Järvakandi Vallavolikogu — Järvakandi valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 22, 582

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 378; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9, Järvakandi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Järvakandi valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Avaldada Järvakandi valla põhimäärus elektroonilises Riigi Teatajas. 3. Määrus jõustub avaldamisel elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Donald LUNEV Kinnitatud Järvakandi Vallavolikogu 30. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 JÄRVAKANDI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Järvakandi valla põhimääruse eesmärk Järvakandi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Järvakandi valla ülesanded, vastutus, suhted teiste omavalitsuste ja riigiorganitega, valla haldusaparaadi ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 2. Järvakandi valla kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Järvakandi valla kohalik omavalitsus on tema demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime, kohustus ja vastutus Eesti Vabariigi põhiseaduses, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes seadustes talle antud pädevuse piires iseseisvalt otsustada ja korraldada kõiki valla elu küsimusi lähtudes elanike huvidest, valla arengu vajadustest ja iseärasustest. 2.2. Järvakandi vald on avalik-õiguslik isik, keda esindatakse seadustes ja käesolevas põhimääruses sätestatud korras. 2.3. Kohalik omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. 2.4. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Järvakandi vallas 3.1. Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine, 3.1.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.1.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.1.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises, 3.1.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.1.6. tegevuse avalikkus; 3.1.7. avalike teenuste osutamine soodsamatel tingimustel. 4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 4.1. Järvakandi vald omavalitsusüksusena juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ja Eesti Vabariigi õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste ning nende liitudega. 4.2. Järvakandi vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Järvakandi valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 4.3. Järvakandi valda kui omavalitsusüksust esindavad seadustes ja käesoleva põhimääruse alusel ning Järvakandi vallavolikogu poolt kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. Valla esindamise täpsem kord sätestatakse valla esindamise korraga. 5. Järvakandi valla omavalitsusorganid 5.1. Järvakandi valla omavalitsusorganid on: 5.1.1. vallavolikogu – Järvakandi valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.1.2. vallavalitsus – vallavolikogu poolt moodustatav täitev ja korraldav organ. 6. Järvakandi valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Järvakandi vallal on lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning eelarve- ja maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Järvakandi valla kui omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus 7.1. Järvakandi valla ülesanded on: 7.1.1. korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla tänavate korrashoidu; 7.1.2. korraldada valla omanduses olevate kohalike asutuste ülalpidamist ja tööd; 7.1.3. otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis on pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada; 7.1.4. valla arengukava väljatöötamine ja kinnitamine ning valla elu juhtimine vastavuses arengukavas fikseeritud prioriteetide ja põhisuundadega; 7.1.5. tema halduses, kasutuses ja omanduses oleva vara heaperemehelik haldamine sellisel viisil, et see oleks võimalikult kasulik valla kui terviku arengule. 7.2. Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi, mis on talle pandud seadusega või mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. Riiklike kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 8. Järvakandi valla õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. Järvakandi valla volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad ainult Järvakandi valla haldusterritooriumil. 9. Järvakandi valla arengukava 9.1. Järvakandi valla arengukava on dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Järvakandi vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Järvakandi vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 10.2. Järvakandi vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 11. Järvakandi valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi 11.1. Järvakandi Vallavolikogul on õigus moodustada Järvakandi valla nimel teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 11.2. Järvakandi valla suhted teiste kohalike omavalitsustega rajanevad omavahelistel lepingutel. 11.3. Lepinguid teiste kohalike omavalitsustega võib sõlmida ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või muude ülesannete täitmiseks. Samadel alustel võib moodustada liite ja ühisasutusi. 12. Järvakandi valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Järvakandi vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või volikogu määratud esindus. 12.3. Vallal on õigus sõlmida sõpruslepinguid ja arendada koostöösidemeid väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 12.4. Järvakandi valla sõlmitavad välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele volikogus, kui nende täitmisele kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused valla eelarvest. 13. Järvakandi valla vapp ja lipp 13.1. Järvakandi vallal on oma vapp ja lipp, mis vastavalt seadusele on kooskõlastatud Riigikantseleiga. 13.2. Valla vapiks on hõbedane kilp. Hõbedasel kilbil on sinine, kilbi ülaservani ulatuv sarikas. Sarika all on sinine karikas, millest tõuseb punane leek. Vapi ülesehitusel on lähtutud Järvakandi nimest: nurk ehk kant. Sinine värv viitab järvedele, soodele, laugastele. Traditsiooniline klaasitööstuse sümbol on klaaspeeker. Üle saja aasta on Järvakandis põlenud tuli klaasisulatusahjudes, sellest karikas ja leek selle kohal. Leek on ka kodukolde ja valla elujõu sümboliks. (Vapi kujutis lisana.) Valla vapp võib olla kolmes variandis: värviline, graafiline ühevärviline ja reljeefne. 13.3. Valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp (vapivärvides). Lipu normaalmõõtmed on 105x165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. (Lipu kujutis lisana.) 13.4. Valla vapp ja lipp on Järvakandi valla omand, mida käsutab volikogu või valitsus. 13.5. Valla vappi kasutatakse: 13.5.1. valla, vallavolikogu, vallavalitsuse ja valla asutuste pitsatitel ja dokumendiplankidel. Valla vapi kujutisega pitsat on valitsusasutustel sõõr, mille keskel on vapp ja äärel asutuse nimetus. Valla asutuste pitsat on ovaal, mille keskel on vapp ja äärtel asutuse nimetus. Valla pitsati läbimõõt on 3,0 cm. Volikogu, valitsuse ja vallaasutuste pitsatite läbimõõt on 3,0 cm; 13.5.2. vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel; 13.5.3. valla vappi vimplina või kleebisena võib kasutada ainult vallavalitsuse loal; 13.5.4. juhtudel, mis ei ole toodud eelnevates punktides, võib valla vappi kasutada ainul vallavalitsuse loal. 13.6. Valla lipp heisatakse ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel vallavalitsuse korraldusel või vallavanema käskkirja alusel. Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta, kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. 13.7. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigilipu või tema omavalitsusüksuse, mõne valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. 13.8. Rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel võivad lippu kasutada Järvakandi valla ametlikud delegatsioonid või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud. 13.9. Päevad, mil valla lipp heisatakse, määrab kindlaks vallavalitsus. 13.10. Valla lipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Järvakandi valla õiguste kaitse 14.1. Järvakandi valda likvideerida või valla piire ja nime muuta ei tohi ilma volikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Järvakandi valla territoorium on määratud Eesti Vabariigi haldusjaotuse seadusega. 14.3. Volikogul on õigus Järvakandi valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluste korra kehtestab volikogu. 14.4. Vallal on õigus oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks pöörduda kohtusse. 15. Järvakandi valla elanik 15.1. Järvakandi valla elanik on isik, kes on kantud valla elanikeregistrisse. 15.2. Täisealisel Järvakandi valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadustele. II. JÄRVAKANDI VALLAVOLIKOGU 16. Järvakandi Vallavolikogu moodustamine 16.1. Järvakandi Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks salajasel hääletamisel. 16.2. Valimised viiakse läbi ühes või mitmes valimisringkonnas, kusjuures vallavolikogu liikmete arvu, valimisringkondade piirid ja mandaatide arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis vastavalt valimise seadusele. 16.3. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast, mis toimub hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste päeva. 16.4. Järvakandi valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimiste lõplike tulemuste teatavakstegemist. 17. Järvakandi Vallavolikogu liige 17.1. Järvakandi Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta juhindub seadustest, valla õigusaktidest ning valla elanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu liikme tegevus on avalik. 17.4. Volikogu liikmetele hüvitatakse volikogu tööga seotud kulud vastavalt Järvakandi Vallavolikogu otsusele. 17.5. Volikogu esimehe või aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 17.6. Volikogu liikmel on õigus teha järelepärimisi volikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada dokumente ja muud teavet. Järelepärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, aseesimehele või volikogu ajal. Järelepärimisele vastatakse hiljemalt ühe kuu jooksul vallavolikogu istungil, kui pärija seda nõuab. Järelepärimisele, millele ei nõuta vastamist volikogu istungil, vastatakse kirjalikult ühe kuu jooksul arvates järelepärimise esitamisest. Dokumendid ja muu teave esitatakse järelepärimise esitanud volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse esitamist, välja arvatud andmed, mille avaldamine on seadusega keelatud. 17.7. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ja asendusliikme volitused algavad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad volikogu otsuse jõustumise hetkest. 17.8. Tööandjal on kohustus võimaldada volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest, komisjonide koosolekutest ja võimaldada tal täita muid volikogu antud ülesandeid. 17.9. Volikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni volikogu määratud deklaratsioonihoidjale. 17.10. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes tal on huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. Enne küsimuse arutelu algust on volikogu liige kohustatud tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis ning küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle liikme võrra väiksem. 17.11. Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. 18. Järvakandi Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine või peatumine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 18. 18.2. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. Volikogu liikme volituste peatumine toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 19. 19. Järvakandi Vallavolikogu asendusliige 19.1. Volikogu asendusliige on valimiskomisjoni poolt registreeritud esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas. 19.2. Kui esimene valimata jäänud kandidaat loobub, on asendusliikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat. 19.3. Volikogu liikme volitused peatuvad või lõpevad ja asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 19.4. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget selle valimisringkonna sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad ja asendusliikme volitused lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 19.5. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 19 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 19.6. Volikogu liikme volituste taastamiseks esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget. 19.7. Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 20. Järvakandi Vallavolikogu pädevus 20.1. Järvakandi Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste arutamine: 20.1.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 20.1.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 20.1.4. koormiste määramine; 20.1.5. toetuste andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 20.1.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 20.1.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 20.1.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 20.1.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.10. taotluste esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste ning muude vaidluste lahendamiseks; 20.1.11. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 20.1.12. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine ning nende liikmete ja asendusliikmete nimetamine; 20.1.13. vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 20.1.14. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 20.1.15. vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitamine; 20.1.16. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikme kohustustest; 20.1.17. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 20.1.18. vallavanemale töötasu määramine ning teistele valitsuse liikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20.1.19. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisude kinnitamine; 20.1.20. volikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvitise määramine; 20.1.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 20.1.22. valla esindamise korra kehtestamine; 20.1.23. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 20.1.24. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 20.1.25. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 20.1.26. Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja või esindajate valimine; 20.1.27. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 20.1.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 20.1.30. valla üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 20.1.31. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 20.1.32. detailplaneeringu kehtestamine ja tühistamine; 20.1.33. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 20.1.34. valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 20.1.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 20.1.36. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 20.1.37. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 20.1.38. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 20.1.39. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 20.2. Volikogu võib võtta lisaks punktis 20.1 nimetatutele enda pädevusse teisi kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega või vallavolikogu kehtestatud korras antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 20.3. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. 20.4. Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 20.5. Volikogu esimehe või aseesimehe palga või hüvitise, vallavanema palga ning volikogu liikmete, volikogu alatiste komisjonide liikmete ja vallavalitsuse liikmete hüvitised määrab eelmine volikogu enne kohaliku omavalitsuse valimiste tulemuste väljakuulutamist. 21. Vallavolikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine 21.1. Vallavolikogu õigusaktid on määrused ja otsused. 21.2. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine toimub vastavalt vallavolikogu kinnitatud reglemendile ning nende algatamise õigus on: 21.2.1. vallavolikogu liikmel; 21.2.2. vallavolikogu alatisel komisjonil; 21.2.3. vallavolikogu fraktsioonil; 21.2.4. vallavanemal; 21.2.5. vallavalitsusel; 21.2.6. Riigikogul, Riigikohtul ja Vabariigi Valitsusel; 21.2.7. vähemalt viiel Järvakandi valla hääleõiguslikul elanikul. 21.3. Vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende väljapanekut vallakantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. 21.4. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 21.5. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. 21.6. Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 21.7. Volikogu määrused, otsused ja protokollid on kättesaadavad kõigile inimestele vallavalitsuses ja aleviraamatukogus. 21.8. Üldist tähtsust omavad määrused saadetakse nädala jooksul pärast allakirjutamist Riigikantseleile kinnitatud ärakirjana ja avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas ning õiguskantslerile. 21.9. Volikogu õigusaktide originaaleksemplarid säilitatakse vallakantseleis. 21.10. Volikogu õigusaktid vormistatakse eesti keeles. 22. Õigusaktide täitmise kontroll 22.1. Volikogu määruste ja otsuste täitmise arvestust peab vallakantselei. 22.2. Volikogu istungitel kuulatakse informatsioone õigusaktide täitmise käigust. III. VALLAVALITSUS 23. Vallavalitsuse mõiste 23.1. Vallavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib praktilise tegevusega ellu vallale ning valitsusele seatud ülesandeid. 24. Vallavanema valimine 24.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 24.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu reglemendile kuni kolmeks aastaks kahe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 24.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 24.4. Igal vallavanema kandidaadil on õigus määratud aja jooksul esitada oma valimisprogramm. 24.5. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon vastavalt volikogu reglemendile. 25. Vallavanema õigus moodustada valitsus 25.1. Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 25.2. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 26. Vallavalitsuse kinnitamise kord 26.1. Vallavanem esitab vallavolikogule vallavalitsuse kinnitamise eelnõu. 26.2. Volikogule esitatav vallavalitsus peab koos vallavanemaga olema vähemalt viieliikmeline. 26.3. Vallavolikogu kinnitab vallavalitsuse liikmed salajasel hääletamisel. Hääletamise korraldab vallavolikogu valitud kolmeliikmeline häältelugemise komisjon. 26.4. Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse vallavalitsuse liikmekandidaat, kes kogub üle poole volikogu koosseisu häältest. 26.5. Juhul kui mõni vallavalitsuse liikmekandidaatidest jääb volikogu poolt kinnitamata, on vallavanemal õigus esitada kahe nädala jooksul uued vallavalitsuse liikmekandidaadid. 26.6. Vallavalitsuse liikme vabastab vallavanema esildise alusel vallavolikogu. 27. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 27.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 27.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uuele koosseisule esimesel istungil. 27.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 28. Vallavalitsuse pädevus 28.1. Vallavalitsus: 28.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 28.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarveprojekti ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 28.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 28.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse; 28.1.5. esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtus. 28.2. Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. 28.3. Vallavalitsus ei võta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole antud volikogu volitust. 28.4. Vallavalitsus realiseerib oma ülesandeid õigusaktide andmise ja ülesannete delegeerimisega määruse või korralduse alusel haldusaparaadi, munitsipaalasutuste töötajatele või lepingu alusel teistele üksik- või juriidilistele isikutele. Delegeeritud ülesannete täitmise eest volikogu ees vastutab valitsus. 28.5. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus valla haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab kindlaks valitsuse ja haldusaparaadi töökorra. 28.6. Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 29. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlus 29.1. Vallavalitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja mida volikogu pole jätnud volikogu ainupädevusse või andnud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 29.2. Volikogul on õigus vallavalitsuse määrusi ja korraldusi muuta ja tühistada. 29.3. Volikogu poolt valitsuse määruste ja korralduste muutmise või tühistamisega kaasnevad kahjud hüvitatakse valla eelarvest, kui valitsuse tegevus oli seaduslik. 29.4. Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kuni see võetakse uuesti vastu volikogu järgmisel istungil. 29.5. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 30. Valitsuse liikme vastutus 30.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. 30.2. Vastutusest vabad on need valitsuse liikmed, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse samal istungil. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. 30.3. Vallavanem ei ole kohustatud täitma vallavalitsuse määrust või korraldust, mille kohta ta on esitanud eitava seisukoha enne istungi algust. Vallavalitsus võib sellisel juhul pöörduda volikogu poole. 31. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 31.1. Määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele. 31.2. Vallavalitsuse määrused ja korraldused on välja pandud valla kantseleis, määrused ka aleviraamatukogus. 31.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 31.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 31.5 Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 31.6. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. 31.7. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 32. Õigusaktide algatamise õigus 32.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viis, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 32.2. Algatus esitatakse vallavalitsusele eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 32.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, siis esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 32.4. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 33.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 33.2. Volikogu ja valitsuse õigusaktis muudatuse tegemiseks või selle tühistamiseks võib esitada taotluse ühe kuu jooksul õiguste seadusvastasest kitsendamisest teadasaamisest. 33.3. Volikogu peab taotluse läbi vaatama kahe kuu jooksul, valitsus ühe kuu jooksul. 33.4. Taotluse esitaja kutsutakse istungile, kus taotlust arutatakse. Taotlejal on õigus esitada selgitusi ja küsimusi. Taotlust võidakse arutada ka taotleja mitteilmumise korral. Taotluse arutamist võidakse edasi lükata taotleja kirjaliku avalduse alusel. Sellisel juhul arvestatakse taotluse läbivaatamise tähtaega taotleja avalduse esitamisest või avalduses toodud tähtajast, millest alates taotlejal on võimalik asja arutamisest osa võtta. 33.5. Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse arutamiseks kohtusse. V. MAJANDUS JA EELARVE 34. Munitsipaalomand 34.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 34.2. Munitsipaalvara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu vastavalt seadustele. 35. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes 35.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 35.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse ja muudatused selles kinnitab volikogu. 35.3. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 35.4. Sihtasutuse, mille ainuasutaja on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainus osanik või aktsionär on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. 35.5. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Nõukogu koosseisu peab kuuluma vähemalt üks volikogu esindaja. 35.6. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. 35.7. Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse nimetatud isik. 35.8. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 35.9. Kui valla nimel lepingu sõlmimiseks annab volitused volikogu, siis määrab volitatud isiku volikogu. 35.10. Kui lepingu sõlmimine kuulub valitsuse kompetentsi, sõlmib lepingu vallavanem, tema äraolekul valitsuse määratud asendaja. 36. Maksud ja koormised 36.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. 36.2. Volikogu võib kehtestada koormisi. 36.3. Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. 36.4. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 36.5. Koormise täitmist kontrollib vallavalitsuse töötaja, kes tegeleb heakorraküsimustega. 36.6. Koormist ei või asendada maksuga valla eelarvesse. 36.7. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 36.8. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 37. Valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine 37.1. Valla arengukava peab olema vähemalt kolmeks järgmiseks aastaks. 37.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit, muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit ning kinnitab arengukava pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu määratud ajaks. 37.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu arengukava läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 37.4. Arengukava projekt ja kinnitatud arengukava avalikustatakse vallavalitsuse ruumides ja aleviraamatukogus. 37.5. Arengukava on aluseks: 37.5.1. vallaeelarve koostamisele; 37.5.2. investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemiseks, sõltumata nende allikast; 37.5.3. laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 37.6. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 37.7. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlust. 38. Valla eelarve 38.1. Valla iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. Eelarve koostamise, muutmise ja täiendamise kord kehtestatakse eraldi õigusaktiga. 38.2. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piires. 38.3. Eelarveprojekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamajas vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallavalitsuses ja aleviraamatukogus. 38.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 39. Valla eelarve koostamine ja jõustumine 39.1. Valla eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 39.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 39.3. Valla eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 40. Eelarve täitmise aruande kinnitamine 40.1. Volikogule kinnitamiseks esitatavale eelarve täitmise aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus aruande kohta. 40.2. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. 40.3. Eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vallamajas ja aleviraamatukogus. VI. TÖÖKORRALDUS 41. Volikogu töökorraldus 41.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 41.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab vallakantselei. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 42. Töövormid 42.1. Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. 42.2. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 43. Asjaajamiskeel 43.1. Volikogu, valitsuse ja allasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 44. Vallavolikogu ja vallavalitsuse rakendamise kord 44.1. Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 44.2. Volikogu rakendamine seisneb järgmises: 44.2.1. volikogu esimehe valimine; 44.2.2. volikogu aseesimehe valimine; 44.2.3. senise vallavalitsuse tagasiastumise avalduse esitamine; 44.2.4. uue vallavanema valimine; 44.2.5. uue vallavanema ettepanekul uue vallavalitsuse kinnitamine (vähemalt viieliikmeline); 44.2.6. revisjonikomisjoni moodustamine, komisjoni esimehe ja liikmete valimine; 44.2.7. uute komisjonide moodustamine, komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja uute komisjonide koosseisude kinnitamine; 44.2.8. volituste andmine (esindaja omavalitsuste liidus jm). Volituste peatamine ja lõpetamine toimub volituste andmisega analoogilises korras. 45. Volikogu esimehe ülesanded 45.1. Volikogu esimees: 45.1.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 45.1.2. esindab vallavolikogu; 45.1.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungi protokollile ja teistele volikogu dokumentidele; 45.1.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 45.1.5. koos vallavalitsusega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste projektid; 45.1.6. esitab istungite päevakorraprojektid; 45.1.7. korraldab fraktsioonide koostööd; 45.1.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused ning korraldab nende lahendamist ja avaldajatele vastamist; 45.1.9. esindab valda ja volikogu vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 45.1.10. täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid. 46. Volikogu esimehe valimine 46.1. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 46.2. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti ning vastavad volikogu liikmete küsimustele. 46.3. Volikogu esimees valitakse salajasel hääletamisel, milleks moodustatakse vähemalt kolmeliikmeline häältelugemise komisjon. 46.4. Kui ükski kandidaat ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 46.7. Kui teises hääletusvoorus ükski kandidaat ei saanud vajalikul arvul hääli või said hääli võrdselt, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist. Esitada võib ka neid kandidaate, kes eelnevalt ei saanud nõutavat häälteenamust. 47. Volikogu esimehe asendamine 47.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 47.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 48. Volikogu kokkukutsumine 48.1. Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja üks kord kuus volikogu kehtestatud korras. 48.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimiste tulemuste väljakuulutamisest. 48.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 48.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 49. Küsimuste arutelu volikogus 49.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 49.2. Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 49.3 Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 49.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 49.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Volikogule esitatavad määruste ja otsuste projektid esitatakse eelnevalt seisukoha võtmiseks vallasekretärile. 49.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 50. Hääletamine volikogus 50.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 50.2. Hääletamine volikogus on avalik. 50.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 50.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 20 alapunktides 1.2, 1.4, 1.6–1.10, 1.13, 1.14, 1.17 ja 1.23 on otsuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 51. Umbusaldusemenetlus volikogu 51.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavanemale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 51.2. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või volikogu vanim liige. 51.3. Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe, aseesimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise ning on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu. 51.4. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 52. Tagasiastumine 52.1. Volikogu esimehel, aseesimehel, komisjonide esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 53. Fraktsioonid 53.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 53.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 53.3. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 53.4. Fraktsioonil on õigus teha ettepanekuid küsimuste volikogu päevakorda võtmiseks ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 53.5. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest vallakantselei. 54. Volikogu komisjonid 54.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liikmed ei pea olema volikogu liikmed, välja arvatud revisjonikomisjon. Komisjoni kossseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. Komisjoni koosseisu, välja arvatud revisjonikomisjon, peab kuuluma vähemalt üks vallavalitsuse esindaja. 54.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 54.3. Komisjoni moodustamine, selle koosseis ja põhimäärus kinnitatakse volikogu otsusega. 54.4. Komisjonid annavad vähemalt kord aastas oma tegevusest aru volikogule. 55. Komisjoni töökord 55.1. Komisjoni töövorm on koosolek. 55.2. Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees. 55.3. Komisjoni koosoleku toimumise ajast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust. 55.4. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. 55.5. Komisjoni koosoleku otsused võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustavaks komisjoni esimehe hääl. 55.6. Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta volikogu liikmed ja vallavalitsuse liikmed. Komisjoni koosolekule kutsumise ja osavõtjatele sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees. 55.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse istungi aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli. 56. Komisjoni esimees 56.1. Komisjoni esimees: 56.1.1. juhib komisjoni tööd; 56.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorraprojektid, annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 56.1.3. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla komisjoni protokollidele ja otsustele; 56.1.4. komisjoni esimeest asendab komisjoni valitud aseesimees, nende puudumisel vanim kohalolev komisjoni liige. 56.2. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 57. Revisjonikomisjon 57.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vallavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 57.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 57.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 57.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 57.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 57.3.3. valla ametiasutuse ja valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ning valla hallatavate asutustesse paigutatud vallavara kasutamise sihipärasust; 57.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 57.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 57.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 57.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente valla asutustelt. 57.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 58. Vallavalitsuse töö korraldamine 58.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 58.2. Vallavanem annab valitsuse ja valla ametiasutuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 58.3. Vallavanem ei tohi olla volikogu esimees ega liige. 58.4. Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 58.5. Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 58.6. Valitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. 58.7. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 58.8. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 58.9. Vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja vallasekretär. 58.10. Vallavalitsuse täpse töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 59. Vallavanem 59.1. Vallavanem: 59.1.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 59.1.2. esindab valda kõigis õigustoimingutes koos edasivolitamise õigusega vastavalt seadusega, põhimäärusega ning volikogu antud pädevusele; 59.1.3. annab vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 59.1.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele valitsuse dokumentidele; 59.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 59.1.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 59.1.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla hallatava asutuse juhi kandidaadi; 59.1.8. kehtestab valla haldusaparaadi töökorra; 59.1.9. esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel; 59.1.10. esindab valda kohtus ilma erivolitusteta; 59.1.11. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri ja teisi ametnikke; 59.1.12. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse poolt pandud ülesandeid. 59.2. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega moodustatud äriühingu juhtorganisse. 60. Vallavanema asendamine 60.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem kõigis vallavanema õigustes ja kohustes. 60.2. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema või abivallavanema käskkirja alusel.Tema tegevuse eest vastutab käskkirja andja asendajale antud volituste ulatuses. Käskkirjas antud volitusi ületav tegevus on õigustühine ja selle tagajärgede eest ei vastuta vald, vallavalitsus ega käskkirja andja. 60.3. Kui vallavanem ja asetäitja ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 61. Istungi ja koosoleku protokoll 61.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 61.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 61.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 61.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 61.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastu võetud otsused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 61.6. Protokollid peavad olema alla kirjutatud seitsme päeva jooksul pärast vastava istungi või koosoleku toimumist. 61.7. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad kümnendal päeval pärast istungi toimumist Järvakandi Aleviraamatukogus ja vallamajas. 61.8. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallamajas kümnendal päeval pärast vastava istungi või koosoleku toimumist. 61.9. Üldkättesaadavateks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse sisemiseks kasutamiseks. 61.10. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 62. Volikogu tegutsemisvõimetus 62.1. Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 62.1.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 62.1.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 62.1.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 62.1.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 62.2. Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele asuvad asendusliikmed. VII. VALLA TEENISTUSE PÕHIALUSED 63. Valla teenistus 63.1. Teenistust valla ametiasutuses reguleerib avaliku teenistuse seadus, käesolev põhimäärus ning töökord. 63.2. Vallavanem, abivallavanem, vallasekretär ja ametnikud peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 64. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid 64.1. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale ja vallavanemale võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 64.1.1. seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 64.1.2. tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 64.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 64.2. Hüvitist ei maksta: 64.2.1. kui volikogu poolt ametisse valitud isik vabastatakse tema enda algatusel, v.a enda algatusel seoses terviseseisundiga; 64.2.2. valitakse või nimetatakse ametisse uueks tähtajaks. 65. Vallasekretär 65.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. 65.2. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kutsenõuetele kontrollib ja sellekohase tunnistuse annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 65.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungist. 65.4. Vallasekretär: 65.4.1. juhib valla kantseleid ning esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja koosseisu kohta; 65.4.2. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 65.4.3. korraldab volikogu ning valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 65.4.4. korraldab õiguskantslerile valla õigusaktide ärakirjade saatmise kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 65.4.5. korraldab valla õigusaktide saatmise Riigikantseleile nende avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas; 65.4.6. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 65.4.7. hoiab riigivapi ja valla vapipitsateid; 65.4.8. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamises ja korraldab istungite protokollimist; 65.4.9. annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 65.4.10. kinnitab valijate nimekirja; 65.4.11. täidab teisi talle seaduse alusel (sünni ja surmaaktide koostamine, notariaaltoimingud jm) ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 65.5. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 65.6. Asendaja peab vastama punktis 65.2 sätestatud tingimustele ja tal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused. 66. Vallakantselei 66.1. Vallakantselei on valla haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesanne on vallavolikogu ja vallavalitsuse töö tehniline tagamine. 66.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 66.3. Vallakantselei ülesanne on: 66.3.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 66.3.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 66.3.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 66.3.4. esitada eelmises punktis nimetatud dokumendid allkirjastamiseks; 66.3.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 66.3.6. saata õigusaktide koopiad õiguskantslerile ja Riigikantseleile paberkandjal ja elektrooniliselt; 66.3.7. tagada protokollist väljavõtete ja õigusaktide edastamine vastavalt korrale; 66.3.8. posti vastuvõtmine ja väljasaatmine, registreerimine, edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse tööks vajalike dokumentide, kirjade, andmete säilimise tagamine; 66.3.9. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 66.3.10. tõendite ja õiendite väljastamine; 66.3.11. valla registrite pidamine; 66.3.12. reservväelaste ja kutsealuste arvestuse pidamine; 66.3.13. perekonnaseisualane töö; 66.3.14. notariaaltoimingute teostamine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 66.3.15. kaadritöö; 66.3.16. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 66.3.17. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. VIII. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 67. Koostöövormid 67.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste omavalitsusüksustega: 67.1.1. tegutseda ühiselt; 67.1.2. anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele; 67.1.3. täita ise sellealaseid volitusi; 67.1.4. moodustada omavalitsusüksuste liite. 67.2. Ühise tegutsemise korral võib vald lepinguga näha ette ühisasutuse moodustamise. 67.3. Omavalitsuste üksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja liit tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel. 67.4. Osalemise koostöös otsustab volikogu. 67.5. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. IX. SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE 68. Suhted riigiorganitega 68.1. Valla omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. 68.2. Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ja teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. 69. Kohaliku omavalitsuse tegevuse järelevalve ja kontroll 69.1. Maavanem teostab järelevalvet valla tegevuse üle seadusega sätestatud korras. 69.2. Valla valdusesse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele. 69.3. Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. 70. Teenistuslik järelevalve 70.1. Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. 70.2. Teenistusliku järelevalve teostamisel on vallavalitsusel õigus: 70.2.1. teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 70.2.2. peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 70.2.3. tunnistada akt kehtetuks. 70.3. Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. 70.4. Valla ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andjalt või toimingu sooritajalt selgituste saamiseks. 70.5. Vallavalitsus tunnistab kehtetuks valla ametiasutuse ning tema ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. 70.6. Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla ametiasutuse ning tema ametiisikute ja ametiasutuse hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab vallavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist. 70.7. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest. X. LÕPPSÄTTED 71. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 71.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 71.2. Põhimäärus või selle muudatused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui volikogu ei sätesta hilisemat tähtaega. Volikogu esimees Donald LUNEV