Viiratsi Vallavolikogu — Viiratsi valla põhimääruse kooskõlla viimine kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega — KO, 21, 568

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 71 ja § 22 lõike 1 punkti 9, Viiratsi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Viiratsi valla põhimääruse uus redaktsioon. 2. Põhimääruse terviktekst lisatud. 3. Määrus jõustub 3. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Leemet LÕO Kinnitatud Viiratsi Vallavolikogu 15. veebruari 1997. a määrusega nr 3 Muudetud 29. oktoobri 1998. a määrusega nr 5, 14. oktoobri 1999. a määrusega nr 8, 31. augusti 2000. a määrusega nr 8, 30. jaanuari 2003. a määrusega nr 1 VIIRATSI VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse mõiste Viiratsi valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse Viiratsi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste 2.1. Kohalik omavalitsus on valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 2.2. Kohalik omavalitsus teostub vallas demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või -algatuse teel. 3. Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 3.1. kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 3.2. igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3.3. seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 3.4. vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 3.5. vastutus oma ülesannete täitmise eest; 3.6. tegevuse avalikkus; 3.7. kaasa aitamine valla elanikele ja ettevõtetele tingimuste loomisel iseseisvaks toimetulekuks; 3.8. avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. 4. Omavalitsuse õiguslikud alused Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 5. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganid on: 5.1. vallavolikogu – valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 5.2. vallavalitsus – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. 6. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi 6.1. Vallal on iseseisev eelarve. 6.2. Volikogul on õigus seaduse alusel kehtestada makse ja panna peale koormisi. 7. Valla ülesanded ja pädevus 7.1. Valla ülesanne on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. 7.2. Valla ülesanne on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, rahvamajade ja muude kultuuriasutuste, hoolekande- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. 7.3. Lisaks käesoleva põhimääruse punktides 7.1 ja 7.2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab valla omavalitsus järgmisi kohaliku elu küsimusi: 7.3.1. mis on talle pandud teiste seadustega; 7.3.2. mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. 7.4. Vald täidab riiklikke kohustusi: 7.4.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kaetakse riigieelarvest; 7.4.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavolikogu vahelisest lepingust. 7.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. 8. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 8.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 8.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 8.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 9. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Viiratsi valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10. Vald avalik-õigusliku isikuna 10.1. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja antud põhimäärusega kooskõlas ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem. 10.2. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarved pankades ja oma sümboolika. 11. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras. 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides 12.1. Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. 12.2. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu määratud esindus. 13. Valla sümboolika 13.1. Viiratsi vallal on seaduse nõuetele vastavalt Riigikantseleis 11. detsembril 1995. a kinnitatud vapp ja lipp. 13.1.1. Vapi kirjeldus: lainelise kaldjoonega vasakult poolitatud kilbi hõbedasel ülapoolel sinine roos, mustal alumisel poolel kaldasendis, vasakule suunatud hõbedane tammeleht koos tõruga. 13.1.2. Vapi põhjendus: kilbi kaldjaotus viitab valla paiknemisele Sakala kõrgustikul; lainejoon tähistab jõgesid ja Võrtsjärve; sinine roos hõbedasel väljal on Viljandi linna heraldiline sümbol vahetatud värvides ning osutab sellisena Viiratsi valla ajaloolisele seosele Viljandi linnaga; tammeleht tähistab Viiratsi vallas rikkalikult leiduvaid iidseid tammesid. 13.1.3. Lipp on ruudukujuline kangas, mis on laskuva kaldjoonega jaotatud siniseks üla- ja valgeks alumiseks pooleks. Lipu jaotus ja selle tähendus on sama mis vapil. Värvid viitavad vapitunnustele – roosile ja tammelehele. Kandelipu suurus on 105×105 cm. 13.2. Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning volikogu vastava määrusega. 13.3. Kui riigilipp heisatakse koos mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, paigutatakse need lipud maakondade kaupa ning linnade ja valdade kaupa nimede järjekorras eesti tähestiku järgi riigilipust lippude poolt vaadates vasakule, kusjuures maakonnalipud asuvad linnade ja valdade lippudest paremal. 13.4. Valla asutuste ja organisatsioonide lipud ei tohi olla äravahetamiseni sarnased valla ametlikult registreeritud lipuga. 13.5. Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. 14. Valla õiguste kaitse 14.1. Valda likvideerida, selle piire ja nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 14.2. Vallavolikogul on õigus olulistes küsimustes korraldada valla territooriumil rahvaküsitlusi. 14.3. Valla omavalitsusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 15. Valla haldusterritoorium 15.1. Valla piir on fikseeritud Viiratsi valla kaardil mõõtkavas 1:20 000. 15.2. Valla piiride muutmine toimub pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohta arvestades. 15.3. Valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega ja koos maakonna maa-ametiga. 15.4. Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel seaduse ja/või vallavalitsuse määrusega sätestatud korras. 15.5. Valla administratiivkeskus asub Viiratsi alevikus. II. VOLIKOGU 16. Volikogu moodustamine 16.1. Volikogu valitakse seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel seadusega kehtestatud perioodiks, kusjuures hääletamine on salajane. 16.2. Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. 16.3. Volikogus on vähemalt 13 liiget. 16.4. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 17. Volikogu liige 17.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt seadusele. 17.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 17.3. Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. 17.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 17.5. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu liikmena ning volikogu tegevusest tervikuna. 17.6. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276) § 25 lõikele 1. Volikogu liige on kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 17.7. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 17.8. Vallast eemalviibimistest pikemaajaliselt kui üks kuu informeerivad volikogu liikmed volikogu esimeest vallasekretäri kaudu. 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 18.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 18.1.1. volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 18.1.2. tagasiastumisega; 18.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Viiratsi vallas; 18.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 18.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 18.1.6. nimetamisega Viiratsi valla kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 18.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 18.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla või linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 18.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 18.1.10. surmaga. 18.2. Materjali volikogu liikme volituste ennetähtaegse lõppemise kohta (tagasiastumise avaldus, vastav teatis või kohtuotsus) saadab vallasekretär 3 tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 19. Volikogu liikme volituste peatumine 19.1. Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. 19.2. Volikogu liikme volitused peatuvad: 19.2.1. kui volikogu liige on samas vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 19.2.2. Riigikogu liikme volituste täitmise ajaks kuni Riigikogu liikme volituste lõppemiseni; 19.2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 19.2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt; 19.2.5. kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu. 19.3. Käesoleva põhimääruse punktis 19.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 19.4. Materjali volikogu liikme volituste peatumise kohta (avaldus, õigusakt, kohtumäärus) saadab vallasekretär 3 tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 20. Volikogu asendusliige 20.1. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 20.2. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 21. Volikogu liikme volituste taastumine 21.1. Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 21.2. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. 21.3. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 22. Volikogu pädevus 22.1. Vallavolikogul on õigus reguleerida vallas kinnisvara omavate või valdavate, samuti vallas elavate, õppivate, töötavate või ajutiselt elavate isikute ning valla külaliste käitumist ning vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. 22.2. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. 22.3. Volikogu võib vallaelanike tahte väljendamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitluse. 22.4. Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra. 23. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 23.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 23.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 23.4. koormiste määramine; 23.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 23.6. vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 23.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 23.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 23.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 23.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 23.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 23.12. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 23.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 23.14. volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 23.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 23.16. vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine, 23.17. vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 23.18. umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 23.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 23.20. volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 23.21. volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 23.22. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning volikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23.23. valla esindamise korra kehtestamine; 23.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 23.25. valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 23.26. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 23.27. rahvakohtunikukandidaatide valimine vastavalt kohtute seadusele; 23.28. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 23.29. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 23.30. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 23.31. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 23.32. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine ning üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine planeerimisseaduses ettenähtud korras ja tingimustel; 23.33. detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine planeerimisseaduses ettenähtud korras ja tingimustel; 23.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 23.35. vallaametnike sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 23.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 23.37. kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 23.38. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 23.39. avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine; 23.40. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 24. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine ja info kättesaadavaks tegemine 24.1. Volikogu määrused avalikustatakse hiljemalt seitse päeva pärast vastuvõtmist vallamaja stendil, kus fikseeritakse ka avalikustamise aeg. 24.2. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Määrus saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks nädala jooksul pärast selle allakirjutamist. 24.3. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist käesolevas põhimääruses sätestatud korras, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 24.4. Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. 24.5. Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. Teatavakstegemine toimub avalikustamisega hiljemalt seitse päeva pärast vastuvõtmist vallamaja stendil. 24.6. Volikogu määrustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja kuue päeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. 24.7. Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 24.8. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes vallavalitsuse siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Selle kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras. Selliseid andmeid hoitakse seifis, millele on ligipääs ainult vallavanemal ja vallasekretäril. 25. Informatsiooni kättesaadavus 25.1. Määrused ja otsused on avalikustatud vallamaja stendil vähemalt kuni järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad Viiratsi raamatukogus kogu nende kehtivuse ajal. 25.2. Volikogu istungite protokollid on kõigile kättesaadavad Tänassilma, Uusna, Vana-Võidu ja Viiratsi raamatukogus ning vallavalitsuses volikogu kehtestatud korras. 25.3. Volikogu materjal on valla koduleheküljel internetis. 25.4. Informatsiooni andmine vallavolikogu tegevusest, toimingutest ja vastuvõetud õigusaktidest toimub vastavalt avaliku teabe seadusele. 26. Õigusaktide täitmise kontroll 26.1. Seaduste ja volikogu määruste ja otsuste ning valitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestust peab vallasekretär ning täitmist kontrollivad volikogu ja valitsus. 26.2. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 26.3. Igal volikogu liikmel on õigus esitada arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu valitud, nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. 26.4. Arupärimine esitatakse suuliselt volikogu istungil või kirjalikult volikogu eestseisuse kaudu. 26.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule ja volikogu liikmele hiljemalt ühe kuu jooksul. 26.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 26.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse vallasekretär koos vastava valdkonna spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 27. Tööandja kohustus volikogu liikme ees 27.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama kaks tööpäeva varem. 27.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. 28. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. III. VALITSUS 29. Valitsuse mõiste Vallavalitsus on omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, kes viib ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 30. Vallavanema valimine 30.1. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 30.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu reglemendile seadusega kehtestatud perioodiks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 30.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 30.4. Vallavanema kandidaadid ei või ise osa võtta vallavanema valimisel toimuvast hääletamisest. 30.5. Igal vallavanema kandidaadil on õigus määratud aja jooksul esitada oma valimisprogramm. 30.6. Igal volikogu liikmel on õigus esitada igale vallavanema kandidaadile küsimusi. 30.7. Hääletamise protseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon samas korras nagu volikogu esimehe valimisel. 31. Vallavalitsuse moodustamine 31.1. Vallavanemal on alates valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. 31.2. Valitsuse liikmete arvu määrab volikogu vallavanema ettepanekul, kuid mitte vähem kui kolm liiget. 31.3. Valitsus kinnitatakse ametisse vallavanema ettepanekul avalikul hääletusel volikogu poolthäälteenamusega. 31.4. Vajadusel muuta valitsuse koosseisu esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavad valitsuse liikmed või valitsuse uue koosseisu. 31.5. Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 32. Valitsuse volituste tähtaeg 32.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogult valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 32.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 32.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 32.4. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavalitsusele, kes edastab selle volikogule. 32.5. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem. 32.6. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud pärast tagasiastumisavalduse esitamist volikogu istungil. Kui selle aja jooksul pole temalt ametit ja vastutust üle võetud, ei ole volikogul ja valitsusel õigust temalt nõuda tööülesannete edasist täitmist. 32.7. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue vallavalitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. 32.8. Kui tagasi astub üks või mitu valitsuse liiget või umbusaldust avaldatakse valitsuse liikmetele, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute, täiendavate valitsuse liikmete kinnitamiseni. 32.9. Kui umbusaldust avaldatakse valitsusele, siis jätkab valitsus tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni; valitsuse määruste ja korralduste projektid tuleb eelnevalt kooskõlastada volikogu istungil või vastava komisjoni koosolekul ning uue vallavanemaga. Samuti tuleb kooskõlastada töötajate töölevõtmine ja tööandja algatusel või poolte kokkuleppel töölt vabastamine ning vallavanema poolt allakirjastatavad lepingud. 33. Vallavalitsuse pädevus 33.1. Vallavalitsus: 33.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi lähtudes valitsuse seisukohtadest, volikogu määrustest ja otsustest ning seadustest ja teistest õigusaktidest; 33.1.2. organiseerib vallavara valitsemist, kasutamist ja käsutamist, vaatab läbi valla eelarve projekti ja korraldab eelarve ning volikogu määruste ja otsuste täitmist; 33.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on antud ülesandeks valitsusele; 33.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 33.1.5. lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõigete 2 ja 3 alusel delegeeritud valitsusele; 33.1.6. kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375) § 5 lõikes 3 sätestatut. 33.2. Vallavalitsus ei või võtta vastu määrust või korraldust küsimuses, mille volikogu on võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei antud volikogu volitust. 34. Volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemine 34.1. Valitsus on õigustatud otsustama kõiki küsimusi, mis on valla pädevuses ja ei ole volikogu poolt jäetud volikogu ainupädevusse või antud mõne muu organi või ametiisiku ainupädevusse. 34.2. Vallavanemal, valitsusel ja valitsuse liikmel on õigus siduda volikogu määruse või otsuse vastuvõtmine usaldushääletusega. Umbusaldushääletus loetakse läbikukkunuks, kui otsuse vastuvõtmise poolt on koosseisu häälteenamus. 34.3. Valitsusel on õigus valla nimel esitada tsiviilhagi ja hagi halduskohtusse, kui riigilõiv on väiksem kui 10 000 krooni. Hagi aluseks on valitsuse korraldus. 35. Valitsuse liikme vastutus 35.1. Valitsuse ebaseadusliku tegevuse korral kannavad valitsuse liikmed, kes hääletasid vastava määruse või korralduse poolt, solidaarset materiaalset vastutust tekitatud kahju eest. Selle kohta sõlmitakse iga vallavalitsuse liikmega vastav leping. 35.2. Vastutus ei laiene neile valitsuse liikmetele, kes esitasid valitsuse ebaseadusliku tegevuse kohta kirjaliku eriarvamuse samal istungil või kes ei osalenud valitsuse istungil, kus ebaseaduslik otsus vastu võeti. 35.3. Eriarvamus fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis ning selle teeb valitsus teatavaks volikogu järgmisel istungil. 35.4. Vallavalitsuse liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 36. Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele esitatavad nõuded ning nende jõustumine 36.1. Vallavalitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist. Avalikustamine toimub internetis valla koduleheküljel. 36.2. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 36.3. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. 36.4. Kui määrust ei avaldata elektroonilises Riigi Teatajas, jõustuvad määrused kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui neis pole ette nähtud hilisemat tähtaega. 36.5. Valitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisel ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. Teatavakstegemine toimub avalikustamisega Viiratsi valla koduleheküljel internetis. 36.6. Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem ja vallasekretär. IV. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 37. Õigusaktide algatamise õigus 37.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel on õigus teha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul. 37.2. Käesoleva punkti lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 37.3. Eelnõu vastuvõtmine registreeritakse. 37.4. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 37.5. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses. 38. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 38.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. 38.2. Volikogu ja valitsuse õigusakti muudatuste tegemine toimub vastavuses haldusmenetluse seadusega. V. MAJANDUS JA EELARVE 39. Munitsipaalomand 39.1. Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. 39.2. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestab volikogu. 40. Majandustegevus 40.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohalt olulistes äriühingutes, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. 40.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja seda muudab volikogu. 40.3. Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. 41. Maksud ja koormised 41.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve vastuvõtmist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega. 41.2. Volikogu võib oma määrusega kehtestada koormisi kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 36 sätestatud tingimustel ja korras. 42. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine 42.1. Valla arengukava koostatakse vähemalt kolme eelseisva aasta kohta. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 42.2. Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele kaks nädalat enne volikogu istungit ja arengukava muudatused ja täiendused üks nädal enne volikogu istungit, millal arengukava arutusele tuleb. Volikogu kinnitab arengukava pärast avalikustamise käigus tehtud ettepanekute läbivaatamist. 42.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. 42.4. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 42.5. Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks vahendite taotlemisele, laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 42.6. Valla üldplaneering ja arengukava ei tohi olla vastuolus. 43. Vallaeelarve 43.1. Vallaeelarve koosneb eelarveaasta tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. Vallaeelarve peab olema tasakaalus. 43.2. Vallal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. 43.3. Eelarveprojekt avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele vähemalt üks nädal enne selle arutamist volikogu istungil, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks vallaelanikele. 43.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 44. Vallaeelarve koostamine ja jõustumine. Eelarve täitmise aruanne 44.1. Vallaeelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla arengukava. 44.2. Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 44.3. Vallaeelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 44.4. Eelarve täitmise aruande kinnitab volikogu hiljemalt 1. maiks, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Aruanne avalikustatakse põhimääruses punktis 24.5 sätestatud korras. VI. TÖÖKORRALDUS 45. Volikogu töökorraldus 45.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 45.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise vastav peaspetsialist. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 46. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 47. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja allasutuste asjaajamiskeel on eesti keel. 48. Volikogu ülesanded uue volikogu kokkukutsumisel 48.1. Uue volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 48.2. Volikogu ülesanded esimesel istungil on: 48.2.1. volikogu esimehe valimine; 48.2.2. volikogu aseesimehe valimine; 48.2.3. senise vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. 49. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 49.1. korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 49.2. esindab vallavolikogu; 49.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele; 49.4. korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 49.5. koos vallavalitsusega ja komisjonidega valmistab ette volikogu määruste ja otsuste projekte; 49.6. esitab istungi päevakorra projektid; 49.7. korraldab fraktsioonide koostööd; 49.8. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 49.9. esindab valda ja volikogu vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 49.10. täidab muid talle seaduse alusel pandud ülesandeid. 50. Volikogu esimehe valimine 50.1. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. 50.2. Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid. 50.3. Volikogu esimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti määratud aja jooksul. Esinemise järjekorra otsustab volikogu enne kandidaatide esitamist. 50.4. Volikogu esimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. 50.5. Volikogu esimehe kandidaadid osalevad võrdsetel alustel teiste kandidaatide arutamisel. 50.6. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 50.7. Volikogu moodustab vähemalt kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. 50.8. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaatide nimed hääletussedelitele tähestikulises järjekorras. 50.9. Salajasel hääletamisel tähistavad volikogu liikmed varem kokku lepitud viisil kandidaadi nime, kelle poolt nad hääletavad. 50.10. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 50.11. Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. 50.12. Kui häälte arvult teine ja kolmas kandidaat koguvad võrdselt hääli, siis pannakse nad eraldi hääletusele ning edasi jääb konkureerima enim hääli saanud kandidaat. Kui nad ka nüüd koguvad võrdselt hääli, otsustab edasipääseja loos. 50.13. Kui kolm või rohkem kandidaati saavad võrdselt hääli, langevad välja kandidaadid, kes said vähem hääli või ei saanud üldse hääli, ning hääletamisele pannakse kõik võrdselt hääli saanud kandidaadid. 50.14. Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. 50.15. Kui kandidaate oli ainult kaks (volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus) või ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 51. Volikogu esimehe asendamine 51.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda volikogu aseesimees. 51.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu komisjoni esimees. 51.3. Volikogu aseesimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel volikogu esimehega samas korras. 52. Volikogu kokkukutsumine 52.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja vähemalt üks kord kahe kuu jooksul volikogu kehtestatud korras. 52.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 52.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit, välja arvatud seaduses sätestatud juhud (kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõige 1). 52.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks hiljemalt kümne päeva jooksul arvates ettepaneku laekumisest. 53. Volikogu õigusaktide algatamise õigus Volikogu õigusaktide algatamise õigus on igal volikogu liikmel, komisjonil või fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal ja vallaelanikel seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud viisil. 54. Küsimuste arutelu volikogus 54.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. 54.2. Volikogu esimees korraldab arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 54.3. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. 54.4. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 54.5. Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. Kiireloomuliste küsimuste lülitamine päevakorda ja nende arutamisele võtmine otsustatakse istungi algul poolthäälteenamusega. 54.5.1. Volikogu liige ei osale otsuste tegemisel, kui otsus puudutab tema või tema lähikondsete (vanemad, lapsed, õed, vennad ja abikaasa) erahuvisid. 54.6. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, külavanemad, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 55. Hääletamine volikogus 55.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 55.2. Hääletamine volikogus on avalik. 55.3. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. 55.4. Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punkti 23 alapunktides 2–4, 6–10, 14, 15, 17, 23, 30 jt seadusega ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 56. Umbusaldusmenetlus volikogus 56.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavanemale, valitsusele, mõnele valitsuse liikmele. 56.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. 56.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehe umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. 56.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme tema kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab valitsuse liikmetest vallavanema asendaja kuni uue vallavanema valimiseni. 56.5. Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. 56.6. Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning seadusega sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. 56.7. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 56.8. Volitatud isiku volituste peatamine ja lõpetamine: 56.6.1. volikogult volitused saanud isiku (esindaja omavalitsuste liidus jt) volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras; 56.6.2. kui vastavat korda pole kehtestatud, siis toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituste andmisega analoogilises korras; 56.6.3. tähtajaliselt antud volituste peatamise ja lõpetamise korda volikogu nende volituste kehtimise ajal ei muuda. 56.9. Tagasiastumine Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimeestel ja liikmetel on õigus tagasi astuda jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumine jõustub järgmisel volikogu istungil. 57. Fraktsioonid 57.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 57.2. Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. 57.3. Fraktsiooni tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise tagab volikogu kehtestatud korras ja selleks eraldatud vahenditest valla kantselei. 57.4. Fraktsiooni õigused kehtestatakse volikogu reglemendiga (osalemine eestseisuses, päevakorra täiendamine, eelnõude esitamine, pikem sõnavõtt, esindajate esitamine valitavatesse organitesse ja delegatsioonidesse jne). 58. Eestseisus Istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks kutsub volikogu esimees kokku eestseisuse, kuhu kuuluvad volikogu esimees ja aseesimees, komisjonide ja fraktsioonide esimehed, vallavanem ja abivallavanem, külavanemate kogu esimees ja koalitsiooni esindajad vastavalt koalitsioonilepingule. 59. Volikogu komisjonid 59.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildusel. 59.2. Komisjonid moodustatakse valla elu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 59.3. Komisjoni kuulub vallavalitsuse vastava valdkonna eest vastutav ametiisik. 60. Komisjoni töökord 60.1. Komisjoni istungi toimumisajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatakse tutvumiseks otsuseprojektid. 60.2. Etteteatatud päevakorras olevate otsuste vastuvõtmiseks ei ole kvoorum vajalik, otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 60.3. Erakorraline komisjoni koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmetest. 60.4. Erakorralise komisjoni koosoleku otsused ja tutvumiseks esitamata otsuseprojektid võetakse vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab eesistuja hääl. 60.5. Hääli loetakse, kui seda nõuab vähemalt üks komisjoni liige. 60.6. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutelu käigus. 60.7. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, kohalolijate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. 61. Komisjoni esimees 61.1. Komisjoni esimees: 61.1.1. valitakse volikogu poolt; 61.1.2. juhib komisjoni tööd; 61.1.3. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 61.1.4. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesandeid; 61.1.5. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollile ja otsustele. 61.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees, komisjoni esimehe ja aseesimehe puudumisel asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 61.3. Komisjoni esimehe ülesannetest vabastamine ja komisjoni tegevuse lõpetamine toimub volikogu istungil poolthäälteenamusega. 61.4. Komisjoni esimehele umbusalduse avaldamine toimub volikogu koosseisu häälteenamusega. 61.5. Komisjoni esimehe tagasiastumise, vabastamise, umbusalduse avaldamise, tema kui volikogu liikme volituste lõppemise või peatumise korral valib volikogu uue komisjoni esimehe, kes esitab kinnitamiseks komisjoni uue koosseisu. 62. Revisjonikomisjon 62.1. Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 62.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 62.3. Revisjonikomisjon kontrollib valla põhimääruses sätestatud korras: 62.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 62.3.2. tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 62.3.3. valla ametiasutuste ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 62.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 62.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 62.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. 62.5. Revisjonikomisjon teeb ettepaneku vallavara üleandmise-vastuvõtmise korraldamiseks vallavanema vahetumisel jt olulisematel juhtudel ning esitab kinnitamiseks vara üleandmise-vastuvõtmise akti pärast seda, kui sellele on alla kirjutanud vara üleandja ja vastuvõtja. 62.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 62.7. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 63. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord 63.1. Avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamine toimub avaliku teabe seaduses sätestatud viisil ja korras. 63.2. Volikogule esitatud ettepanekud, avaldused ja kaebused suunab volikogu esimees vastamiseks kas vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile. 63.3. Volikogu komisjon tegeleb avalduste, ettepanekute ja kaebustega, mis kuuluvad volikogu ainupädevusse ning mille lahendamiseks on vaja vastu võtta volikogu määrus või otsus. 63.4. Enne arutamist valitsuse istungil või komisjoni koosolekul tutvub üks valla töötaja või komisjoni liige asjaoludega ning valmistab ette vastuse, määruse, korralduse või otsuse projekti. 63.5. Küsimuse arutamisele istungil või koosolekul kutsutakse ka avaldaja või tema esindaja. 63.6. Kui valitsuse või komisjoni lahend ei rahulda avaldajat, võetakse see avaldaja taotlusel volikogu päevakorda, kus kas kinnitatakse valitsuse või komisjoni poolt vastuvõetud lahend või saadetakse küsimus tagasi uueks läbivaatamiseks. 63.7. Volikogu istungi päevakorda ei võeta avaldust, ettepanekut või kaebust, millele on volikogu istungil juba varem vastatud ning asjaolud ei ole muutunud. Erandi võib teha volikogu esimehe, vallavalitsuse või ühe komisjoni ettepanekul. 64. Valitsuse töö korraldamine 64.1. Vallavalitsuse kooseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed. 64.2. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 64.3. Vallavalitsuse täpse töökorra ja komisjonide moodustamise otsustab vallavalitsus ning informeerib sellest volikogu. 64.4. Vallavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks vallavolikogule, valla teenistuses olevatele isikutele ja valla elanikele. 65. Valitsuse istungi töökord 65.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 65.2. Valitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega. 65.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 65.4. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 65.5. Vallavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 65.6. Volikogu istungist ja selle päevakorras olevast määruse või otsuse projektist informeeritakse eelnevalt kõiki valitsuse liikmeid. Kui vallavalitsus ei ole rohkem kui ühe nädala jooksul otsustusvõimeline liikmete puudumise tõttu, võib volikogu võtta vastu määruse või otsuse ilma selle eelneva aruteluta valitsuses põhimääruses ja reglemendis ettenähtud korras. 66. Vallavanem 66.1. korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 66.2. esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ja volikogu antud pädevusele; 66.3. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 66.4. kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 66.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 66.6. esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme tema kohustustest vabastamiseks; 66.7. esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi; 66.8. kehtestab vallavalitsuse töökorra; 66.9. nimetab ametisse ja vabastab ametist vallasekretäri; 66.10. täidab muid talle seaduse alusel ning volikogu ja valitsuse pandud ülesandeid; 66.11. vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse; 66.12. vallavanem ei tohi olla volikogu esimees. 67. Vallavanema asendamine 67.1. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. 67.2. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Tema tegevuse eest vastutab vallavanem korralduse või käskkirjaga asendajale antud volituste ulatuses. 67.3. Kui vallavanem ei ole asendajat määranud, asendab vallavanemat kõige vanem kohalolev valitsuse liige. 68. Istungi ja koosoleku protokoll 68.1. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 68.2. Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. 68.3. Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. 68.4. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. 68.5. Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. 68.6. Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele kaks nädalat pärast istungi toimumist Tänassilma, Uusna, Vana-Võidu ja Viiratsi raamatukogus ning vallamajas. 68.7. Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallamajas kaks nädalat pärast vastava istungi või koosoleku toimumist. 68.8. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud vaid valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. 68.9. Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 68.10. Protokollid peavad olema alla kirjutatud kümne päeva jooksul pärast vastava istungi või koosoleku toimumist. 69. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 69.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 69.2. pole kahe kuu jooksul uue kooseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu; 69.3. pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või vallavanemat, pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valituse liikmeid; 69.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 70. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed seaduses sätestatud korras. VII. OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED 71. Omavalitsusteenistus 71.1. Teenistust valla ametiasutustes reguleerivad avaliku teenistuse seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, käesolev põhimäärus ning töökord. 71.2. Vallavanem, abivallavanem ja vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. 71.3. Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat, ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: kas seoses volituste tähtajalise lõppemisega; tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita või seoses umbusalduse avaldamisega. Hüvitist ei maksta, kui nimetatud isik vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a seoses terviseseisundiga või valitakse/nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 72. Vallasekretär 72.1. Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. 72.2. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 72.3. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 72.4. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 72.5. Vallasekretär: 72.5.1. esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, funktsioonide ja teenistujate koosseisu kohta; 72.5.2. korraldab volikogu ning vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 72.5.3. esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 72.5.4. hoiab valla vapipitsatit; 72.5.5. informeerib vallavalitsust ja volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning volikogu ja valitsuse töö efektiivsemaks korraldamiseks vajalike muudatuste tegemise kohta; 72.5.6. viseerib eelnõud ja lepinguprojektid ning esitab arvamuse nende seaduslikkuse kohta; 72.5.7. osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 72.5.8. annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 72.5.9. vastutab elektroonilises Riigi Teatajas avaldamisele kuuluvate õigusaktide autentsete tekstide õigeaegse ärasaatmise eest; 72.5.10. täidab teisi talle seaduse ja valla põhimääruse alusel ning volikogu, valitsuse ja vallavanema pandud ülesandeid. 72.6. Vallasekretäri asendamine toimub vallavanema käskkirja alusel. 73. Vallakantselei 73.1. Vallakantselei põhiülesanne on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. 73.2. Vallakantselei juht on vallasekretär. 74. Vallakantselei ülesanded Vallakantselei ülesanded on: 74.1. koguda vallavolikogu ja -valitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende ettevalmistamise, seaduslikkuse ja ülesehituse kohta oma arvamuse; 74.2. tagada volikogu ja valitsuse istungite protokolliline teenindamine; 74.3. vormistada volikogu ja valitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesoleva põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 74.4. esitada eelmises punktis nimetatud dokumendid allakirjutamiseks; 74.5. tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine, saata õiguskantsleri kantseleisse õigustloovate aktide koopiad; 74.6. tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine vastavalt korrale; 74.7. posti vastuvõtmine, registreerimine, süstematiseerimine ja edastamine adressaatidele ning volikogu ja valitsuse töös vajalike dokumentide, kirjade, andmete ja ajakirjade-ajalehtede säilimise tagamine; 74.8. volikogu ja valitsuse kirjavahetuse pidamine; 74.9. tõendite ja õiendite väljastamine; 74.10. valla registrite pidamine; 74.11. sõjaväearvestus; 74.12. perekonnaseisualane töö; 74.13. vallakantselei pädevuses olevate statistiliste aruannete koostamine ja nõutavaks tähtajaks esitamine; 74.14. notariaaltoimingute tegemine seaduses ettenähtud korras ja pädevuse piires; 74.15. kaadritöö; 74.16. volikogu esimehe, vallavanema ja vallasekretäri või nende asendajate seaduslike korralduste täitmine. 75. Aleviku- või külavanem 75.1. Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. 75.2. Mitmel naaberkülal võib olla ühine külavanem. 75.3. Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. 75.4. Aleviku- ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. 75.5. Kui alevikus või külas ei valita külavanemat, võib vanema nimetada vallavalitsus. 75.6. Aleviku- ja külavanem kutsutakse nõuandva hääleõigusega osa võtma volikogu istungitest. IX. OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ 76. Koostöövormid 76.1. Vald võib ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks teiste omavalitsusüksustega: 76.1.1. tegutseda ühiselt; 76.1.2. anda sellekohased volitused mõnele omavalitsusüksusele; 76.1.3. täita ise sellealaseid volitusi; 76.1.4. moodustada kohaliku omavalitsusüksuste liite ja muid ühendusi. 76.2. Eelmises punktis tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise. Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on nende vahel sõlmitud asutamisleping ja liit tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses sätestatud korras. 76.3. Vald võib sõlmida sõpruslepinguid teiste omavalitsusüksustega oma maakonnas, Eestis ja väljaspool Eestit ning arendada muud koostööd eri valdkondades. X. LÕPPSÄTTED 77. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 77.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 77.2. Põhimäärus või selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast avaldamist, kui volikogu ei sätesta teisiti.