Majandusminister — Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtete kinnitamine Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted — RTL, 16, 178

Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtete kinnitamine Vastu võetud majandusministri 18.01.1999. a määrusega nr 1 (RTL 1999, 16, 178), jõustunud 01.02.1999. Energiaseaduse (RT I 1997, 52, 833; 1998, 71, 1201; 113/114, 1873) paragrahvi 21 lõike 3 alusel määran: Kinnitada "Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted" (lisatud). Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 18. jaanuari 1999. a määrusega nr 1 Elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest tulenevate energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise põhimõtted I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevad põhimõtted reguleerivad elektrisüsteemi juhtimiskeskuse korralduste täitmisest energiaettevõtjatele tekkivate tulude ja kulude arvestust ning jaotamist. 2. Elektrisüsteemi tehnilist talitlust juhib elektrisüsteemi põhivõrguettevõtte koosseisus olev juhtimiskeskus (edaspidi EJK) järgmiste süsteemide abil: 1) juhtimiseks ja järelevalveks vajalikud infosüsteemid; 2) automaatreguleerimis-, automaat- ja kaugjuhtimis-, avariitõrje- ja kaitsesüsteemid; 3) operatiiv-dispetðijuhtimissüsteem. 3. Ettevõtja, kelle elektriseadmed on ühendatud põhivõrguga, on vastavalt energiaseaduse paragrahvi 22 lõikele 2 kohustatud sõlmima lepingu, milles nähakse ette elektrisüsteemi tehnilise talitluse juhtimise (edaspidi juhtimine) üldine struktuur ja selle korraldus, poolte õigused, kohustused ja vastutus juhtimise korra tagamisel ning asjassepuutuvate põhiseadmete ja rajatiste nimekiri, näidates ühtlasi ära ka selle, kelle otsesel operatiivjuhtimisel iga seade on (edaspidi juhtimisleping). 4. EJK koordineerib juhtimisel kasutatavate süsteemide arengut lähtuvalt elektrisüsteemi töökindluse ja optimaalsuse nõuetest. Kui elektrisüsteem on ühendatud teiste riikide elektrisüsteemidega, siis peab juhtimine vastama ka ühendelektrisüsteemi tehnilise talitluse juhtimise koostööpõhimõtetele. Koostööpõhimõtted määratakse riikidevahelises elektrisüsteemide juhtimislepingus. 5. Kui EJK korraldused ei ole tehniliselt põhjendatud, on energiaettevõtjal õigus nõuda hüvitust tekitatud kahjude eest juhtimislepingus ettenähtud korras. II. ELEKTRISÜSTEEMI TEHNILISE TALITLUSE JUHTIMISE KULUDE JA TULUDE ARVESTAMISE NING JAOTAMISE PÕHIMÕTTED NORMAALOLUKORRAS 6. Elektrisüsteemi toimimise normaalolukorra puhul: 1) on tagatud kõikide tarbijate katkematu varustamine nõuetekohase elektrienergiaga ja on täidetud (n-1)-kriteerium. (n-1)-kriteeriumiks loetakse olukord, kui elektrisüsteemi element, mille väljalülitumine põhjustaks elektrisüsteemile kõige raskema tööolukorra, avariiliselt välja lülitub ning seejuures ei põhjustata tarbijale elektrivarustuse katkestusi või häireid; 2) põhivõrgu elektriskeem ja selle lahutuskohad vastavad optimaalsele normaalskeemile; 3) EJK poolt juhitavas elektrijaamas on töös konkreetseks ööpäevaks kinnitatud põhiseadmete koosseis ning järgitakse kinnitatud elektrijaamade põhiseadmete plaanilisi remondigraafikuid; 4) elektrisüsteemi vahetusvõimsused teiste riikide elektrisüsteemidega, vajalikud võimsuse reservid, elektrivoolu sageduse ja süsteemi kontrollsõlmede pingete hälbed ei ole suuremad hälvetest, mis on määratud teiste riikide energiaettevõtjatega sõlmitud juhtimislepingus; 5) EJK poolt juhitavate elektrijaamade reaktiiv- ja aktiivvõimsused ning võimsusreservid vastavad konkreetseks ööpäevaks kinnitatud koormusgraafikule; 6) energiaettevõtjate poolt järgmiseks päevaks tellitud tarbimisvõimsused ei ole suuremad juhtimislepingutes lubatutest. 7. Normaalolukorras juhtimisega seotud kulud on määratud juhtimislepingus. 8. Elektrisüsteemi võimsusbilansi reguleerimise eest vastutab EJK. Võimsusbilansi tasakaalustamiseks vajalike korralduste või toimingutega kaasnevad kulud katab energiaettevõtja, kelle tegevuse (tegevusetuse) tulemusel võimsusbilansi tasakaalustamise vajadus tekkis. Sellest tulenevad osapoolte vahelised (finants)suhted määratakse juhtimislepingus. Põhivõrguga liitunud võrguettevõtja vastutab energiabilansi koostamise eest turuloaga määratud tegevuspiirkonnas ning esitab selle EJK-le. 9. Elektrisüsteemi või selle osade talitluse optimeerimisest energiaettevõtjale tekkinud kulud kompenseeritakse optimeerimisest saadava tulu arvelt. Tulu jaotatakse optimeerimises osalenud energiaettevõtjate vahel võrdeliselt optimeerimises osalemise määraga. Optimeerimisest tekkivate tulude ja kulude arvestuse ja jaotamise kord lepitakse kokku juhtimislepingus. 10. EJK peab igakuist jooksvat arvestust korraldustega seotud lisakulude kohta, kui normaalolukorra tagamise vajadus oli tingitud järgnevast: 1) koormuste ümberjaotamisest elektrijaamade vahel järgmiseks(-teks) ööpäevaks(-deks) ja/või vajalike reservvõimsuste suurendamisest (n-1)- kriteeriumi täitmiseks elektrivõrgu oluliste tehniliste seadmete ja rajatiste remontide tõttu (võrreldes sellega kui neid remonte ei oleks); 2) elektrijaama põhiseadme mitteplaanilisest remondist, kui see elektrijaam ei ole suuteline järgmiseks(-teks) päevaks(-deks) kompenseerima väljalangevat võimsust ja seda on vaja teha teise elektrijaama poolt; 3) põhivõrgu reaktiivvõimsuse kompenseerimise võimaluste piiratusest, kui elektrisüsteemi reaktiivvõimsuse bilansi tagamiseks tuleb elektrijaamades täiendavalt lülitada töösse põhiseadmeid ulatuses, mis kindlustavad elektrisüsteemi kontrollsõlmede pingete ja reaktiivvõimsuse voogude lubatud piirid. 11. Käesolevate põhimõtete punktis 10 toodud põhjustel tekkinud lisakulude kohta esitab EJK energiaettevõtjale hiljemalt kulude tekkele järgneva kuu seitsmendaks kuupäevaks kulude jaotuse, mis on arvelduste aluseks. III. ELEKTRISÜSTEEMI TEHNILISE TALITLUSE JUHTIMISE KULUDE JA TULUDE ARVESTUSE JA JAOTAMISE PÕHIMÕTTED HÄIRITUD OLUKORRAS 12. Elektrisüsteemi häiritud olukorra puhul on tagatud kõikide energiaettevõtjate elektrivarustus, kuid esineb üks või mitu alljärgnevat häiret: 1) pole täidetud (n-1)-kriteerium; 2) pole tagatud elektrisüsteemi vajalikud võimsuse reservid; 3) pole tagatud elektrisüsteemi aktiiv- või reaktiivvõimsuse bilanss; 4) elektrivoolu sagedus- ja/või pingehälbed on suuremad lubatavatest hälvetest; 5) trafode või liinide koormused on suuremad kui normaalolukorras lubatud. 13. Häiritud olukorra tekkimisel esitab energiaettevõtja, kellele on nimetatud olukorras tekitatud lisakulu, kümne tööpäeva jooksul pärast kulude teket EJK-le taotluse kulude hüvitamiseks koos vastavate arvestustega. EJK vaatab viie tööpäeva jooksul esitatud taotluse läbi, koostab analüüsi häiritud olukorra kohta ja esitab energiaettevõtjale kulude jaotuse, mis on arvelduste aluseks. 14. Kui riigi elektrisüsteemi või selle osa võimsusbilanssi on rikutud sellisel määral, et see ohustab elektrisüsteemi kui terviku töökindlust, on EKJ-l õigus anda elektrisüsteemi normaalse tehnilise toimimise taastamiseks korraldusi tarbija elektrivarustuse piiramiseks vastavalt iga-aastaselt kinnitatavas tarbijate erakorralistes olukordades elektrivarustuse piiramise graafikus toodud nimekirjale ja ulatuses. Tarbija õigused ja kohustused elektrivarustuse piirangute korral määratakse elektri ostu-müügilepingus või vastavalt käesolevate põhimõtete V peatükile, loetakse olukord vääramatuks jõuks. 15. Häiritud olukorra tekitanud energiaettevõtjale kulusid ei hüvitata ja ta peab hüvitama teistele energiaettevõtjatele tekitatud otsesed kahjud EJK poolt esitatud kulude jaotuse alusel. IV. ELEKTRISÜSTEEMI TEHNILISE TALITLUSE JUHTIMISE KULUDE JA TULUDE ARVESTUSE JA JAOTAMISE PÕHIMÕTTED AVARIIOLUKORRAS 16. Elektrisüsteemi avariiolukorra puhul: 1) ei ole tagatud energiaettevõtjate katkematu elektrivarustus EJK juhtimisel olevast elektrivõrgust mõnel järgneval põhjusel: a) on välja lülitatud osa tarbijaid (sh soojustarbijaid) elektrisüsteemi aktiivvõimsuse või reaktiivvõimsuse bilansi tagamiseks; b) energiaettevõtjate elektrivarustus on katkenud põhivõrgu seadmete ja rajatiste vigastuste tõttu; 2) on tagatud energiaettevõtjate katkematu elektrivarustus EJK juhtimisel olevast elektrivõrgust, kuid ühendelektrisüsteemis tekkinud olukorra tõttu (näiteks madal sagedus, teiste riikide elektrisüsteemide vaheliste elektriülekandeliinide ohtlikud ülekoormused, lubatud piirnorme ületavad pingenivood jne) eraldub elektrisüsteem ühendelektrisüsteemist. 17. Avariiolukorra tekkimisel esitab energiaettevõtja, kellele on nimetatud olukorrast tekkinud lisakulu, kümne tööpäeva jooksul EJK-le kulude hüvitamise taotluse koos vastavate arvestustega. EJK vaatab viie tööpäeva jooksul esitatud taotluse läbi, koostab analüüsi avariilise olukorra kohta ja esitab energiaettevõtjale kulude jaotuse, mis on arvelduste aluseks. 18. Avariiolukorra tekkimises süüdi olevale energiaettevõtjale kulusid ei hüvitata ja ta peab hüvitama teistele energiaettevõtjatele tekitatud otsesed kahjud EJK esitatud kulude jaotuse alusel. V. VÄÄRAMATU JÕUD (FORCE MAJEURE) 19. Vääramatu jõu all mõistetakse elektrisüsteemi juhtimises selliseid asjaolusid ja sündmusi, mis ei võimalda energiaettevõtjal täita tarbija ees lepinguga võetud kohustust ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilisest talitlusest ning mida ei võinud ette näha ning juhul, kui oli võimalik ette näha, siis ei saanud vältida. 20. Vääramatuks jõuks loetakse loodusõnnetused, elektriliinide projekteerimisnorme ületavad äike, tuul ning jäide, tulekahjud, majandusblokaad elektrisüsteemiga ühendelektrisüsteemis töötavate riikide vahel, streik, diversiooniakt või eriolukorra väljakuulutamine. Loodusõnnetuse määratlus vastab eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164) paragrahvi 3 määratlusele. 21. EJK-l on õigus oma korraldustega viivitamatult katkestada võrguteenuste osutamine elektri ülekandmiseks vääramatust jõust tekkinud avarii lokaliseerimiseks või kui see on vältimatu inimelu või tervist kahjustava ohu kõrvaldamiseks või suurema kahju ärahoidmiseks. 22. EJK korraldused, mis on antud ühendelektrisüsteemi kaudu ülekanduva häire või avarii lokaliseerimiseks või kõrvaldamiseks või elektrisüsteemi normaalolukorra taastamiseks, loetakse samaväärseks vääramatu jõuga. VI. ERIMEELSUSTE LAHENDAMINE 23. Kõik käesolevatest põhimõtetest tulenevad erimeelsused lahendatakse seadusega sätestatud korras.