Kanepi Vallavolikogu — Kanepi valla põhimääruse kinnitamine — KO, 20, 531

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565) § 22 lõike 1 punkti 9 alusel Kanepi Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Kanepi valla põhimääruse uus redaktsioon esitatud kujul (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Kanepi Vallavolikogu 26. märtsi 1998. a määrus nr 2 «Kanepi valla põhimääruse kinnitamine». 3. Määrus jõustub 23. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Vahur TOHVER Kinnitatud Kanepi Vallavolikogu 19. detsembri 2002. a määrusega nr 25 KANEPI VALLA PÕHIMÄÄRUS 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Põhimääruse eesmärk 1.1.1. Kanepi valla põhimääruses sätestatakse Kanepi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ja kohaliku omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. 1.2. Valla omavalitsuse mõiste 1.2.1. Kanepi valla kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. 1.2.2. Kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu ning rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel. 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kanepi valla kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse; 7) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; 8) tegevuse avalikkus. 1.4. Kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused 1.4.1. Kanepi vald juhindub oma tegevuses põhiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 1.4.2. Kanepi vald otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise Kanepi valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 1.4.3. Kanepi valda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning Kanepi Vallavolikogu kehtestatud korras vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 1.4.4. Kanepi vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja sümboolika. 1.5. Kanepi valla kui omavalitsusüksuse ülesanded 1.5.1. Korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeerimis- ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust, territoriaalplaneerimist jt küsimusi mahus, mis ei ole antud seadusega kellegi teise täita. 1.5.2. Korraldada valla omanduses olevate koolieelsete lasteasutuste, koolide, raamatukogude, kultuurimajade ning teiste kohaliku omavalitsuse asutuste ülalpidamist. 1.5.3. Täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 1.6. Kanepi valla omavalitsusorganid 1.6.1. Kanepi Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu) on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. 1.6.2. Kanepi Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) on vallavolikogu moodustatud täitevorgan. 1.7. Kanepi valla omavalitsusorganite õigusaktid 1.7.1. Vallavolikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 1.7.2. Vallavolikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. 1.7.3. Kanepi Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Kanepi valla haldusterritooriumil. 1.8. Omavalitsusüksuste liidud ja ühisasutused Kanepi vallal on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras ning osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides ja arendada koostööd väljaspool Eesti Vabariiki asuvate omavalitsusüksustega. 1.9. Valla õiguste kaitse 1.9.1. Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 1.9.2. Vallavolikogul on õigus korraldada Kanepi valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 1.9.3. Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. 1.10. Valla sümboolika 1.10.1. Kanepi vallal on vapp ja lipp. 1.10.2. Kanepi valla vapi ja lipu kasutamise kord sätestatakse seaduste ning vallavolikogu määrusega. 1.11. Asjaajamise keel Kanepi valla omavalitsusorganites 1.11.1. Asjaajamiskeeleks Kanepi valla omavalitsusorganites ja -asutustes on eesti keel. 1.12. Kanepi valla piir 1.12.1. Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. 1.12.2. Looduses määratakse valla piir koos teiste naaberomavalitsusüksustega, arvestades Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega kehtestatud korda. 2. VALLAELANIK 2.1. Vallaelanik käesoleva määruse mõistes on isik, kellel on elanikeregistri järgi alaline elukoht Kanepi vallas. 2.2. Täisealisel vallaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja valimisseadusele. 2.3. Teistel punktis 2.1 nimetamata isikutel on Kanepi vallas viibides vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. 3. VALLAVOLIKOGU 3.1. Vallavolikogu moodustamine 3.1.1. Kanepi Vallavolikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 3.1.2. Vallavolikogu liikmete arvu määrab vallavolikogu eelmine koosseis. 3.1.3. Kanepi Vallavolikogu liikmete arv määratakse lähtudes vallaelanike arvust valimiste aasta 1. jaanuari seisuga ja see ei tohi olla väiksem kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 16 lõikes 3 sätestatust. Kui valimised toimuvad valdade ühinemise tõttu, määratakse valitava volikogu liikmete arv ühinemisel moodustatud valla elanike arvust lähtuvalt. 3.1.4. Vallavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning vallavolikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. 3.1.5. Valla valimiskomisjon kutsub valitud vallavolikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. 3.2. Vallavolikogu liige 3.2.1. Kanepi Vallavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks volikogu liikmeks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. 3.2.2. Vallavolikogu liige ei ole seotud mandaadiga, ta on otsustamisel sõltumatu. Vallavolikogu liige juhindub seadustest, vallavolikogu määrustest ja otsustest, arvestades vallaelanike huve ja vajadusi. 3.2.3. Vallavolikogu liikme tegevus on avalik. Ta on kohustatud andma vallaelanikele teavet oma tegevusest vallavolikogus. 3.2.4. Vallavolikogu esimehe või tema asendaja ametikoht võib olla vallavolikogu otsusel palgaline. 3.2.5. Vallavolikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitööl saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 3.2.6. Vallavolikogu liikmel on õigus teha arupärimisi vallavolikogu poolt valitud või kinnitatud ametiisikutele, tutvuda dokumentidega ja saada muud seadusega lubatud teavet. 3.2.7. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. 3.2.8. Punktis 3.2.7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. 3.2.9. Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. 3.3. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 3.3.1. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 3.3.1.1. vallavolikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 3.3.1.2. tagasiastumisega; 3.3.1.3. isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Kanepi vallas; 3.3.1.4. Eesti kodakondsuse kaotamisega; 3.3.1.5. valimisega Vabariigi Presidendiks, nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 3.3.1.6. nimetamisega Kanepi valla ametnikuks; 3.3.1.7. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 3.3.1.8. tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Kanepi valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 3.3.1.9. teovõimetuks tunnistamisega; 3.3.1.10. surmaga. 3.3.2. Tagasiastumise puhul esitab vallavolikogu liige vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab avalduse pärast selle kättesaamist kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 3.3.3 Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 3.3.3.1. punktides 3.3.1.1, 3.3.1.2, 3.3.1.3, 3.3.1.4, 3.3.1.5, 3.3.1.6, 3.3.1.7 ja 3.3.1.10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 3.3.3.2. punktides 3.3.1.8 ja 3.3.1.9 sätestatud juhtudel vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist. 3.4. Vallavolikogu liikme volituste peatumine 3.4.1. Vallavolikogu liikme volituste peatumine tähendab vallavolikogu liikme ajutist vabanemist vallavolikogu liikme ülesannete täitmisest. 3.4.2. Vallavolikogu liikme volitused peatuvad: 3.4.2.1. kui vallavolikogu liige on Kanepi vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 3.4.2.2. kui vallavolikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3.4.2.3. tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 3.4.2.4. kui ta on puudunud kolme järjestikuse kuu jooksul toimunud volikogu istungitelt. 3.4.3. Punktis 3.4.2.1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema, kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni vallavolikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. 3.4.4. Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 3.4.4.1. punktides 3.4.2.1 ja 3.4.2.3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 3.4.4.2. punktis 3.4.2.2 sätestatud juhul kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3.4.4.3. punktis 3.4.2.3 sätestatud juhul vastava avalduse; 3.4.4.4. punktis 3.4.2.4 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. 3.5. Vallavolikogu asendusliige 3.5.1. Käesoleva põhimääruse punktides 3.3 ja 3.4 sätestatud juhtudel astub vallavolikogu liikme asemele vallavolikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. 3.5.2. Vallavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse punktis 3.3 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3.5.3 Vallavolikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused vallavolikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Vallavolikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. 3.5.4. Valla valimiskomisjon teeb punktides 3.3, 3.4 ja 3.5 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud vallavolikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva põhimääruse punktides 3.3.1 ja 3.4.1 sätestatud asjaolude tõttu vallavolikogu liige ei saa vallavolikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. 3.5.5. Vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab vallavolikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendav vallavolikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktides 3.3.1 ja 3.4.2 märgitud põhjustel, saab vallavolikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. 3.5.6. Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 3.3.1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. 3.5.7. Kui esimene asendusliige ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 3.4.2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. 3.5.8. Kui asendatav vallavolikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotunud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab vallavolikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. 3.5.9. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on vallavolikogu liikmeks esimene samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on vallavolikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. 3.5.10. Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa vallavolikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse punktis 3.3.1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam vallavolikogu liikmeks määrata. 3.6. Vallavolikogu liikme volituste taastumine 3.6.1. Vallavolikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. 3.6.2. Vallavolikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 3.6.3. Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad vallavolikogu liikme volituste taastumisel selle vallavolikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama vallavolikogu liiget sellest valimisringkonnast. 3.6.4. Vallavolikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud vallavolikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. 3.7. Vallavolikogu ainupädevus Vallavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 3.7.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 3.7.2. kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3.7.3. valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 3.7.4. koormiste määramine; 3.7.5. toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 3.7.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 3.7.7. valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 3.7.8. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 3.7.9. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3.7.10. taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 3.7.11. osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 3.7.12. vallavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 3.7.13. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 3.7.14. vallavolikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 3.7.15. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 3.7.16. valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 3.7.17. valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 3.7.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele, vallavolikogu aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 3.7.19. vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 3.7.20. vallavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste või aseesimeeste valimine vallavolikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 3.7.21. vallavolikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine; 3.7.22. vallavolikogu liikmetele vallavolikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning vallavolikogu tööst osavõtu eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 3.7.23. valla esindamise korra kehtestamine; 3.7.24. valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 3.7.25. valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 3.7.26. rahvakohtunikukandidaatide valimine; 3.7.27. Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 3.7.28. maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 3.7.29. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3.7.30. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 3.7.31. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3.7.32. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 3.7.33. detailplaneeringu kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 3.7.34. valla ametiasutuse ja valla ametiasutuste hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 3.7.35. vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 3.7.36. valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 3.7.37. heakorra tagamiseks heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine; 3.7.38. koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 3.7.39. muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. 3.7.40. Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. 3.7.41. Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus vallavolikogu kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. 3.8. Vallavolikogu struktuur 3.8.1. Vallavolikogu töötab täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. 3.8.2. Vallavolikogu moodustab vallavolikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas seisukohtade esitamiseks ja otsustamise ettevalmistamiseks. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 3.8.3. Vallavolikogu ja tema komisjonide ja fraktsioonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 3.9. Vallavolikogu esimees Vallavolikogu esimees: 3.9.1. korraldab vallavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 3.9.2. esindab valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 3.9.3. kirjutab alla vallavolikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele vallavolikogu dokumentidele; 3.9.4. täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 3.10. Vallavolikogu esimehe asendamine 3.10.1. Vallavolikogu esimehe äraolekul (puhkus, haigus, ametialane lähetus jm) asendab teda aseesimees. 3.10.2. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab vallavolikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 3.10.3. Vallavolikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja vallavolikogu dokumentidele alla ning vallavolikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. 3.10.4. Vallavolikogu aseesimees abistab vallavolikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel vallavolikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. 3.11. Vallavolikogu tegutsemisvõimetus Vallavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 3.11.1. pole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 3.11.2. pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates valinud vallavolikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkukutsumise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3.11.3. pole kahe kuu jooksul vallavolikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut vallavolikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3.11.4. pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. 3.11.5. Kui vallavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse punktis 3.5 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub vallavolikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. 3.11.6. Kui vallavolikogu muutub tegutsemisvõimetuks vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi ning vallavolikogu liikmete kohtade täitmiseks ei piisa vallavolikogu asendusliikmeid, otsustab nimetatud küsimusi vallavalitsus. 3.12. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord 3.12.1. Vallavolikogu esimest istungit juhatab kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees. 3.12.2. Vallavolikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega vallavolikogu esimehe ja aseesimehe. Igal vallavolikogu liikmel on vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimisel üks hääl. 3.12.3. Vallavolikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada vallavolikogu fraktsioon või vallavolikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu istungi juhatajale. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt ülesseadmise järjekorrale. 3.12.4. Vallavolikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega, millele kirjutab alla seda päevakorrapunkti juhatanud valla valimiskomisjoni esimees. 3.12.5. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, seatakse järgmisel vallavolikogu istungil kandidaadid uuesti üles ja viiakse läbi uus hääletamine. 3.13. Vallavolikogu komisjonid 3.13.1. Vallavolikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevusvaldkonnad. 3.13.2. Vallavolikogu komisjoni esimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. Komisjoni liikmed kinnitatakse vallavolikogu häälteenamusega komisjoni esimehe ettepanekul. Komisjoni liikmed (v.a revisjonikomisjon) võib valida vallaelanike hulgast. 3.13.3. Kõik vallavolikogu komisjonid annavad volikogule vähemalt üks kord aastas aru tehtud tööst. 3.14. Revisjonikomisjon 3.14.1. Vallavolikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 3.14.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse vallavolikogu liikmete hulgast. 3.14.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 3.14.4. Revisjonikomisjon kontrollib vallavalitsust ja tema hallatavaid asutusi oma tööplaani alusel või vallavolikogu ülesandel. 3.14.5. Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. 3.14.6. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 3.14.7. Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. 3.15. Vallavolikogu fraktsioon 3.15.1. Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada vallavolikogu fraktsiooni. 3.15.2. Fraktsiooni tegevuse alguseks loetakse vallavolikogu otsust tema registreerimiseks. 3.15.3. Fraktsioon võib esitada enda poolt kandidaate kõigil isikuvalimistel. 3.15.4. Fraktsioonil on õigus algatada ja ette valmistada vallavolikogu määruste ja otsuste projekte. 3.15.5. Fraktsiooni sisemise töökorralduse kehtestab fraktsioon. 3.16. Vallavolikogu istung 3.16.1. Vallavolikogu täiskogu töövorm on istung. Vallavolikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool vallavolikogu koosseisust. 3.16.2. Vallavolikogu istungit juhatab vallavolikogu esimees, tema äraolekul aseesimees, nende mõlema äraolekul vanim vallavolikogu liige. 3.16.3. Vallavolikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks vallavolikogu esimees, tema puudumisel aseesimees või nende mõlema puudumisel vanim vallavolikogu liige. 3.16.4. Vallavolikogu arutab istungil üksnes päevakorda lülitatud küsimusi. Pärast päevakorra kinnitamist seda ei muudeta. 3.16.5. Vallavolikogu teeb otsuseid poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse punktides 3.7.2, 3.7.4, 3.7.6, 3.7.8, 3.7.11, 3.7.15, 3.7.18, 3.7.24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik vallavolikogu koosseisu häälteenamus. 3.16.6. Vallavolikogu istungi käik protokollitakse. Vallavolikogu istungi protokolli vormistamise ja istungi materjalide kättesaadavuse tagab vallavalitsuse kantselei. 3.16.7. Vallavolikogu istungi kokkukutsumine, küsimuste arutelu, hääletamine, määruste, otsuste ja protokolli vormistamine toimub seaduses sätestatud korras. 3.16.8. Sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale kirjalikult, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Sõnavõtu pikkus kuni 10 min. 3.17. Umbusaldusmenetlus vallavolikogus 3.17.1. Vähemalt neljandik vallavolikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise vallavolikogu esimehele, aseesimehele, vallavolikogu komisjoni esimehele, vallavolikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele. 3.17.2. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda. 3.17.3. Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavolikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või vallavolikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni vallavolikogu määratud üks vallavolikogu aseesimeestest või tema puudumisel vallavolikogu vanim liige. 3.17.4. Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema, vallavalitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. 3.17.5. Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. 3.17.6. Kui vallavolikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab vallavalitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse KOKS §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras vallvalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri. 3.17.7. Kui vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud KOKS § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse vallavalitsus tervikuna tagasiastunuks. 3.17.8. Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud vallavolikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. 3.17.9. Umbusalduse avaldamine on vallavolikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või vallavalitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. 3.18. Vallavolikogu õigusaktide vastuvõtmine, jõustumine ja avalikustamine 3.18.1. Vallavolikogu määruste ja otsuste vastuvõtmine toimub vastavalt seadusele ning nende algatamise õigus on: 1) vallavolikogu liikmel; 2) vallavolikogu komisjonil; 3) vallavolikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vähemalt ühel protsendil Kanepi valla elanikel. 3.18.2. Vallavolikogu määrused, otsused ja protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ja Kanepi valla raamatukogudes. 3.18.3. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. 3.18.4. Üldist tähtsust omavad vallavolikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist valla infotahvlil ja valla raamatukogudes, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavolikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. Vallavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla vallavolikogu esimees või tema asendaja. 3.18.5. Vallavolikogu otsused saadab vallavalitsuse kantselei kümne päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele, määrused õiguskantslerile. 4. VALLAVALITSUS 4.1. Üldsätted 4.1.1. Vallavalitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid. 4.1.2. Vallavalitsus realiseerib punktis 4.1.1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitevkorraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. 4.1.3. Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete, asutuste ja muude organisatsioonide tegevust ning määrab vallavalitsusesisese teenistuse korra. 4.1.4. Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. 4.1.5. Vallavalitsuse liikmed ja teised korruptsioonivastase seaduse rakendamise korras loetletud ametiisikud on kohustatud seaduses kehtestatud korras esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. 4.2. Vallavalitsuse struktuur ja moodustamise põhimõtted 4.2.1. Kanepi Vallavalitsus on vähemalt kolmeliikmeline. 4.2.2. Vallavalitsuse koosseisu kinnitab (v.a vallasekretär) vallavanema ettepanekul vallavolikogu volituste ajaks. 4.2.3. Vallavalitsus saab oma volitused vallavolikogult valitsuse ametisse kinnitamise päevast. 4.2.4. Valitsus esitab lahkumispalve vallavolikogu uue koosseisu esimesel istungil. 4.2.5. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. 4.2.6. Vallavalitsuse liikmetele umbusalduse avaldamine toimub kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ettenähtud korras. 4.3. Vallavalitsuse kinnitamise kord 4.3.1. Vallavanem esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu nimekirjana. 4.3.2. Vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine toimub vallavolikogu poolthäälteenamusega. 4.3.3. Vallavalitsuse liikme vallavalitsuse koosseisust vabastamise ja muudatused vallavalitsuse koosseisus kinnitab vallavolikogu vallavanema ettepanekul. 4.3.4. Vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse koosseisust tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul, vallavolikogu umbusalduse tagajärjel või süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. 4.4. Vallavalitsuse pädevus ja töökord 4.4.1. Vallavalitsus: 4.4.1.1. valmistab ette vallavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või vallavolikogu otsustest; 4.4.1.2. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis vallavolikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; 4.4.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu vallavolikogu pädevusse; 4.4.1.4. lahendab küsimusi, mis vallavolikogu on delegeerinud valitsusele; 4.4.1.5. valitsus võib taotleda vallavolikogu ees vallavolikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist; 4.4.1.6. vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. 4.4.2. Vallavalitsuse töövorm on istung. 4.4.3. Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või vallavanema puudumisel tema asendaja. Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 4.4.4. Vallavalitsuse otsused tehakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav vallavanema või tema asendaja hääl. 4.4.5. Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 4.4.6. Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. 4.4.7. Vallavalitsuse istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest; 4.4.8. Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja valitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada töögruppe, alatisi või ajutisi komisjone, mille koosseis ja tegevuse kord kinnitatakse valitsuse õigusaktiga. 4.4.9. Vallavalitsus esindab valda avalik-õigusliku isikuna kohtutes. 4.5. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 4.5.1. Vallavalitsus võtab oma istungil vastu määrusi ja korraldusi. Korraldused jõustuvad teatavakstegemisel. 4.5.2. Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist valla infotahvlil ja Kanepi valla raamatukogudes, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. 4.5.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 4.5.4. Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. 4.5.5. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ja need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. 4.6. Vallavanem 4.6.1. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning vallavolikogu antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 6) esitab vallavolikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 7) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks ametiasutuse juhi kandidaadi; 8) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. 4.6.2. Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. 4.6.3. Vallavanema ajutisel äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem, nende äraolekul asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige, kui vallavanem või abivallavanem ei ole asendajat määranud. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. 4.7. Vallavanema valimise kord 4.7.1. Vallavanema valib vallavolikogu kuni kolmeks aastaks vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele. 4.7.2. Vallavanem valitakse vallavolikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 4.7.3. Vallavanemaks võib vallavolikogu valida Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, kogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid ning kellel on vallavolikogu usaldus. 4.7.4. Vallavanema kandidaadi võib üles seada vallavolikogu liige või vallavolikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek vallavolikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. 4.7.5. Vallavanema valimisel on igal vallavolikogu liikmel üks hääl. Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. 4.7.6. Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletusel kandideerivad kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vallavolikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud korrale. 4.8. Vallasekretär 4.8.1. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. Vallasekretär: 1) juhib vallakantselei tegevust, esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigusloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse koodeksi §-s 129 sätestatud uurija kirjaliku määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. 4.8.2. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. 4.8.3. Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. 4.8.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama punktis 4.8.2 sätestatud tingimustele. 5. KANEPI VALLA ASUTUSED. KOHALIKU OMAVALITSUSE TEENISTUS 5.1. Vallaasutused 5.1.1. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad haridus, spordi-, tervishoiu-, kultuuri- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest. 5.1.2. Vallaasutuse juht võetakse tööle töölepingu alusel vallavalitsuse korraldatud avaliku konkursi korras. Töölepingu lõpetamise õigus on vallavanemal kooskõlas Eesti Vabariigi töölepingu seadusega. 5.1.3. Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kehtestab vallaasutuse juht kooskõlastatult vallavalitsusega. 5.1.4. Vallaasutusel on eelarve, pitsat ja sümboolika. 5.2. Kohaliku omavalitsuse teenistus 5.2.1. Kohaliku omavalitsuse teenistus on töötamine vallavalitsuses palgalisel ametikohal. 5.2.2. Kohaliku omavalituse teenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 5.2.3. Ametnik on kohaliku omavalitsuse ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval ametnikul. Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel kirjaliku ametivande. 5.2.4. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 5.2.5. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise teel töölepingu alusel ametnikuna või abiteenistujana niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu. 5.2.6. Kohaliku omavalitsuse teenistust korraldatakse avalikku teenistust reguleeriva ning tööseadusandluse alusel. 5.2.7. Kohaliku omavalitsuse asutusse tööle võtmine toimub asutuse juhi poolt sõlmitava töölepingu alusel. 5.3. Kohaliku omavalitsuse teenistuja sotsiaalsed garantiid 5.3.1. Palgalisel ametikohal töötavale vallavolikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja vallavolikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmele makstakse vallavolikogu otsusega ametist vabastamisel hüvitist: * kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja * kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. 5.3.2. Hüvitist ei maksta, kui vallavolikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a punkti 5.3.1 alapunktis 2 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse vallavolikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 5.3.3. Avalikus teenistuses olevatele ametnikele makstakse vallavanema käskkirja alusel teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu ametnikule hüvitist, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži: 1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk; 2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk; 3) 5–10 aastat – kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk. 5.3.4. Kui ametiasutuse likvideerimise või ametikoha koondamise tõttu ametist vabastatud ametnik nimetatakse ametisse ametikohale, mida talle pakuti ametiasutuse likvideerimisel või ATS § 116 lõikes 1 sätestatud juhul, enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle punktis 5.3.3 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem ta uuesti teenistusse asus, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga. 5.3.5. Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitisena ühe kuu ametipalk. 5.3.6. Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitisena kolme kuu ametipalk. 6. VALLAVARA 6.1. Vallavara on valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. 6.2. Valla eelarvesse laekuvad maksud ja valla kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse vallavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. 6.3. Vallavara kohta peetakse vallavalitsuses ühtset ja avalikku registrit. 6.4. Vallavara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vallavolikogu kinnitatud vallavara eeskirja alusel. 7. VALLA EELARVE ÜLDSÄTTED 7.1. Vallaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb Kanepi valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 7.2. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 7.3. Tulude ja kulude katmiseks nähakse vallaeelarves ette finantseerimistehingud. Finantseerimistehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 7.4. Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7.5. Eelarveprojekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks veebilehel. EELARVE TULUD, KULUD JA FINANTSEERIMISTEHINGUD 7.6. Valla eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud ja laekumine majandustegevusest; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt, sealhulgas maavarade tasud; 5) toetused, sealhulgas välisabi (EL struktuurifondid) ja sihtotstarbelised laekumised; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid. 7.7. Valla eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. 7.8. Eelarve finantseerimistehingud on: 1) finantsvarade suurenemine; 2) finantsvarade vähenemine; 3) kohustuste suurenemine; 4) kohustuste vähenemine; 5) muutus kassas ja hoiustes (v.a planeeritavates hoiustes). LAENUDE VÕTMINE 7.9. Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid rahalisi kohustusi, välja arvatud kohustused, mille täitmiseks on eelarves raha ette nähtud kulude piires järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude rahaliste kohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 2) laenusummade: intresside, kapitalirendi maksete ja intresside ning võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei tohi ühelgi eelseisval eelarveaastal ületada 20% jooksva aasta eelarve puhastuludest; 3) laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 7.10. Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 7.11. Vallavalitsus on kohustatud edastama vallavolikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. 7.12. Vallavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. 7.13. Vald on kohustatud registreerima Finantsinspektsioonis nii kinnise kui avaliku võlakirjaemissiooni. Valla võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. 7.14. Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. 7.15. Kassatagavara suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. 7.16. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks vallaeelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE 7.17. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 7.18. Valla eelarveprojekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja vallavolikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 7.19. Eelarveprojekti koostab vallavalitsus ja esitab selle punktis 7.19 nimetatud lisadega vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 7.20 Eelarveprojektile lisatakse: 1) eelarveprojekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 2) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 4) muud vallavolikogu poolt ettenähtud andmed. 7.21. Eelarve esialgse tasakaalustatud variandi koostab esitatud taotlusi, valla arengukava, vallavolikogu otsuseid ja vallavalitsuse seisukohti arvestades vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjon hiljemalt 15. novembriks ja esitab eelarveprojekti vallavolikogule hiljemalt 15. detsembriks. Vallavolikogu võib seda tähtaega majandus- ja eelarvekomisjoni põhjendatud taotlusel pikendada. 7.22. Vallavolikogule esitatud eelarveprojekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 7.23. Pärast eelarveprojekti ja selle kohta esitatud ettepanekute läbivaatamist võtab vallavolikogu eelarve vastu vallavolikogu koosseisu poolthäälteenamusega. 7.24. Eelarve jõustub eelarveaasta algul. 7.25. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 7.26. Punktis 7.24 nimetatud juhul on vallavalitsusel lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 7.27. Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. EELARVE TÄITMINE 7.28. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus vallavolikogu kehtestatud korras. 7.29. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 7.30. Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 7.31 Vallavalitsusel ning valla asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 7.32. Reservfondi käsutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vallavolikogu kehtestatud korras. 7.33. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu määratud suuruseni samal eelarveaastal. 7.34. Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 7.35. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab vallavolikogu. 7.36. Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 7.37. Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 7.38. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud eelarveaastal sulgemata assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 7.39. Eelarveaasta lõpul kulusid ületava summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab vallavolikogu. EELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE 7.40. Eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve komisjon, vallavolikogu fraktsioon või vähemalt 1/4 vallavolikogu liikmetest. 7.41. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 7.42. Eelarve muutmise otsustamisel kuulab vallavolikogu ära vallavolikogu majandus- ja eelarvekomisjoni seisukoha. 7.43. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavolikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. 7.44. Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus ja sellele lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käeoleval eelarveaastal; 2) andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästude kohta, millega lisakulusid kaetakse. 7.45 Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras eelarve vastuvõtmisega. EELARVE TÄITMISE ARUANNE 7.46. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle hiljemalt järgmise eelarveaasta 1. maiks vallavolikogule, olles eelnevalt ära kuulanud revisjonikomisjoni vastava arvamuse. Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse veebilehel. 7.47. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 1) bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 2) tulude ja kulude aruanne; 3) reservfondi kasutamise aruanne; 4) muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 7.48. Revisjonikomisjon peab enne eelarve täitmise aruande kinnitamist vallavolikogule esitama revisjoniakti ja ettepanekud vallavalitsuse töös puuduste kõrvaldamiseks. 8. VALLA MAJANDUSTEGEVUS 8.1. Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. 8.2. Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab vallavolikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub vallavolikogu sätestatud korras. Valla ametiasutuse ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. 9. KOHALIKUD MAKSUD JA KOORMISED 9.1. Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. 9.2. Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 9.3. Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on vallavolikogul õigus isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus määratakse koormise kehtestamisel. 9.4. Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord. 9.5. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. 9.6. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. 9.7. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 10. VALLA ARENGUKAVA 10.1. Valla arengukava mõiste Valla arengukava on dokument, mis sisaldab Kanepi valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ning edasise arengu suundi ja eelistusi. 10.2. Arengukava vastuvõtmine, muutmine ja avalikustamine 10.2.1. Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. 10.2.2. Arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse enne selle vastuvõtmist vallavolikogus valla põhimääruses sätestatud korras. 10.2.3. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab vallavolikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukava muutmise kohta. 10.2.4. Arengukava võetakse vastu vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. 10.3. Valla planeerimine 10.3.1. Valla kohta koostatakse üld- ja detailplaneering. 10.3.2. Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. 10.3.3. Detailplaneeringud on valla üldplaneeringu täpsustatud osad ning on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Üldplaneeringuga vastavuses oleva detailplaneeringu algatab ja kehtestab vallavalitsus. 11. VALLA KULTUURIVÄÄRTUSTE KAITSE 11.1. Vallavolikogu ja vallavalitsuse ülesanne on tagada valla territooriumil asuvate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste või -väärtuste säilimine. 11.2. Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ja vallavolikogu õigusaktides sätestatud korras. 12. KESKKONNAKAITSE 12.1. Valla omavalitsusorganite ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate kaitstavate looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. 12.2. Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. 12.3. Seaduses sätestatud alustel ja korras on valla omavalitsusorganitel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjade, valla ehitusmääruse või muude vallavolikogu määruste ja otsustega. 13. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITUSE TEOSTAMISES 13.1. Vähemalt ühel protsendil valla hääleõiguslikest elanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või vallavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele kolme kuu jooksul. 13.2. Vallavolikogu või vallavalitsuse määruse vastuvõtmise, muutmise või tühistamise algatus vormistatakse kirjalikult ja allkirjastatakse taotlust esitavate või toetavate vallaelanike poolt. Kui algatatud küsimus kuulub vallavolikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 13.3. Algatuse esitajatel on õigus osaleda algatuse arutelul vallavolikogus või vallavalitsuses. 14. PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE 14.1. Põhimääruse võtab vastu või muudab vallavolikogu. 14.2. Põhimäärus või selles tehtud muudatus võetakse vastu vallavolikogu koosseisu häälteenamusega. 14.3. Põhimäärus või selles tehtud muudatus jõustub vallavolikogu määratud päeval.