Rapla Vallavolikogu — Rapla Vallavolikogu töökorra kinnitamine — KO, 19, 508

Määrus kehtestatakse Rapla valla põhimääruse § 15 alusel. I. ÜLDSÄTTED § 1. Rapla Vallavolikogu 1. Rapla Vallavolikogu (edaspidi volikogu) on Rapla valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis on valitud valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel kolmeks aastaks. 2. Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on vallavolikogu sõltumatu, tegutseb vallaelanike huvides seaduste ning nendest tulenevate õigusaktide alusel. 3. Volikogu koosneb 25 volikogu liikmest. 4. Volikogu tööorganid on täiskogu, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. 4.1. Volikogu moodustab kohustuslikult revisjonikomisjoni. Muud komisjonid moodustatakse valdkonniti. Komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla põhimääruses. 4.2. Vähemalt kaks samasse erakonda või valimisliitu kuuluvat volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda samaaegselt ainult ühte fraktsiooni. 5. Volikogu ja tema komisjonide tehnilist teenindamist korraldab vallavalitsuse kantselei (edaspidi kantselei). § 2. Volikogu töökord 1. Volikogu töökord määrab kindlaks volikogu istungi ettevalmistamise, istungi läbiviimise ning volikogu liikme istungist osavõtu korra. II. VOLIKOGU ISTUNGI ETTEVALMISTAMINE § 3. Volikogu istung 1. Volikogu täiskogu töövorm on istung. 2. Volikogu istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees või tema asendaja. Päevakord kinnitatakse volikogu istungil poolthäälteenamusega. 3. Volikogu arutab istungil päevakorras olevaid küsimusi, mille eelnõud on volikogu liikmetele eelnevalt teatavaks tehtud. 4. Volikogu päevakorda saab otsustamiseks võtta küsimusi, mille kohta on volikogu liikmetele vähemalt kaks tööpäeva enne volikogu istungit välja jagatud määruse või otsuse projektid koos seletuskirjaga. 5. Volikogu teeb otsused poolthäälteenamusega. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimised toimuvad salajase hääletamise teel. 6. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. 7. Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. 8. Volikogu korralised istungid toimuvad kuu viimasel neljapäeval, algusega kell 18.00 mitte harvem kui kaks korda kvartalis. 9. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses näidata arutamisele tulevad küsimused. Kutsele märgitakse istungi toimumise aeg ja koht ning lisatakse istungi päevakorda esitatud õigusaktide eelnõud. Kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. 10. Teade volikogu istungi kokkukutsumise kohta avaldatakse vähemalt kaks päeva enne volikogu istungit maakonnalehes ning valla veebilehel. 11. Volikogu erakorralise istungi kokkukutsumist on õigus taotleda volikogu esimehel, revisjonikomisjonil, vähemalt seitsme volikogu liikme ettepanekul või vallavalitsusel nende tõstatatud küsimuste arutamiseks. 12. Volikogu erakorraline istung kutsutakse võimalusel kokku taotluses esitatud päeval, mitte varem kui viie päeva jooksul arvestades taotluse esitamise päevast, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul. § 4. Volikogu istungi päevakorra ettevalmistamine 1. Volikogu õigusaktide eelnõusid võivad esitada: 1.1. volikogu liikmed; 1.2. volikogu komisjonid; 1.3. volikogu fraktsioonid; 1.4. vallavalitsus; 1.5. vallavanem; 1.6. vähemalt 1% hääleõiguslikest Rapla valla elanikest. 2. Üldjuhul võetakse eelnõu volikogus arutlusele nelja nädala jooksul arvates selle volikogule arutamiseks esitamise päevast. 3. Esitatud eelnõude suunamise komisjonidesse korraldab volikogu esimees. 4. Komisjon või vallavalitsus võivad volikogu istungil protestida neile eelnõu menetlemiseks jäetud liialt lühikese ajavahemiku üle. Protesti rahuldamisel määrab volikogu täiendava ettevalmistusaja. § 5. Volikogu päevakorraprojekti koostamine Istungieelse menetluse läbinud ning nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest ja arupärimistest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates ära päevakorraküsimuste arutamise järjekorra. III. VOLIKOGU ISTUNGI LÄBIVIIMINE § 6. Volikogu istungi läbiviimine 1. Volikogu istungit juhatab volikogu esimees. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit aseesimees või tema äraolekul vanim volikogu liige. 2. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. 3. Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ning vaadatakse läbi ettepanekud päevakorrapunktide istungil läbivaatamise järjestuse osas. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra ning istungi ettevalmistamise kohta. 4. Protestid esitatakse istungi juhatajale kirjalikult. Juhataja loeb need ette ja korraldab nende lahendamise ükshaaval. Protestide osas antakse protesti esitajale 2-minutiliseks selgituseks sõna, pärast mida toimub ilma eelneva diskusioonita hääletus. Proteste lahendatakse poolthäälteenamusega. 5. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse istungi päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval kinnitamisele. Küsimuste päevakorrast väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. 6. Istungi päevakorra kinnitamise järel tehakse volikogu liikmetele teatavaks volikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avaldused. Kui avaldus on enne volikogu istungi algust kirjalikult kõigile volikogu liikmetele kätte jagatud, võib selle ette lugemata protokolli kanda. 7. Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 8. Sõnavõtud on volikogu istungil ajaliselt piiratud: 8.1. ettekanne ei tohi ületada 15 minutit; 8.2. kaasettekanne 5 minutit; 8.3. sõnavõtt 3 minutit; 8.4. repliik 2 minutit. 9. Ettekandeks ja kaasettekandeks tuleb pikemat aega küsida enne sõna andmist. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselgelt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda ja lõpetab vajadusel sõnavõtu. 10. Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele antakse küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna kuni kolm korda. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu, komisjoni või vallavalitsuse liikmele. 11. Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Istungi juhataja annab üldjuhul volikogu liikmetele sõna küsimise järjekorras, eelisjärjekorras saab sõna võtta faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks. 12. Samas päevakorrapunktis ühele volikogu liikmele üle kahe korra sõna ei anta. See piirang ei kehti kirjalike ja protseduuriliste ettepanekute kohta. 13. Kui on teisi sõnasoovijaid, siis ühele fraktsioonile kaks korda järjest sõna ei anta. 14. Volikogu istungil annab sõna ainult istungi juhataja. 15. Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal ning komisjonide ja fraktsioonide esindajatel õigus 2-minutiliseks lõppsõnaks. § 7. Eelnõude lugemine 1. Volikogu õigusaktide eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. 2. Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõud, mis käsitlevad: 2.1. valla eelarvet; 2.2. arengukava; 2.3. kohalike maksude kehtestamist; 2.4. valla põhimääruse muutmist, kui põhimääruse muutmine ei tulene seaduse muudatusest; 2.5. volikogu töökorda; 2.6. rahaliste kohustuste võtmist, mis pole tagatud jooksva aasta eelarvega. 3. Volikogu määruste eelnõude puhul, mis nõuavad täiendavaid kulutusi, on vajalik eelnevalt kuulata ära vallavalitsuse seisukoht. 4. Volikogu otsusel võib ühel istungil teha ühe eelnõu mitu lugemist (v.a eelnõud, mis käsitlevad Rapla valla põhimääruse või volikogu töökorra muutmist). Sellisel juhul peab iga lugemise vahel olema vähemalt 15- minutiline vaheaeg. 5. Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. 6. Eelnõu lõplikuks formuleerimiseks võib volikogu moodustada redaktsioonitoimkonna või panna redaktsioonitoimkonna ülesanded mõnele olemaolevale komisjonile. Redaktsioonitoimkonna hulka peab kuuluma eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus redaktsioonitoimkonnas osaleda vähemalt ühe liikmega. Eelnõu järgmiseks lugemiseks peab eelnõu esitaja või redaktsioonitoimkond koostama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. 7. Kui eelnõu on kavandatud või otsustatakse panna mitmele lugemisele, võib esimesel lugemisel diskussioon ära jääda. 8. Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Volikogu võib poolthäälteenamusega eelnõu tagasi saata pärast läbirääkimiste lõppu. Eelnõud ei saa tagasi võtta ega tagasi saata, kui ta on pandud lõpphääletusele. § 8. Hääletamine 1. Küsimusi otsustatakse volikogus hääletamise teel. Hääletamise korraldab istungi juhataja. 2. Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. 3. Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Pärast hääletamisele panekut võib fraktsioon nõuda kuni 10-minutilist vaheaega. 4. Määruste ja otsuste eelnõudesse tehtavad muudatused hääletatakse läbi nende esitamise järjekorras. Kui volikogu ei otsusta teisiti, hääletatakse iga muudatus eraldi. 5. Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. 6. Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe. Kordushääletamise otsustab volikogu. Hilisemaid proteste ei arvestata. § 9. Arupärimine 1. Volikogu liikmel ja volikogu fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele nende tegevusvaldkonda kuuluvate küsimuste kohta. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. 2. Arupärimine vormistatakse kirjalikult ja esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale, kes edastab selle kantseleile. Kantselei edastab selle kohe arupärimise adressaadile. Kui vallavalitsuse liikmele esitatud arupärimine ei kuulu tema tegevusvaldkonda, edastab ta selle vastava valdkonnaga tegelevale valitsuse liikmele ja informeerib sellest arupärijat. 3. Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arvates arupärimise kantseleisse saabumise päevast. Kui küsimusele vastamine nõuab pikemat ettevalmistusaega, informeerib arupärimisele vastaja arupärijat vastamise ajast. Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt 20 tööpäeva jooksul. 4. Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine, võtab volikogu esimees pärast arupärimisele kirjalikku vastamist suulise vastamise volikogu istungi päevakorra projekti. Kui arupärimises ei olnud ette nähtud suulist vastamist, kuid kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat, esitatakse volikogu esimehele kahe nädala jooksul pärast kirjaliku vastuse saamist taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. Suulisel vastamisel võib arupärimisele vastaja anda sõna täiendavateks selgitusteks vastava valdkonna spetsialistile. § 10. Istungi lõpetamine 1. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. 2. Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra projekti. § 11. Volikogu istungi protokoll 1. Volikogu istungid protokollitakse. Vormistatud protokollid peavad hiljemalt viie tööpäeva jooksul olema avalikustatud Rapla valla veebilehel. 2. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, kinnitatud päevakord, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. 3. Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. 4. Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise korral häältelugemiskomisjoni protokollid. 5. Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud. 6. Volikogu määruste ja otsuste originaalid ning istungite protokollid asuvad kantseleis ning on avalikustatud Rapla valla veebilehel. IV. VOLIKOGU LIIKME OSALEMINE ISTUNGIL § 12. Volikogu liikme istungist osavõtt Volikogu liikmete istungist osavõtt registreeritakse nimekirjas istungi algul isikliku allkirjaga. § 13. Volikogu liikme taandamine 1. Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele. 2. Sel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. § 14. Umbusaldusmenetlus volikogus 1. Vähemalt seitse volikogu liiget võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. 2. Umbusalduse avaldamise algatamine vormistatakse kirjalikult. Dokumendile kirjutavad alla kõik algatajad, kuid mitte vähem kui seitse volikogu liiget. 3. Umbusalduse algatamise avaldus esitatakse volikogu istungil istungi juhatajale. Umbusaldusavalduse eelnõu lülitatakse järgmise volikogu istungi päevakorda. 4. Umbusalduse avaldamine otsustatakse avalikul hääletamisel. Umbusalduse avaldamise rahuldamiseks peavad selle poolt olema vähemalt 13 volikogu liiget. V. MUUDATUSTE TEGEMINE TÖÖKORRAS § 15. Muudatuste tegemine töökorras Muudatused töökorras teeb volikogu, kusjuures vastavat eelnõu peab käsitlema mitmel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. VI. RAKENDUSSÄTTED § 16. Rapla Linnavolikogu määruse ja Rapla Vallavolikogu otsuse kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks: 1. Rapla Linnavolikogu 25. novembri 1999. a määrus nr 15 «Rapla Linnavolikogu kodukorra kinnitamine». 2. Rapla Vallavolikogu 26. aprilli 1994. a otsus nr 27 «Volikogu reglemendi kinnitamine». § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 10. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Jüri VÕIGEMAST