Haridus- ja teadusminister — Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna põhimäärus — RTL, 2003, 30, 439

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22) § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTE § 1. Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond (1) Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakond (edaspidi osakond) on Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ministeerium) struktuuriüksus. 2. peatükk OSAKONNA TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED § 2. Osakonna tegevuse eesmärk Osakonna tegevuse eesmärk on kindlustada riikliku hariduspoliitika põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ning elluviimise rakendamine kutse- ning täiskasvanuhariduse valdkonnas, sealhulgas: 1) hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamine kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas; 2) hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamine kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas; 3) hariduspoliitika efektiivseks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamine kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas; 4) eelduste loomine ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas; 5) avaliku dialoogi arendamine ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas. § 3. Osakonna ülesanded (1) Osakonna põhiülesanne on ministeeriumi hariduspoliitika alase tegevuse korraldamine kutsekesk- ja täiskasvanuhariduse valdkondades ning ministri, kantsleri, asekantslerite, nõunike ja osakondade nõustamine nimetatud valdkondades. (2) Hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi arendamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas osakond: 1) hindab regulatsiooni kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas ja kavandab selle arendamist; 2) hindab kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade strateegiate ja arengukavade kooskõla teiste strateegiatega ja Euroopa Liidu jt rahvusvaheliste normidega; 3) arendab õigusaktide süsteemi, planeerides ja töötades välja kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade õigusaktide eelnõusid. (3) Hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas osakond: 1) hindab kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade seisundit ja arengut; 2) seob kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade strateegiad ja arengukavad ministeeriumi ja teiste riiklike strateegiatega ning jälgib nende kooskõla Euroopa Liidu vastavate poliitikatega; 3) vastutab Euroopa Liiduga ühinemise ettevalmistamise eest kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas; 4) planeerib ja tellib vajalikud uuringud ja analüüsid; 5) teeb teaduse ja kõrghariduse osakonnale ettepanekuid pedagoogide ja täiskasvanute koolitajate kvalifikatsioonisüsteemi ning koolituse arendamiseks; 6) suunab kutsehariduse õppekavade süsteemi arendust. (4) Hariduspoliitika efektiivseks rakendamiseks vajalike ressursside kavandamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas osakond: 1) määratleb koos avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööpartneritega kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade arengusuunad ja korraldab vastavate üleriigiliste tegevuskavade väljatöötamist; 2) teeb planeerimisosakonnale ettepanekuid kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade rahastamispõhimõtete osas, lähtudes riiklikest strateegiatest ja esimustest. (5) Eelduste loomiseks ühiskonna ja kõigi Eesti elanike haridusnõudluse täitmiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas osakond: 1) teeb hariduse ja teaduse asekantslerile ettepanekuid elukestva õppe põhimõtete arvestamiseks haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika valdkonnas; 2) planeerib ja suunab riiklike õppekavade, raamõppekavade ja teiste haridusstandardite koostamist ja arendamist kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas, arvestades ühiskonna ja õppurite arenguvajadusi; 3) kujundab koostöös ministeeriumi planeerimisosakonnaga ning Haridus- ja Teadusministeeriumi Koolivõrgu Bürooga riigi poolt finantseeritavate koolituskohtade rahastamise põhimõtted kutsehariduse valdkonnas; 4) kujundab täiskasvanute tööalase koolituse ning vabaharidusliku koolituse pakkumise põhimõtted; 5) osaleb riikliku koolitustellimuse kujundamises täiskasvanutele õppimisvõimaluste loomiseks ning kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna spetsialistide ettevalmistamiseks. (6) Avaliku dialoogi arendamisel ühiskondlike kokkulepete saavutamiseks kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonnas osakond: 1) kaasab avalikkust poliitika põhimõtete kujundamisse kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondades; 2) selgitab kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondadena õigusakte; 3) teavitab avalikkust kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkondade seisundist ning hariduspoliitika rakendamise tulemuslikkusest nimetatud valdkondades. 3. peatükk OSAKONNA JUHTIMINE JA STRUKTUUR § 4. Osakonnajuhataja (1) Osakonna tööd juhib osakonnajuhataja, kes koordineerib osakonna tööd ja korraldab osakonna eesmärkide täitmist vastavalt ministeeriumi põhimäärusele, käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Osakonnajuhataja: 1) tagab osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise; 2) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 3) annab ministrile, kantslerile ning hariduse ja teaduse asekantslerile aru osakonna tegevusest; 4) esindab osakonda ning esitab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi; 5) teeb ministrile, kantslerile või hariduse ja teaduse asekantslerile komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise ettepanekuid osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 6) korraldab alluvate teenistujate tööd, nõutab selleks vajalikud rahalised ja muud vahendid; 7) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 8) taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust; 9) teeb ministrile või kantslerile või hariduse ja teaduse asekantslerile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, osakonna teenistujate edutamise, palkade, toetuste või distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 10) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale; 11) kirjutab vastavalt osakonna põhimäärusele alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega varalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti; 12) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud ülesandeid ning ministri või hariduse ja teaduse asekantsleri antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest. (3) Osakonnajuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist minister kantsleri ettepanekul. (4) Osakonnajuhataja allub vahetult hariduse ja teaduse asekantslerile. § 5. Osakonnajuhataja asendamine Osakonnajuhataja äraolekul asendab teda kantsleri käskkirjaga määratud teenistuja. § 6. Osakonna struktuuriüksused (1) Osakonna struktuuris on kaks talitust: kutsehariduse talitus ning täiskasvanuhariduse talitus. (2) Kutsehariduse talitus täidab § 3 lõigetes 2–6 nimetatud ülesandeid kutsehariduse valdkonnas. (3) Täiskasvanuhariduse talitus täidab § 3 lõigetes 2–6 nimetatud ülesandeid täiskasvanuhariduse valdkonnas. § 7. Talituse juhataja (1) Talituse tööd juhib talituse juhataja, kes koordineerib talituse tööd ja korraldab talituse eesmärkide täitmist vastavalt käesolevale põhimäärusele ja oma ametijuhendile. (2) Talituse juhataja: 1) planeerib talituse tegevust; 2) annab talituse teenistujatele ülesandeid ning vastutab talituse ülesannete täitmise eest; 3) teeb osakonnajuhatajale ettepanekuid talituse teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, töötasustamiseks, ümberpaigutamiseks ning distsiplinaarkaristuste määramiseks ja ergutuste kohaldamiseks; 4) täidab osakonnajuhataja antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest. (3) Talituse juhataja allub vahetult osakonnajuhatajale. (4) Talituse juhataja teenistuskohustused, õigused ja volitused määratakse ametijuhendiga. § 8. Talituse juhataja asendamine Talituse juhataja äraolekul asendab teda osakonnajuhataja poolt määratud osakonna teenistuja. § 9. Osakonna teenistuja Osakonna teenistujate teenistuskohustused, õigused ja volitused ning alluvus ja asendamine määratakse ametijuhendiga. Minister Mailis RAND Kantsler Peep RATAS