Majandusminister — Kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskirja kinnitamine Kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskiri — RTL, 116, 1539

Kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskirja kinnitamine Vastu võetud majandusministri 21.07.1999.a määrusega nr 50 (RTL 1999, 116, 1539), jõustunud 06.08.1999. Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 22 lõigete 1 ja 3 alusel määran: Kinnitada kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskiri (juurde lisatud). Rahandusminister majandusministri ülesannetes Siim KALLAS Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 21. juuli 1999. a määrusega nr 50 KAEVANDUSE JA KARJÄÄRI TEHNOLOOGILISE AUTOTRANSPORDI OHUTUSEESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kaevanduse ja karjääri (edaspidi ettevõte) tehnoloogilise autotranspordi ohutuseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab ohutusega seotud üldnõuded tehnoloogilisele autotranspordile ning ettevõttes asuvatele teedele (edaspidi veoteed). 2. Tehnoloogiline autotransport käesoleva eeskirja mõistes hõlmab transpordivahendeid (kallurautod, poolhaagised, sadulautod, täishaagisega autorongid jt liikurmasinad - edaspidi veokid), mida kasutatakse ainult konkreetsetes ettevõtetes maavara ja maa-ainese ning nende esmatöötlemise jääkide veoks, mis ei kuulu registreerimisele ja tehnoülevaatusele Riikliku Autoregistrikeskuse asutustes ning võetakse kasutusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. Veokite perioodilist ülevaatust teostatakse majandusministri 11. detsembri 1998. a määrusega nr 47 (RTL 1998, 372/373, 1607) kinnitatud "Tehnilise järelevalve alla kuuluvate seadmete perioodilise ülevaatuse sageduses" ettenähtud korras. 3. Tehnoloogilise autotranspordi kasutamisel ettevõttes tuleb lisaks käesolevale eeskirjale järgida ka teiste töökaitse- ja ohutusnõudeid käsitlevate õigusaktide ning samuti teedel kehtiva liikluseeskirja nõudeid. 4. Ettevõtja võib ettevõttes asuvaid veoteid kasutada peale tehnoloogilise autotranspordi ka muid ülesandeid täitvate transpordivahendite liikluseks. Inimeste vedu ja muu liiklus ettevõtte teedel toimub vastavalt ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas teedel kehtiva liikluseeskirja nõuetega. 5. Iga tehnoloogilise autotranspordi töötaja peab enne tööülesannete täitmisele asumist saama ettenähtud väljaõppe ja juhendamise. Üle 25 tonni täismassiga veokit võib juhtida isik, kes on töötanud vähemalt kolm aastat autojuhina üldkasutatavatel teedel. 6. Veokijuht peab teadma ohte põhjustavaid tegureid ja abinõusid hädaolukorra ja õnnetusjuhtumi vältimiseks. 7. Ettevõtja peab määrama tehnoloogilise autotranspordi korraldamise eest vastutava isiku. Tema kohustused, õigused ja vastutus kehtestatakse ametijuhendiga. II. NÕUDED TEHNOLOOGILISELE AUTOTRANSPORDILE Nõuded veokile 8. Igal veokil peab olema ohutust ja käitlemist käsitlev dokumentatsioon, mis sisaldab: 1) üldjooniseid ja juhtimisseadiste paigutusjooniseid; 2) montaaþi-, remondi-, hooldus- ja kasutusnõudeid või juhendeid. 9. Kasutusel olev veok peab olema tehniliselt korras ja varustatud tuletõrjevahendite, käsiapteegi, ohutuskolmnurga ja tõkiskingadega. 10. Veokile, mida kasutatakse ainult ettevõttes, tuleb omistada inventari- või garaþeerimisnumber, mis kantakse (värviga või kleebisena) veoki kabiini uksele. 11. Veokit ei tohi kasutada veoteel, mille kalle on suurem kui valmistajatehase käitlemisjuhendis lubatud. Nõuded veoteele 12. Veotee peab vastama kehtivatele ehitusnormidele. Erinevused ehitusnormidest on lubatud mäetööde juhi nõusolekul vahetult tööastangul, laadimisseadmele juurdesõidutee osal ja katendi puistangul, kui need erinevused ei põhjusta töötingimuste halvenemist. 13. Veotee ehitus toimub sellekohase projekti järgi. Projektis tuleb määrata abinõud, mis tagavad veoki ohutuse nii täis- kui tühisõidul maksimaalselt lubatava kiiruse korral. 14. Veotee muldkeha ja teekate tuleb ehitada lähtudes konkreetsetest tingimustest, veoki täismassist, veotee kasutusajast ja liiklussagedusest. 15. Suurema ohuga teelõikudel tuleb rajada veokite teelt väljasõidu takistamiseks kaitsetõkked. Suurema ohuga teelõiguks on käesoleva eeskirja mõistes veotee maksimaalselt lubatava kaldega, järsaku ja veekraavi vahetus läheduses ning järsu kurvi piires. 16. Kaitsetõkete parameetrid tuleb määrata lähtudes veoki tüübist ja liikumise kiirusest. 17. Veotee laius, vahekaugused liikuvate veokite vahel ja kaitsetõkete või tõkkemüüride kõrgus peavad vastama õigusaktidega sätestatud normidele, mis tagavad ohutuse. 18. Veotee ristumisel torujuhtme ja elektriliiniga tuleb tagada liikluse ohutus ning rajatiste vigastamatus. 19. Veotee hoolduse ja remondi korra ning ülevaatuse teostamise sageduse kehtestab ettevõtja või tema määratud vastutav isik. Ülevaatuse käigus tuleb määrata tehnilised abinõud ja rajatised liiklusohutuse tagamiseks ning veotee remondi vajadus ja ulatus. 20. Talvel tuleb veoteid puhastada ja liivatada. Õhu plusstemperatuuri korral, vähendamaks veoteedel tolmu tekkimist, tuleb neid kasta veega, millele on vajaduse korral lisatud looduskeskkonda mittekahjustavaid tolmusiduvaid lisandeid. Ohutusnõuded veokiga töötamisel 21. Veokiga töötamisel tuleb peale käesoleva eeskirja nõuete juhinduda konkreetse ettevõtte kohta väljatöötatud vedude tehnoloogilisest skeemist. 22. Veoki liikumise korra ja kiiruse veoteedel, arvestades konkreetseid teeolusid, kehtestab ettevõtja või tema poolt selleks volitatud vastutav isik. Liikluse reguleerimiseks tuleb kasutada liikluseeskirjaga üldkasutatavate teede jaoks kehtestatud standardseid liiklusmärke. 23. Teiste ettevõtjate veokid võivad ettevõtte veoteedel liikuda ainult ettevõtte omaniku või valdaja või nende poolt volitatud isiku loal ning pärast veokijuhi tutvustamist kehtiva liikluskorraldusega allkirja vastu. 24. Suuremõõtmeliste veoste veol tuleb järgida suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskirja (kinnitatud teede- ja sideministri 20. oktoobri 1994. a määrusega nr 58 (RTL 1994, 55, lk 1859; 1996, 8, 51; 1997, 3, 15; 83, 484; 1999, 58, 743)) nõudeid. 25. Lõhkeaine vedu tehnoloogilise autotranspordi veokiga võib toimuda lõhketööde tegemise eest vastutava isiku loal. Lõhkeaine vedamisel peab veokile olema kinnitatud ohtliku veose tunnusmärk. Veoki tehnilist korrasolekut tõendab juht ja garaaþi mehaanik (vastutav isik) oma allkirjaga teekonnalehel. 26. Kallurauto kasutamisel lõhkeaine veoks tuleb veokasti soojendus välja lülitada, põhi katta laudisega ning kallutusmehhanism lukustada. 27. Veokit peab kontrollima enne väljasõitu selleks ettenähtud kontrollipunktis. Veoki piduriseadme, rooli, signaalseadme, valgustuse rikke, rehvi kinnituse ja nõutava siserõhu mittevastavuse korral on väljasõit keelatud. 28. Kallurautojuhil on keelatud väljuda kabiinist veokasti tõstmise või langetamise ajal. 29. Töötamise ajal, kui veokijuht avastab ohtu põhjustava asjaolu, mida ta ise ei saa kõrvaldada, tuleb töö katkestada ja sellest teatada järelevalveks õigustatud isikule (vastutavale järelevaatajale). 30. Veokijuhi ohutu töötamise juhend peab sisaldama nõudeid veoki kasutamisel talvetingimustes (madal temperatuur, lumetorm, teede jäätumine). Nõuded pealelaadimis- ja mahalaadimistöödel 31. Pealelaadimis- ja mahalaadimistööd tuleb teha vastavalt kinnitatud tööohutusjuhenditele ja tehnoloogilistele skeemidele. 32. Pealelaadimis- ja mahalaadimiskohad peavad pimedal ajal olema valgustatud. 33. Laadimispunktis veoki tagurdamisel tuleb anda pidevat helisignaali. 34. Pealelaadimis- ja mahalaadimistööde tsoonis ei või olla kõrvalisi isikuid. Sõltumata töötsooni suurusest ei või inimesed olla lähemal kui 5 m laadimisseadme töötsoonist. 35. Erinevat tüüpi veokite (buldooser, skreeper, kopplaadur, kallurveduk) kasutamisel laadimistöödel tuleb ohutuse tagamiseks määrata nende töötsoonid ning vajadusel paigaldada ohumärgid. 36. Laadimisel olev veok peab olema pidurdatud seisupiduriga. 37. Veoki ebaühtlane, ülegabariidiline ja üle piirkandevõime koormamine on keelatud. 38. Laaditud veok võib hakata liikuma pärast laadimisseadme juhi (laadija) lubavat signaali. Nõuded veoki tehnohooldel, remontimisel ning paigutamisel 39. Veoki plaanilised remondid ja tehnilised ülevaatused peavad toimuma ettevõtja või selleks volitatud vastutava isiku kehtestatud tähtaegadel, arvestades veoki valmistaja juhiseid ja käesoleva eeskirja punkti 3 nõudeid. 40. Veoki tehnohooldel ning remontimisel tuleb juhinduda tööohutuse juhenditest ja tehnoloogilistest kaartidest, mis on kinnitatud ettevõtja või tema volitatud vastutava isiku poolt. 41. Veoki tehnilisel teenindamisel ja remontimisel tuleb mootor seisata. Erandjuhtudel, kui on vajalik, et mootor töötab (veok seisab), tuleb töid teha kahekesi, kusjuures juht on veoki kabiinis. 42. Tõsteseadme abil üles tõstetud veoki remontimisel tuleb veok paigutada pukkidele (alustele). Rippuva või tungrauale toetuva veoki juures on mistahes remondi tegemine keelatud. 43. Agregaatide ja detailide mahavõtmisel tuleb kasutada tööohutust tagavaid seadmeid (tõmmits, haarats, press jt). 44. Enne veokilt vedelikku sisaldava osa mahavõtmist, tuleb selles olev vedelik kõrvaldada selleks ettenähtud anumasse. 45. Töötava mootori reguleerimise ruumist peab olema tagatud heitgaaside kohene eemaldamine. 46. Vaatluskanalis töötamisel, täiendava valgusallika vajadusel peab kasutama elektriohutusnõuetele vastavat kaitseväikepingel töötavat kandelampi. 47. Vaatluskanalil peavad olema kaitseäärised ja trepid kanalist väljumiseks ning vajadusel kulgsillad. 48. Kui kallurauto tehnilisel teenindamisel ning remontimisel on vajalik veokasti tõstmine, tuleb selle asend fikseerida kallurauto valmistaja poolt selleks ettenähtud moodusel. 49. Hüdropneumaatilise vedrustuse, diiselmootorite suruõhuga käivitamise seadme detailide ja pidurisüsteemi remontimisel on keelatud: - eemaldada veoki vedrustussilinder enne, kui ei ole välja lastud gaas mõlemast silindri osast; - võtta lahti silinder enne selles surve puudumise kontrollimist; - täita silindreid hapnikuga (O2); - remontida, monteerida ja demonteerida veokil mootorite suruõhu käivitusseadmete ja pidurisüsteemi detaile, kui käivitusmootori balloonides või pidurisüsteemi hüdroakumulaatorites on õhu (lämmastiku) surve üle atmosfääri rõhu. 50. Õli kontrollimiseks hüdropneumaatilises silindris tuleb kontrollkorgid avada aeglaselt ja asuda kontrollkorgi avade kõrval. Enne hüdropneumaatiliste silindrite ja pidurite hüdroakumulaatorite täitmist lämmastikuga tuleb veenduda, et täitmiseks kasutataval balloonil on vastav tunnusmärk (kollasevärviline kirjutis "Lämmastik" ja pruun ring ümber ballooni). 51. Rehvide montaaþi-demontaaþi ja remondi koht peab paiknema selleks eraldatud kohas. Ruum peab olema varustatud tõste-, veo- ning rehvide remondi seadmetega, samuti peavad ruumis olema suruõhukraan, rehvi montaaþistend ja teised vajalikud seadmed. 52. Enne ratta veokilt mahavõtmist tuleb rehvist õhk täielikult välja lasta (topeltrataste korral tuleb õhk välja lasta mõlemast rehvist). 53. Ratta komplekteerimisel tuleb tähelepanelikult kontrollida velge, ääre- ja lukustusrõngaid, et vältida defektiga detaili kasutamist. 54. Veljele monteeritud rehvi pumpamine (hermeetilisuse kontrollimiseks) võib toimuda ainult spetsiaalsete piiretega kohas. Enne ratta paigaldamist autole tuleb rehvis rõhku vähendada kuni 0,07-0,08 MPa (0,7-0,8 kg/cm2), kui valmistajatehase poolt pole kehtestatud teisiti. 55. Lõplik veljele monteeritud rehvi pumpamine toimub pärast velje kinnitamist rummule. 56. Veokirataste demontaaþ ja montaaþ toimub vastavalt tehnoloogilisele kaardile. 57. Veoki reguleerimist ja proovimist pärast remonti võib teostada isik, kellel on vastav juhiluba. 58. Veoki tehnohoolduse ruumis ja garaaþis on keelatud: - kasutada lahtist tuld ja suitsetada; - hoida veoki kütusepaak avatuna; - hoida kütust väljaspool veoki kütusepaaki ja teisi kergesti süttivaid põlevvedelikke või materjale, samuti kütusetaarat. 59. Leeklampi, elektri- ja pneumotööriista võib kasutada isik, kes tunneb nende tööriistade käsitsemise nõudeid. 60. Veoki pesemisel tuleb vältida veejoa sattumist lahtistele voolujuhtidele ja voolu all olevatele seadistele. Vooluallikad, juhtmed ja elektrimootorid tuleb veekindlalt katta. 61. Veoki pesemisel kasutatavad kaldpinnad, trepid ja hooldustasandid peavad olema libisemisvastase kattega. 62. Erilahuste tarvitamisel veoki detailide pesemiseks tuleb järgida valmistaja kasutusjuhiseid. 63. Veokite paigutamise kord parkimiskohtadele või garaaþi tuleb määrata vastutava isiku poolt. Paigutatud veokid ei tohi takistada territooriumile sisse- ja väljasõitu ega ehitistele juurdepääsu. 64. Veokite seisukohtades ei tohi teha hooldus- ega remonditöid. 65. Veokite tankimiskohal tuleb tagada: - mahavoolanud kütte- ja määrdeainete kohene koristamine; - vajalike tulekustutusvahendite vaba kättesaadavus. III. LÕPPSÄTTED 66. Vastutus käesoleva eeskirja ning muude töökaitse- ja ohutusalaste õigusaktide nõuete täitmise eest lasub ettevõtjal ja töötajal vastavalt tema põhimääruses, ameti- või tööjuhendis sätestatud kohustuste ulatuses. 67. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumises süüdiolev juriidiline või füüsiline isik kannab vastutust seadusega kehtestatud korras.