Majandusminister — Kaevise esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine Kaevise esmatöötlemise ohutuseeskiri — RTL, 105, 1320

Kaevise esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine Vastu võetud majandusministri 18.06.1999.a määruseg nr 43 (RTL 1999, 105, 1320), jõustunud 05.07.1999. Tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 22 lõike 1 alusel määran: Kinnitada "Kaevise esmatöötlemise ohutuseeskiri" (lisatud). Minister Mihkel PÄRNOJA Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 18. juuni 1999. a määrusega nr 43 Kaevise esmatöötlemise ohutuseeskiri 1. Üldsätted 1. Käesolev ohutuseeskiri sätestab nõuded, mille täitmisel kaevise esmatöötlemisel ja rikastamisel tekkivate ohtude mõju inimestele, varale ja keskkonnale on viidud miinimumini. 2. Käesolev ohutuseeskiri kehtib kõikidele riiklikule tehnilisele järelevalvele allutatud isikutele, kelle tegevusvaldkonda kuulub kaevise esmatöötlemise ja rikastamise protsessi projekteerimine ja läbiviimine. 3. Tööohutuse tagamisel tuleb lisaks käesolevale ohutuseeskirjale järgida tuleohutus-, töökaitse- ja tööohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 4. Kaevise esmatöötlemisobjektid peavad olema ehitatud vastavalt kinnitatud projektile. 5. Uute ja rekonstrueeritavate kaevise esmatöötlemisobjektide projektid peavad vastama planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399), selle alusel kehtestatud alamaktide ja käesoleva eeskirja nõuetele, et oleksid tagatud sanitaar-, ventilatsiooni- ja tolmureþiim, tuleohutusnõuded ja oleks viidud miinimumini keskkonna saastamine. 6. Kaevise esmatöötlemisobjektil peavad olema järgmised dokumendid: 1) projekt; 2) standardid ja teised normdokumendid; 3) objekti tuleohutus- ja tööohutuseeskirjad ning tööohutusjuhendid; 4) tulekustutus- ja päästetööde operatiivplaan; 5) elektrivarustuse üldskeem. 7. Uued ja rekonstrueeritavad kaevise esmatöötlemise objektid lubatakse töösse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. 8. Seadmete käitlemine peab vastama nende valmistaja juhenditele, käesolevale eeskirjale ja töötleja tööohutusjuhenditele. Viimased koostab ja kehtestab kaevise töötleja iga töö ja töökoha jaoks vastavalt käesolevale eeskirjale enne objekti kasutuselevõtmist. Kaevise töötleja on kaevise esmatöötlemise ja rikastamise tehnoloogilise protsessi ja sellesse kaasatud seadmete kui riikliku tehnilise järelevalve alla kuuluvate objektide kasutaja (edaspidi objekti kasutaja). 2. Personal 9. Enne iseseisvale tööle lubamist peab objekti kasutaja kontrollima töötajate tööalaseid teadmisi ja praktilisi oskusi. Kui need osutuvad ebarahuldavaks, peab objekti kasutaja korraldama täiendõppe tööohutusnõuete valdkonnas. 10. Enne töö alustamist peab iga töötaja kontrollima oma töökoha ohutust vastavalt oma tööohutusjuhendile ning tööks vajalike rakiste ja tööriistade olemasolu ja korrasolekut. Puudustest, mida töötaja ei ole võimeline ise kõrvaldama, peab ta teatama järelevalveks õigustatud isikule. 11. Töötajal peavad olema vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja kogemus ning rahuldavad teadmised kasutatavatest seadmetest. 12. Objekti kasutaja peab töötajale looma vajalikud tingimused normaalseks töötamiseks. 13. Igast tööõnnetusest peab kannatanu või pealtnägija viivitamatult teatama järelevalveks õigustatud isikule. 14. Töid võib juhtida isik, kes on Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt tunnustatud. 15. Ettevõttesisene töökorraldus peab tagama, et ametikohale määratud vastutav isik saaks täita temale ette nähtud kohustusi. 16. Elektripaigaldiste, kompressorite, tõsteseadmete ja kraanade käitajateks võivad olla vastavat kutse- või pädevustunnistust omavad töötajad. 3. Erinõuded kaevise esmatöötlemisel Ventilatsioon ja tolmureþiim 17. Seadmed, mille tööga kaasneb tolmu eraldumine, peavad olema varustatud projektijärgse kohtventilatsiooni- või aspiratsioonisüsteemiga, mis tuleb käivitada enne töö alustamist. 18. Objekti kasutaja peab kehtestama seintelt, konstruktsioonidelt ja seadmetelt tolmu koristamise korra. Tulekaitse 19. Kõikide kaevise esmatöötlemise ja rikastamise objektide kuuluvus vastavasse tule- ja plahvatusohtlikkuse klassi määratakse projektiga. 20. Kõik tootmis- ja abiruumid peavad olema sisustatud tuletõrjeveetorustikuga ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega ning tuletõrjeinventariga. Nende hulk ja paigutus peavad vastama siseministri kinnitatud tuleohutuse üldnõuetele, tuletõrjeveevarustuse ja käesoleva ohutuseeskirja nõuetele. 21. Määrdeaineid ja puhastusmaterjale võib töökohal hoida ühe ööpäevase vajaduse piires kinnistes tulekindlates nõudes. 22. Eriotstarbelistele autodele peab olema tagatud juurdepääs vähemalt kahele vabriku küljele minimaalselt 6,0 m laiusel planeeritud maa-alal. Sellise juurdepääsu kaugus hoone seinast ei tohi olla üle 25 m, see peab olema sõidukõlblik iga ilmaga ja seda ei tohi tõkestada ega risustada. Märkus. Vabrik käesoleva eeskirja mõistes on hoonete ja rajatiste kompleks neisse paigutatud seadmetega, mis on vajalikud kaevise esmatöötlemise tehnoloogilises protsessis. 23. Vabriku territooriumil peab olema tuletõrjeveetorustik. Tuletõrjehüdrandid peavad asuma piki teed mitte kaugemal kui 150 m üksteisest, ristteede juures, mitte kaugemal kui 2,0 m sõidutee äärest ja hoone seinast vähemalt 5,0 m eemal. 24. Vabriku igalt korruselt, samuti galeriidest ja estakaadidelt pikkusega üle 5 m peab olema kaks valgustatud märgistusega väljapääsu. 25. Vabriku igal korrusel peab olema hästi nähtavale kohale välja pandud inimeste evakueerimise plaanid. Põrandad, töölavatsid, sillad 26. Kõik põrandad, töölavatsid, kulgsillad, trepid, mis on ette nähtud inimeste töötamiseks või liikumiseks, peavad normaalolukorras olema libisemisvastase pinnaga. 27. Veega tolmu koristamisel peab põrandate pealispind olema veekindel. Sel juhul peab põranda kalle olema vähemalt 0,02, kuid mitte üle 0,10. 28. Treppide, töölavatsite, kulgsildade ja ülekäigusildade laius peab olema vähemalt 0,8 m. 29. Töölavatsid ja kulgsillad, mis asuvad ümbritsevast põrandast kõrgemal kui 0,5 m, ning trepid peavad olema käsipuudega piirestatud. 30. Käsipuu peab olema vähemalt 1,1 m kõrge, vähemalt kolme pikipiirdega ja 0,15 m kõrguse põrandaäärisega. Käsipuude ehitus peab tagama, et punktkoormusel 500 N inimese kohta 0,5 m vahemaaga meelevaldses asendis või suunas ei tekiks piirde jäävat deformatsiooni. 31. Teenindustrepi tõusunurk peab pidevalt kasutatavatel treppidel olema kuni 45o ja teistel kuni 60o. Trepi tõus ja trepiastmete vahe peavad kogu trepi ulatuses olema jäävad. Astmete vahe võib olla kuni 0,30 m ja astme sügavus peab olema vähemalt 0,25 m. 32. Vabrikus asuvad süvendid, kaevud ja kanalid peavad olema kaetud või ümbritsetud käsipuudega ning nendest ülekäigu kohtades peavad olema sillad. 33. Kõrgemale kui 1,8 m paigaldatud käsijuhtimisega survearmatuuri, kontrollmõõteriista või käivitusseadeldise teenindamiseks peab ehitama lavatsi sellise kõrgusega, et teeninduskõrgus oleks 1,5-1,8 m. 34. Konveierite all olevad ja nendega ristuvad teeninduskäigud ja seadmed peavad olema kaitstud kaevisetükkide võimaliku kukkumise eest. 35. Konveieri ülekäigusild peab olema käsipuudega. Sillale tõusmiseks paigaldatud redel peab olema jäigalt kinnitatud ja see võib olla vertikaalne. Ülekäigusild peab olema iga 50 m tagant. 36. Kui konveieri või elevaatori veotrumli telg on põrandast kõrgemal kui 1,5 m, tuleb ajami teenindamiseks ehitada töölavats sellise kõrgusega, et teeninduskõrgus oleks maksimaalselt 1,5 m. 37. Kaldteeninduskäikudes peavad olema paigaldatud: kaldega 7o-20o - põiklattidega trapid; kaldega 21o-60o - trepid; kaldega üle 60o - redelid astmekõrgusega 0,25 m. Teeninduskäigud 38. Teeninduskäikude kõrgus peab igal pool olema vähemalt 2,0 m, välja arvatud ülekäik konveierist, mis võib olla minimaalselt 1,6 m. 39. Teeninduskäikude minimaalsed laiused peavad olema: 1) seadmete vahel 1,0 m; 2) seadme ja seina vahel 0,8 m; 3) paakide, tõrte ja teiste mahutite teenindamiseks ja remondiks 0,7 m; 4) plaatkonveierite vahel 1,2 m, plaatkonveieri ja seina vahel 1,0 m; 5) tigukonveieril mõlemal pool 0,8 m; 6) lintkonveierite vahel 1,0 m; 7) lintkonveieri ja seina vahel 0,7 m; 8) lintkonveieri ja seina vahel kohtades, kus inimeste liikumist ei ole ette nähtud, vähemalt 0,4 m. Kaitsepiirded 40. Seadmete kõikidel liikuvatel osadel, välja arvatud konveierite (lint-, kraap-, plaatkonveierite) tööorganid, rihm- ja muudel ülekannetel peavad olema tugevad kaitsepiirded, mis tõkestavad nendele osadele tahtmatu juurdepääsu: a) pöörlevatel osadel (võllid, rihmarattad jms) peavad olema laus- või võrkpiirded silma suurusega kuni 50 x 50 mm; b) hammas- ja kettülekannetel peavad olema lauspiirded. 41. Seadme töötamise ajal on kaitsepiirete eemaldamine keelatud. 42. Enne kaitsepiirde eemaldamist peab seadme seiskama ja käiviti blokeerima. Elektrimajandus 43. Elektripaigaldiste ehituse ja ekspluateerimise aluseks on elektriohutusseadus (RT I 1999, 29, 403) ning teised tehnilised ja administratiivsed nõuded, mille eesmärk on tagada vajalik elektriohutustase. 44. Objektil tuleb kasutada standardseid elektriseadmeid, mille paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb juhinduda tootja ja objekti kasutaja kasutamisjuhendist ning nende paigaldamist ja hooldamist käsitlevast õigusaktist. Tõsteseadmed ja tõstetööd 45. Raskuste tõstmiseks ja teisaldamiseks kasutatavad kraanad, talid ja liftid peavad vastama tõsteseadme valmistamise ja kasutamise ohutuseeskirja nõuetele ja valmistaja juhenditele. 46. Ohutusjuhendid tõstetöödel kehtestab objekti kasutaja. 47. Keelatud on olla tõstetava koorma all või liikuda teisaldatava koorma ees. 48. Kasutada tohib ainult kontrollitud troppe ja haaratseid. 49. Montaaþiavad peavad kasutamiste vaheaegadel olema kindlalt suletud. 50. Montaaþiavadega külgnevad töölavatsid ja põrandad peavad olema varustatud tõmbekonksudega. Suruõhumajandus 51. Kompressorid ja surve all töötavad mahutid ning torujuhtmed peavad vastama nende ehitust ja käitlemist reguleeriva surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse nõuetele. Seadmete montaaþ, remont, hooldus 52. Montaaþitööd tulevad teha vastavalt seadme valmistaja juhenditele ning objekti kasutaja koostatud ja kinnitatud tööohutusjuhenditele ja tehnoloogilistele skeemidele. 53. Seadme või selle osade ümberpaigutamine peab toimuma tõsteseadmega, mille tõstejõud peab olema suurem tõstetava eseme massist. 54. Seadmete remonditöödel ja tehnilisel hooldel tuleb juhinduda seadme valmistaja juhendist ja objekti kasutaja kinnitatud tööohutusjuhenditest. 55. Seadmete remondiks ja tehniliseks hooldamiseks tulevad seadmed seisata, käivitid blokeerida ja neile välja panna keelusildid "Mitte lülitada - inimesed töötavad!". 56. Remonditööde alad tuleb kaitsepiiretega tähistada ja välja panna hoiatusmärgid. 57. Kui üheaegselt remonditakse seadme mehaanilist osa ja elektriajamit, tuleb tööde ohutuse tagamiseks rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid. 58. Veski remondil peab olema välistatud veski korpuse iseeneslik pöörlema hakkamine. 59. Pöörleva korpusega seadme (trummelsõelur jms) sees tohib ülevaatust või muud tööd teha ainult pärast antud seadme korpuse avatud kaante kinnitamist asendisse, mis välistab nende iseenesliku sulgumise. 60. Remonditöödeks punkrisse või purustisse võib laskuda ainult järelevalveks õigustatud isiku loal, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) punker on kaevisest tühi; 2) täitmis- ja tühjendamistoiturid ning nendele eelnevad ja järgnevad seadmed on välja lülitatud, blokeeritud ja välja on riputatud keelusildid; 3) on välistatud esemete kukkumine punkrisse või purustisse; 4) remonti teeb vähemalt kaks inimest; 5) remonditöölised kannavad kaitsevöösid, mis on trossi või köie abil kinnitatud tugeva toe külge, välja arvatud rööbastee, seade või seadme raam; 6) valgustuseks kasutatakse kandelampe pingega kuni 12 V. 61. Konveierite ja elevaatorite tööorganite vahetamist ja jätkamist tuleb teha taglastusseadmete abil. 62. Konveierilindi vulkaniseerimiseks peab objekti kasutaja koostama ja kinnitama erijuhendi. Tuletööd 63. Tuletööd (gaasileek- ja elektrikeevitus) peavad toimuma vastavalt siseministri kinnitatud tuletööde tuleohutusnõuetele (RTL 1998, 214/215, 844) ning objekti kasutaja koostatud ja kinnitatud juhenditele. 64. Tuletööd on lubatud teha vastavat kutsetunnistust omaval ja isikukaitsevahenditega varustatud töötajal. 65. Tuletööde tegemise kohas peab olema tulekustuti, liivakast ja veevõrku ühendatud tuletõrjevoolik joatoruga või 1,0 m3 vett. 66. Kõik tuletööde kohale ligemal kui 5,0 m asuvad põlevast materjalist ehitise osad peavad enne keevitamise algust olema hästi märjaks kastetud ja siis kaetud asbest- või teraslehtedega. 67. Tuletööde kohad tuleb piirata ja paigaldada sildid, mis hoiatavad töötajaid silmade ja naha kiirguskahjustuse (ultraviolettkiirguse) ohu eest. 68. On keelatud kasutada rikutud isolatsiooniga juhtmeid, omavalmistatud kaitsmeid ja käepidemeid ja mitteküllaldase ristlõikega juhtmeid. 69. Tagasijuhtmena on keelatud kasutada maandus- ja neutraalvõrku, hoone metallkonstruktsioone, kommunikatsioone ja seadmeid. 70. Keevitusagregaadi korpus ja sekundaarmähise klemm peavad olema objekti üldmaanduskontuuri maandatud eraldi juhtmetega. 71. Vabrikus lubatakse keevitusagregaate ühendada ainult spetsiaalse keevituspunktiga (lülitiga), mis peab olema lukustatud. Teisi voolutarbijaid nende punktidega ühendada ei tohi. 72. Kinniste, rõhu all olevate (katel, balloon, torustik jms) ja süttivaid või plahvatusohtlikke aineid sisaldavate anumate keevitamine on keelatud. Keevitustööd nimetatud anumatel on lubatud peale rõhu alt vabastamist ja pärast anumate hoolikat puhastamist ja gaaside eemaldamist. 73. Keevitustöödel metallkonstruktsioonide, katelde või reservuaaride sees ja niiske ilmaga välistöödel peab keevitaja kasutama dielektrilisi saapaid ning dielektrilisi kindaid ja plastmassist kaitsekiivrit. 74. Keevitustöid kinnises mahutis peab tegema vähemalt kaks töötajat, kusjuures üks neist peab asuma väljaspool mahutit ja kontrollima tööohutust. Keevitaja peab olema varustatud kaitsevööga ja ohutusnööriga, mille teine ots on väljas asuva töötaja käes. Töö ajal tuleb mahutit pidevalt tuulutada. 75. Töökoht, keevituskohast allpool asuvad töölavad ja korrused tuleb pärast tuletööde lõppu üle vaadata. Järelevalveks õigustatud isik peab tagama tuletööde kohtade kontrollimise vähemalt viie tunni vältel pärast tuletööde lõpetamist. Raudteetransport 76. Vabriku territooriumil asuvad vabrikule kuuluvad raudteed, raudteeehitised, veerem, samuti rongide liikumise ning peale- ja mahalaadimistööde korraldamine peavad vastama objekti kasutaja poolt koostatud ja kinnitatud juhenditele. Nende koostamisel peab objekti kasutaja arvestama raudteeseaduse (RT I 1995, 5, 41; 1998, 2, 45; 1999, 29, 405) nõuetega. 77. Teisele valdajale kuuluvate raudteede puhul toimuvad punktis 76 näidatud tööd valdaja kinnitatud juhendite järgi. Sel juhul peab objekti kasutaja neid juhendeid tutvustama oma töötajatele. 78. Vaguneid tohib liigutada veduri, tõukuri või vintsiga. Vintsiga vaguneid tõmmates peab veotross olema kinnitatud esimese vaguni esimese puhvri külge. 79. Mõlemal pool raudteed peab olema horisontaalne teeninduskäik. Autotransport 80. Kuni kaevanduse ja karjääri tehnoloogilise autotranspordi kasutamise ohutuseeskirja kehtestamiseni tuleb autode liikumisel juhinduda kehtivast liikluseeskirjast ja objekti kasutaja kehtestatud täiendavatest piirangutest. Nende kehtestamisel peab objekti kasutaja arvestama Vabariigi Valitsuse 11. augusti 1997. a määrusega nr 154 (RT I 1997, 61, 1028) kinnitatud maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirjas autotranspordile kehtestatud nõuetega. 81. Kui autode laadimisel ja tühjendamisel tekib ülenormatiivne tolmukontsentratsioon, siis tuleb rakendada meetmeid tolmu liibutamiseks või kasutada tolmuvastaseid isikukaitsevahendeid. 82. Autode laadimis- ja tühjendamiskohad peavad pimedal ajal vähemalt 50 m ulatuses olema valgustatud. 83. Punkri juures peab mõlemal pool sõiduteed olema vähemalt 1,5 laiune teeninduskäik. Konveiertransport 84. Tehnoloogilise liini käivitamisel peab olema tagatud töötajate ohutus. Enne käivitamist tuleb anda vähemalt kümne sekundi pikkune hoiatussignaal. Seadmete käivitussignaale peavad teadma kõik töötajad. Tabelid kasutatavate signaalide tähendusega peavad olema hästi nähtavalt välja pandud tehnoloogilise liini lähedusse. 85. Kõikidel konveieritel peab olema seadeldis, mis võimaldab nende peatamise ükskõik mis punktist kogu nende pikkuses. 86. Plaatkonveier peab olema varustatud püüduriga, mis takistab tööorgani katkemisel selle vaba allajooksu. 87. Üle 6-kraadise kaldega statsionaarne lint- ja plaatkonveier peavad olema varustatud pidurdusseadeldisega, mis konveieri seiskamisel välistab tööorgani tagurpidi liikumise. 88. Elevaator peab olema: 1) kogu pikkuses kinnine; 2) varustatud stopplülititega nii peale- kui mahalaadimispunktis; 3) varustatud pidurdusseadisega, mis seadme seiskumisel välistab tööorgani tagurpidi liikumise; 4) varustatud püüduriga, mis tööorgani purunemisel välistab selle allajooksu. 89. Lintkonveieril peab olema seadeldis lindi puhastamiseks. Trumlite alt käsitsi puhastamine on lubatud seisatud ja blokeeritud konveieri puhul. 90. Kui lintkonveierile on paigaldatud trummeltüüpi tühjendusvanker või teisaldatav toitur, peavad teeninduskäigud olema mõlemal pool konveierit. 91. Tühjendusvanker tuleb varustada seadeldisega, mis välistab tema iseenesliku liikumise. 92. Kui konveieri ajami juures ei ole alaliselt töötajat, peab olema paigaldatud lõpplüliti, mis punkri, kolu või renni ületäitumise korral seiskab konveieri. 93. Mitme järjestikuse seadme üheaegse töö korral: 1) peavad nende ajamid olema blokeeritud selliselt, et oleks tagatud nende käivitamine ja seiskamine vastavalt tehnoloogilisele skeemile; 2) mingi seadme või konveieri ootamatul seiskumisel peavad eelnevad seadmed automaatselt seiskuma; 3) tuleb paigaldada kohalik blokeering, mis vajadusel välistaks seadme kaugkäivitamise juhtimispuldist. 94. Punkris, purustis või kolus tekkinud ummistust või rippeid tohib kõrvaldada tööriistadega (orad, roobid, vibraatorid, piikvasarad jms). Inimestel on selleks ummistavale materjalile laskumine või alt tühikusse ronimine keelatud. 95. Konveieri lint ei tohi külgsuunas väljuda tugirullide ja trumlite otste piiridest. Lindi külgnihkumise vältimiseks tuleb konveierid varustada lindi nihkumist takistavate seadeldistega. 96. Statsionaarsed kallakkonveierid peavad materjali mahakukkumise vältimiseks omama kaitseääriseid. 97. Konveierite pingutustrumlid ja pingutusseadmete raskused peavad olema paigutatud selliselt, et pingutustrossi või tööorgani katkemisel oleks välistatud inimeste ja vara kahjustamine. Kaevise purustamine ja klassifitseerimine 98. Kaevisetükkide purustist väljapaiskumise vältimiseks tuleb laadimisavad: 1) koonuspurustil katta eemaldatava lauspiirdega; 2) lõug- ja trummelpurustil piirata 1,0 m kõrguse võrkpiirdega. 99. Kohtjuhtimisel peavad purustite ja veskite käivitusseadeldised paiknema selliselt, et käitaja saaks vabalt jälgida seadmete tööd. 100. Purustisse kinni jäänud kaevisetükid tuleb sealt eemaldada tõsteseadme abil või purustada mehaanilise seadmega. 101. Purustusseadmeid võib seestpoolt üle vaadata pärast nende seiskamist ja sisemuse tuulutamist. 102. Keelatud on veski luugi (kaane) mutreid lahti keerata või lõdvestada, kui luuk on alumises asendis. 103. Sõeluri käsitsi puhastamine ja töölise laskumine tühjenduskolusse või purustisse on lubatud ainult järelevalveks õigustatud isiku loal. Sel juhul peavad seadme elektrimootorid olema välja lülitatud, blokeeritud ja neile välja pandud keelusilt. Töölise laskumisel tühjenduskolusse või purustisse tuleb kasutada kaitsevööd. 104. Klassifikaatorite ja sõelurite teeninduslavats peab asuma vähemalt 0,6 m madalamal nende ülemisest servast. 105. Kaevise kuivsõelumisel tuleb sõelur pealt katta ja kasutada aspiratsiooniseadet. Kaevise rikastamine 106. Töötaja tohib siseneda pesemistrumlisse, raske suspensiooniga ja gravitatsioonilisse rikastusaparaati nende ülevaatuseks ja sisepindade puhastamiseks ainult järelevalveks õigustatud isiku juhtimisel. Sügavas gravitatsioonilises rikastusaparaadis tohib töötada vähemalt kahekesi ja varustatult kaitsevööga. 107. Rennid kaldega üle 45 kraadi peavad olema pealt kaetud. Proovide võtmine 108. Kaevise proovide võtmine peab toimuma mehaaniliselt. Käsitsi on proove lubatud võtta ainult proovivõtuseadme avarii korral. Sel juhul peab proovivõtmise koht olema kergesti juurdepääsetav, ohutu ja hästi valgustatud. 109. On keelatud proovide võtmine liikuvalt konveierilt. 110. Raudteevagunist võib proove võtta ainult nende seismise ajal. Vagunile minekuks peab olema ehitatud töölavats vajalike treppide või redelitega. 111. Vagunis viibimise ajaks peab proovivõtja sisse lülitama oma töölavatsil asuva punase signaallambi, mille põlemise ajal vagunite laadijad ei tohi vagunit paigast liigutada. 112. Proovide ettevalmistamise ja töötlemise ruumides peavad olema vajalikud seadmed proovide mehaaniliseks töötlemiseks. 113. Kõik analüüsideks ja tööks vajalikud ohtlikud ained peavad olema suletud ja vastavalt märgistatud anumates. 114. Proovide võtmine, töötlemine ja analüüsiks ettevalmistamine peab toimuma objekti kasutaja tööohutusjuhendite kohaselt. Kaevise laadimine ja ladustamine 115. Kaevise laadimine vagunisse otse vabrikust või punkritest peab toimuma kald- või vertikaaltoru mööda. Mõlemal juhul peab toru ots: a) laadimise ajal olema vaguni ülemisest servast mitte kõrgemal kui 0,4 m; b) manöövrite ajal vähemalt 1,0 m kõrgemal raudteeveeremi kõrgeimast punktist. 116. Kaevise laadimisel lattu ei tohi buldooser sõita kaevise konveierilt kukkumise punktile lähemale kui kolm meetrit. 117. Kaevise laost buldooseri abil vagunisse laadimisel peab buldooserite tööd juhtiv vagunite laadija asuma estakaadi kõrgusel teisel pool raudteed. 118. Buldooserite poolt lükatav põlevkivi peab vagunisse kukkuma läbi 20 x 20 cm silmaga resti. 119. Estakaad peab olema: a) pimedal ajal nõutavalt valgustatud; b) varustatud laadimist keelavate punaste lampidega, mida lülitab vaguni laadija; c) varustatud tugevate külgpiiretega; d) varustatud buldooserite üle estakaadi sõitmist välistava barjääriga; e) vähemalt buldooseri pikkuselt kaevisest tühi. 120. Buldooseri tee tõusunurk võib olla maksimaalselt 25E, langemisnurk 30E. 121. Laadimis-, tühjendamis- jt tööde ajal ladudes ei tohi töötajad viibida seadmete tegevustsoonis või -raadiuses. 122. Ekskavaatori ja buldooseri tööorganit võib puhastada, kui see on täielikult allalastud asendis. 123. Tööde lõpetamisel tuleb ekskavaatori või buldooseri tööorgan täielikult alla lasta, masin seisata, kabiin lukustada ja kaabel välja lülitada. 4. Vastutus 124. Kaevise esmatöötlemisobjekti töötajad, kes on süüdi käesoleva eeskirja nõuete eiramises, kannavad vastavalt seadusele distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust.