. 9.14. Kui ettepanekud oluliselt ei erine arutatavast küsimusest, siis pannakse need hääletamisele esitamise järjekorras. 9.15. Salajase hääletamise puhul moodustab volikogu häältelugemiskomisjoni, kes viib läbi hääletuse. 9.16. Kui volikogu liige märkab hääletamise käigus protseduurireeglite rikkumist, siis võib ta püsti tõustes nõuda hääletamise peatamist või selle kordamist. 9.17. Hääled loetakse järgmises järjekorras: poolthääled, vastuhääled, erapooletud. 9.18. Istungi juhataja teeb teatavaks istungi otsuse ning kui loeti hääli, siis ka häälte lugemise tulemused. 10. Määruse või otsuse vastuvõtmine 10.1. Vallavolikogu määrused ja otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ettenähtud juhud, kui küsimus otsustatakse koosseisu häälteenamusega. 10.2. Kui määruse või otsuse projekt ei saa vajalikul hulgal poolthääli või kui alternatiivprojekt ei kogu nõutaval arvul poolthääli, otsustatakse hääletamise teel küsimuse päevakorrast mahavõtmine. 10.3. Vallavolikogu võtab vastu alljärgnevaid õigusakte: 1) määruseid, mis on üldaktid; 2) otsuseid, mis on üksikaktid. 10.4. Volikogu õigusaktid kehtivad Kasepää valla territooriumil. 10.5. Vallavolikogu võib võtta vastu deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, millel ei ole kohustuslikku iseloomu. 11. Istungi protokoll 11.1. Kõik vallavolikogu istungid protokollitakse. Protokolli vormistamise korraldab vallavalitsuse kantselei. 11.2. Vallavolikogu istungi protokoll peab olema välja pandud seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. 11.3. Seitsme päeva jooksul pärast istungi lõppu on volikogu liikmeil õigus nõuda paranduste ja märkuste tegemist protokolli. Volikogu liikmeil on õigus lisada protokolli oma eriarvamus, millest ta peab märku andma istungi käigus. 11.4. Pärast parandus- ja täiendusettepanekute ning eriarvamuste esitamise tähtaja lõppemist kirjutab istungi juhataja protokollile viivitamatult alla. Kui protokolli avalikustamise tähtajaks ei ole istungi juhataja protokollile alla kirjutanud, avalikustatakse protokoll ilma tema allkirjata koos protokollija allkirja ja märkega allakirjutamata jäämise põhjuse kohta. 11.5. Istungi juhataja on kohustatud protokollile ja vastuvõetud õigusaktidele alla kirjutama ka siis, kui ta neile vastu hääletas. 11.6. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ning nende kohta vastu võetud otsustused ja eriarvamused. 11.7. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele kantseleis tööajal. 11.8. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. 12. Umbusaldusmenetlus volikogus 12.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 12.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 12.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe, aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe ja revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. 12.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme ametist ja kohustustest. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 12.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seose umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. 12.6. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.