Vabariigi Valitsus — Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete kinnitamine — RT I, 83, 759

AVALDATUD : RT I 1999, 83, 759 Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete kinnitamine Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrus nr 326 Alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610) paragrahvi 6 lõike 2 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiivi 87/250/EMÜ (EÜT L 113, 30.04.1987) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuded» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a määrus nr 40 «Elanikele müüdava piirituse ja viina kvaliteedi kohta» (RT 1993, 10, 156; RT I 1994, 4, 48; 1996, 2, 30). Peaminister Mart LAAR Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Riigisekretär Aino LEPIK von WIREN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 326 ALKOHOLI MÄÄRATLEMISE, KIRJELDAMISE JA MÜÜGIKS ESITLEMISE NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad nõuded kehtivad Eestis toodetava ja Eestisse sisseveetava alkoholi määratlemisel, kirjeldamisel ning müügiks esitlemisel, välja arvatud alkoholiseaduse (RT I 1999, 24, 359; 58, 610) paragrahvi 27 lõike 3 punktides 1, 2 või 4 sätestatud juhud. 2. Alkoholi jaotatakse piirituseks ja alkohoolseteks jookideks. Alkohoolne jook on joomiseks mõeldud vedelik, mis sisaldab üle 1,2 mahuprotsendi etanooli. Piiritus ei ole alkohoolne jook. Õlu loetakse alkohoolseks joogiks, kui see sisaldab üle 0,5 mahuprotsendi etanooli. 3. Alkoholi etanoolisisaldust väljendatakse mahuprotsentides üheselt ja vähemalt täis- või poolprotsendina ning tähistatakse sümboliga «% mahust» või «% vol.», millele alkoholi märgistusel võib eelneda sõna «alkohol» või lühendid «alk.» või «alc.». Punkt nimetatud sümbolite ja lühendite järel ei oma õiguslikku tähendust. 4. Alkoholi müügipakendi valikul ja müügipakendi tähistamisel peab käitleja järgima kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid. 5. Alkoholi müügipakendile või selle elemendile kantud märgistus peab olema selgelt nähtav, hästi loetav ja kergesti eristatav muust kirjalikust või pildilisest teabest, kulumiskindel ja püsiv välismõjutuste suhtes, kooskõlas õigekirjareeglitega ega tohi olla eksitav. 6. Tootja nimi ja asukohariik, samuti toote päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav, peavad olema alkoholi müügipakendil selgelt väljendatud. Seejuures ei ole lubatud kasutada vaid numbrikombinatsioone. Asukohariigi ja päritolumaa puhul võib kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud lühendeid. 7. Autoriõiguse objektide kasutamine müügipakendi elementidena peab olema kooskõlas intellektuaalse omandi kaitse alaste õigusaktidega ja välislepingutega. 8. Aastakäik on tootjapoolse partii tähistusena aktsepteeritav vaid veini (välja arvatud vahuvein ja gaseeritud vahuvein) müügipakendi puhul. 9. Alkoholi müügipakendi märgistus võib olla võõrkeelne tingimusel, et originaaltekstist lähtuvat eestikeelset teavet võimaldatakse müügikohas. 10. Tootja peab olema kandnud alkoholi müügipakendile käesolevate nõuetega kehtestatud minimaalse teabe. Tootjapoolse märgistuse parandamine või asendamine ei ole lubatud. Vahendaja võib tootja poolt esitatud teabele lisada tootja kirjalikul nõusolekul täiendavat teavet müügipakendi vabale pinnale. 11. Käesolevates nõuetes grupeeritakse alkohoolsed joogid järgmiselt: 1) piiritusjook ehk destilleeritud jook; 2) viinamarjavein, sh kangendatud vein ja vahuvein (edaspidi vein); 3) maitsestatud vein, maitsestatud veinipõhjaline jook ja maitsestatud veinist valmistatud kokteil; 4) puuvilja- ja marjavein ning muu kääritatud jook, sh siider; 5) õlu; 6) muu alkohoolne jook. II. PIIRITUSJOOK 12. Piiritusjoogiks loetakse joomiseks mõeldud eriliste organoleptiliste omadustega ja vähemalt 15-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vedelikku (samuti vähemalt 14-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega munalikööri ning munasisaldusega likööri), mis on valmistatud kas: 1) looduslike kääritatud saaduste otsese destilleerimise teel maitseainetega või ilma nendeta ja/või leotades taimse päritoluga aineid ja/või lisades maitseaineid, suhkruid või muid käesolevate nõuete punkti 14 alapunktis 1 loetletud magustajaid ja/või teisi põllumajandustooteid nõuetekohasele piiritusele või põllumajandusliku päritoluga destillaadile või 2) piiritusjoogi segamisel kas ühe või mitme teise piiritusjoogiga või piiritusega, põllumajandusliku päritoluga destillaadiga või ühe või mitme alkohoolse joogiga või ühe või mitme mittealkohoolse joogiga. 13. Piiritusjoogiks ei loeta Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 1999. a määrusega nr 20 (RT I 1999, 13, 211; 34, 447; 56, 593) kinnitatud «Eesti kaupade nomenklatuuri» kaubapositsioonide 2203 00, 2204, 2205, 2206 00 ja 2207 all nimetatud jooke. 14. Piiritusjookide määratlemisel ja kirjeldamisel kasutatakse järgmisi termineid: 1) magustamine - ühe või mitme järgmise toote kasutamine piiritusjookide valmistamisel: poolvalge suhkur, valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, glükoos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus, invertsuhkrusiirup, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, naturaalne viinamarjavirre, sahharoosi kuumutamisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta saadud pruunistatud suhkur, mesi, jaanileivapuusiirup või teised loetletutega sarnase toimega süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained; 2) segamine - kahe või enama sama liiki piiritusjoogi ühendamine, mille koostisel on ainult vähese tähtsusega erinevused olenevalt nende valmistamismeetoditest või kasutatud destilleerimisseadmetest või laagerdamisajast või tootmise geograafilisest piirkonnast või mitmest nimetatud tegurist; 3) laagerdamine - teatud reaktsioonide loomuliku toimumise võimaldamine vastavates mahutites, mille tulemusena piiritusjook omandab sellele iseloomulikud organoleptilised omadused; 4) maitsestamine - Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» (RT I 1998, 67, 1075; 111, 1839; 1999, 74, 102) punktis 1 määratletud ühe või mitme lõhna- ja maitseaine kasutamine piiritusjoogi valmistamisel; 5) värvimine - ühe või mitme lubatud toiduvärvi kasutamine piiritusjoogi valmistamisel; 6) piiritus - põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval destilleerimisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist, millel on käesolevate nõuete lisas loetletud omadused; 7) põllumajandusliku päritoluga destillaat - etanooli sisaldav vedelik, mis on saadud põllumajandusliku päritoluga tooraine kääritamisele järgnenud destilleerimisel, kuid millel puuduvad käesoleva punkti alapunktis 6 määratletud piirituse või käesolevate nõuete punktis 12 määratletud piiritusjoogi omadused, säilinud on aga valmistamisel kasutatud tooraine lõhn ja maitse; 8) lenduvate ainete sisaldus - lenduvate ainete, välja arvatud etanooli ja metanooli kogus piiritusjoogis, mis on saadud tooraine ühekordsel või korduval destilleerimisel; 9) valmistamise koht - paik või piirkond, kus toimub lõpptoote valmistamisprotsessi selline etapp, mille käigus piiritusjook saab sellele iseloomulikud tunnused ja olulised määravad omadused; 10) piiritusjookide liik - kõik samaselt määratletud piiritusjoogid. 15. Segatud piiritusjook kuulub samasse liiki kui algsed piiritusjoogid enne nende ühendamist. 16. Rumm (rum) on: 1) piiritusjook, mis on valmistatud kas roosuhkru töötlemisel saadud melassi või siirupi või suhkruroomahla kääritamisel ja destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 96 mahuprotsenti ning millel on märgatavad rummile iseloomulikud organoleptilised omadused või 2) suhkruroomahla kääritamise ja destilleerimise teel valmistatud piiritusjook, millel on rummile iseloomulikud lõhnaomadused ning milles lenduvate ainete sisaldus on 225 grammi või enam 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 17. Viski (whisky/whiskey) on piiritusjook, mis on valmistatud teraviljameski destilleerimisel etanoolisisalduseni kuni 94,8 mahuprotsenti, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainetest tulenev lõhn ja maitse, ning mida on laagerdatud vähemalt kolm aastat kuni 700-liitristes puuvaatides. Teraviljameski peab olema suhkrustatud selles sisalduva linnase diastaasiga koos teiste looduslike ensüümidega või ilma nendeta ja kääritatud pärmi abil. 18. Teraviljapõhjaline piiritusjook (grain spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud kääritatud teraviljameski destilleerimisel ja millel on kasutatud toorainetest tulenevad organoleptilised omadused. 19. Veinist valmistatud piiritusjook (wine spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud veini või destilleerimiseks kangendatud veini destilleerimisel kuni 86 mahuprotsendini või veinidestillaadi redestilleerimisel kuni 86 mahuprotsendini ja milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 125 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta ning metanooli maksimaalne sisaldus 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. Kui nimetatud piiritusjooki on laagerdatud, võib seda turustada veinist valmistatud piiritusjoogina juhul, kui seda on laagerdatud brändile ettenähtud aja jooksul või kauem. 20. Brändi (brandy/weinbrand) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud veinipiiritusest või veinipiirituse ja kuni 94,8 mahuprotsendini destilleeritud veinidestillaadi segust tingimusel, et nimetatud destillaadi sisaldus ei ületa 50 protsenti lõpptoote mahust; 2) mida on vähemalt aasta laagerdatud tammepuust mahutites või vähemalt kuus kuud väiksemates kui 1000-liitristes tammevaatides; 3) milles kasutatud tooraine destilleerimisel või redestilleerimisel tekkinud lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 125 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 4) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 21. Viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook (grape marc spirit või grape marc) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud viinamarjade pressimisjääkide kääritamisel ja otsesel destilleerimisel veeauruga või destilleerimisel pärast vee lisamist ning on destilleeritud kuni 86 mahuprotsendini, kusjuures on lubatud redestilleerimine sama etanoolisisalduseni; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 140 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 22. Nimetust «grappa» võib kasutada nimetuse «viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook» asemel ainult Itaalias valmistatud piiritusjoogi puhul. 23. Puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook (fruit marc spirit) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud puuviljade või marjade, välja arvatud viinamarjad, pressimisjääkide kääritamisel ja destilleerimisel kuni 86 mahuprotsendini, kusjuures on lubatud redestilleerimine sama alkoholisisalduseni; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1500 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 4) milles vesiniktsüaniidhappe sisaldus luuviljaliste puuviljade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogis ei ületa 10 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 24. Rosinatest valmistatud piiritusjook rosinabrändi (raisin spirit/raisin brandy) on piiritusjook, mis on valmistatud sortide «Corinth Black» või «Malaga muscat» kuivatatud viinamarjade ekstrakti kääritamisel saadud produkti destilleerimisel kuni 94,5 mahuprotsendini, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainest tulenev lõhn ja maitse. 25. Puuvilja-marjaviin (fruit spirits) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud luuviljaliste või teiste rohke viljalihaga puuviljade või neist pressitud mahla kääritamisel ja destilleerimisel kuni 86 mahuprotsendini, kusjuures destillaadil on kasutatud puuviljadele või marjadele omane lõhn ja maitse; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 4) milles vesiniktsüaniidhappe sisaldus luuviljalistest puuviljadest saadud piiritusjoogi puhul ei ületa 10 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 26. Õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook, õuna- või pirniveinibrändi (cider spirit, perry spirit, cider brandy) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud õuna- või pirniveini destilleerimisel kuni 86 mahuprotsendini, kusjuures destillaadil on kasutatud toorainele omane lõhn ja maitse; 2) milles lenduvate ainete sisaldus on vähemalt 200 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta; 3) milles metanooli maksimaalne sisaldus on 1000 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. 27. Gentsiaanpiiritusjook (gentian spirit) on piiritusjook, mis on valmistatud emajuure nimelise taime juurte kääritamisel ja destilleerimisel saadud emajuuredestillaadist, kusjuures võib lisada piiritust. 28. Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook (fruit spirit drinks) on piiritusjook, mis on valmistatud puuviljade või marjade leotamisel käesolevatele nõuetele vastavas piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis. Nimetatud piiritusjoogi maitsestamisel võib lisaks kasutatud puuvilja või marja maitsele kasutada ka teisi lõhna- ja maitseühendeid või lõhna- ja maitsepreparaate, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4, kusjuures joogile iseloomulik maitse ja värvus tulenevad ainult kasutatud puuviljadest või marjadest. 29. Kadakamarjamaitseline piiritusjook (juniper-flavoured drink) on piiritusjook: 1) mis on valmistatud piirituse või teraviljapõhjalise piiritusjoogi või teraviljadestillaadi maitsestamisel kadakamarjadega (juniperus communis), kusjuures täiendavalt võib maitsestamiseks kasutada ka teisi looduslikke või looduslähedasi maitseühendeid, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2, või loodusliku päritoluga maitsepreparaate vastavalt nimetatud määruse punkti 1 alapunktile 4 või aromaatseid taimi või nende osi, kuid kadakamarja organoleptilised omadused peavad olema seejuures selgelt eristatavad või 2) mis on valmistatud vaid toorainest tuleneva maitsega piirituse maitsestamisel looduslike või looduslähedaste lõhna- ja maitseühenditega, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2, või nimetatud määruse punkti 1 alapunktis 4 määratletud loodusliku päritoluga lõhna- ja maitsepreparaatidega selliselt, et kadakamarja maitse on domineeriv. 30. Köömnemaitseline piiritusjook (caraway-flavoured spirit drink) on piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel köömnetega (Carum carvi L.), kusjuures täiendavalt võib maitsestamiseks kasutada ka teisi looduslikke või looduslähedasi lõhna- ja maitseühendeid, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2, või loodusliku päritoluga lõhna- ja maitsepreparaate vastavalt nimetatud määruse punkti 1 alapunktile 4, kuid köömne maitse peab olema domineeriv, ja selles ei tohi domineerida mõruained ning kuivekstrakti sisaldus ei tohi ületada 1,5 grammi 100 milliliitri kohta. 31. Aniisimaitseline piiritusjook (aniseed-flavoured spirit drink) on piiritusjook, mis on valmistatud piirituse maitsestamisel tähtaniisi (Illicum verum), aniisi (Pimpinella anisum), apteegitilli (Foeniculum vulgare) või mõne muu samasugust aromaatset koostisosa sisaldava taime loodusliku ekstraktiga leotamisel ja/või destilleerimisel või alkoholi redestilleerimisel koos nimetatud taimede seemnete või muude osadega või aniisimaitseliste taimede looduslike destilleeritud ekstraktide lisamisel või kasutades nimetatud meetodeid kombineeritult. Maitsestamiseks võib kasutada ka teisi looduslikke taimeekstrakte või aromaatseid seemneid, kuid aniisi maitse peab jääma domineerivaks. 32. Mõrumaitseline piiritusjook ehk bitter (bitter-tasting spirit drink) on piiritusjook, millel on domineerivalt mõru maitse ja mis on valmistatud piirituse maitsestamisel looduslike või looduslähedaste lõhna- ja maitseühenditega, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 2 või nimetatud määruse punkti 1 alapunktis 4 määratletud loodusliku päritoluga lõhna- ja maitsepreparaatidega. Sellise joogi puhul võib kasutada ka nimetust «amer» koos mõne muu terminiga või ilma selleta. 33. Viin ehk vodka (vodka) on piiritusjook, mis on valmistatud sellisest piiritusest, mida on destilleeritud või sarnaselt töödeldud, et vähendada kasutatud toorainest tulenevaid organoleptilisi omadusi. Maitseainete lisamisega võivad joogile olla antud erilised organoleptilised omadused. Jääkainete sisaldus viinas peab vastama käesolevate nõuete lisa punktis 3 märgitud omadustele. 34. Liköör (liqueur) on piiritusjook, mille suhkrusisaldus väljendatult invertsuhkruna on vähemalt 100 grammi liitri kohta ning mis on valmistatud piirituse või põllumajandusliku päritoluga destillaadi või ühe või mitme käesolevatele nõuetele vastava piiritusjoogi või nende segu maitsestamisel ja magustamisel ning millele võib olla lisatud põllumajandussaadusi. 35. Munaliköör (advocaat/avocat/Advocat) on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest ja mille koostisosadeks on kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Suhkru- või meesisaldus peab olema vähemalt 150 grammi liitri kohta ning munakollase sisaldus vähemalt 140 grammi lõpptoote liitri kohta. 36. Munasisaldusega liköör (liqueur with egg) on maitsestatud või maitsestamata piiritusjook, mis on valmistatud piiritusest ja mille koostisosadeks on kvaliteetne munakollane, munavalge ja suhkur või mesi. Suhkru- või meesisaldus peab olema vähemalt 150 grammi liitri kohta ning munakollase sisaldus vähemalt 70 grammi lõpptoote liitri kohta. 37. Teraviljapõhjalise piiritusjoogi puhul võib kasutada: 1) nimetust Korn või Kornbrand, kui jook on valmistatud Saksamaal või Euroopa Liidu sellises piirkonnas, kus saksa keel on üheks riigikeeleks ja seda jooki on selles piirkonnas traditsiooniliselt valmistatud ning see on ilma igasuguste lisanditeta, kusjuures ainult tervetest kõigi koostisosadega nisu-, odra-, kaera-, rukki- või tatrateradest saadud kääritatud meski destilleerimisel või sellise destillaadi redestilleerimisel või 2) nimetust «teraviljabrändi», kui piiritusjook on valmistatud kääritatud teraviljameski destilleerimisel kuni 95 mahuprotsendini ning sellel on kasutatud toorainetest tulenevad organoleptilised omadused. 38. Puuvilja-marjaviina puhul võib kasutada nimetust «viin» ainult koos sellele eelneva puuvilja või marja nimega või nimetust «wasser» koos puuvilja või marja nimega. Nimetust «Williams» võib kasutada ainult pirnisordist Williams valmistatud pirniviina puhul. Kui toorainena on kasutatud kaht või enamat liiki puuvilju või marju, nimetatakse saadud jooki puuviljaviinaks või marjaviinaks, kusjuures seda nimetust võib täiendada kõikide toorainena kasutatud puuviljade või marjade nimedega koguseliselt kahanevas järjekorras. 39. Nimetust «viin» koos sellele eelneva puuvilja või marja nimega on lubatud kasutada ka piiritusjookide puhul, mis on valmistatud osaliselt kääritatud või kääritamata puuviljade või marjade leotamisel piirituses või põllumajandusliku päritoluga destillaadis ning sellele järgneval destilleerimisel, kusjuures leotamisel on 20 liitri 100-mahuprotsendilise etanooli kohta võetud vähemalt 100 kilogrammi osaliselt kääritatud või kääritamata puuvilju või marju. Piiritusjooki, mis on valmistatud kääritamata ja tervete puuviljade või marjade leotamisel piirituses vastavalt nimetatud tingimustele ning sellele järgneval destilleerimisel, võib tähistada nimetusega «geist» koos kasutatud puuvilja või marja nimega. 40. Puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjoogi nimetuses peab sisalduma toorainena kasutatud puuvilja või marja nimi. Nimetust «Pacharán» võib kasutada ainult Hispaanias valmistatud joogi puhul, mis on saadud teatud sorti laukaploomide (prunus espinosa) leotamisel piirituses, kasutades seejuures vähemalt 250 grammi puuvilju ühe liitri piirituse kohta. 41. Kadakamarjamaitselise piiritusjoogi puhul, mis on valmistatud piirituse või teravapõhjalise piiritusjoogi või teraviljadestillaadi maitsestamisel kadakamarjadega, võib kasutada nimetusi «genievre», «jenever», «genever» ja «peket», kui piiritusjoogi valmistamiseks kasutati organoleptiliselt sobivaid alkohole, mille metanoolisisaldus on kuni 5 grammi ning aldehüüdisisaldus väljendatud atseetaldehüüdina kuni 0,2 grammi 100-mahuprotsendilise etanooli hektoliitri kohta. Nende jookide puhul ei pea olema eristatav kadakamarja maitse. 42. Käesolevate nõuete punkti 29 alapunktis 2 kirjeldatud piiritusjoogi puhul võib kasutada nimetust «dþinn» (gin). Nimetusega «destilleeritud dþinn» (distilled gin) võib tähistada jooki, mis on valmistatud organoleptiliselt ja kvaliteedilt sobiva piirituse redestilleerimisel traditsiooniliselt dþinni valmistamiseks kasutatavates destilleerimisseadmetes koos kadakamarjade ja muude looduslike taimedega nii, et kadakamarja maitse on domineeriv. Nimetust «destilleeritud dþinn» võib kasutada ka sellise segu puhul, mis on saadud eelnimetatud destilleerimissaaduse ja koostiselt, puhtuselt ning etanoolisisalduselt sarnase piirituse segamisel. Destilleeritud dþinniks ei loeta dþinni, mis on valmistatud piiritusele essentside või maitseainete lisamisega. 43. Köömnemaitselise piiritusjoogi puhul võib kasutada nimetust «akvavit» või «aquavit», kui selle maitsestamisel on kasutatud taimedest või vürtsidest valmistatud destillaati. Veel võib kasutada ka teisi käesolevate nõuete punktis 30 viidatud lõhna- ja maitseaineid, kuid nende jookide maitse peab tulenema köömnete või tilliseemnete (Anethum graveolens L.) destillaadist. Seejuures ei ole lubatud eeterlike õlide kasutamine. 44. Aniisimaitselise piiritusjoogi puhul võib kasutada nimetusi «pastis», «ouzo» ja «anis» käesolevate nõuete punktidega 45-47 seatud tingimustel. 45. Nimetust «pastis» võib kasutada, kui jook sisaldab lagritsajuure (Glycyrrhiza glabra) looduslikke ekstrakte, millest tuleneb nii «halkoonide» nime all tuntud toiduvärvide kui ka glütsürritsiinhappe sisaldus, mis võib olla minimaalselt 0,05 ja maksimaalselt 0,5 grammi liitri kohta, kusjuures pastis võib sisaldada suhkrut kuni 100 grammi liitri kohta ning anetooli minimaalne ja maksimaalne sisaldus peab olema vastavalt 1,5 ja 2 grammi liitri kohta. 46. Nimetust «ouzo» võib kasutada, kui jook on valmistatud Kreekas ja selle valmistamisel on segatud alkohole, mis on maitsestatud, leotades neis aniisiseemneid või apteegitilli seemneid, Chios'i saarelt pärit mastikspistaatsiat (Pistacia lentiscus Chia or latifolia) ja muid aromaatseid seemneid, taimi ning vilju, või alkohole koos nendega destilleerides. Destilleerimisel maitsestatud alkohol peab moodustama vähemalt 20 mahuprotsenti ouzo etanoolisisaldusest. Destilleerimine peab toimuma tsüklilise toimega vaskses destilleerimisseadmes mahuga kuni 1000 liitrit ja destillaadi etanoolisisaldus peab olema 55 kuni 80 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Ouzo peab olema värvitu. Ouzo võib sisaldada suhkrut kuni 50 grammi liitri kohta. 47. Nimetust «anis» võib kasutada, kui selle joogi iseloomulik maitse tuleneb ainult aniisist (Pimpinelle anisum) või tähtaniisist (Illicium verum) ja/või apteegitillist (Foeniculum vulgare). Nimetust «destilleeritud anis» (distilled anis) võib kasutada juhul, kui jook sisaldab nimetatud seemnetega destilleeritud alkoholi ning see moodustab vähemalt 20 protsenti joogi etanoolisisaldusest. 48. Likööri puhul võib kasutada: 1) nimetust «creme de» koos sellele järgneva kasutatud puuvilja või tooraine nimega, välja arvatud piimatooted, kui likööri suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatult on vähemalt 250 grammi liitri kohta; 2) nimetust «creme de cassis» mustsõstralikööri puhul, kui likööri suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatult on vähemalt 400 grammi liitri kohta. 49. Järgmiste piiritusjookide puhul peab piiritusjoogi minimaalne etanoolisisaldus olema: 1) 40 mahuprotsenti - viski ja pastis; 2) 37,5 mahuprotsenti - rumm, Rum-Verschnitt, veinist valmistatud piiritusjook, viinamarja pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, puuviljade või marjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjook, rosinatest valmistatud piiritusjook, puuvilja-marjaviin, õuna- või pirniveinist valmistatud piiritusjook, gentsiaanpiiritusjook, kadakamarjamaitseline piiritusjook, akvavit/aquavit, viin/vodka, ouzo, Kornbrand; 3) 36 mahuprotsenti - brändi; 4) 35 mahuprotsenti - teraviljapõhjaline piiritusjook (välja arvatud Korn ja Kornbrand), anis; 5) 32 mahuprotsenti - Korn; 6) 30 mahuprotsenti - köömnemaitseline piiritusjook (välja arvatud akvavit/aquavit); 7) 25 mahuprotsenti - puuviljadest või marjadest valmistatud piiritusjook; 8) 15 mahuprotsenti - liköör (välja arvatud munaliköör ja munasisaldusega liköör), aniisimaitseline piiritusjook (välja arvatud ouzo, pastis, anis), mõrumaitseline piiritusjook; 9) 14 mahuprotsenti - munaliköör ja munasisaldusega liköör. 50. Piiritusjoogi valmistamisel võib kasutada Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 «Toidus lubatud lisaainete loetelu ja piirnormide ning märgistamise eeskirja kinnitamine» (RT I 1997, 89-92, 1551; 1998, 48, 716; 111, 1839) kinnitatud eeskirjas nimetatud lisaaineid. 51. Käesolevate nõuete punktides 16-28, 31 ja 33-36 nimetatud jookide puhul võib kasutada vaid Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4 nimetatud looduslikke lõhna- ja maitseaineid. Nimetatud määruse punkti 1 alapunktis 2 nimetatud looduslähedasi lõhna- ja maitseühendeid on lubatud kasutada likööride valmistamisel, välja arvatud ananassi, mustsõstra, kirsi, vaarika, mooruspuumarja, mustika, tsitrusvilja, piparmündi, emajuure, aniisiseemne, puju või hariliku koldrohu baasil valmistatud liköörid. 52. Piiritusjoogi valmistamisel on lubatud veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583) alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastava vee, samuti destilleeritud või demineraliseeritud vee lisamine tingimusel, et vee lisamine ei muuda toote liiki. 53. Piiritusjoogi valmistamisel on lubatud kasutada ainult nõuetekohast piiritust. Piiritusjoogi valmistamisel kasutatavate toiduvärvide ja teiste lubatud lisaainete ning maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks kasutatav etanool peab olema valmistatud põllumajandusliku päritoluga toorainest ja selle omadused peavad vastama käesolevatele nõuetele. 54. Kui piiritusjoogi liigi või nimetuse puhul kasutatakse geograafilisi tähiseid, tuleb seejuures järgida geograafilise tähise kaitse alaseid õigusakte ning välislepinguid. 55. Koos piiritusjoogi nimetusega ei tohi kasutada sõnu «sarnane», «tüüpi», «laadi», «marki», «maitsega» või muid samalaadseid väljendeid. Samas võib kasutada sõna «segu» (blend), kui jook on saadud segamisel. 56. Piiritusjooki, mis ei vasta käesolevate nõuete punktides 16-48 toodud jookide kirjeldusele, võib nimetada vaid piiritusjoogiks või muuks alkohoolseks joogiks. 57. Piiritusjooke ei ole lubatud pakendada plii baasil valmistatud kapslitega või fooliumiga kaetud sulguritega mahutitesse. 58. Piiritusjoogi müügipakendi märgistusel esitatakse piiritusjoogi kohta vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus. 59. Piiritusjoogi müügipakendil mahuprotsentides esitatud etanoolisisaldus võib erineda laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest järgmises ulatuses, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatavates metoodikates lubatud kõikumisele: 1) 0,5 mahuprotsenti - viinamarjadest valmistatud piiritusjookidel; 2) 1,5 mahuprotsenti - jookidel, mis sisaldavad leotatud puuvilju, marju või taime osi; 3) 0,3 mahuprotsenti - eespool nimetamata piiritusjookidel. III. VEIN 60. Veini määratlemisel ja kirjeldamisel kasutatakse järgmisi termineid: 1) viinamarjad - veini valmistamisel kasutatavad viinamarjapõõsa küpsenud või kergelt kuivenenud viljad, mis võivad olla purustatud või pressitud ja mis iseeneslikult võivad tekitada käärimise; 2) viinamarjavirre - viinamarjadest looduslike või füüsikaliste protsesside teel saadud vedelik, mille tegelik etanoolisisaldus on kuni 1 mahuprotsent ja mis võib sisaldada viinamarja viljaliha, kesti, seemneid, varsi ning pärme; 3) kääriv viinamarjavirre - toode, mis saadakse viinamarjavirde kääritamisel ja mille tegelik etanoolisisaldus on alates 1 mahuprotsendist, kuid vähem kui 60 protsenti summaarsest etanoolisisaldusest; 4) kuivenenud viinamarjadest ekstraheeritud, kääritatud vein (vino dulce natural) - toode, mis saadakse kuivenenud viinamarjadest saadud viinamarjavirde osalisel kääritamisel, mille täielik suhkrusisaldus enne kääritamist on vähemalt 272 grammi liitri kohta ning naturaalne etanoolisisaldus on vähemalt 8 mahuprotsenti; 5) viinamarjavirre, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega - toode tegeliku etanoolisisaldusega 12 kuni 15 mahuprotsenti, lisades sellele kas veini päritoluga piiritust, kaasa arvatud kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi tegeliku etanoolisisaldusega alates 95 mahuprotsendist, või rektifitseerimata toodet, mis saadakse veini destilleerimisel ja mille tegelik etanoolisisaldus on 52 kuni 80 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 6) kontsentreeritud viinamarjavirre - karamellistamata viinamarjavirre, mis on saadud teatud minimaalse naturaalse etanoolisisaldusega viinamarjavirdest osalisel vee eemaldamisel mõnel muul viisil kui otsene kuumutamine, kusjuures kontsentreeritud viinamarjavirde lubatav tegelik etanoolisisaldus on kuni 1 mahuprotsent; 7) viinamarjamahl - viinamarjadest, naturaalsest viinamarjavirdest, kontsentreeritud viinamarjavirdest või kontsentreeritud viinamarjamahlast saadud mahl, mis on käärimata, kuid käärimisvõimeline, kusjuures selle tegelik etanoolisisaldus võib olla kuni 1 mahuprotsent; 8) kontsentreeritud viinamarjamahl - viinamarjamahl, millest on vesi eemaldatud füüsikaliste või muude töötlemisviisidega, välja arvatud otsene kuumutamine, kusjuures see on karamellistumata ning mahla tegelik etanoolisisaldus võib olla kuni 1 mahuprotsent; 9) toorvein - vein, milles käärimine ei ole veel lõppenud ja mis ei ole eraldatud veinipärast; 10) lauaveini valmistamiseks sobiv vein - vein, mis on valmistatud selleks sobivatest viinamarjasortidest ja mis on vajaliku minimaalse naturaalse etanoolisisaldusega; 11) tegelik etanoolisisaldus mahu järgi - etanoolisisaldus mahuühikutes toote sajas mahuühikus temperatuuril 20 °C; 12) potentsiaalne etanoolisisaldus mahu järgi - etanoolisisaldus mahuühikutes temperatuuril 20 °C, mida on võimalik saada toote sajas mahuühikus sisalduvate jääksuhkrute täielikul kääritamisel samal temperatuuril; 13) summaarne etanoolisisaldus mahu järgi - tegeliku ja potentsiaalse etanoolisisalduse summa; 14) naturaalne etanoolisisaldus mahu järgi - toote summaarne etanoolisisaldus mahu järgi enne mis tahes rikastamist. 61. Vein on alkohoolne jook, mis on valmistatud vaid tervete või purustatud viinamarjade või viinamarjavirde osalisel või täielikul kääritamisel. 62. Veinid jaotatakse: 1) värvuse järgi - valged, punased või roosad; 2) veini valmistamiseks kasutatud tooraine järgi - lauaveinid, kvaliteetveinid või määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid; 3) suhkrusisalduse järgi - kuivad, kui joogi jääksuhkrusisaldus on maksimaalselt 4 (kaasa arvatud) grammi liitri kohta, poolkuivad, kui joogi jääksuhkrusisaldus on üle 4 ja kuni 12 (kaasa arvatud) grammi liitri kohta, poolmagusad, kui joogi jääksuhkrusisaldus on üle 12 ja kuni 45 (kaasa arvatud) grammi liitri kohta, või magusad, kui joogi jääksuhkrusisaldus on vähemalt 45 grammi liitri kohta; 4) veinis sisalduva alkoholi päritolu järgi - naturaalsed, kui veinis sisalduv alkohol pärineb ainult tooraine käärimisest, või kangendatud, kui veini valmistamisel on lisatud veinist destilleeritud piiritust. 63. Lauavein on vein, mille: 1) tegelik alkoholisisaldus on mitte alla 8,5 mahuprotsendi; 2) summaarne alkoholisisaldus on mitte üle 15 mahuprotsendi; 3) happesus, väljendatult viinhappena, on vähemalt 3,5 grammi või 46,6 milliekvivalenti liitri kohta. 64. Kvaliteetvein on vein, mis on valmistatud kindlatest viinamarjasortidest ja mida iseloomustab pikk laagerdumisaeg. Kvaliteetveini kirjeldamisel ja nimetuses kasutatakse viinamarjasordi nimetust, millest vein on valmistatud. 65. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein (edaspidi mpv-kvaliteetvein) on eriliste kvaliteediomadustega vein, mis on valmistatud määratletud piirkonnas kasvatatud kindlatest viinamarjasortidest. Mpv-kvaliteetveini kirjeldamisel ja nimetuses kasutatakse vastava määratletud piirkonna nime. Euroopa Liidus valmistatavate mpv-kvaliteetveinide loetelu avaldatakse Euroopa Ühenduste Teataja C-osas. 66. Veinis, välja arvatud vahuvein ja liköörvein, ei tohi vääveldioksiidi sisaldus ületada Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelus ja piirnormides ning märgistamise eeskirjas» lubatud koguseid. 67. Lenduvate hapete sisaldus ei tohi veinis ületada: 1) valgel või roosal veinil - 18 milliekvivalenti liitri kohta; 2) punasel veinil - 20 milliekvivalenti liitri kohta. 68. Liköörvein on jook, mille summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti ja tegelik etanoolisisaldus 15 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ning mis on spetsiaalsetest viinamarjasortidest saadud viinamarjavirdest või veinist või viinamarjavirde ja veini segust naturaalse etanoolisisaldusega vähemalt 12 mahuprotsenti valmistatud: 1) külmutamise teel või 2) lisades käärimise ajal või pärast käärimist kas veinist destilleeritud piiritust, sealhulgas kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi, tegeliku etanoolisisaldusega vähemalt 96 mahuprotsenti, või rektifitseerimata toodet, mida saadakse veini destilleerimisel ja mille tegelik etanoolisisaldus on 52 kuni 86 mahuprotsenti, või kontsentreeritud viinamarjavirret või eelnimetatud toodete segu. 69. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveini puhul võib kasutada nimetust «vino generoso», kui: 1) veini summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 15 mahuprotsenti ja tegelik etanoolisisaldus kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) veini suhkrusisaldus on kuni 5 grammi liitri kohta; 3) vein on valmistatud vähemalt 10,5-mahuprotsendilise naturaalse etanoolisisaldusega heledate viinamarjade virdest ja lisades vähemalt 95-mahuprotsendilise tegeliku etanoolisisaldusega veinipiiritust. 70. Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörveini puhul võib kasutada nimetust «vino generoso de licor», kui: 1) veini summaarne etanoolisisaldus on vähemalt 17,5 mahuprotsenti ja tegelik etanoolisisaldus 15 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) vein on valmistatud joogist «vino generoso», lisades sellele kas kuivanud viinamarjadest ekstraheeritud osaliselt kääritatud viinamarjavirret («vino dulce natural») või kontsentreeritud viinamarjavirret. 71. Määratletud piirkonnas valmistatud punase kvaliteetliköörveini puhul on: 1) veini summaarne etanoolisisaldus vähemalt 17,5 mahuprotsenti ja tegelik etanoolisisaldus 15 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) vein on saadud vähemalt 11-mahuprotsendilise naturaalse etanoolisisaldusega viinamarjavirdest, lisades sellele kääritamise ajal või pärast kääritamist kas veinist destilleeritud piiritust tegeliku etanoolisisaldusega vähemalt 95 mahuprotsenti või veini destilleerimisel saadud rektifitseerimata toodet etanoolisisaldusega vähemalt 70 mahuprotsenti. 72. Liköörveini ei ole lubatud pakendada plii baasil valmistatud kapslitega või fooliumiga kaetud sulguritega mahutitesse. 73. Veini (välja arvatud vahuveini ja gaseeritud vahuveini) müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus, milles peab sisalduma sõna «vein», välja arvatud kvaliteetveini ja mpv-kvaliteetveini puhul; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus, mis võib olla esitatud aastakäiguna, kusjuures lauaveini märgistusel võib aastakäik olla esitatud ainult sel juhul, kui kõik veini valmistamiseks kasutatud viinamarjad olid kasvatatud sellel aastal. 74. Veini müügipakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda veini laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,5 mahuprotsenti ja liköörveinide puhul kuni 0,8 mahuprotsenti, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatavates metoodikates lubatud kõikumistele. 75. Vahuveinid ja gaseeritud vahuveinid jaotatakse järgmiselt: 1) vahuvein - jook, mis on valmistatud viinamarjade, viinamarjavirde või laua- või kvaliteetveini esmase või teistkordse kääritamise teel ja mille puhul mahuti avamisel eraldub ainult käärimisest tulenev süsihappegaas ning mis kinnises mahutis temperatuuril 20 °C hoituna on rõhu all mitte alla 3 baari joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu, kusjuures vahuveini tegelik etanoolisisaldus peab olema vähemalt 9 mahuprotsenti (erandjuhtudel 8,5 mahuprotsenti); 2) poolvahuvein - jook, mis on valmistatud vähemalt 9-mahuprotsendilise summaarse etanoolisisaldusega laua- või kvaliteetveinist ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ning mis on kinnises mahutis temperatuuril 20 °C hoituna joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu rõhu all 1 kuni 2,5 baari; 3) gaseeritud vahuvein - jook, mis on valmistatud lauaveinist ja mille puhul mahuti avamisel eraldub sellele eelnevalt täielikult või osaliselt lisatud süsihappegaas ning mis on kinnises mahutis temperatuuril 20 °C hoituna joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu rõhu all vähemalt 3 baari; 4) gaseeritud poolvahuvein - jook, mis on valmistatud laua- või kvaliteetveinist või nende valmistamiseks sobilikest toodetest ja mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 7 mahuprotsenti ning summaarne etanoolisisaldus vähemalt 9 mahuprotsenti ja mis on kinnises mahutis temperatuuril 20 °C hoituna joogis lahustunud täielikult või osaliselt lisatud süsihappegaasi tõttu rõhu all 1 kuni 2,5 baari. 76. Vahuveinid, gaseeritud vahuveinid, poolvahuveinid ja gaseeritud poolvahuveinid jaotatakse neis sisalduva jääksuhkru sisalduse järgi järgmiselt: 1) ekstra brut - jääksuhkrusisaldus on 0 kuni 6 grammi liitri kohta; 2) brut - jääksuhkrusisaldus on kuni 15 grammi liitri kohta; 3) ekstra kuiv (extra dry) - jääksuhkrusisaldus on 12 kuni 20 grammi liitri kohta; 4) kuiv (dry) - jääksuhkrusisaldus on 17 kuni 35 grammi liitri kohta; 5) poolkuiv (medium dry) - jääksuhkrusisaldus on 33 kuni 50 grammi liitri kohta; 6) magus (sweet) - jääksuhkrusisaldus on üle 50 grammi liitri kohta. 77. Vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini võib pakendada vaid klaaspudelitesse, mis on suletud korgist või mõnest teisest toiduga kokku puutuda lubatud materjalist seenekujulise korgiga, mis on fikseeritud kinnitiga ning vajadusel kaetud kapsliga ja täielikult korki ja kogu või osa pudelikaela ümbritseva fooliumiga. Alla 0,2-liitrise mahuga pudelid võivad olla suletud mõne teise sobiva sulguriga. Kasutada ei tohi plii baasil valmistatud kapsleid ja fooliumi. 78. Vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini müügipakendi märgistusel esitatakse vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus; 2) käesolevate nõuete punktis 76 toodud jaotuse järgne viide joogi omadustele; 3) nominaalne netokogus; 4) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 5) tootja nimi ja asukohariik; 6) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 7) tootjapoolne partii tähistus. 79. Kvaliteetvahuveini märgistus peab sisaldama selle geograafilise ala nime, kus on kasvanud vahuveini valmistamiseks kasutatud viinamarjad. 80. Vahuveini, gaseeritud vahuveini, poolvahuveini ja gaseeritud poolvahuveini müügipakendi märgistusel esitatud tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi laboratoorsel analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,8 mahuprotsenti, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatavates metoodikates lubatud kõikumisele. 81. Maitsestatud vahuveini ja maitsestatud kvaliteetvahuveini müügipakendi märgistusel võib käesolevate nõuete punkti 76 kohase viite asemel olla märgitud jääksuhkrusisaldus grammides liitri kohta. IV. MAITSESTATUD VEIN, MAITSESTATUD VEINIPÕHJALINE JOOK JA MAITSESTATUD VEINIST VALMISTATUD KOKTEIL 82. Maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ja maitsestatud veinist valmistatud kokteili määratlemisel ning kirjeldamisel kasutatakse järgmisi termineid: 1) magustamine - ühe või mitme järgmise toote kasutamine maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi või maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamisel: poolvalge suhkur, valge suhkur, rafineeritud valge suhkur, glükoos, fruktoos, glükoosisiirup, suhkrulahus, invertsuhkrulahus, invertsuhkrusiirup, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirre, kontsentreeritud viinamarjavirre, naturaalne viinamarjavirre, pruunistatud sahharoosi kuumutamisel ilma aluste, mineraalhapete või muude keemiliste lisanditeta saadud pruunistatud suhkur, mesi, jaanileivapuusiirup või teised loetletutega sarnase toimega süsivesikuid sisaldavad looduslikud ained; 2) maitsestamine - Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punktis 1 määratletud ühe või mitme lõhna- ja maitseaine või aromaatse ürdi või vürtsi kasutamine maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ning maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamisel, et anda lõpptootele veinist erinevad organoleptilised omadused; 3) värvimine - ühe või mitme lubatud toiduvärvi kasutamine maitsestatud veini või maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamisel; 4) alkoholi lisamine - maitsestatud veini või maitsestatud veinipõhjalise joogi valmistamisel viinamarjakasvatusliku päritoluga etanooli, veinipiirituse või kuivatatud viinamarjadest saadud piirituse, põllumajandusliku päritoluga etanooli, veinidestillaadi või kuivatatud viinamarjadest saadud destillaadi, põllumajandusliku päritoluga destillaadi, veinist valmistatud piiritusjoogi või viinamarjade pressimisjääkidest valmistatud piiritusjoogi ja kuivatatud viinamarjadest valmistatud piiritusjoogi kasutamine. 83. Maitsestatud vein on jook: 1) mis on valmistatud käesolevate nõuete punkti 60 alapunktis 10 ja punktides 63, 68 ning 75 määratletud veinidest, millele võib olla lisatud naturaalset viinamarjavirret, käärivat viinamarjavirret või viinamarjavirret, mille käärimine on peatatud alkoholi lisamisega; 2) millele on lisatud alkoholi vastavalt käesolevate nõuete punkti 82 alapunktile 4 ning 3) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 4) mis on tavaliselt magustatud ja võib olla värvitud karamelliga; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on vähemalt 14,5 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ning summaarne etanoolisisaldus vähemalt 17,5 mahuprotsenti või enam; 6) mille kirjeldamisel sõnadega «kuiv» või «ekstra kuiv» peab joogi minimaalne summaarne etanoolisisaldus olema vastavalt 16 ja 15 mahuprotsenti. 84. Maitsestatud veinide valmistamisel kasutatud veini osa enne kangendamist peab lõpptootes moodustama vähemalt 75 protsenti. 85. Nimetus «maitsestatud vein» võib olla asendatud nimetusega «veinipõhjaline aperitiiv». 86. Maitsestatud veinipõhjaline jook on jook: 1) mis on valmistatud käesolevate nõuete punkti 60 alapunktides 9 ja 10 ning punktides 63 ja 75 määratletud veinidest, välja arvatud alkoholi lisamisega valmistatud veinid, ning millele võib olla lisatud naturaalset viinamarjavirret või osaliselt kääritatud viinamarjavirret; 2) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 3) mis võib olla magustatud; 4) millele ei ole lisatud alkoholi; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on 7 kuni 14,5 mahuprotsenti. 87. Maitsestatud veinipõhjalise joogi valmistamisel kasutatud veinide osa lõpptootes peab moodustama vähemalt 50 protsenti. 88. Maitsestatud veinist valmistatud kokteil on jook: 1) mis on valmistatud veinist või viinamarjavirdest; 2) mis on maitsestatud Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määruse nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» punkti 1 alapunktides 1, 2 ja 4 nimetatud lõhna- ja maitseainetega või aromaatsete ürtide või vürtsidega; 3) mis võib olla magustatud ja värvitud; 4) millele ei ole lisatud alkoholi; 5) mille tegelik etanoolisisaldus on 7 mahuprotsenti. 89. Maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamiseks kasutatud veini või viinamarjavirde osa lõpptootes peab moodustama vähemalt 50 protsenti. 90. Maitsestatud veini puhul on lubatud nimetuse «maitsestatud vein» asemel kasutada nimetusi «vermut», «mõrumaitseline vein» ja «munapõhjaline maitsestatud vein». 91. Vermut on maitsestatud vein, mis on valmistatud käesolevate nõuete punktis 83 määratletud veinist ja millele omane maitse on saadud sobivate, eriti koirohust (Artemisia) tuletatud ainete kasutamisega, kusjuures jook võib olla magustatud ainult pruunistatud suhkru, sahharoosi, viinamarjavirde, rektifitseeritud kontsentreeritud viinamarjavirde või kontsentreeritud viinamarjavirdega. 92. Mõrumaitseline vein on maitsestatud vein iseloomuliku mõru maitsega, mille puhul mõruainetena kasutatakse põhiliselt emajuurt, hiniini või koirohtu ja mis on värvitud kollase või punase lubatud värvainega. 93. Nimetuse «mõrumaitseline vein» täiendamiseks või asendamiseks võib kasutada järgmisi või nendega samaseid väljendeid Euroopa Liidu ametlikes keeltes: 1) «Quinquina wine», kui valdav lõhna- ja maitseaine on loodusliku hiniini maitseaine või 2) «Bitter vino», kui valdav lõhna- ja maitseaine on emajuuretaime looduslik maitseaine ja jook on värvitud vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelus ja piirnormides ning märgistamise eeskirjas» lubatud kollase või punase toiduvärviga või 3) «Americano», kui lõhna- ja maitseaine on pärit koirohu ja emajuuretaime looduslikest maitseainetest ja jook on värvitud vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelus ja piirnormides ning märgistamise eeskirjas» lubatud kollase või punase toiduvärviga. 94. Munapõhjaline maitsestatud vein on maitsestatud vein, millele on lisatud kvaliteetset munakollast ja mille suhkrusisaldus väljendatult invertsuhkruna on vähemalt 200 grammi ning munakollase sisaldus vähemalt 10 grammi lõpptoote liitri kohta. Nimetust «munapõhjaline maitsestatud vein» võib täiendada sõnaga «cremovo», kui nimetatud veinis on Marsala veini osa vähemalt 80 protsenti. Nimetust «munapõhjaline maitsestatud vein» võib täiendada väljendiga «cremovo zabaione», kui nimetatud veinis Marsala veini osa on vähemalt 80 protsenti ja munakollase sisaldus vähemalt 60 grammi liitri kohta. 95. Sõnade «aperitiiv», «kokteil» või «bitter» kasutamine käesolevate nõuete punktides 85, 88, 92 ja 93 toodud seostes ei piira nende kasutamist selliste toodete määratlemisel, mida ei käsitleta käesolevate nõuete IV osas. 96. Maitsestatud veinipõhjalised joogid, mille nimetustega võib täiendada nimetust «maitsestatud veinipõhjaline jook», on Sangria, Clarea, Zurra, Bitter soda, Kalte Ente, Glühwein, Maiwein ja Maitrank. 97. Sangria on veinist valmistatud jook, mis on maitsestatud tsitrusviljaliste looduslike ekstraktide või essentsidega ja mis võib sisaldada nimetatud viljade mahla ning millele võib olla lisatud maitseaineid ja mis võib olla magustatud ning millele võib olla lisatud süsihappegaasi ja mille etanoolisisaldus on kuni 12 mahuprotsenti. Jook võib sisaldada tsitrusviljade viljaliha või koore tahkeid osi ja selle värv peab tulenema ainult kasutatud toorainest. Nimetusega «Sangria» peab kaasnema sõna «valmistatud . . . », millele järgneb selle geograafilise ala nimi, kus jook on valmistatud, välja arvatud juhul, kui jook on valmistatud Hispaanias või Portugalis. Hispaanias või Portugalis valmistatud joogi puhul võib nimetus «maitsestatud veinipõhjaline jook» olla asendatud nimetusega «Sangria». 98. Clarea on valgest veinist käesolevate nõuete punkti 97 kohaselt valmistatud jook. Nimetusega «Clarea» peab kaasnema sõna «valmistatud . . . », millele järgneb selle geograafilise ala nimi, kus jook on valmistatud (välja arvatud juhul, kui jook on valmistatud Hispaanias). Hispaanias valmistatud joogi puhul võib väljend «maitsestatud veinipõhjaline jook» olla asendatud nimetusega «Clarea». 99. Zurra on jook, mis on valmistatud käesolevate nõuete punktides 97 ja 98 määratletud jookidest, lisades neile käesolevate nõuete punktides 19 ja 20 määratletud piiritusjooke, kusjuures lisada võib ka puuviljatükke. Sellise joogi tegelik etanoolisisaldus peab olema 9 kuni 14 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. 100. Bitter soda on maitsestatud jook, mis on valmistatud joogist «bitter vino», mis peab moodustama vähemalt 50 protsenti lõpptoote mahust ja millele on lisatud süsihappegaasi või süsihappegaasiga rikastatud vett ning joogis «bitter vino» esinevaid toiduvärve. Joogi tegelik etanoolisisaldus peab olema 8 kuni 10,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Sõna «bitter» kasutamine selles nimetuses ei piira selle sõna kasutamist teiste jookide määratlemisel. 101. Kalte Ente on maitsestatud veinipõhjaline jook, mis on valmistatud vahuveini või gaseeritud vahuveini segamisel veini, poolvahuveini või gaseeritud poolvahuveiniga, lisades looduslikku sidruni ainest või selle ekstrakti, kusjuures selle maitse peab joogis olema domineeriv. Vahuveini või gaseeritud vahuveini osa peab lõpptoote mahust moodustama vähemalt 25 protsenti. 102. Glühwein on maitsestatud jook, mis on valmistatud ainult punasest või valgest veinist ja suhkrust ning maitsestatud valdavalt kaneeli ja nelgiga. Joogi valmistamisel valgest veinist tuleb nimetust «Glühwein» täiendada sõnadega «valge vein». 103. Maiwein on maitsestatud jook, mis on valmistatud veinist, lisades taimi asperula odorata või nende ekstrakti tagamaks nimetatud taime domineerivat maitset. 104. Maitrank on maitsestatud jook, mis on valmistatud kuivast valgest veinist, milles on leotatud taimi asperula odorata või millele on lisatud nimetatud taime ekstrakti, samuti apelsine või muid puuvilju, kusjuures neid võib lisada maksimaalselt viieprotsendilise suhkrusisaldusega ka mahla, kontsentraadi või ekstrakti kujul. 105. Maitsestatud veinist valmistatud kokteilide määratlused ja nimetused, millega võib täiendada või asendada väljendit «maitsestatud veinist valmistatud jook», on järgmised: 1) veinipõhjaline kokteil - maitsestatud jook, milles kontsentreeritud viinamarjavirde osa ei ületa 10 protsenti lõpptoote mahust ja suhkrusisaldus invertsuhkruna väljendatult on kuni 80 grammi liitri kohta; 2) maitsestatud poolvahutav viinamarjapõhjaline kokteil - jook, mis on valmistatud ainult viinamarjavirdest, mille tegelik etanoolisisaldus on kuni 4 mahuprotsenti ja mis sisaldab ainult kasutatud tooraine käärimisprotsessist tulenevat süsihappegaasi. 106. Käesolevate nõuete punktides 83, 86, 91-94 ja 97-104 määratletud jookide kirjeldusi võib täiendada suhkrusisalduse kohta väljendatult invertsuhkruna järgmiselt, kusjuures sõnade «poolmagus» ning «magus» asemel võib märkida joogi suhkrusisalduse, mis on väljendatud invertsuhkru grammides liitri kohta: 1) «eriti kuiv», kui toote suhkrusisaldus invertsuhkruna on kuni 30 grammi liitri kohta; 2) «kuiv», kui toote suhkrusisaldus on kuni 50 grammi liitri kohta; 3) «poolkuiv», kui toote suhkrusisaldus on 50 kuni 90 grammi liitri kohta; 4) «poolmagus», kui toote suhkrusisaldus on 90 kuni 130 grammi liitri kohta; 5) «magus», kui toote suhkrusisaldus on enam kui 130 grammi liitri kohta. 107. Kui maitsestatud veinipõhjalise joogi nimetuses, kirjelduses või märgistusel sisaldub sõna «vahutav», peab kasutatud vahuveini hulk tootes moodustama vähemalt 95 protsenti. 108. Maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ja maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamisel on lubatud veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastava vee või demineraliseeritud vee lisamine tingimusel, et vee lisamine ei muuda joogi liiki. 109. Maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ja maitsestatud veinist valmistatud kokteili valmistamisel võib kasutada toidus lubatud lisaaineid vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelule ja piirnormidele ning märgistamise eeskirjale». 110. Toiduvärvide, muude lubatud lisaainete või lõhna- ja maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks võib kasutada ainult põllumajandusliku päritoluga etanooli koguses, mis on vajalik toiduvärvide, muude lubatud lisaainete või lõhna- ja maitseainete lahjendamiseks või lahustamiseks. Selliselt kasutatud etanooli ei loeta joogi koostisosaks. 111. Käesolevas osas toodud määratlustele ja kirjeldustele mittevastava maitsestatud joogi puhul ei ole lubatud kasutada sõnu «sarnane», «tüüpi», «laadi», «marki», «maitsega» või muid samalaadseid sõnu koos ühegi käesolevas osas toodud nimetusega. 112. Maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ja maitsestatud veinist valmistatud kokteili müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus esitatuna mahuprotsentides käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul); 7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg - joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti. 113. Maitsestatud veini, maitsestatud veinipõhjalise joogi ja maitsestatud veinist valmistatud kokteili müügipakendi märgistusel esitatud tegelik etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 0,8 mahuprotsenti, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatavates metoodikates lubatud kõikumisele. V. PUUVILJA- JA MARJAVEIN NING MUU KÄÄRITATUD JOOK, SEALHULGAS SIIDER 114. Puuvilja- ja marjavein (edaspidi puuviljavein) on kuni 15-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega alkohoolne jook, mis on valmistatud valdavalt marjade või puuviljade või neist valmistatud mahla kontsentraadi või mahla kääritamisel ja mille organoleptilised omadused tulenevad põhiliselt valmistamiseks kasutatud toorainetest või kasutatud lõhna- ja maitseainetest. Puuviljaveini valmistamisel võib käärimise parandamiseks või joogi magustamiseks lisada suhkrutooteid või mett. Pärast kääritamist võib lisada vastavate marjade või puuviljade mahla või kontsentreeritud mahla. 115. Puuviljaveini valmistamisel võib kasutada toidus lubatud lisaaineid vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelule ja piirnormidele ning märgistamise eeskirjale». 116. Puuviljaveini valmistamisel on lubatud veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastava vee lisamine tingimusel, et vee lisamine ei muuda toote liiki. 117. Puuviljavahuvein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 3 baari. 118. Vahutav puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab veini teisesel kääritamisel tekkinud või lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu vähemalt 1 kuni 3 (kaasa arvatud) baari. 119. Gaseeritud puuviljavein on puuviljavein, mis sisaldab lisatud süsihappegaasi ja mille rõhk suletud mahutis temperatuuril 20 °C on joogis lahustunud süsihappegaasi tõttu üle 3 baari. 120. Maitsestatud puuviljavein on puuviljavein, mille organoleptilised omadused tulenevad valmistamisel kasutatud lõhna- ja maitseainetest. 121. Kangendatud puuviljavein on puuviljavein, millele on lisatud põllumajandusliku päritoluga etanooli ja mille etanoolisisaldus on 14 kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Kangendatud puuviljaveini etanoolisisaldusest vähemalt 4 mahuprotsenti peab olema tekkinud kääritamisel. 122. Siider on alkohoolne jook, mis on valmistatud õunamahla või kontsentreeritud õunamahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Siidri valmistamisel võib lisada piiratud koguses pirnimahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ning värsket või kontsentreeritud õunamahla pärast kääritamist. Siider võib olla karboneeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Siidri tegelik etanoolisisaldus on 1,2 kuni 8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Siidri kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. 123. Perry on alkohoolne jook, mis on valmistatud pirnimahla või kontsentreeritud pirnimahla lahjendamisel saadud mahla või nimetatud mahlade segu täielikul või osalisel kääritamisel. Perry valmistamisel võib lisada piiratud koguses õunamahla, vett ja suhkrutooteid enne või pärast kääritamist ja värsket või kontsentreeritud pirnimahla pärast kääritamist. Perry võib olla karboneeritud teisese kääritamise või süsihappegaasi lisamise teel. Perry tegelik etanoolisisaldus on 1,2 kuni 8,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. Perry kangendamine destilleeritud alkoholiga ei ole lubatud. 124. Vääveldioksiidi ja sorbiinhappe sisaldus puuviljaveinis ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelus ja piirnormides ning märgistamise eekirjas» lubatud vastavaid koguseid. 125. Puuviljaveinis etanoolisisaldusega kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ei tohi bensoehappesisaldus ületada 150 milligrammi liitri kohta. Üle 5-mahuprotsendilise etanoolisisaldusega puuviljaveinis võib bensoehapet olla koguses, mis tuleneb marja- või puuviljatoorainest. 126. Puuviljavein võib sisaldada askorbiinhapet kuni 150 milligrammi liitri kohta. 127. Puuviljaveini happesuse reguleerimisel võib kasutada ainult sidrun-, viin-, õun- või piimhapet. 128. Puuviljaveini kirjeldavas nimetuses peab sõnale «vein» eelnema veini peamiseks tooraineks oleva puuvilja või marja nimetus. Puuvilja või marja nimetuse asemel võib kasutada sõnu «puuvilja-» või «marja-», kui toorainena on kasutatud mitmeid puuvilju või marju, millest ükski ei ole domineeriv. 129. Mõdu on kääritatud meejook, mille tegelik alkoholisisaldus on 1,2 kuni 5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti. 130. Puuviljaveini ja muu kääritatud joogi müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus väljendatuna mahuprotsentides käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud kuni 10-mahuprotsendilise joogi puhul); 7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg - joogi puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 10 mahuprotsenti. 131. Puuviljaveini ja muu kääritatud joogi müügipakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus mahuprotsentides võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest kuni 1 mahuprotsent, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatud metoodikates lubatud kõikumisele. VI. ÕLU 132. Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook. Õlu võib olla pastöriseeritud. 133. Linnased on eritingimustel idandatud, kuivatatud ja töödeldud teravili (oder, nisu, kaer, rukis, riis, hirss). 134. Etanoolisisalduse järgi jaotatakse õlu: 1) lahja õlu - etanoolisisaldusega kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) kange õlu - etanoolisisaldusega üle 6 mahuprotsendi. 135. Õlle valmistamisel on lubatud lisada veeseaduse alusel kehtestatud joogivee kvaliteedinõuetele vastavat vett. 136. Õlle valmistamisel võib kasutada lisaaineid vastavalt Vabariigi Valitsuse 9. oktoobri 1997. a määrusega nr 193 kinnitatud «Toidus lubatud lisaainete loetelule ja piirnormidele ning märgistamise eeskirjale». 137. Õlle müügipakendi märgistusel peab olema esitatud vähemalt järgmine teave: 1) joogi nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) kuupäeva sisaldav minimaalne säilimisaeg. 138. Õlle müügipakendi märgistusel esitatud etanoolisisaldus võib erineda joogi analüüsil määratud etanoolisisaldusest, laienemata etanoolisisalduse määramisel kasutatavates metoodikates lubatud kõikumistele: 1) 0,5 mahuprotsenti - õlle puhul, mille etanoolisisaldus on kuni 5,5 (kaasa arvatud) mahuprotsenti; 2) 1 mahuprotsent - õlle puhul, mille etanoolisisaldus on üle 5,5 mahuprotsendi. VII. MUU ALKOHOOLNE JOOK 139. Käesolevate nõuete II osas käsitlemata piiritusjookide puhul kasutatakse väljendit «muu alkohoolne jook». 140. Muudele alkohoolsetele jookidele laienevad käesolevate nõuete punktid 12 (välja arvatud etanoolisisalduse osas), 13-15, 50, 52-57 ja 59. Muu alkohoolse joogi etanoolisisaldus on vähemalt 14 mahuprotsenti, välja arvatud joogi «long drink» puhul. 141. Muu alkohoolse joogina käsitatakse ka jooke tequila, sake, metaxa ja kõiki teisi piiritusjooke, mis on saadud erilisel - teatud geograafilisel alal traditsioonilisel - kääritamisel ning sellele järgneval destilleerimisel. 142. Muu alkohoolse joogina käsitatakse ka piiritusjoogi või piirituse ja vee või muu mittealkohoolse joogi kokkusegamisel saadud 1,2 kuni 6 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega jooki, mis võib olla maitsestatud ning karboniseeritud ja mille puhul võib kasutada nimetust «long drink». 143. Muu alkohoolse joogi müügipakendi märgistusel esitatakse selle piiritusjoogi kohta vähemalt järgmine teave: 1) nimetus; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus (välja arvatud joogi «long drink» puhul); 7) kuupäeva sisaldav minimaalne säilivusaeg - joogi «long drink» puhul. VIII. PIIRITUS 144. Piirituse müügipakendi märgistusel esitatakse piirituse kohta vähemalt järgmine teave: 1) sõna «piiritus» koos piirituse nimetusega või ilma selleta; 2) nominaalne netokogus; 3) etanoolisisaldus mahuprotsentides esitatuna käesolevate nõuete punkti 3 kohaselt; 4) tootja nimi ja asukohariik; 5) päritolumaa, kui selle puudumine võib olla eksitav; 6) tootjapoolne partii tähistus; 7) tekst sõnastuses: «KÄESOLEVALT PAKENDATUD PIIRITUST ON LUBATUD REALISEERIDA VAID KASUTAMISEKS MEDITSIINIS, FARMAATSIAS, VETERINAARIAS, TEADUS- VÕI ÕPPETÖÖS VÕI PARFÜMEERIATOODETE VALMISTAMISEL» või «KÄESOLEVALT PAKENDATUD PIIRITUS ON ETTE NÄHTUD KASUTAMISEKS VAID TOIDUAINETÖÖSTUSES» või «KÄESOLEVALT PAKENDATUD PIIRITUS ON TOODETUD EKSPORDIKS VÄLJAPOOLE EESTI VABARIIGI TOLLITERRITOORIUMI». 145. Piiritusele esitatavad nõuded on toodud käesolevate nõuete lisas. Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Lisa «Alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuete» juurde PIIRITUSELE ESITATAVAD NÕUDED 1. Organoleptilised omadused ei esine muud maitset peale toorainest tuleneva maitse 2. Minimaalne etanoolisisaldus mahuprotsentides 96,0 3. Jääkainete maksimaalne sisaldus: 1) üldhappesus väljendatuna äädikhappe grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5 2) estrid väljendatuna etüülatsetaadina grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,3 3) aldehüüdid väljendatuna atseetaldehüüdina grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 4) kõrgemad alkoholid väljendatuna (isobutüülalkoholi) metüül-2-propanool-1 grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 5) metanooli grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 50 6) kuivaine grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 1,5 7) lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmastiku grammides 100-mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,1 8) furfurool ei ole lubatud