Elektriohutusseadus

Käesolev seadus sätestab elektriseadmete, -paigaldiste ja -tööde ning elektromagnetilise ühilduvuse üldnõuded ning nende nõuete täitmise üle riikliku järelevalve teostamise korra.

(1) Elektriseade käesoleva seaduse mõistes on elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või tarvik.

(2) Elektripaigaldis käesoleva seaduse mõistes on elektriseadmete, -juhtide ja -tarvikute paigaldatud talitluslik

kogum.

(1) Elektriohutusnõuded käesoleva seaduse mõistes on tehnilised ja administratiivsed nõuded, mille eesmärk on tagada vajalik elektriohutustase.

(2) Elektriseadet ja -paigaldist tuleb kavandada, valmistada, paigaldada, kasutada, hooldada, remontida, ümber ehitada, katsetada ja kontrollida nii, et see

1) ei ohustaks elu, tervist, vara ega keskkonda;

2) ei tekitaks elektrilisi ega elektromagnetilisi häireid;

3) oleks häirekindel.

(3) Eri elektriseadmetele ja -paigaldistele esitatavad elektriohutusnõuded kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Elektritöö on elektriseadme remontimine ja hooldamine ning elektripaigaldise projekteerimine, ehitamine, kontrollimine, katsetamine, remontimine ja hooldamine.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud nõuded ei laiene elektripaigaldise käidule, kui tegemist ei ole käesoleva seaduse paragrahv 9 lõikes 2 nimetatud paigaldise käiduga ega käiduteenuse osutamisega teise isiku valduses olevas paigaldises.

(3) Elektritöid tegev ettevõtja peab esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile teatise elektritöödega tegelema hakkamisel, esitatavate andmete muutumisel ja perioodiliselt igal aastal. Teatise esitamine ei ole nõutav lihtsamate elektritööde puhul.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lihtsamate elektritööde loetelu, teatises esitatavate andmete loetelu ja teatise esitamise kord kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Elektritöid peab juhtima vastavat pädevustunnistust omav isik. Elektritöid juhtiva isiku olemasolu ei ole nõutav käesoleva seaduse paragrahv 4 lõikes 3 nimetatud lihtsamate elektritööde puhul.

(2) Pädevustunnistuse saamise eelduseks olevad nõuded eri elektritöid juhtivate isikute eriharidusele, töökogemusele ja elektriohutusnõuete tundmisele, samuti pädevuse hindamise kord kehtestatakse majandusministri määrusega.

(3) Isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele hindab ja pädevustunnistuse väljastab selleks volitatud tõendamisasutus.

(4) Elektritöid juhtiv isik peab tagama, et

1) elektritöödel järgitakse elektriohutusnõudeid;

2) elektritöid teostab nendeks töödeks piisavat elektriohutusalast ettevalmistust omav isik;

3) elektritöö tegijat juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;

4) elektritöö tegija käsutuses on nõutav dokumentatsioon ja tööde ohutuks teostamiseks vajalikud vahendid;

5) nõutav dokumentatsioon koostatakse ja esitatakse õigeaegselt.

(5) Elektritöid juhtiv isik peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja järelevalvetoimingute läbiviimiseks.

(1) Keelatud on importida, müüa või muul viisil Eestis kasutamiseks teisele isikule üle anda elektriseadet, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Elektriseadme valmistaja või importija peab olema võimeline tõendama, et elektriseadmena Eestis kasutamiseks toodetud või imporditud seade vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kui valmistajat või importijat pole võimalik tuvastada, peab isik, kes paigaldab, müüb või muul viisil annab teisele isikule üle elektriseadme Eestis kasutamiseks, olema võimeline tõendama, et seade vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(3) Elektriseadmete loetelu, mille müümise, importimise või muul viisil teisele isikule elektriseadmena Eestis kasutamiseks üleandmise puhul on nõutav nende seadmete eelnev nõuetekohasuse hindamine ja tõendamine selleks tegevuseks volitatud tõendamisasutuse poolt, kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Kasutatud elektriseadme müüja või kasutusse andja peab enne selle müüki või muul viisil teisele isikule elektriseadmena Eestis kasutamiseks üleandmist ja elektriseadme remontija enne selle remondijärgset üleandmist veenduma, et seade vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Juhul kui remontija tuvastab, et remonditud seade ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, peab ta sellest teatama isikule, kellele seade pärast remonti üle antakse.

(1) Elektripaigaldis või selle osa loetakse kasutuselevõetuks hetkest, mil elektripaigaldis või selle osa pingestatakse.

(2) Elektripaigaldise kasutuselevõtuks ei loeta järelevalve all toimuvat pingestamist, mis on vajalik seadmestiku katsetamiseks või kasutuselevõtukontrolli teostamiseks.

(3) Keelatud on kasutada või kasutamise eesmärgil paigaldada elektriseadet või -paigaldist, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(1) Ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldise või selle osa võib võtta kasutusele pärast paigaldises elektritöid teinud ettevõtja poolt korraldatud kasutuselevõtukontrolli, mille käigus veendutakse, et paigaldis vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele.

(2) Elektripaigaldisi, mille kasutamisega kaasnevad kõrgemad ohud, ei tohi võtta kasutusele enne nende nõuetekohasuse hindamist ja tõendamist.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetekohasuse hindamisel ja tõendamisel hinnatakse paigaldise ning selle ehitamise või ümberehitamise ja kasutuselevõtukontrolli vastavust elektriohutusnõuetele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektripaigaldiste loetelu, mille puhul nõuetekohasust hindab ja tõendab volitatud tõendamisasutus, ja loetelu, mille puhul nõuetekohasust hindab ja tõendab lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja, kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldise esmakordse kasutuselevõtu kohta peab elektripaigaldise valdaja esitama teatise sellele võrguettevõtjale või elektrienergia tootjale, kelle tegevuspiirkonnas elektripaigaldis asub.

(2) Käesoleva seaduse paragrahv 9 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldise kohta, mille suhtes viidi läbi nõuetekohasuse hindamine, peab vastavalt kas volitatud tõendamisasutus või lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja esitama teatise Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile.

(3) Võrguettevõtjad ja elektrienergia tootjad peavad oma tegevuspiirkonnas asuvate elektripaigaldiste registrit.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ettenähtud teatise esitamise ja lõikes 3 nimetatud registrite pidamise kord kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Elektripaigaldise käit on elektripaigaldise igapäevase käigus hoidmisega seotud tegevus nagu kasutamine, kontrollimine ja hooldamine.

(2) Käidukorraldaja on elektripaigaldise käitu vahetult korraldav isik.

(3) Igas elektripaigaldises peab paigaldise valdaja tagama käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 sätestatud käidukorraldaja ülesannete täitmise.

(4) Elektripaigaldise valdaja võib määrata elektripaigaldisele käidukorraldaja.

(5) Käesoleva seaduse paragrahv 9 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldisele peab selle valdaja määrama käidukorraldaja, kelleks peab olema käesoleva seaduse paragrahvis 5 nimetatud pädevustunnistust omav isik.

(6) Käidukorraldaja määramisel lähevad talle üle käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustused. Elektripaigaldise valdaja peab tagama käidukorraldajale võimaluse täita kõiki käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid.

(7) Käidukorraldaja ülesanne on elektripaigaldise käidul tagada, et

1) järgitakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid;

2) ei kasutata elektriseadet ja -paigaldist, mis ei vasta elektriohutusnõuetele;

3) töid teostab nendeks töödeks piisavat elektriohutusalast ettevalmistust omav isik;

4) töö tegijat juhendatakse küllaldaselt ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks;

5) elektripaigaldises on töö tegija käsutuses vajalik dokumentatsioon ja tööde ohutuks teostamiseks vajalikud vahendid;

6) korrapärast hooldust nõudva elektripaigaldise või -seadme kohta on hoolduskava ning seda järgitakse;

7) elektripaigaldise korralist kontrolli teostatakse õigeaegselt;

8) elule, tervisele või varale ohu ilmnemisel peatatakse elektriseadme või -paigaldise kasutamine või töö kuni ohu möödumise või kõrvaldamiseni.

(8) Käidukorraldaja peab olema kättesaadav ohutuse tagamiseks ja järelevalvetoimingute läbiviimiseks.

(1) Elektripaigaldise elektriohutusalase korralise kontrolli läbiviimise peab korraldama elektripaigaldise valdaja või tema määratud käidukorraldaja.

(2) Käesoleva seaduse paragrahv 9 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldistes teostab korralist kontrolli vastavalt kas volitatud tõendamisasutus või lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja.

(3) Elektripaigaldiste korralise kontrolli läbiviimise kord kehtestatakse majandusministri määrusega.

(1) Juhul kui elektripaigaldis põhjustab häireid või ohtu teisele elektripaigaldisele või selle käidule või teise paigaldise vahendusel kolmandale elektripaigaldisele, kusjuures nii häiriv kui häiritav elektripaigaldis on nõuetekohase tehnilise lahendusega ja vastab käesoleva seaduse paragrahvis 3 sätestatud nõuetele, peab hiljem valminud elektripaigaldise omanik tegema oma elektripaigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajalikud ümberehitustööd.

(2) Juhul kui häirete või ohu kõrvaldamine on lihtsam ja odavam varem valminud elektripaigaldise tehnilist struktuuri muutes või täiendades ning seda on võimalik teha paigaldise tööd oluliselt häirimata, peab varem valminud paigaldise omanik tegema oma paigaldises häirete ja ohu vältimiseks vajalikud ümberehitustööd.

(3) Kahest elektripaigaldisest või selle osast loetakse hiljem valminuks see, mis on liidetud elektrivõrguga hiljem.

Käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud juhtudel peab hiljem valminud elektripaigaldise omanik hüvitama varem valminud paigaldise omanikule ümberehitusega tekkinud kulud. Kulude määramisel tuleb arvestada ümberehituse tulemusena varem valminud paigaldise omanikule paigaldise toimevõime või käidukulude suuruse muutumisest tekkinud kasu või kahju.

Käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Inspektsioon (edaspidi inspektsioon).

Inspektsiooni pädevusse kuulub

1) elektriseadmete ja -paigaldiste elektriohutusnõuetele vastavuse järelevalve;

2) elektritööde käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele vastavuse järelevalve;

3) elektritööde ettevõtjale käesoleva seaduse paragrahvis 22 sätestatud lisakontrolliõiguse andmine ja tühistamine;

4) järelevalve volitatud tõendamisasutuse ja lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja elektriohutusalase hindamis-, tõendamis- ja kontrollitegevuse üle;

5) elektriõnnetuste tekkepõhjuste väljaselgitamine.

(1) Inspektsioonil on õigus saada riigiasutustelt elektriohutusalase järelevalve teostamiseks vajalikku teavet.

(2) Inspektsioon teeb majandusministrile ettepaneku volitatud tõendamisasutuse volituste ulatuse piiramiseks või volituste kehtetuks tunnistamiseks, kui volitatud tõendamisasutus ei vasta talle esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele või ei täida oma hindamis- ja tõendamistegevuses talle esitatavaid nõudeid.

(3) Inspektsiooni elektriohutusalast järelevalvet teostaval ametnikul on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus

1) siseneda kontrollimise eesmärgil elektriseadmete ja -paigaldiste valmistamis-, paigaldus-, remondi-, hooldus-, ladustamis- ja müügikohale ning elektripaigaldiste asukohta;

2) saada elektriseadme või -paigaldise valdajalt, elektritööde ettevõtjalt, elektriseadme valmistajalt, elektriseadme importijalt, volitatud tõendamisasutuselt või lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtjalt järelevalve teostamiseks vajalikku teavet;

3) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise lõpetamiseks, sealhulgas nõuda käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava elektriseadme või -paigaldise kasutamise peatamist, määrates ühtlasi tähtaja ettekirjutuse täitmiseks.

(4) Inspektsiooni peadirektoril ja tema asetäitjal on käesoleva seaduse alusel inspektsiooni pädevusse kuuluvates küsimustes õigus

1) kohustada seadme valmistajat, importijat või müüjat teatama avalikkusele seadmega seotud ohtudest või edastada selline teade valmistaja, importija või müüja kulul;

2) keelata füüsilise isiku tegutsemine käesoleva seaduse paragrahvis 5 nimetatud elektritöid juhtiva isikuna, kui see isik korduvalt rikub käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid, olenevalt rikkumise raskusastmest kuni kolmeks aastaks.

(5) Inspektsiooni elektriohutusalast järelevalvet teostav ametnik on kohustatud oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi.

(6) Inspektsiooni elektriohutusalast järelevalvet teostav ametnik on kohustatud tagama talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- ja tehnikaalase teabe saladuses hoidmise, kui seadused ei näe ette selle avaldamist.

(1) Inspektsiooni elektriohutusjärelevalvet teostaval ametnikul on õigustasu eest võtta elektriseadme importijalt, valmistajalt või muul viisil Eestis kasutamiseks üleandjalt vajalik kogus elektriseadmeid katseeksemplarideks, tuvastamaks nende vastavust elektriohutusnõuetele.

(2) Inspektsioon võib tellida elektriseadme ohutuse kontrollimiseks hindamisteenuse volitatud tõendamisasutuselt.

(3) Kui tuvastatakse elektriseadme mittevastavus elektriohutusnõuetele, on elektriseadme importija, valmistaja või muul viisil Eestis kasutamiseks üleandja kohustatud tagastama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu ja hüvitama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud hindamisteenuse tellimisel tehtud kulutused.

(1) Volitatud tõendamisasutus on juriidiline isik, kellele majandusminister on andnud õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena.

(2) Õigus volitatud tõendamisasutusena tegutsemiseks antakse eraldi igas käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-4 loetletud valdkonnas kuni viieks aastaks.

(3) Majandusminister annab õiguse tegutseda volitatud tõendamisasutusena oma käskkirjaga vastavasisulise taotluse alusel, kui isik vastab volitatud tõendamisasutusele esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Käskkirjas piiritletakse, missuguses ulatuses ja millise kestusega on isikul õigustegutseda vastavates valdkondades käesoleva seaduse alusel volitatud tõendamisasutusena.

(4) Õigus volitatud tõendamisasutusena tegutsemiseks antakse eraldi järgmistes valdkondades

1) paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud pädevuse hindamine ja pädevustunnistuse väljastamine;

2) paragrahvi 6 lõikes 3 nimetatud elektriseadmete nõuetekohasuse hindamine ja tõendamine;

3) paragrahvi 9 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldiste nõuetekohasuse hindamine ja tõendamine;

4) paragrahvi 12 lõikes 2 nimetatud elektripaigaldistes korralise kontrolli läbiviimine.

(5) Volitatud tõendamisasutus peab vastama järgmistele nõuetele

1) olema oma hindamis- ja tõendamistegevuses erapooletu;

2) omama oma hindamis- ja tõendamistegevuseks vajaliku hariduse ja kogemustega personali, vajalikku tehnilist varustust ning kontrollitegevuse nõuetekohasust tagavat süsteemi;

3) olema võimeline hüvitama oma tegevusest tuleneda võivaid kahjusid;

4) vastama volitatud tõendamisasutusele käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1-4 nimetatud kindlas valdkonnas tegutsemiseks kehtestatud lisanõuetele.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud lisanõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(7) Hiljemalt kaks kuud enne volituste lõppemist võib volitatud tõendamisasutus esitada taotluse volituste pikendamiseks.

(8) Kui volitatud tõendamisasutus vastab talle esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, pikendab majandusminister volituste kestust kuni viieks aastaks.

(1) Kui volitatud tõendamisasutus tuvastab hinnatava isiku, elektriseadme või -paigaldise või selle käidu nõuetekohasuse, väljastab ta sellekohase tunnistuse.

(2) Volitatud tõendamisasutus peab põhjendama tunnistuse väljastamisest keeldumist.

(3) Volitatud tõendamisasutus on kohustatud tagama oma hindamis- ja tõendamistegevuse käigus saadud äri- ja tehnikaalase teabe saladuses hoidmise, kui seadused ei näe ette selle avaldamist.

(4) Kui volitatud tõendamisasutus avastab nõuetekohasuse hindamisel, et elektriseade või -paigaldis ohustab otseselt elu, tervist või vara, peab ta sellest viivitamatult teatama elektriseadme või -paigaldise valdajale ja inspektsioonile.

(1) Kui volitatud tõendamisasutus ei vasta talle esitatavatele käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele või ei täida oma hindamis- ja tõendamistegevuses talle esitatavaid nõudeid, määrab majandusminister oma käskkirjaga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, piirab volituste ulatust või tunnistab volitused kehtetuks. Kui puudused pole määratud tähtajaks kõrvaldatud, piirab majandusminister volituste ulatust või tunnistab volitused kehtetuks.

(2) Volituste kehtetuks tunnistamisel on volitatud tõendamisasutus kohustatud andma hindamis- ja tõendamistegevusega seotud dokumentatsiooni üle majandusministri poolt volitatud isikutele.

(1) Õiguse tegutseda lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtjana annab inspektsiooni peadirektor elektritööde ettevõtjale oma käskkirjaga, kui see ettevõtja vastab kehtestatud nõuetele, kuni kolmeks aastaks.

(2) Lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja peab

1) olema oma kontrollitegevuses erapooletu;

2) omama oma kontrollitegevuseks vajaliku hariduse ja kogemustega personali, vajalikku tehnilist varustust ning kontrollitegevuse nõuetekohasust tagavat süsteemi;

3) hoidma saladuses oma tegevuse käigus saadud äri- ja tehnikaalast teavet, kui seadused ei näe ette selle avaldamist;

4) teatama, olles oma kontrollitegevuse käigustuvastanud, et elektriseade või -paigaldis ohustab otseselt elu, tervist või vara, sellest viivitamatult elektriseadme või -paigaldise valdajale ja inspektsioonile;

5) esitama igal aastal inspektsioonile ülevaate oma kontrollitegevusest.

(3) Lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja erapooletusele, personalile, tehnilisele varustusele, kontrollitegevuse nõuetekohasust tagavale süsteemile ning kontrollitegevuse ülevaatele esitatavad nõuded kehtestatakse majandusministri määrusega.

(4) Kui lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja tuvastab hinnatava elektripaigaldise või selle käidu nõuetekohasuse, väljastab ta nõuetekohasust tõendava dokumendi.

(5) Lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja peab põhjendama nõuetekohasust tõendava dokumendi väljastamisest keeldumist.

(6) Kui lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid, annab inspektsiooni peadirektor oma käskkirjaga tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või tühistab õiguse tegutseda lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtjana. Kui puudusi ei ole tähtajaks kõrvaldatud, tühistab inspektsiooni peadirektor õiguse tegutseda lisakontrolliõigusega elektritööde ettevõtjana.

(1) Ettevõtja poolt elektritöödega tegelemisest inspektsioonile mitteteatamise või elektritöödega tegelemise eest viisil, mis ei vasta käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele, - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava elektriseadme või -paigaldise kasutamise või kasutamise eesmärgil paigaldamise eest - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(3) Ehitatud või ümberehitatud elektripaigaldise kasutuselevõtu eest kasutuselevõtukontrolli või nõuetekohasuse hindamist ja tõendamist teostamata - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(4) Elektripaigaldise kasutuselevõtu eest võrguettevõtjale või elektrienergia tootjale teatist esitamata – määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(5) Elektripaigaldise käidu käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele mittevastava korralduse eest - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(6) Elektriseadme valmistaja, importija, müüja või muul viisil Eestis kasutamiseks teisele isikule üleandja poolt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele mittevastava seadme valmistamise, importimise, müümise või muul viisil Eestis kasutamiseks teisele isikule üleandmise eest - määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni.

(1) Käesoleva seaduse paragrahv 23 lõigetes 1-6 sätestatud õiguserikkumise asjas on arutamise ja karistuse määramise õigus inspektsiooni peadirektoril või tema asetäitjal ja halduskohtunikul.

(2) Inspektsiooni peadirektoril või tema asetäitjal on õigus käesoleva seaduse paragrahv 23 lõigetes 1-6 sätestatud õiguserikkumise asjas määrata rahatrahv kuni 20 000 krooni.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatust suurema rahatrahvi määramise õigus on halduskohtunikul.

(4) Menetlus käesoleva seaduse paragrahv 23 lõigetes 1-6 sätestatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuse määramine ja vaidlustamine ning jõustunud halduskaristuse otsuse täitmine, toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66-68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561 ja 1563-1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409; 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 23, 350) kehtestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 23 sätestatud haldusõiguserikkumiste kohta on õigus haldusõiguserikkumise protokoll koostada inspektsiooni elektriohutusalast järelevalvet teostaval ametnikul.

(2) Haldusõiguserikkumise protokolli märgitakse

1) haldusõiguserikkumise protokolli koostamise aeg ja koht;

2) selle asutuse nimetus ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse;

3) protokolli koostanud isiku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

4) haldusõiguserikkuja nimetus ja asukoht;

5) haldusõiguserikkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;

6) haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus;

7) viide käesoleva seaduse paragrahv 23 vastavale lõikele, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest;

8) haldusõiguserikkuja esindaja seletus;

9) muud asja lahendamiseks vajalikud andmed.

(3) Protokoll esitatakse tutvumiseks juriidilise isiku esindajale, kelle tegevuse või tegevusetuse suhtes on protokoll koostatud. Esindaja annab protokolliga tutvumisel allkirja. Allkirja andmisest keeldumise korral teeb koostaja protokolli sellekohase märkuse. Protokolli koopia väljastatakse juriidilise isiku esindajale.

(1) Isikul on õigus inspektsiooni või tema ametniku ettekirjutuse või toiminguga mittenõustumise korral esitada kaebus inspektsiooni peadirektorile kümne kalendripäeva jooksul, arvates ettekirjutusest või muust toimingust teadasaamise päevast.

(2) Kaebuse esitamine ei võta isikult kohustust täita inspektsiooni ametniku ettekirjutust.

(3) Inspektsiooni peadirektor vaatab kaebuse läbi 14 kalendripäeva jooksul, arvates kaebuse saamise päevast.

(4) Kaebuse läbivaatamisel otsustab inspektsiooni peadirektor, kas jätab ettekirjutuse või muu toimingu jõusse, muudab või tühistab selle.

(5) Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks ning antakse kätte allkirja vastu või saadetakse posti teel väljastusteatega.

Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873) paragrahv 1 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses

"(4) Käesolevat seadust ei kohaldata elektriohutuse tagamiseks kütuse- ja energiamajanduses. Elektriohutusalane regulatsioon kehtestatakse elektriohutusseadusega."

Käesolev seadus jõustub 1999. aasta 1. mail.