Rahandusminister — Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra kinnitamine Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise kord — RTL, 145, 2054

AVALDATUD : RTL 1999, 145, 2054 Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise korra kinnitamine Rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrus nr 80 Tolliseaduse (RT I 1998, 3, 54; 36/37, 552; 51, 756; 1999, 10, 156; 79, 731) paragrahvi 63 lõike 6 alusel määran: 1. Kinnitada «Impordi- ja ekspordimaksude tasumise ning korrigeerimise kord» (juurde lisatud). 2. Avada lihtsustatud korras deposiidikontod isikutele, kes 1999. aasta jooksul on kasutanud tollivormistusel arvestuskande tasumise viisina ettemaksu. Käesolev punkt ei laiene äriregistrisse kandmata äriühingutele. 3. Avada lihtsustatud korras krediidikontod tegevusluba omavatele tollimaakleritele ja tasumise tähtaja pikendamise luba omavatele isikutele. 4. Suurendada punkti 3 alusel avatud krediidikontode krediidilimiiti poolteist korda kuni 30. aprillini 2000. a. 5. Tunnistada kehtetuks rahandusministri 14. märtsi 1994. a määrus nr 62 (RTL 1994, 17, lk 576; 19, lk 620; 56, lk 1931; 1997, 64, 351) «Juriidiliste isikute poolt impordi- ja ekspordimaksude tasumise korra kinnitamine». Minister Siim KALLAS Kantsler Aare JÄRVAN Kinnitatud rahandusministri 27. oktoobri 1999. a määrusega nr 80 IMPORDI- JA EKSPORDIMAKSUDE TASUMISE NING KORRIGEERIMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevat korda rakendatakse tollivõlast tuleneva impordi- ja ekspordimaksude summa (edaspidi maksusumma) tasumisel tollile ja selle ümberarvestamisel ning täiendaval tasumisel või tagastamisel (korrigeerimisel). 2. Täiskroonides väljaarvestatud maksusummad märgitakse isiku rahaliste kohustuste kirjetena arvestusdokumentidele või muule samaväärsele teabekandjale (edaspidi arvestuskanne). Kõik arvestuskandes kirjendatud summad moodustavad arvestuskande kogusumma. 3. Üldjuhul tehakse arvestuskanne tollivormistuse käigus kaubadeklaratsiooni kinnitamisel (edaspidi kaubadeklaratsiooni arvestuskanne). Kui on selgunud, et arvestuskanne ei olnud tehtud õigusaktides ettenähtud ajal või arvestuskanne on väiksem selle tegemise ajal kehtinud õigusaktides ettenähtust, tehakse täiendav arvestuskanne (edaspidi järelarvestuskanne). Tollieeskirjades ettenähtud juhtudel kaubadeklaratsioonis pärast kauba vabastamist tehtud parandusest tulenev järelarvestuskanne on kaubadeklaratsiooni järelarvestuskanne. 4. Arvestuskanne tasutakse tollile: 1) ettemakstud summa arvel tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi ettemaksete arvelduskontot (edaspidi deposiidikonto) kasutades; 2) tagantjärele tasumisega, kindlaks määratud maksimaalse lubatud summa (edaspidi krediidilimiit) ulatuses ja kindlaks määratud tähtaja jooksul tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi järelmaksete arvelduskontot (edaspidi krediidikonto) kasutades; 3) sularahas. II. ARVELDUSVIISID 5. Makse tollile tehakse panga kaudu sularahalise või sularahata arveldamise teel. Kaubadeklaratsiooni arvestuskande tasub deklarant või kauba sisseveo korral kauba saaja või kauba väljaveo korral kauba saatja. 6. Sularahalisel arveldamisel tehakse sissemakse sularahas tolliasutuse kassasse rahaliste kohustuste katteks või deposiidikontole. Sularahas võib teha kõiki makseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sularahamaksete vastuvõtmisel juhindub toll oma tegevuses rahapesu tõkestamise seadusest (RT I 1998, 110, 1811). 7. Sularahata arveldamiseks kasutatakse Riigikassa kontsernikonto koosseisus olevaid tolliasutuste pangakontosid kommertspankades. Tolliasutuste pangakontod on jagatud maksete sihtotstarbe alusel. Makse algataja näitab tollile suunatud maksejuhise (maksekorralduse) koostamisel makse saajana tollivormistust teostava tolliasutuse ja makse saaja pangakonto vastavalt makse sihtotstarbele. 8. Sularahata arveldamisel annab makse algataja krediidiasutusele maksejuhise vastavalt Eesti Panga poolt kehtestatud nõuetele. Makse algataja märgib tollile suunatud maksejuhisele tollist väljastatud dokumendil oleva või makse sihtotstarbele vastava viitenumbri. Sularahata arveldamisel loetakse makse tasutuks maksejuhises näidatud rahasumma laekumisel tolliasutuse pangakontole. 9. Toll saab andmed tema pangakontodele laekunud maksete kohta kommertspangast väljastatud pangakontode väljavõttest, mis on koostatud vastavalt Eesti Panga presidendi 12. veebruari 1997. a määrusega nr 3 (RTL 1997, 27, 159; 214, 1136) kinnitatud «Konto väljavõtte koostamise eeskirjale». Toll sisestab laekunud maksete andmed sissemaksetena tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi pangakonto väljavõttel esitatud maksetehingute andmete alusel hiljemalt laekumisele järgneval tööpäeval. Makse algataja esitab tolli nõudmisel kommertspanga kinnitusega maksejuhise või mõne teise makse kuuluvust ja sihtotstarvet tõendava dokumendi. 10. Kõigi tollile tehtud maksete kohta väljastatakse kviitung. Tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis koostatud kviitung sisaldab järgmisi andmeid: 1) isiku nimi, registrikood ja aadress, füüsilise isiku korral tema ees- ja perekonnanimi; 2) isiku deposiidi- või krediidikonto number sissemaksetel kontodele; 3) tolliasutuse kood ja nimetus; 4) kviitungi seeria ja number, väljastamise kuupäev ja kellaaeg; 5) iga arvestuskande kohta viited alusdokumentidele ja arvestuskande kogusumma; 6) kasutatud arveldusviis; 7) tasutud summa. III. ARVESTUSKANDE TEGEMINE 11. Toll arvestab maksusumma välja kohe, kui ta on saanud selle määramiseks vajalikud andmed ning teeb arvestuskande kohe, kui ta on kindlaks määranud võlgniku. Kaubadeklaratsiooni kinnitamisel koostatakse tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis kaubadeklaratsiooni kinnitamise teatis, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tolliasutuse kood ja nimetus; 2) isiku nimi, registrikood ja aadress, füüsilise isiku korral tema ees- ja perekonnanimi; 3) deklaratsiooni aktsepteerimise ja kinnitamise numbrid ja kuupäevad; 4) andmed deklaratsiooni arvestuskande tasumise viisi kohta (deposiidikontolt, krediidikontolt või sularahas); 5) deklaratsiooni arvestuskande kogusumma ja selle jagunemine maksuliikide lõikes; 6) tasumisele kuuluv summa. 12. Toll teatab võlgnikule tasumisele kuuluva summa kohe, kui kaubadeklaratsiooni arvestuskanne on tehtud. Kui tasumisele kuuluv summa on kantud kaubadeklaratsioonile ja see vastab tolli poolt tehtud kaubadeklaratsiooni arvestuskandele, loetakse tasumisele kuuluv summa võlgnikule teatatuks. Kui kaubadeklaratsioonile kantud summa ei vasta tolli poolt tehtud kaubadeklaratsiooni arvestuskandele või kaubadeklaratsiooni arvestuskanne tasutakse sularahas, teatab toll tasumisele kuuluva summa kaubadeklaratsiooni kinnitamise teatisega. 13. Kui arvestuskanne ei ole tehtud kaubadeklaratsiooni alusel, teatab toll võlgniku soovil tasumisele kuuluva summa kirjalikult. Kolme aasta möödumisel tollivõla tekkimise päevast arvates ei teata toll sellest võlgnikule, välja arvatud juhul, kui on tegemist tasumisest tahtliku kõrvalehoidumisega. 14. Kui tasumise tähtaega ei ole pikendatud, tasutakse arvestuskande kogusumma tollivormistuse käigus tolli poolt väljastatud dokumendil näidatud või tollieeskirjadega kehtestatud tähtpäevaks. 15. Tasumise tähtaja pikendamisel vastavalt käesoleva korra IV peatükile teatatakse võlgnikule tasumisele kuuluv summa perioodilise koondteatisega (edaspidi koondteatis). Tasumise tähtaja pikendamisel tuleb koondteatisel märgitud summa tasuda 15 kalendripäeva jooksul koondteatise koostamisele järgnevast päevast arvates. Koondteatisel märgitud tasumisele kuuluv summa koosneb koondteatise perioodil (eelmise koondteatise koostamise päevast kuni kõnesoleva koondteatise koostamise päevale eelneva tööpäevani) kinnitatud kaubadeklaratsioonide arvestuskannetest ja järelarvestuskannetest. 16. Isikule väljastatud koondteatis sisaldab järgmisi andmeid: 1) tolliasutuse kood ja nimetus; 2) isiku nimi, registrikood ja aadress; 3) koondteatise number ja koostamise kuupäev; 4) koondteatise perioodi algus- ja lõpukuupäev; 5) tasumisele kuuluvate kaubadeklaratsioonide arvestuskannete ja järelarvestuskannete andmed (deklarandi viitenumber, kaubadeklaratsiooni kinnitamise number ja kuupäev ning summa); 6) tasumisele kuuluv kogusumma ja selle jagunemine maksuliikide lõikes; 7) tasumise tähtpäev; 8) tolliasutuse pangarekvisiidid ning makse sihtotstarbele vastav viitenumber. IV. TASUMISE TÄHTAJA PIKENDAMINE 17. Eestis registreeritud juriidiline isik võib taotleda tolli luba kaubadeklaratsiooni arvestuskannete tasumise tähtaja pikendamiseks, esitades tolli rahuldava tagatise. 18. Tollimaakleri tegevusluba on samaväärne tolli poolt antud loaga kaubadeklaratsiooni arvestuskannete tasumise tähtaja pikendamiseks. Tollimaakler esitab krediidilimiidi saamiseks garantiitolliasutusele taotluse järgmiste andmetega: 1) andmed tollivormistusel tasutud riigilõivu kohta kuue eelnenud kalendrikuu jooksul ning prognoositav tasumisele kuuluv maksimaalne riigilõivu summa kalendrikuus; 2) taotletav krediidilimiit ja selle jagunemine tolliinspektuuride vahel lähtuvalt tollimaakleri tegevusest; 3) taotletava krediidilimiidi kasutamise algus- ja lõpukuupäev; 4) koondteatise koostamise sagedus ja tähtpäevad. 19. Tollimaakleri krediidilimiit saadakse, kui liidetakse koefitsiendiga 1,2 korrutatud tollivõla limiit kaupade impordil kalendrikuus ja maksimaalne kalendrikuus tasumisele kuuluv riigilõivu summa. Garantiitolliasutus nõustub tollimaakleri taotletud krediidilimiidiga, kui prognoositud riigilõivu summa on põhjendatud ja krediidilimiidi arvutamise aluseks olev tollivõla limiit kaupade impordil ei ületa tollimaakleri poolt üldtagatise tagatissumma määramisel arvestatud tollivõla limiiti kauba impordil. 20. Tollimaaklerile avatakse krediidikontod garantiitolliasutuses ja viimase nõusolekul mõnes teises tolliinspektuuris. Tollimaakleri ühe krediidikonto krediidilimiit peab üldjuhul olema tagatud ühe üldtagatisega, kusjuures konto kehtivuse lõpukuupäev määratakse tollile esitatud tagatise kehtivusaja alusel. Krediidilimiiti võib tollimaakler lähtuvalt oma tegevusest jagada mitmeks osaks ning mõnes teises tolliinspektuuris avatakse talle krediidikontod garantiitolliasutusest väljastatava õiendi alusel. 21. Tasumise tähtaja pikendamise loa saamiseks esitab isik asukohajärgsele tolliinspektuurile taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) isiku nimi, registrikood, aadress ja kontaktandmed; 2) andmed tollivormistusel tasutud riigilõivu kohta kuue eelnenud kalendrikuu jooksul ning prognoositav tasumisele kuuluv maksimaalne riigilõivu summa kalendrikuus; 3) tollivõla limiidi arvestus kalendrikuu kohta lähtudes tagatissumma määramise metoodilistest alustest impordimaksude tasumise tähtaja pikendamisel; 4) taotletav krediidilimiit; 5) taotletav loa kehtivusperiood (algus- ja lõpukuupäev); 6) koondteatise koostamise sagedus ja tähtpäevad. Äriühing lisab esitatud taotlusele äriregistri registrikaardi kinnitatud koopia ning Maksuameti õiendid käibemaksukohustuslaseks registreerimise ja maksuvõla puudumise või selle tasumise ajatamise kohta. Tolliinspektuuris vaadatakse taotlus läbi kümne kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Toll võib nõuda taotluses esitatud andmete täpsustamiseks täiendavate dokumentide esitamist. 22. Tasumise tähtaja pikendamist taotleva isiku krediidilimiit saadakse, kui liidetakse tollivõla limiit kalendrikuus ja maksimaalne kalendrikuus tasumisele kuuluv riigilõivu summa. Toll nõustub isiku taotletud krediidilimiidiga, kui prognoositud maksimaalne riigilõivu summa on põhjendatud ja krediidilimiidi arvutamise aluseks olev tollivõla limiit ei ületa tagatissumma määramisel arvestatud tollivõla limiiti. 23. Tasumise tähtaja pikendamise loa taotleja poolt tollile esitatud ja tolli poolt aktsepteeritud tagatise olemasolul annab toll loa tasumise tähtaja pikendamiseks krediidikonto avamisega tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis. Isikule avatakse üldjuhul ühe tagatise alusel üks krediidikonto kas asukohajärgses tolliinspektuuris või viimase nõusolekul mõnes teises tolliinspektuuris. 24. Krediidikonto avamine toimub vastavalt punktile 36, kusjuures konto kehtivuse lõpukuupäev määratakse tollile esitatud tagatises märgitud andmete alusel. Koondteatise väljastamise sagedus ja tähtpäevad määratakse taotluse alusel. Koondteatise väljastamine ei toimu harvemini kui kolm korda kuus (iga kuu 10., 20. ja kuu viimase kuupäeva seisuga). 25. Toll võib keelduda loa andmisest tasumise tähtaja pikendamiseks, kui: 1) taotlejal on esinenud tollieeskirjade rikkumisi eelneva aasta jooksul; 2) taotleja on esitanud tollile valeandmeid; 3) taotlejal on maksuvõlg; 4) taotlejal puudub laitmatu ärialane reputatsioon. Loa andmisest keeldumisel informeerib toll taotlejat kirjalikult keeldumise põhjustest 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. 26. Tasumise tähtaja pikendamise loa saanud isik: 1) esitab uue tagatise vähemalt 30 kalendripäeva enne esitatud tagatise kehtivusaja lõppu, kui tollieeskirjades ei ole määratud teisi tagatise esitamise tähtaegu; 2) informeerib tolli kirjalikult enda ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise algatamisest või punktis 21 loetletud andmete muutumisest 15 kalendripäeva jooksul muudatuse tegemise päevast arvates; 3) informeerib tolli koheselt otsuse tegemisest oma tegevuse lõpetamiseks ja pankrotimenetluse algatamisest. 27. Toll võib tasumise tähtaja pikendamise loa peatada, kui on ilmnenud, et loa taotlemiseks esitatud dokumendid ei ole tõesed või isik on rikkunud tollieeskirju või ei ole tähtaegselt esitanud uut tagatist või ei ole tähtajaks tasunud tollivõlast tulenevat maksusummat. Toll peatab tasumise tähtaja pikendamise loa, kui on selgunud, et esitatud tagatise garant või käendaja ei ole tolli arvates usaldatav tagama tollivõlga, või kui selgub, et tagatis ei ole enam tollivõla tagamiseks piisav. Toll võib tasumise tähtaja pikendamise loa peatamisel nõuda, et isik viiks kahe kalendrikuu jooksul oma tegevuse vastavusse seaduste, käesoleva korra ja teiste tollieeskirjadega. Tasumise tähtaja pikendamise loa peatamine toimub krediidikonto kohese peatamisega ning sellest teatatakse isikule kirjalikult koos peatamise motiveeritud põhjustega ja tolli poolt esitatud nõudmistega. 28. Luba tasumise tähtaja pikendamiseks tunnistatakse kehtetuks isiku või tolli algatusel. Toll võib tasumise tähtaja pikendamise loa kehtetuks tunnistada ja sulgeda isikule avatud krediidikonto, kui isik on rikkunud tollieeskirju või ei ole tähtaegselt kõrvaldanud asjaolusid, mis olid loa peatamise aluseks. Uut luba tasumise tähtaja pikendamiseks võib isik taotleda ühe aasta möödumisel loa kehtetuks tunnistamise päevast arvates. Tasumise tähtaja pikendamise loa kehtetuks tunnistamisest teatatakse isikule kirjalikult. V. ARVESTUSKANDE TASUMINE SULARAHAS VÕI DEPOSIIDIKONTOLT 29. Arvestuskande tasumisel sularahas tolliasutuse kassasse tasutakse arvestuskande kogusumma. Kaubadeklaratsiooni arvestuskanne tasutakse kassasse kaubadeklaratsiooni kinnitamise päeval kaubadeklaratsiooni kinnitamise teatise alusel. Kui tasumisele kuuluv summa on teatatud tolli poolt väljastatud dokumendi alusel, esitab isik selle kassasse. 30. Deposiidikonto avamiseks esitab Eestis registreeritud juriidiline isik kirjaliku taotluse. Deposiidikonto avatakse asukohajärgses tolliinspektuuris ja/või mõnes teises tolliinspektuuris, kui asukohajärgne tolliinspektuur on andnud selleks nõusoleku. Taotluses tolliinspektuurile teatab isik nime, registrikoodi, aadressi, kontaktandmed ja pangarekvisiidid ning kuupäeva, alates millest ta soovib deposiidikontot kasutada. 31. Tolliinspektuuri piirkonnas avatakse isikule kasutamiseks üldjuhul üks deposiidikonto. Deposiidikonto avamisel sisestatakse tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi andmed konto kohta taotluse alusel. Deposiidikonto number tehakse konto omanikule teatavaks allkirja vastu. Deposiidikonto kehtivuse alguskuupäev on konto avamisele järgnev tööpäev. 32. Alates deposiidikonto kehtivuse alguskuupäevast võib konto omanik teha sellele sissemakseid ning tasuda sellelt arvestuskandeid. Sissemakseid saab konto omanik teha sularaha sissemaksena deposiidikontole tolliasutuse kassas või sularahata arvelduse teel, näidates kontot haldavale tolliasutusele suunatud maksejuhisel viitenumbrina oma deposiidikonto numbri. Arvestuskande tasumisel deposiidikontolt võrdleb toll konto saldot arvestuskande kogusummaga. Kui saldo on arvestuskande kogusummast suurem või sellega võrdne, tasutakse arvestuskanne ning deposiidikonto saldo väheneb arvestuskande kogusumma võrra. Kui deposiidikonto saldo on väiksem arvestuskande kogusummast, siis tasumist deposiidikontolt ei toimu. 33. Maksuvõla tekkimisel võib toll deposiidikonto kasutamise peatada ja kanda vajaliku summa maksuvõla katteks, teatades sellest kirjalikult konto omanikule ning lisades teatele tollideklaratsioonide töötlemise süsteemist väljastatud kviitungi teostatud kande kohta. 34. Deposiidikonto omanik võib taotleda konto saldo ulatuses rahasumma tagastamist tolliinspektuurile esitatud taotluse alusel. Kui taotlejal ei ole maksuvõlga, maksab Tolliamet taotletud summa deposiidikonto omanikule sularahata arveldamise korras tagasi 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Deposiidikonto omanik võib taotleda tagastatava rahasumma kandmist sissemakseks teisele samas tolliinspektuuris temale avatud deposiidikontole. 35. Deposiidikonto suletakse omaniku kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel, kui kontot ei ole kasutatud kolme aasta jooksul. Kui deposiidikonto sulgemisel on selle saldo nullist erinev, tagastab Tolliamet konto saldole vastava summa taotlejale sularahata arveldamise korras 30 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Tolli algatusel toimunud deposiidikonto sulgemisest teatab toll konto omanikule kirjalikult. VI. ARVESTUSKANDE TASUMINE KREDIIDIKONTOLT 36. Krediidikonto avamisel sisestatakse tollideklaratsioonide töötlemise süsteemi andmed krediidikonto kohta. Krediidikonto number, selle kehtivusperiood, krediidilimiit, koondteatiste sagedus ja tähtpäevad teatatakse konto omanikule allkirja vastu. Krediidikonto kehtivuse alguskuupäev on konto avamisele järgnev tööpäev. 37. Samaaegselt krediidikonto avamisega avatakse isikule või tollimaaklerile deposiidikonto vastavalt punktile 30, kui isikul või tollimaakleril ei olnud varem vastavas tolliinspektuuris deposiidikontot. 38. Krediidikonto kehtivuse alguskuupäevast arvates saab konto omanik kasutada tasumise tähtaja pikendamist kaubadeklaratsiooni arvestuskande tasumisel. Kaubadeklaratsiooni kinnitamisel krediidikonto kasutamisega võrdleb toll kasutamata osa krediidilimiidist kaubadeklaratsiooni arvestuskande kogusummaga. Kui kasutamata osa krediidilimiidist on arvestuskande kogusummast suurem või sellega võrdne, kinnitatakse kaubadeklaratsiooni arvestuskanne vastavalt tollieeskirjadele ning kasutamata osa krediidilimiidist väheneb arvestuskande kogusumma võrra. Kui kaubadeklaratsiooni kinnitamisel selgub, et kasutamata osa krediidilimiidist ei kata arvestuskande kogusummat, siis kaubadeklaratsiooni kinnitamist ei toimu. 39. Krediidikonto kasutamisega kinnitatud kaubadeklaratsioonide arvestuskannete kogusummad summeeritakse perioodiliselt ja krediidikonto omanikule väljastatakse koondteatis tasumisele kuuluva summa kohta. Krediidikonto omanik tasub koondteatisel näidatud tasumisele kuuluva summa täielikult hiljemalt tähtpäevaks. Teatisel näidatud summa tasumisel tasutakse kõik teatisel näidatud arvestuskanded ning krediidilimiidi kasutamata osa krediidikontol suureneb tasutud summa võrra. Kui teatisel näidatud summa ei ole tähtpäevaks täielikult tasutud, võib toll tähtpäevale järgnevast päevast arvates peatada krediidikonto kasutamise kuni maksuvõla tasumiseni. 40. Koondteatisel näidatud summa saab isik tasuda sularahata arveldamise teel või sularahas tolli kassasse. Isiku taotluse alusel võib toll teostada koondteatisel oleva summa tasumise isiku samas tolliinspektuuris avatud deposiidikontol olevast summast. 41. Isiku krediidikonto kasutamine peatatakse koheselt ning väljastatakse koondteatis jooksval perioodil kinnitatud kaubadeklaratsioonide alusel, kui peatatakse tasumise tähtaja pikendamise luba vastavalt punktile 27 või peatatakse tollimaakleri tegevusluba. 42. Krediidikonto suletakse, kui konto omaniku tasumise tähtaja pikendamise luba tunnistatakse kehtetuks vastavalt punktile 28 või tollimaakleri tegevusluba tühistatakse. VII. JÄRELARVESTUSKANDE JA PARANDUSKANDE TEGEMINE 43. Maksusumma korrigeerimine täiendavate asjaolude ilmnemisel toimub tolli algatusel või asjassepuutuva isiku taotlusel kolme aasta jooksul arvestuskande tegemise päevast arvates. Korrigeerimisel tehakse järelarvestuskanne või paranduskanne. 44. Kui tasutud arvestuskanne tunnistatakse paranduskandega täielikult või osaliselt kehtetuks, teostatakse summade tagastamine või eelseisvate maksukohustuste katteks kandmine (edaspidi maksude tagasimaksmine) vastavalt isiku soovile. Tasumata arvestuskande täielikult või osaliselt paranduskandega kehtetuks tunnistamisel (edaspidi maksude vähendamine) loobub toll kehtetuks tunnistatud rahaliste kohustuste sissenõudmisest. 45. Toll teeb järelarvestuskande kohe, kui tal on võimalik täiendavalt tasumisele kuuluv maksusumma välja arvestada ja määrata võlgnik. Paranduskande teeb toll kohe, kui ta on veendunud arvestuskande täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise vajaduses ning ta on kindlaks määranud asjassepuutuva isiku maksude tagasimaksmisel või maksude vähendamisel. 46. Toll ei algata korrigeerimist ega rahulda isiku vastavasisulist taotlust, kui järelarvestuskande või paranduskande kogusumma erinevus esialgse arvestuskande kogusummast on väiksem kui 200 krooni. 47. Järelarvestuskanne tasutakse üldjuhul sularahas või deposiidikontolt. Kaubadeklaratsiooni parandustoiminguga seotud järelarvestuskannet võib tasuda krediidikontolt, kui arvestuskanne oli algselt tasutud sellelt krediidikontolt, mis on järelkande tegemise hetkel kasutusel. 48. Kaubadeklaratsiooni arvestuskanne tunnistatakse täielikult kehtetuks ning tasutud maksusumma makstakse tagasi, kui kinnitatud kaubadeklaratsioon annulleeritakse. Arvestuskanne tunnistatakse osaliselt kehtetuks ning enamtasutud summa makstakse tagasi, kui kinnitatud kaubadeklaratsioonis tehakse maksusummat vähendavaid parandusi. 49. Paranduskandeid ei tehta ja maksude tagasimaksmist või vähendamist ei toimu, kui õigusaktidega ettenähtust suurem arvestuskanne oli tingitud deklarandi või asjassepuutuva isiku tahtlikust tegevusest. 50. Maksude vähendamisel tasumise tähtaja pikendamise korral, kui vastaval koondteatisel näidatud summa on tasumata ning tasumise tähtpäev pole saabunud, väljastab toll krediidikonto omanikule antud perioodi kohta uue koondteatise, millel kogusummat on vastavalt vähendatud, kuid tasumise tähtpäeva ei ole edasi lükatud. 51. Maksude tagasimaksmine toimub tasutud arvestuskande osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamisel. Maksude tagasimaksmine võib toimuda ühel järgnevatest viisidest: 1) tagasimakstav summa kantakse taotleja deposiidikontole tollideklaratsioonide töötlemise süsteemis; 2) tagasimakstav summa kantakse maksuvõla puudumisel taotleja pangakontole. Taotleja näitab taotluses ühe maksude tagasimaksmise viisidest. 52. Tagasimakstava summa kandmine taotleja deposiidikontole toimub esimesel võimalusel pärast paranduskande tegemist. Tagasimakstava summa kannab Tolliamet asjassepuutuva isiku pangakontole 30 kalendripäeva jooksul arvates päevast, mil tolliasutus tegi otsuse parandustoimingu teostamise kohta kaubadeklaratsioonis. 53. Tolli poolt tehtavate tagasimaksete kohta väljastatakse kviitung. Tollideklaratsioonide töötlemise süsteemist väljastatav kviitung sisaldab järgmisi andmeid: 1) isiku nimi, registrikood ja aadress, füüsilise isiku korral tema ees- ja perekonnanimi; 2) isiku deposiidikonto number tagastamisel deposiidikontolt; 3) tolliasutuse kood ja nimetus; 4) kviitungi seeria, number, väljastamise kuupäev ja kellaaeg; 5) iga paranduskande kohta viited alusdokumentidele ja paranduskande kogusumma; 6) kasutatud arveldusviis; 7) tagasimakstav summa. Minister Siim KALLAS