Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-7-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. veebruari 2003. a kohtuotsus AS X väärteoasjas TS 65 lg 4 p 3 järgi — RT III, 2003, 5, 56

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-7-03 Otsuse kuupäev 13. veebruar 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Jüri Ilvest, liikmed Ott Järvesaar ja Hannes Kiris Kohtuasi AS X väärteoasi TS § 65 lg 4 p 3 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsus väärteoasjas nr 4-294/02 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS X kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin Asja läbivaatamise kuupäev 21. jaanuar 2003. a Istungil osalenud isikud AS X kaitsja vandeadvokaat Ain Alvin Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsus väärteoasjas nr 4-294/02 AS X süüdistuses TS § 65 lg 4 p 3 järgi ja saata väärteoasi uueks arutamiseks samale linnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Otsus jõustub 13. veebruaril 2003. a ja seda ei saa edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Tolliinspektuuri 30. jaanuari 2002. a otsusega nr OP-66 karistati AS-i X tolliseaduse (edaspidi TS) § 23 lg 1, § 65 lg 4 p 3 ja § 69 lg 2 p 3 alusel rahatrahviga 100 000 krooni selle eest, et ta deklarandina ja kauba saajana deklareeris 14. detsembril 2001. a imporditava kauba nimetusega «vedelgaas isobutaan» koguses 99 200 kg koguväärtusega 338 052 krooni vale kaubapositsiooni 2711139700 all. Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud Süsteemi Komitee poolt väljaantava harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri selgitavate märkuste kohaselt kuulub butaan, mis sisaldab vähemalt 95% n-butaani või isobutaani, rubriiki 2901. Käesoleval juhul sisaldas deklareeritud kaup toote passi järgi 99,36% ja ekspertiisi tulemuste kohaselt 99,9% isobutaani. 2. AS X vaidlustas otsuse Tallinna Linnakohtus, leides, et deklareeris kauba õige kaubakoodi all. 3. Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja Tallinna Tolliinspektuuri otsus muutmata. Kohtuotsuse kohaselt võetakse kaupade klassifitseerimisel tekkinud vaidlusküsimuste lahendamisel aluseks Maailma Tolliorganisatsiooni Harmoniseeritud Süsteemi Komitee poolt väljaantava harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri selgitavad märkused. Nimetatud märkuste kohaselt on isobutaan deklareeritav kaubagrupis 29, mitte 27, mille all deklareeris selle kaebaja. Kohus leidis, et AS X tegutses hooletuse vormis, võttes määrangu tegemisel aluseks vaid kauba nimetuse, jättes aga kõrvale teised kvalifitseerimisel kasutatavad olulised parameetrid. Kassatsioonimenetluse poolte põhjendused Riigikohtus 4. Linnakohtu otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse AS X esindaja vandeadvokaat Ain Alvin. 4.1. Kohus on rikkunud väärteomenetlusõigust sellega, et jättis VMS § 133 lg 2 kohaselt kontrollimata, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust süüdistatakse, sest kohus jättis kontrollimata, kas ja kuidas oli süüdistuses märgitud deklaratsioon täidetud. Seda deklaratsiooni ei ole kohtule esitatudki. Kohtu kohustus tõendeid kontrollida tuleneb VMS § 129 lg-st 1. 4.2. Kohus on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigust VMS § 149 mõttes, sest jättis tolliseaduse järgi kvalifitseeritud haldusõiguserikkumise tolliseadustiku järgi ümberkvalifitseerimata. Sellega rikkus kohus tolliseadustiku § 326 lg 1 nõudeid. Isegi leides, et tegu on toime pandud ja endiselt karistatav, ei oleks saanud kohus jätta jõusse määratud karistust, sest KarS § 47 lg 2 kohaselt saab väärteo eest juriidilist isikut karistada rahatrahviga vaid kuni 50 000 krooni. 4.3. Karistuse määramise aluseks olnud tolliseadus on kehtetu alates 1. juulist 2002. a. TS § 65 lg 4 p-ga 3 samast koosseisu uus tolliseadustik ei sisalda. Tolliseadustiku § 2831 (kauba ebaseaduslik üle tollipiiri toimetamine) ja § 28317 (kauba vale kaubakoodi all deklareerimine) koosseisud ei ole TS § 65 lg 4 p 3 koosseisuga samastatavad. Sellest tulenevalt leiab kassaator, et Tallinna Linnakohus rikkus väärteomenetlusõigust, jättes lahendamata küsimuse, kas väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. VTMS § 29 lg 1 p 6 näeb ette, et menetlus tuleb lõpetada, kui seadus, mis nägi ette karistuse väärteo eest, on tunnistatud kehtetuks. Kohus oleks pidanud menetluse lõpetama ka KarSRS § 5 lg-te 1 ja 2 ning § 6 alusel. 4.4. Isobutaani ei ole võimalik kasutada autobensiini lisandina, seega ei ole sisuliselt ka võimaliku vale kaubapositsiooni all deklareerimise korral mingisugust kahjulikku tagajärge, mistõttu oleks asi lõpetatav ka tuginedes VMS §-le 30 otstarbekuse kaalutlusel. 5. Riigikohtu istungil toetas vandeadvokaat A. Alvin kassatsioonkaebust ja taotles selle rahuldamist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Kaebuse lahendamisel selgitab kohus VMS § 133 p-de 2 ja 3 kohaselt, kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse ja kas teo on pannud toime menetlusalune isik. Kohtuotsuse tegemisel lähtub maa- või linnakohtus VMS §-dest 109–111. VMS § 110 p 1 kohaselt peab kohus kohtuotsuses märkima väärteo toimepanemise aja ja koha ning istungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele on tuginetud. Käesolevas asjas on väärteoasja kohtuväline menetleja ja esimese astme kohus tuvastanud, et deklarandina ja kauba saajana deklareeris menetlusalune isik 14. detsembril 2001. a kaubadeklaratsiooniga nr I 389809 imporditava kauba nimetusega «vedelgaas isobutaan» koguses 99 200 kg koguväärtusega 338 052 krooni vale kaubapositsiooni 2711139700 all. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kohus oleks nimetatud kaubadeklaratsiooni uurinud ja kontrollinud, et kohtuvälise menetleja otsuses ja haldusõiguserikkumise (väärteo) protokollis kirjeldatu vastab tegelikkusele. Toimikus deklaratsiooni ega selle koopiat ei ole, samuti ei nähtu kohtuistungi protokollist, et kohus oleks deklaratsiooni kontrollinud kohtuistungil tõendite uurimise käigus. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et VMS § 150 lg 2 kohaselt tuleb kaubadeklaratsiooni kui käesolevas asjas olulise tõendi uurimata ja kontrollimata jätmine tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis VMS § 175 lg 2 kohaselt on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks. 7. Tolliseadustiku § 326 lg 1 sätestab, et enne tolliseadustiku jõustumist kehtinud tolliseaduse § 65 järgi kvalifitseeritud tollieeskirjade rikkumised, mille eest ei ole käesoleva seadustiku jõustumise ajaks karistust määratud, kuuluvad edasise menetluse käigus ümberkvalifitseerimisele tolliseadustiku vastavate sätete järgi. Käesolevas asjas oli kohtuvälise menetleja poolt TS § 65 lg 4 p 3 alusel AS-le X määratud karistus 30. jaanuaril 2002. a, s.o enne tolliseadustiku jõustumist 1. juunil 2002. a. Seega puudus seaduslik alus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi. Sellisel juhul ei saa karistuse määramiseks lugeda karistusotsuse jõustumist, kuna sellisel juhul muutuks tolliseadustiku § 326 lg 1 mittekohaldatavaks seetõttu, et pärast karistusotsuse jõustumist ei toimu enam edasist menetlust, mille käigus oleks võimalik rikkumise ümberkvalifitseerimine. Sama põhimõte sisaldub ka linnakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud karistusseadustiku rakendamise seaduse (jõustus 1. septembril 2002. a – RT I 2002, 56, 350) § 6 lg-s 2, mille kohaselt füüsilise või juriidilise isiku poolt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud tegu, mis on väärteona karistatav ka karistusseadustiku või muu seaduse järgi, kvalifitseeritakse haldusõiguserikkumiste seadustiku või muu haldusõiguserikkumise koosseisu ettenägeva seaduse vastava paragrahvi järgi. Seega ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku esindaja taotlus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi, kuid kohus peab kontrollima kas menetlusaluse isiku tegu, mis on kvalifitseeritud rikkumisena tolliseaduse järgi on karistatav ka tolliseadustiku järgi. 8. Küll aga tulnuks kohtul asja arutamisel tuvastada, kas AS X tegevus, mida on kirjeldatud haldusõiguserikkumise 21. detsembri 2001. a protokollis nr 4.1/122, on karistatav väärteona käesoleval ajal kehtiva tolliseadustiku järgi. See on vajalik selleks, et lahendada küsimused, kas asjas on vajalik menetlus lõpetada või mitte ning kas ja millist karistust kohaldada. Selline vajadus tuleneb esmalt sellest, et AS-le X määratud rahatrahv on 100 000 krooni, kuid alates karistusseadustiku jõustumisest ei või KarS § 47 lg 2 kohaselt juriidilisele isikule väärteo eest määratud rahatrahv ületada 50 000 krooni. Üksnes sellestki nähtub, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. 8.1. Materiaalõiguse õigeks kohaldamiseks peab kohus asja uuel arutamisel järgima ka seda, et karistusseadustiku rakendamise seaduse § 6 lg 4 sätestab, et karistuse kohaldamisel juriidilisele isikule pärast karistusseadustiku jõustumist enne selle jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumise eest lähtutakse haldusõiguserikkumise toimepanemise ajal kehtinud juriidilise isiku haldusvastutust sätestava seaduse vastavas paragrahvis sätestatud karistusest, kui see näeb ette kergema karistuse. Sama seaduse § 5 lg 1 sätestab, et karistusest vabastatakse füüsiline isik ja juriidiline isik, kellele on määratud karistus haldusõiguserikkumise eest, mis karistusseadustiku või muu väärteokoosseisu sätestava seaduse järgi ei ole enam karistatav väärteona ega kuriteona. Sama seaduse § 6 lg 1 kohaselt enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud haldusõiguserikkumise kohta alustatud juriidilise isiku haldusõiguserikkumise asi lõpetatakse vastavalt käesoleva seaduse § 5 lg-s 1 ettenähtud alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes VMS § 174 p-st 4 ning § 175 p-dest 1 ja 2 leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium, et Tallinna Linnakohtu 16. septembri 2002. a otsus AS X väärteoasjas TS 65 lg 4 p 3 järgi tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Väärteoasi tuleb saata uueks arutamiseks Tallinna Linnakohtule. Jüri ILVEST Ott JÄRVESAAR Hannes KIRIS