Majandusminister — Majandusministri 8. jaanuari 1998. a määruse nr 2 kehtetuks tunnistamine ja mäetööde tegemise korra kinnitamine Mäetööde tegemise kord — RTL, 36, 480

Majandusministri 8. jaanuari 1998. a määruse nr 2 kehtetuks tunnistamine ja mäetööde tegemise korra kinnitamine Vastu võetud majandusministri 15.02.1999. a määrusega nr 7 (RTL 1999, 36, 480), jõustunud 11.03.1999. Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 65/65, 1005; 1999, 10, 155) paragrahvi 76 lõike 4 alusel ja seoses tehnilise järelevalve seaduse jõustumisega ning muudatustega maapõueseaduses ja energiaseaduses määran: 1. Tunnistada kehtetuks majandusministri 8. jaanuari 1998. a määrus nr 2 (RTL 1998, 40/41, 195). 2. Kinnitada "Mäetööde tegemise kord" (juurde lisatud). Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 15. veebruari 1999. a määrusega nr 7 Mäetööde tegemise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesoleva korra väljaandmise aluseks on maapõueseaduse paragrahvi 76 lõige 4 ning on arvestatud EL direktiivi 92/104 EEC ja ILO konventsiooni nr 176 nõudeid. 2. Mäetööd on maapõues tehtavad tööd maavara ja maa-ainese kaevandamisel ning allmaaehitiste rajamisel. 3. Mäetööde tegemise kord (edaspidi kord) sätestab üldnõuded mäetööde läbiviimiseks ning on kohustuslik täitmiseks kõikidele mäetöid tegevatele ettevõtjatele. 4. Mäetööde tegemise õigus on ettevõtjal, kellel on mäetööde riiklik tegevuslitsents (edaspidi mäetööde litsents), mille on väljastanud Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. 5. Mäetööde litsentsi väljaandmise kord on sätestatud majandusministri 5. aprilli 1995. a määrusega nr 20 (RTL 1995, 35, lk 1196; 1997, 126/127, 737) kinnitatud "Mäetööde riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise korras". 6. Maavara kaevandamise õigus on ettevõtjal, kellel peale mäetööde litsentsi on maavara kaevandamise luba (edaspidi kaevandamisluba). Kaevandamisloa üleriigilise tähtsusega maardlas väljastab Keskkonnaministeerium ja kohaliku tähtsusega maardlas maavalitsus. 7. Allmaaehitise rajamise õigus on ettevõtjal, kellel peale mäetööde litsentsi on allmaaehitise rajamise luba. Allmaaehitise rajamise loa väljastab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. 8. Maa-ainese kaevandamise õigus on ettevõtjal, kellel peale mäetööde litsentsi on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud kaevandamisluba. 9. Kaevandamisloata võib maavarasid ja maa-ainest kaevandada füüsilisest isikust kinnisasja omanik oma kinnisasja piires isikliku majapidamise tarbeks ilma maavara või maa-ainese ning nendest valmistatud asjade võõrandamise õiguseta. II. KAEVANDUSE, KARJÄÄRI VÕI ALLMAAEHITISE PROJEKTEERIMINE JA KASUTUSELEVÕTMINE 10. Kaevandust, karjääri või allmaaehitist ehitatakse projekti järgi, mille mäetööde osa kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 11. Projekti mäetööde osas peab olema ette nähtud: 1) kaevanduse või karjääri selline paigutus, et oleks võimalik maavara varude optimaalne väljamine ja looduskeskkonna minimaalne kahjustamine; 2) kaevevälja avamise ning maavara ja maa-ainese kaevandamise viisid; 3) kaeveõõnte tuulutus ja veekõrvaldus; 4) tuletõrjeabinõud; 5) kaevandustõsteseadmed ja maavara (maa-ainese) vedu; 6) rikastus- või töötlemisjääkide kasutamine või ladustamine; 7) kaevandatud maa-alade rekultiveerimine; 8) meetmed elanike ohutuse ja looduskeskkonna objektide kaitseks. 12. Kaevanduste, karjääride ja allmaaehitiste kasutuselevõtmine toimub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. 13. Kasutusloa saamiseks esitab seda taotlev ettevõtja loa väljaandjale avalduse. Avalduses näidatakse loa taotleja nimi, aadress, kaevanduse, karjääri või allmaaehitise asukoht. Avaldusele kirjutab alla loa taotleja. 14. Tehnilise Järelevalve Inspektsioon on kohustatud avalduse läbi vaatama ja tegema ühe kuu jooksul otsuse loa väljaandmise või sellest keeldumise kohta. Loa taotlejale tuleb loa väljaandmise keeldumisest teatada kümne päeva jooksul pärast vastava otsuse tegemist. Keeldumise põhjuseks võib olla kaevanduse, karjääri või allmaaehitise mittevastavus ohutuseeskirjade ja teiste õigusaktide nõuetele. Kaevanduste ja põlevkivikarjääride kasutusloale kirjutab alla Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni peadirektor või peadirektori asetäitja. Mittepõlevkivikarjääride ja allmaaehitiste kasutusloale kirjutab alla Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni Tallinna Piirkonna Mäeinspektsiooni juhataja või teda asendav isik. III. ETTEVÕTJA KOHUSTUSLIK DOKUMENTATSIOON MÄETÖÖDE TEGEMISEL 15. Mäetööde tegemiseks peavad ettevõtjal olema järgmised dokumendid: 1) mäetööde litsents; 2) maavara kaevandamisluba või allmaaehitise rajamisluba; 3) mäetööde arengukava; 4) mäetööde projekt, mille koostisosadeks on tehnoloogilised skeemid ja passid; 5) avarii likvideerimise plaan; 6) kaevanduse tuleohutuse pass; 7) tööde ohutusjuhendid (töökaitsejuhendid); 8) eksamite ja tunnustamiste protokollid; 9) lõhketööde tegemise luba; 10) lõhkematerjalide lao pass (kui ettevõtjal on lõhkematerjalide ladu); 11) mäetööde juhi poolt kinnitatud maa all viibivate töötajate arvepidamise kord; 12) mäetööde juhi poolt kinnitatud järelevalveasutuste ettekirjutuste ja otsuste hoidmise ja täitmise kord; 13) markðeideridokumentatsioon. Käesoleva punkti alapunktides 5, 6 ja 11 toodu kehtib allmaatööde kohta ja alapunktides 9 ja 10 toodu kehtib ettevõtja kohta, kes viib läbi lõhketöid. IV. MÄETÖÖDE JUHTIMINE JA PERSONAL 16. Tehniliste nõuete täitmiseks, ohutute töötingimuste loomiseks ja keskkonnakaitse tagamiseks mäetööde tegemisel määratakse ettevõtja poolt järelevalveks õigustatud isikud ja neile antakse selleks vajalikud volitused. 17. Järelevalveks õigustatud isiku õigused ja kohustused ning vastutus sätestatakse nende ametijuhendis või töölepingus. 18. Järelevalveks õigustatud isikuteks mäeettevõttes on: 1) mäetööde juht B isik (mäetööde eest vastutav isik), kes korraldab ja juhib mäetööde tegemist seaduste ja teiste õigusaktide nõuete kohaselt; 2) objekti vastutav järelevaataja B isik, kes korraldab tööde tegemist ja teostab objekti kasutaja poolt määratud töökohal alalist või perioodilist järelevalvet tööde ohutu teostamise üle. 19. Mäetööde juhiks või objekti vastutavaks järelevaatajaks võib olla isik, kes on saanud tööde eripära arvestava väljaõppe ning on tunnustatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt. 20. Sõltuvalt tööde territoriaalsest ulatusest, tööoperatsioonide keerukusest ja ohtlikkusest võib ettevõtja järelevalveks õigustatud isikute kohustused ühitada juhul, kui kohustuste ühitamine ei põhjusta tööohutuse seisukorra halvenemist mäetöödel. 21. Ettevõtja võib üksiku seadme (masina või agregaadi) käitaja (laadurijuhi, pinnasepumpamisseadme juhi, autojuhi, puurpingijuhi, toestaja, lõhkemeistri jt) kohustused ühitada objekti vastutava järelevaataja kohustustega. Mäetööde juhi ja üksiku seadme (masina või agregaadi) käitaja kohustusi võib lühiajaliselt ühitada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni inspektori loal, välja arvatud põlevkivikaevandustes. 22. Mäetöödel töötavad isikud peavad enne tööleasumist käima arstlikul läbivaatusel ja saama ettenähtud väljaõppe ja juhendamise. 23. Mäetöödel kasutatavaid seadmeid võib käitada isik, kes on saanud vastava väljaõppe ning kellel on selle kohta tunnistus või luba ja kelle sobivus on tõendatud. V. MÄETÖÖD JA MÄETÖÖDEKS VAJALIKUD DOKUMENDID 24. Kaeveõõne rajamiseks ja kasutamiseks peab maavara või maa-ainest (edaspidi kaevis) kaevandaval ettevõtjal olema kaeveõõnte rajamise ja kasutamise projekt (edaspidi projekt). 25. Kaeveõõne kasutamise otstarbest lähtudes jagunevad kaeveõõned eriotstarbelisteks, ettevalmistus- ja koristuskaeveõõnteks. 26. Eriotstarbeline kaeveõõs on käesoleva korra tähenduses allmaakamber, allmaaladu, ðurf, kaldkäik jm kaevandamisel vajalik kaeveõõs. 27. Ettevalmistuskaeveõõs on käesoleva korra tähenduses kaevise kaevandamise ettevalmistamiseks rajatav kaeveõõs, nagu allmaakaevandamisel kogumisstrekk, paneelistrekk, tuulutusstrekk või pealmaakaevandamisel lõiketranðee koos eriotstarbeliste tranðeedega (transporditranðee, drenaaþitranðee jms). 28. Koristuskaeveõõs on käesoleva korra tähenduses kaeveõõs, kus otseselt toimub kaevise kaevandamine, nagu allmaakaevandamisel kamberplokk, kombainlaava, tervikute väljamine või pealmaakaevandamisel kaevetranðee (koristusesi). 29. Tranðeede rajamise dokumendid (v.a põlevkivi pealmaakaevandamisel) peavad vastama pealmaakaevandamise ohutuseeskirjade (RT I 1997, 61, 1028) punktis 28 sätestatule. 30. Allmaa eriotstarbelise ja ettevalmistuskaeveõõne rajamise dokumendiks on mäetööde arenguplaani alusel koostatud projekt, mis koosneb: 1) puur- ja lõhketööde passist; 2) laekäitlus- ja toestuspassist; 3) tuulutusskeemist; 4) veekõrvaldusskeemist (vajaduse korral); 5) kaevise veoskeemist; 6) elektrivarustusskeemist; 7) ohutusmeetmete kavast. 31. Allmaa koristuskaeveõõne projekt sätestab mäetööde tegemise tehnoloogia ning ohutuse põhinõuded koristuskaeveõõne rajamisel ja hilisemal kasutamisel ning koosneb: 1) seletuskirjast, mis sisaldab: - mäetööde lühikest tehnoloogilist iseloomustust; - hinnangut lae püsivuse kohta; - andmeid kaevandatava maavara varude suuruse kohta; - andmeid maapealsete objektide hoidmise kohta; 2) mäendustingimustest, milles näidatakse (joonisena) kaeveõõne rajamispiirkonna: - kihtide läbilõiked; - kihi hüpsomeetria; - karstirikked ja tektoonilised lõhed; 3) laekäitlus- ja toestuspassist, mis koostatakse vastavalt käesoleva korra lisas 1 toodud kaeveõõnte laekäitlus- ja toestuspasside koostamise nõuetele. Kaeveõõne toestamisel ankrutega tuleb täita käesoleva korra lisas 2 toodud ankurtoestiku kasutamise nõudeid; 4) puur- ja lõhketööde passist, milles näidatakse (joonise ja tekstina): - kasutatavad lõhkematerjalid, nende kulu ja erikulu; - lõhkeaukude parameetrid ning asetuse skeem; - laengu konstruktsioon (laengu suurus, elektridetonaatori viited lõhkeaukudes, löökpadruni asetus); - topise pikkus ja materjal; - lõhkevõrgu ühendusskeem ja elektritakistuse arvutus; - ohtliku tsooni piirid, lõhkajate varjumiskoht ning valvepostide ja hoiatusmärkide paigutusskeem; - värske õhu ja lõhkamisel tekkivate gaaside liikumisteed kaeveõõntes ning tuulutamiseks vajalik aeg; - tolmuplahvatuse vältimise meetmed (tolmuplahvatusohtlikkuse korral). Iseseisva dokumendina vormistatud puur- ja lõhketööde passi kinnitab lõhketööde eest vastutav isik; 5) koristustööde tehnoloogilisest skeemist, milles näidatakse (joonise ja tekstina): - mäemasinate töötsoonid ja liikumisteed; - mäemasinate tankimise ja määrimise kohad; - diiselajamiga mäemasinate parkimise või teenindamise kohad; - konveierite ülekandmise tehnoloogia; - mäetööde tegemise järjekord; 6) tuulutusskeemist ja õhuhulkade arvutusest, milles näidatakse (joonise ja tekstina): - tuulutusrajatiste (uksed, krossingud jt) ja ventilaatorseadmete asukohad koos õhujoa liikumisteega; - vajaliku õhuhulga ning siseneva ja väljuva õhujoa kiiruse arvutus ning kiiruse mõõtmise kohad; - tuletõrjevahendite paigutuse skeem; 7) elektrivarustusskeemist, milles näidatakse (joonisena): - kaablivõrk (kaabli margid, pikkused ja ristlõiked); - voolutarbijad, nende võimsus, tööpinge; - arvutuslikud kahefaasilised lühisvoolud; - jaotus- ja kaitseseadise asukohad; - liigvoolukaitse parameetrid (kaitselüliti sätted, sulavkaitse väärtus); - elektriseadeldiste juhtimisskeem; - õhujoa liikumissuunad; 8) kaevise transpordi- ja ümberlaadimisskeemist, milles näidatakse (joonise ja tekstina): - kaevise veotee kaeveõõnes ja veovahendid; - kaevise ümberlaadimispunktide asukohad koos laadimisseadmete kirjeldamisega; - signalisatsioon ümberlaadimispunktis; - rööbastee profiil kaeveõõnes; - manööverdustööde kirjeldus ümberlaadimispunktis; 9) veekõrvaldusskeemist. 32. Allmaakaeveõõnte projektid kinnitab ettevõtja või mäetööde juht. 33. Allmaa koristuskaeveõõne projekt kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 34. Põlevkivi pealmaakaevandamisel (karjääris) toimub tranðee rajamine ja selle hilisem kasutamine koristuseena karjääri arenguplaani alusel koostatud projekti järgi, mis koosneb: 1) ettevalmistus- (avamis-) või paljandustööde ja kaevise koristustööde tehnoloogilistest kaartidest, mis koosnevad: - seletuskirjast; - kaevandatava kihindi geoloogilisest läbilõikest; - mäetööde teostamise põhimõttelisest skeemist koos kasutatavate mehhanismide ja tehtavate tööde loeteluga; - kaevise veoskeemist tranðees; - tranðee elektrivarustuse põhimõttelisest joonskeemist; - veekõrvalduse põhimõttelisest skeemist; 2) puur- ja lõhketööde tüüpprojektist katendi paljandus- ja kaevise koristustöödel, mis koosneb: - seletuskirjast; - puurtööde tehniliste näitajate tabelist; - kasutatavate seadmete loetelust; - laenguaukude paigutuse skeemidest; - laengute konstruktsiooni- ja kommutatsiooniskeemist. 35. Tranðee rajamis- ja kasutamisprojekti kinnitab ettevõtja või mäetööde juht. 36. Käesoleva korra punktides 30, 31 ja 35 nimetatud projektide kinnitamine ja punktis 31 nimetatud projekti kooskõlastamine vormistatakse projekti tiitellehele. 37. Projekti kehtivuse ajal peab olema tagatud tema terviklikkus. Projektis muudatuste tegemisel tuleb need vormistada projekti lisana. 38. Kruusa, liiva ja maa-ainese karjääris, kus kaevandamine toimub ülalpool veetaset ühe astanguga ja kaevandamismahuga alla 10 000 m3 aastas, võib töid teha lihtsustatud projekti alusel. VI. MÄETÖÖDEL KASUTATAVAD SEADMED 39. Mehaaniliste ja elektriliste seadmete valikul, paigaldamisel, kasutamisel ja hooldamisel tuleb tagada töötajate tööohutus ja tervisekaitse. 40. Seadmed, millel puuduvad valmistajatehase vajalikud dokumendid, kuuluvad katsetamisele. Katsetamise metoodilise juhendi koostab ettevõtja, arvestades konkreetseid mäetehnilisi tingimusi ning ohutust ja tervisekaitset reglementeerivaid õigusakte. Katsetuste tulemusel annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon välja seadme kasutusloa. 41. Katsetatud seadme kasutusloa taotlemisel peab mäeettevõte Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitama järgmised dokumendid: 1) kasutusloa taotlus; 2) seadme katsetamise tulemused; 3) seadme üldjoonised ja juhtimisseadiste paigutusjoonised; 4) seadme elektriskeem; 5) seadme kasutamise ohutuspõhinõuded; 6) seadme montaaþi-, remondi-, hooldus- ja kasutusjuhend. VII. KAEVISE VEDU 42. Kaevise vedu allmaakaeveõõntes või pealmaakaevandamisel tranðees toimub tehniliste omaduste poolest nendeks töödeks vastavate veovahenditega. 43. Kaevise vedu on lubatud selleks seadmestatud ja hooldatud kaeveõõntes ja teedel, kus on tagatud veovahendi juhi ning teiste lähikonnas olevate isikute tööohutus ja tervisekaitse. 44. Veovahendite kasutamine toimub vastavalt valmistaja kasutus-, remondi- ja hooldusjuhenditele. 45. Liikluskorraldus veokaeveõõntes määratakse mäetööde juhi poolt kinnitatud juhendite või skeemidega. 46. Kaevanduses, karjääris või allmaarajatises, kus kasutatakse allmaarööbasvedu, peab olema: 1) ülegabariidiliste koormate veo juhend; 2) üle 0,005 kaldega rööbasteedel liiklemise juhend; 3) rööbastelt maha läinud transpordivahendite teele tagasi paigaldamise juhend; 4) inimeste veojuhend; 5) liiklusskeem, milles näidatakse: - rööbasteede ja pöörangute paigutus; - tühjade ja täisveeremite liikumisteed; - laadimis- ja ümberlaadimispunktid ning manöövrite tegemise kord nendes; - kasutatavad veovahendid; - liiklus- ja ohutusmärkide ning signalisatsiooni paigutus; - liiklemise kord ðahtiõues; - veeremite suurus; - veokaeveõõnte iseloomulikud ristlõiked; - rööbasteede profiil. Käesolevas punktis ettenähtud juhendid kinnitab mäetööde juht. VIII. VEEKÕRVALDUS 47. Veekõrvaldus kaevanduses, karjääris või allmaarajatises toimub projekti kohaselt. Karjääris, kus puudub pinna- ja põhjavee loomulik äravool, rajatakse drenaaþsüsteem vee kõrvaldamiseks. Kui karjääris kasutatakse vee kõrvaldamiseks drenaaþðahti, siis toimub drenaaþðahti rajamine maavara allmaakaevandamise ohutuseeskirja sätete kohaselt. 48. Kaevanduse allmaa veekogujad tuleb enne kevadist suurveeperioodi kontrollida ja vajaduse korral puhastada. 49. Kaevanduse vertikaal- ja kaldkaeveõõne, ðurfi ja puuraugu suudme ehitus peab vältima pinnavee kaeveõõnde sattumist. 50. Mäetööde tegemisel veekogude all tuleb juhinduda majandusministri 24. juuli 1997. a määrusega nr 28 (RTL 1997, 211, 1116; 1998, 112, 453) kinnitatud "Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korra" sätetest. 51. Kaevandusvee juhtimisel looduslikesse veekogudesse tuleb täita veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155) nõudeid. IX. KAEVEÕÕNTE TUULUTUS 52. Kaeveõõne kasutamisel, aga samuti selle rajamisel peab olema tuulutuse skeem, kus on ära näidatud tuulutusrajatiste ja ventilaatorseadmete asukohad koos õhujoa liikumissuundadega ja õhuhulgad, mis peavad vastama kaevanduse (kaeveõõne) projektis ettenähtud suurustele. 53. Kaevanduses peab olema korraldatud õhuproovide võtmine kaeveõõntes ja õhu analüüsimine ning määratud kaevanduse tuulutuse eest vastutav isik. 54. Karjääris tuleb tagada, et tolmusisaldus ja tervistkahjustavate gaaside sisaldus töökohtade õhus ei ületaks tervisekaitsenormidega kehtestatud piiri. X. KAEVANDUSTÕSTE 55. Kaevandustõste all mõistetakse kaevanduse vertikaal- või kaldkaeveõõnt (ðahti) koos selle toestiku, armeeringu ja tõstmiseks vajalike ehitiste (tõstetorn, masinaruum jms) ning seadmetega. 56. Kaevandustõsteks vajaliku vertikaalkaeveõõne (edaspidi ðaht) või kaldkaeveõõne rajamine, toestamine ja seadmete paigaldamine toimub vastava projekti järgi. 57. Kaevandustõste kohta peavad olema järgmised dokumendid: 1) tõsteseadme pass või sertifikaat; 2) tõsteseadme montaaþi, kasutamise ja hooldamise juhend; 3) tõsteseadme ülevaatuse raamat; 4) tõstetrosside ülevaatuse raamat. 58. Tõsteseadme kasutamisel peab ettevõtja: 1) tagama, et tõsteseadet kasutatakse ja hooldatakse ning järelevalvet teostatakse vastavalt eeskirjadele; 2) määrama tõsteseadme kasutamise ja korrasoleku eest vastutava isiku - vastutava järelevaataja; 3) määrama tõsteseadme käitajateks isikud, kes on saanud vastava väljaõppe ning kellel on selle kohta tunnistus või kutsetunnistus ja kelle sobivus on tõendatud. XI. LÕHKETÖÖD 59. Lõhketööd mäetöödel viiakse läbi lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) ja selle alusel välja antud õigusaktide nõuete kohaselt. 60. Lõhketööde tegemise tehniliseks dokumendiks on lõhketööde projekt või puur- ja lõhketööde pass. 61. Lõhkematerjale võib hoida selleks kohandatud allmaakaeveõõnes või hoones, kus on tagatud lõhkematerjali säilivus ning välistatud kõrvaliste isikute juurdepääs lõhkematerjalidele. 62. Lõhketööde tegemisel põlevkivikaevanduses, kui põlevkivitolmu niiskussisaldus kaeveõõnes on alla 15%, tuleb kasutusele võtta abinõud tolmuplahvatuse vältimiseks. 63. Lõhketööde tegemiseks tuleb määrata lõhketööde eest vastutav isik. Lõhketöid võib teha ainult lõhkaja kutsetunnistust omav isik. 64. Lõhketöid võib teha ettevõtja, kellel on selleks Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt väljaantud lõhketööde tegemise luba. XII. ELEKTRITÖÖD, VALGUSTUS JA SIDE 65. Mäetöödel kasutatavad elektripaigaldised peavad vastama kehtivate elektriohutuseeskirjade ja elektriseadmetele esitatavatele tehnilistele nõuetele. 66. Elektripaigaldistes toimub kasutus- ja hooldustööde läbiviimine elektriseadme valmistaja hooldus- ja ohutusjuhendi, tehniliste ja ohutuseeskirjade ning töökaitsejuhendite nõuete kohaselt. 67. Elektritööde korraldamiseks tuleb määrata pädev elektritööde juhataja. 68. Kõik töökohad valgustatakse kehtivate normide kohaselt. 69. Allmaakaeveõõntes viibivad isikud tuleb varustada individuaalvalgustitega, sõltumata kaeveõõntes valgustuse olemasolust. 70. Mäetööde operatiivseks juhtimiseks ja kontrollimiseks peab olema loodud töökindel töökohtade ja struktuuriüksuste vaheline sidesüsteem. 71. Telefon-, raadio- või helisideseadmete paigutus määratakse projektis ning kasutamiskord ettevõtja poolt. XIII. MARKÐEIDERI- JA GEOLOOGILISED TÖÖD 72. Markðeideritööd viiakse läbi majandusministri 28. jaanuari 1997. a määrusega nr 4 (RTL 1997, 26, 153) kinnitatud "Markðeideritööde läbiviimise nõuetega" sätestatud korras. 73. Markðeideritöid võivad teha: 1) allmaatöödel ja põlevkivikarjäärides kõrgharidusega mäeinseneridmarkðeiderid ja keskharidusega mäetehnikud-markðeiderid või kõrg- ja keskharidusega geodeedid, kes on saanud täiendava markðeideriväljaõppe (Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kooskõlastatud programmi alusel); 2) ehitusmaterjale (paas, kruus, liiv, savi) ja turvast pealmaa kaevandamisviisiga kaevandavas karjääris võivad markðeideritöid teha ka insenerid või tehnikud (kelle õppeprogrammides oli geodeesia kursus), kes on TTÜ mäeinstituudis (või mõnes muus analoogses õppeasutuses) lõpetanud mäealased (mäetööde vastutava isiku) kursused. 74. Markðeideritööde põhiülesanded on: 1) kaeveõõnte suunamine ja mõõdistamine; 2) kaevandamisega seotud pealmaaobjektide ja muu situatsiooni reljeefi topograafiline mõõdistamine; 3) markðeideritööde dokumentatsiooni koostamine; 4) karjääri ehitamis-, kaevandamis- ja lõpetamistööde markðeideriteenindamine; 5) ettevalmistus-, paljandus- ja kaevandamistööde mahtude mõõtmine; 6) maavara kasutuse kontroll (kadude arvestus), maavara varude muutuste arvestusbilansi tegemine; 7) kaeveõõnte vastavuse kontroll mäetööde projektile ja (või) mäetööde arengukavale; 8) kapitaalsed suuremahulised või erimeetodite, tehniliste vahendite ja instrumentide kasutamist nõudvad markðeideritööd, nagu tugivõrkude rajamine maa peal ja kaevanduses, tõsteseadmete kontrollimine, eriplaanide valmistamine jms tuleb anda tegemiseks vastava ala ettevõtjatele. 75. Kaevandustõste markðeidermõõdistamist ja ülevaatust tehakse üks kord aastas ettevõtja poolt koostatud ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud juhendi järgi. 76. Kaevandamise käigus tehakse järgmisi geoloogilisi töid: - rikketsoonide (karsti-, tektoonilised rikked) fikseerimine; - kaevandatud kihindi paksuse (tüseduse) ja põlevkivikihindi tootlikkuse määramine; - põlevkivi allmaakaevandamisel lähislaekivimite struktuuri uurimine ja fikseerimine. Ettevõtja võib vajaduse korral tellida täiendavaid geoloogilisi uuringuid: - maavara kvaliteedi muutumisel; - hüdrogeoloogiliste tingimuste muutumisel, maavara või maavara katvate (ümbritsevate) kivimite füüsikaliste omaduste muutumisel, nagu kivimite surve- ja nihketugevuse vähenemine, tektooniliste või (ja) karstilõhede esinemine; - põlevkivi kaevandamisel põlevkivikihindi tootlikkuse arvestamiseks; - maavara varude ümberarvestamiseks (jääkvarude täpsustamiseks). 77. Kaevise kaevandamise käigus teostatud geoloogiliste tööde ja uuringute kohta peab ettevõtja järgmisi dokumente: 1) maavara varude liikumisega seotud arvutusmaterjalid ning aruandlus; 2) maavara kadude arvutus ja aruandlus; 3) kasuliku kihindi tootlikkuse arvestus, kihi- ja karstitsoonide joonised, mahukaalu määramise arvestus jne; 4) põlevkivi allmaakaevandamisel kaeveõõnte vahetu lae kivimite struktuurjoonised; 5) karstirikete ja tektooniliste rikketsoonide uuringute mõõtmistulemused, joonised, mäetööde plaanidele kandmisega; 6) tehniliste puuraukude ja ðurfide arvestuse raamat, kuhu kantakse nende asukoht, otstarve, konstruktsioon, rajamise ja likvideerimise aeg. XIV. TULEOHUTUSE NÕUDED 78. Tuleohutuse üldnõuded allmaatöödel, allmaaehitiste ja allmaakaeveõõntega vahetult ühenduses olevate hoonete ja rajatiste kasutamisel on sätestatud majandusministri 1. novembri 1995. a määrusega nr 55 (RTL 1995, 69, lk 2423; 1997, 126/127, 739; 1998, 183/184, 720) kinnitatud "Allmaarajatiste tuleohutusnõuetes". 79. Kaevanduse ehitamise või rekonstrueerimise projektis peab olema tuleohutusmeetmeid kajastav osa. 80. Tulekahju puhul kaevanduses tuleb juhinduda ja avarii likvideerimistöid teha kaevanduse avarii likvideerimise plaani järgi. 81. Tuleohutuse nõuded karjääris ja kaevanduse pealmaaehitistes ja -rajatistes on sätestatud siseministri 22. juuni 1995. a määrusega nr 11 (RTL 1995, 48, lk 1619; 1998, 226/227, 915) kinnitatud "Tuleohutuseeskirjade üldeeskirjades TE-1". 82. Tulekahju tekkimisel või selle tundemärkide ilmnemisel peab iga töötaja sellest viivitamatult teatama vastavalt sise-eeskirjades kehtestatud korrale. 83. Saades tulekahjust teate, peab mäetööde juht või teda asendav isik viivitamatult rakendama tulekahju kustutamiseks avarii likvideerimise plaanis ettenähtud abinõusid. XV. AVARII LIKVIDEERIMISE PLAAN 84. Kaevanduse või allmaaehitise kohta peab olema koostatud avarii likvideerimise plaan. Avarii likvideerimise plaan koostatakse majandusministri poolt kehtestatud korras. 85. Allmaaehitise rajamisel, kui see toimub mehhaniseeritult ja inimesed vahetult töökohal ei viibi ning samuti pealmaamäetööde tegemisel otsustab avarii likvideerimise plaani koostamise vajaduse ettevõtja. 86. Kaevanduses, kus on koostatud avarii likvideerimise plaan, tuleb kirjalikult (käskkirjaga) määrata avarii likvideerimistööde eest vastutav isik (juht) ja tema asendaja. Töötajaid tuleb tutvustada tagavaraväljapääsudega ja käitumisreeglitega. XVI. MÄETÖÖDE LÕPETAMINE JA PEATAMINE 87. Mäetööde lõpetamise ja peatamise nõuded on sätestatud majandusministri 30. märtsi 1995. a määrusega nr 18 (RTL 1995, 27, lk 922; 1997, 126/127, 736) kinnitatud "Mäetööde lõpetamise ja peatamise korras". 88. Maavara või maa-ainese kaevandamisega tegelnud ettevõtja on kohustatud rekultiveerima kaevandamisega rikutud maa-ala vastavalt maapõueseaduse paragrahvile 39 ja keskkonnaministri 28. detsembri 1995. a määrusega nr 44 (RTL 1996, 11/12, 89) kinnitatud "Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimise korras" sätestatule. 89. Käesoleva korra järgi ei loeta mäetööde peatamiseks lokaalseid lühiajalisi mäetööde katkestusi, nagu seadmete remont, töökoha ohutuse korrastamine, järelevalveasutuse poolt seisatud tööde vastavusse viimine ohutusnõuetega, perioodilise tehnoloogilise protsessiga mäeettevõttes mäetööde protsessi katkemine kestvusega mitte üle ühe aasta jms. 90. Mäetööde lõpetamise või peatamisega seotud tööde tegemisel tuleb juhinduda maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirjade ja allmaakaevandamise ohutuseeskirjade nõuetest. XVII. JÄRELEVALVE 91. Ettevõtja järelevalvealased kohustused määratakse seadustega (töökaitseseadus, tehnilise järelevalve seadus jt), Vabariigi Valitsuse ja majandusministri määrustega. 92. Mäetööde riiklikku järelevalvet (edaspidi mäejärelevalve) teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastavalt tehnilise järelevalve seaduse (RT I 1998, 64/65, 1005) paragrahvis 10 sätestatule. 93. Nõuded tehnoloogiliste protsesside ohutuks läbiviimiseks ning seadmete ohutuks teenindamiseks sätestatakse tehniliste ja ohutuseeskirjadega ning ettevõtja koostatud ohutusjuhenditega. 94. Kaevanduse, karjääri või allmaaehitise kontrollimise sagedus sõltub selle potentsiaalsest ohtlikkusest ja määratakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni ülema poolt. XVIII. LÕPPSÄTTED 95. Muudatused majandusministri 1. novembri määrusega nr 55 (RTL 1995, 69, lk 2423; 1997, 126/127, 739; 1998, 183/184, 720) kinnitatud allmaaehitiste tuleohutuseeskirjas: 1) punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "8. Korduv väljaõpe tuleb allmaatöödel põlevkivikaevandustes läbi viia mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul, samuti uut tüüpi tuletõrjevahendite kasutuselevõtmisel."; 2) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "9. Töötavates kaevandustes peab olema Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud kaevanduse tuletõrje pass. Pass koosneb graafilisest ja teksti osast ning peab vastama käesoleva eeskirja ja tuleohutust kajastavate õigusaktide nõuetele."; 3) punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "17. Allmaatööd põlevkivikaevanduses peavad olema tagatud mäepäästeteenistusega. Mäepäästeteenistuse arvulise koosseisu määrab ettevõtja kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. Täiendavalt võib moodustada vabatahtliku mäepäästeformeeringu."; 4) punkt 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "24. Kaevanduse territooriumil peab olema pidevalt veega täidetud soojustatud kinnine tuletõrjeveehoidla, mille mahtuvus peab kindlustama kaevandusõues tekkinud tulekahju kustutamise kolme tunni jooksul, kuid ei või olla väiksem kui 250 m3."; 5) punkt 56 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "56. Tuletõkkeuksed (luugid) ehitatakse: - maa alla värsket õhku andvate ðahtide ja ðurfide lähedale; - vertikaalðahtide suudmesse; - kallakðahtide suudmesse; - kalorifeeride kanalitesse."; 6) punkt 65 välja jätta; 7) tabeli 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "10. Põleva vedelikuga täidetud hüdromuhviga ajamid." Lisa 1 mäetööde tegemise korra juurde Laekäitlus- ja toestuspasside koostamise nõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevaid nõudeid rakendatakse laekäitlus- ja toestuspassi (edaspidi toestuspass) koostamisel ning vormistamisel allmaamäetööde tegemisel ja allmaakaeveõõnte (edaspidi kaeveõõs) kasutamisel. 2. Toestuspass koostatakse iga kaeveõõne kohta. Kaeveõõnte ploki nagu kambrite plokk, laavad, lõhkematerjalide lao kaeveõõned jms jaoks võib olla ühtne toestuspass. 3. Toestuspass on kaeveõõne rajamise projekti koostisosa. Iseseisva dokumendina toestuspassi koostamise ja kasutamise korral kehtivad sellele kaeveõõne rajamise projekti kooskõlastamise ja kinnitamise nõuded. Toestuspass säilitatakse kaeveõõne kasutamise lõpetamiseni. 4. Kaeveõõne rajamise või kasutamise ajal mäendustingimuste muutumisel, mis võivad põhjustada toestiku püsivuse ja tööde ohutuse halvenemise, tuleb toestuspassi kohe täiendada ja viia vastavusse uute tingimustega. 5. Kasutamiseks peatatud kaeveõõne taaskasutusele võtmisel toestuspassi muutmise ja täiendamise tingimused kooskõlastab Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsioon. 6. Toestuspassiga tutvustatakse kaeveõõnt rajavaid isikuid. Tutvustamise korra kehtestab ja selle täitmise eest vastutab objekti kasutaja või tema volitusel mäetööde juht. II. NÕUDED TOESTUSPASSI KOOSTAMISEL JA MUUTMISEL 7. Toestuspassi koostamisel tuleb lähtuda mäendustingimustest ja nende muutumise prognoosist, kaeveõõne ümbriskivimite omadustest, kaeveõõne kasutamiseast ning otstarbest. Toestiku eriliikide (mehhaniseeritud, ankurtoestik jt) kasutamisel arvestatakse valmistaja kasutusjuhendi nõudeid. 8. Toestuspassi koostamist korraldab mäetööde juht. Toestuspass koostatakse vähemalt kahes eksemplaris, millest üks eksemplar on järelevalveks õigustatud isikul (jaoskonna juhatajal) ja teine mäetööde juhil. 9. Toestuspass koosneb seletuskirjast ja graafilisest osast formaadis vähemalt A3. Seletuskiri võib paikneda graafilisel osal. 10. Toestuspass peab sisaldama: 1) kaeveõõne nimetust, paiknemist ning toestuspassi koostaja nime ja ametikohta; 2) kaeveõõne iseloomulike kohtade lõikeid enne ja pärast toestamist; 3) laekäitlusviisi, arvestades lae langetamisel selle esimese ja järgnevate langetussammude pikkust; 4) toestiku tüüpi, toestusmaterjali spetsifikatsiooni ja kulu; 5) toestiku ja tervikute arvutust ning paigutust; 6) kaeveõõnte ühinemis- ja hargnemiskohtade ning suudmete toestamisviisi; 7) geoloogiliste riketega kaeveõõne toestamisviise; 8) segatoestiku ja kontrolltugede kasutamise võimalikku juhtu; 9) tööoperatsioonide järjekorda toestiku paigaldamisel, mehhaniseeritud toestiku edasinihutamisel ning laekäitlusel ja ankurtoestiku kasutamisel selle väljavõtmise tehnoloogiat; 10) põhilisi ohutusabinõusid tööoperatsioonide täitmisel. 11. Ettevalmistuskaeveõõne toestuspassi graafiline osa võib olla ühine ettevalmistuskaeveõõne projekti teiste graafiliste osadega (manööverdus-, tuulutus-, veekõrvaldus- ja elektrivarustusskeemiga). 12. Toestuspassi seletuskiri peab sisaldama kaeveõõne mäendustingimuste ja ümbriskivimite omaduste lühikirjeldust, kaeveõõne kavandatavat kasutusaega, toestiku ja tervikute parameetrite põhjendust ja viiteid toestiku ning tervikute arvutamisel kasutatud metoodikatele. Hoidetervikud arvutatakse vastavalt "Allmaakaevandamisel maapinna ja ehitiste hoidmise korras" (RTL 1997, 211, 1116; 1998, 112, 453) sätestatule. 13. Iseseisva dokumendina vormistatud toestuspassi kooskõlastamine ja kinnitamine vormistatakse tiitellehele, kus tuleb ka näidata dokumendi sisukord ja lehtede arv. Peab olema välistatud kinnitatud toestuspassi suvalise muutmise võimalus. 14. I ja II hoiuklassi objekti all kaeveõõnte rajamisel tuleb toestuspass koostada arvestades objekti hoidmise projekti vastavaid nõudeid. 15. Kaeveõõne ümbertoestamiseks seoses toestiku aegumise või otstarbe muutumisega, aga samuti kaeveõõne varingu ja selle tagajärgede likvideerimiseks tuleb koostada pass. 16. Kaeveõõne lae, seina või põhja lõikumisel üksiku lõhega või paralleelsete lõhedega määratakse toestuspassis vastavalt vajadusele kaitsevõrgu, poolpalgi, roovise või teiste teostusmaterjalide kasutamine, lisaankrute paigutus lõhede suhtes, poolpalke kinnitavate ankrute asukoht ja paigaldamine. Toestuspassis näidatakse geoloogiliste riketega alade täiendava toestamise tüüpvariandid. 17. Toestuspassis määratakse täiendava toestamise korraldamine järelevalveks õigustatud isiku poolt eriolukorras. 18. Toestuspassis tuleb määrata toestiku kaugus kaeveõõne ee rinnast enne lõhketööde alustamist. 19. Toestuspassis peab olema näidatud inimeste liikumiseks ja seadmete ohutuks käitlemiseks kaeveõõnes ohutusnõuetega ettenähtud läbipääsud. 20. Mehhaniseeritud toestiku kasutamisel tuleb toestuspassis määrata kaeveõõne lae roovituse paigaldamise juhud, nõuded ja mahud ning toestiku üheaegselt edasinihutatavate sektsioonide või üksiktugede arv, sõltumata sellest, kas edasinihutamine toimub koht- või eemaltjuhtimisega. 21. Toestuspassis tuleb määrata mehhaniseeritud toestiku edasinihutamise kord kaeveõõnes mäemasina (kombaini) töötamise ajal. 22. Toestuspassis määratakse ankrute väljavõtmise kord, mille graafilises osas tuleb esitada: 22.1. ankrutoestiku väljavõtmise üldskeem; 22.2. kaitsetoestiku ümberpaigutamise kord; 22.3. ankrute väljavõtmise kord kaitsetoestiku all. Toestuspassi seletuskirjas esitatakse ankrute väljavõtmise kirjeldus koos vastavate ohutusnõuetega. 23. Toestuspassis peab olema määratud lahtitoestatud alade ohumärkidega tähistamise kord. Lisa 2 mäetööde tegemise korra juurde Ankurtoestiku kasutamise nõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Ankurtoestiku kasutamise all mõistetakse: 1.1. kaeveõõne ümbriskivimite loomuliku oleku tugevdamist (sarrustamist) puuraukudesse paigutatud ankrute või sarrustega, moodustades ümbriskivimites tervikliku võlvi, sarrusevöö või liittala (silluse), millele mõjub kivimimassiivi koormus ja väldib selle lahtikihistumise, pudenemise ja punsumise ning tagab kaeveõõne püsivuse ja mäetööde ohutuse; 1.2. purunenud või nõrgalt seotud kivimiplokkide kinnistamist põhimassiivi külge trossankrutega. 2. Olenevalt tööpõhimõttest (ankrute või sarruste kivimitesse kinnitamise viis) jagunevad ankrud mehaanilise kinnitusega ankruteks, hõõrdankruteks, kruviankruteks, sarruseankruteks ja trossankruteks: 2.1. mehaanilise kinnitusega ankrud on kiilmuhv-ankrud või teist tüüpi punktkinnitusega ankrud, sh ka tüübelankrud; 2.2. hõõrdankrud on Swellex-tüüpi või split-set (lõhistoru) tüüpi ankrud, kus ankur kinnitub kivimisse kogu puuraugu pikkuses; 2.3. kruviankrud on keermestatud vardad, mis keermega lõikuvad kivimisse; 2.4. sarruseankrud on sardbetoonankrud või liimmassankrud. Tsementeeruva materjalina kasutatakse tsementi, sünteesvaike ja teisi kiirelt kivistuvaid aineid. Sarruseks kasutatakse terasest, polümeerseid või klaaskiust sarrusevardaid või sarrusepolte; 2.5. trossankrud on tsementeeruva materjaliga (mördiga) täidetud puuraukudesse asetatud terastrossid. 3. Koos ankrutega kasutatakse täiendavalt pindbetooni, poolpalke, roovitust või võrku lahtikihistunud kivimite varinguohu vältimiseks. 4. Kivimimassiivide siduvate ainetega tsementeerimist siduvate ainete (tsement, vaigud jt) injekteerimisega kivimimassiivi reguleeritakse teiste juhenditega. II. ANKURTOESTIKU KASUTAMINE 5. Ankurtoestikku kasutatakse kaeveõõnte toestamiseks kas iseseisva toestikuna või teiste toestikega kombineeritult vastavalt toestuspassi nõuetele. Ankruid kasutatakse muuks otstarbeks: 5.1. tuulutus- või veetorude, kaablite, tõsteseadiste jms ülesriputamiseks; 5.2. konveierite, vintside ja teiste seadmete kinnitamiseks. 6. Ankurtoestiku kasutamisel peab ettevõtjal olema järgmine dokumentatsioon: 6.1. ankurtoestiku kasutamisjuhend; 6.2. laekäitlus- ja toestuspass; 6.3. ankurtoestiku paigaldaja ja vajadusel ankurtoestiku väljavõtja tööohutuse juhendid. 7. Erinevat tüüpi ankrute kasutamiseks koostatakse iga ankrutüübi jaoks kasutamisjuhend. Ankurtoestiku kasutamisjuhend peab sisaldama: 7.1. ankru tüübile ja kasutamistingimustele vastava ankurtoestiku parameetrite määramise viisi; 7.2. ankru konstruktsiooni ja materjalide omadusi; 7.3. ankrumaterjali spetsifikatsiooni; 7.4. ankurtoestiku paigaldamise ja väljavõtmise tehnoloogiat, tööoperatsioonide järjestust ning kasutatavate seadmete loetelu; 7.5. tööohutuse tagamise põhinõudeid. 8. Uue ankrutüübi kasutuselevõtmine on lubatud pärast nende katsetamist ja kasutusjuhendi kehtestamist ettevõtja poolt. Katsetusmetoodika koostatakse lähtuvalt mäenduslikest tingimustest ja kehtivate ohutuseeskirjade nõuetest. Katsetusmetoodika kinnitab mäetööde juht. 9. Katsetamisloa saamiseks esitab ettevõtja Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile järgmised dokumendid: 9.1. ankrutüübi katsetusmetoodika; 9.2. uue toestikutüübi katsetamise laekäitlus- ja toestuspass. 10. Katsetamise tulemuste alusel ja ettevõtja poolt kehtestatava kasutusjuhendi esitamisel annab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon loa selle ankurtoestiku tüübi kasutuselevõtmiseks. 11. Paigaldatavad ankrud ja ankurtoestikuna kasutatavad materjalid peavad vastama kehtestatud kasutamisjuhendi nõuetele. 12. Ankru paigaldatuse kontrollimine määratakse kasutamisjuhendiga. 13. Ankrute väljavõtmine puuraukudest peab toimuma kaitsetoestiku all. 14. Ankurtoestiku paigaldajate ja väljavõtjatena võivad töötada ettevõttes vastava eriväljaõppe saanud isikud.