Majandusminister — Allmaaehitiste rajamise ohutuseeskirja kinnitamine Allmaaehitiste rajamise ohutuseeskiri — RTL, 346, 1434

Allmaaehitiste rajamise ohutuseeskirja kinnitamine Vastu võetud majandusministri 17.11.1998. a määrusega nr 38 (RTL 1998, 346/347, 1434), jõustunud 29.11.1998. Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005) paragrahvi 78 lõike 2 alusel määran: Kinnitada "Allmaaehitiste rajamise ohutuseeskiri" (juurde lisatud). Teede- ja sideminister majandusministri ülesannetes Raivo VARE Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 17. novembri 1998. a määrusega nr 38 Allmaaehitiste rajamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev eeskiri sätestab maavara või maa-ainese kaevandamisega mitteseotud allmaaehitiste rajamise tööohutuse üldnõuded. 2. Allmaaehitise rajamisel tuleb peale käesoleva eeskirja järgida maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja (RTL 1998, 74/75, 311) ja mäetööde tegemise korra (RTL 1998, 40/41, 195) nõudeid ning teisi töökaitse- ja tööohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 3. Käesolev eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes rajavad allmaaehitisi ning käsitsevad nende töödega seotud seadmeid. 4. Käesoleva eeskirja tähenduses on allmaaehitis allmaakaeveõõnte abil rajatud ehitis nagu varjend, ladu, veevarustus- ja liiklustunnel, kanalisatsioonikollektor või eriotstarbeline mahuti. 5. Käesolevat eeskirja kasutatakse allmaaehitiste rajamise tehnoloogiates. Uute tehnoloogiate rakendamine allmaaehitiste rajamisel toimub kooskõlastatult Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga. 6. Käesoleva eeskirja nõuded ei laiene pealmaatööde tulemusel rajatud ja hiljem kaetud ehitistele ning teedealustele, samuti muldkehasse rajatud kaeveõõntele. II. PERSONALILE JA SEADMETELE ESITATAVAD NÕUDED 7. Tehniliste nõuete täitmise ning ohutute töötingimuste ja keskkonnakaitse tagamiseks allmaaehitise rajamisel peab ettevõtte omanik või valdaja (edaspidi objekti kasutaja) määrama mäetööde juhi ja järelevaataja. 8. Mäetööde juht on isik, kes korraldab ja juhib mäetööde tegemist ettevõttes. Järelevaataja on isik, kes teostab allmaaehitise rajamisel alalist või perioodilist järelevalvet oma tööobjektidel. 9. Mäetööde juhiks või järelevaatajaks võib olla isik, kes on saanud Eesti Vabariigi töökaitseseaduses (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) sätestatud korras tööde eripära arvestava väljaõppe ning on tunnustatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt. 10. Sõltuvalt tööde keerukusest, ohtlikkusest ja territoriaalsest ulatusest võib mäetööde juhi ja järelevaataja kohustused ühitada. Järelevaataja ja seadmejuhi (läbinduskombaini või tõstemasina masinisti, puurpingijuhi jt) kohustuste ühitamine on lubatud objektil järelevalvet teostava Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni volitatud ametniku nõusolekul. 11. Füüsilisest isikust objekti kasutaja võib võtta endale mäetööde juhi ja järelevaataja kohustused, kui ta vastab käesoleva eeskirja punkti 9 nõuetele. 12. Iga töötaja peab enne tööleasumist käima Eesti Vabariigi töökaitseseaduse paragrahvi 14 lõike 2 alusel arstlikul läbivaatusel ja saama vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a määrusega nr 324 (RT I 1993, 69, 991; 1996, 41, 798) kinnitatud "Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendile" väljaõppe ja juhendamise. 13. Allmaaehitise rajamisel kasutatavaid seadmeid võib käitada ja juhtida isik, kes on saanud Eesti Vabariigi töökaitseseaduse sätetele vastava väljaõppe, omab vastavat tunnistust või luba ning kelle sobivus selleks tööks on tõendatud. 14. Isikul, kelle töö on seotud elektriseadmete sisse- ja väljalülitamisega, peab olema selleks ettevõtte (objekti) elektritööde või käidujuhataja luba (vastav elektriohutuse kvalifikatsioonigrupp). 15. Kasutatavad seadmed peavad vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 16. Iga seadmega peab olema kaasas ohutust käsitlev dokumentatsioon, mis sisaldab: 1) seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni (nõue kehtib pärast 1. jaanuari 1996. a valmistatud seadme kohta); 2) seadme üldjooniseid ja juhtimisseadiste paigutusjooniseid; 3) seadme montaaþi-, remondi-, hooldus- ja kasutusnõudeid või -juhendeid. 17. Seade peab vastama valmistaja esitatud tehnilistele parameetritele. Seadme ümberehitamine võib toimuda valmistaja loal. 18. Seadme, mis ei vasta käesoleva eeskirja punkti 16 nõudele, võib kasutusele võtta pärast kehtivas korras läbiviidud katsetamist Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooni loal. III. MÄETÖÖD 19. Mäetööde tegemise õigus tekib maapõueseaduses sätestatud alustel ja peab toimuma seadustes ettenähtud korra kohaselt kinnitatud ning kehtestatud õigusaktide nõuete järgi. 20. Objekti kasutajal peab olema: 1) mäetööde litsents; 2) allmaaehitise rajamise luba; 3) allmaaehitise rajamise projekt; 4) markðeideri- ja geoloogiliste tööde dokumentatsioon; 5) muude õigusaktidega kehtestatud tehniline ja tööohutusalane dokumentatsioon. 21. Mäetöid tuleb teha konkreetse allmaaehitise rajamiseks koostatud projekti järgi. Projektis peavad olema määratud tööde ohutust tagavad abinõud. 22. Allmaaehitise rajamise projektis peab olema osa, mis sisaldab tuleohutuse abinõusid vastavalt allmaarajatistes tuleohutust reguleerivate õigusaktide nõuetele. 23. Veekogude ja veega täitunud kaeveõõnte läheduses mäetööde tegemisel tuleb allmaaehitise rajamise projektis määrata ohtliku ala ulatuseks vähemalt 20 m rajatavast ehitisest. 24. Kui projektis ei ole määratud ohtliku ala ulatust veekogu või veega täitunud kaeveõõnest, kaasa arvatud tamponeerimata puuraugust, tuleb projekt täiendada ohtliku ala ulatuse määramise osaga ja see kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga. 25. Mäetööde tehnoloogia muudatused tuleb kooskõlastada allmaaehitise rajamise projekti autoriga ja vajadusel koostada täiendavad tehnoloogilised skeemid või tööde passid. 26. Mäetööde tehnoloogia valik ja toestuspasside koostamine toimub geoloogiliste uuringute andmete alusel. 27. Mäetöödel tehtavad puur- ja lõhketööd toimuvad vastavalt lõhkematerjaliseaduses (RT I 1997, 86, 1461) ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korrale. 28. Ohutusnõuetele mittevastavates kohtades (toestamata alad, ripikud, lahtikihistunud laekivimid jne) on töötamine keelatud. Ohu kõrvaldamine peab toimuma järelevaataja poolt antud töökäsu järgi või tema juhtimisel. 29. Allmaaehitise rajamisel asulates ja automagistraalide juures tuleb maapinnale väljuvate kaeveõõnte suudmed ja nende läheduses liikumiseks ohtlikud alad piiristada vähemalt 1,8 m kõrguse taraga ning tähistada ohutusmärkidega, mis on nähtavad ka pimeda ajal. 30. Inimeste töökohad kaeveõõnes, kus toimub veoste vedu, peavad olema tähistatud hoiatusmärkide või -signaalidega. 31. Kaeveõõnte läbindamine ja toestamine peab toimuma toestus- ja puur-lõhketööde passide, seadmete paigutuse, kohaliku tuulutuse ning veo- ja energiavarustuse skeemide nõuete kohaselt. 32. Kasutatava toestuse tüüp ja paigaldamise viis määratakse allmaaehitise rajamise projektis või toestuspassis. 33. Toestuspassis peab olema määratud lubatav toestiku (alalise ja ajutise) mahajäämus ee rinnast. 34. Tööd allmaakaeveõõnes kõrgusel üle 1,3 m tuleb teha töölaval või mehaanilise toestuspaigaldaja väljanihutataval platvormil. Ajutiste, ebakindlate töölavade kasutamine on keelatud. 35. Mehaaniliste kilpide, toestuspaigaldajate ja töölavade edasinihutamisel ei tohi tööees viibida isikuid, kes ei osale vahetult selles tööoperatsioonis. 36. Enne seadme nihutusmehhanismi käivitamist tuleb anda hoiatav signaal. Loa nihutusmehhanismi käivitamiseks võib anda selleks mäetööde juhi poolt määratud isik. 37. Mehaanilise kilbi toestusulatuse suurendamiseks võib kasutada ainult seadme komplekti kuuluvaid, tungraua külge kinnitatavaid metalltugesid. 38. Toestusplokkide või -raamide paigaldamine vintsi abil võib toimuda mäetööde juhi kinnitatud juhendi alusel. 39. Vintsi juhtimisseadised peavad asuma vaba juurdepääsuga kohas ning tagama ohutu käsitsemise. 40. Vints peab olema varustatud kaitseseadisega, mis rakendub ja lülitab vintsi mootori välja trossi lubatava koormuse ületamisel. 41. Kaeveõõne betoneerimisel tuleb enne betoonisegu paigaldamist kontrollida saalongite, tellingute ja töölavade kinnituste kindlust. 42. Betoonisegu mehhaniseeritud paigaldamisel peab seadmeid teenindav personal kasutama selleks ettenähtud isikukaitsevahendeid (kaitseprille). 43. Mehaanilise toestuspaigaldaja või -kilbi kasutamisel peab selle pärast montaaþi töökohal üle vaatama mäetööde juhi määratud isik, kes vastutab seadme kasutuselevõtu ohutuse eest. 44. Voolu all oleva trollijuhtmega (kontaktjuhtmega) kaeveõõne toestamine ja betoneerimine on lubatud pärast voolu väljalülitamist ning trollijuhtme maandamist. 45. Töölava kasutamisel vertikaalkaeveõõne rajamisel ja toestamisel tuleb tagada töölava horisontaalne kinnitamine tungraudade abil või riputamine trosside abil seadmete paigutusskeemiga ettenähtud ohutule kaugusele tööeest. 46. Enne töölava teisaldamist vertikaalkaeveõõnes tuleb: 1) eemaldada töölavalt isikud, kes ei tegele vahetult töölava teisaldamisega; 2) kinnitada või tõsta maapinnale töölaval asuvad kinnitamata seadmed, tööriistad ja materjalid; 3) elektriseadmete käivitusseadised blokeerida ja vajadusel toitekaablid lahti ühendada; 4) lahti ühendada seadmete suruõhuvoolikud suruõhutorustikust (selle kasutamisel). 47. Üle 50 m sügavuste vertikaalkaeveõõnte rajamine toimub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga kooskõlastatud projekti järgi. 48. Allmaakambrite rajamisel peab olema kambrist vähemalt kaks väljapääsu maapinnale viivasse kaeveõõnesse. 49. Kuni 16 m2-se põiklõikega tupikkaeveõõne maksimaalne lubatav pikkus määratakse kaeveõõne rajamise projektis, lähtudes tuulutuse tingimustest, kuid see ei tohi ületada 1500 m. 50. Veealuste tunnelite rajamisel tuleb allmaaehitise rajamise projektis ette näha abinõud uputusohu vältimiseks ja inimeste kiireks eemaldamiseks avariiohtlikest kaeveõõntest. 51. Ðahtides ja ðurfides peab olema inimeste liikumiseks paigaldatud redelid kaldega kuni 80 kraadi. Redel peab ulatuma platvormist või kaeveõõne suudmest vähemalt 1,0 m kõrgemale. Avad vaheplatvormis peavad võimaldama erivarustust kandva päästeisiku takistuseta läbipääsu. 52. Maapinnale väljapääsuks peab kaldkaeveõõnes olema inimeste liikumiseks vähemalt 0,7 m laiune ja vähemalt 1,8 m kõrgune läbipääs, mis on varustatud 7-15-kraadise kaldenurga korral käsipuuga, 15-30-kraadise kaldenurga korral käsipuu ja trappidega ning 30-45-kraadise kaldenurga korral treppidega. Üle 45-kraadise kaldenurga korral tuleb rajada redelilahter nagu vertikaalkaeveõõnes (ðahtis, ðurfis). IV. ERINÕUDED ALLMAATUNNELITE RAJAMISMASINATE KASUTAMISEL 53. Tunneli rajamisel rajamismasina abil tuleb juhinduda seadme valmistaja juhendist ning vajadusel objekti mäetööde juhi poolt koostatud ja Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni piirkonnainspektsiooniga kooskõlastatud täiendava juhendi nõuetest. 54. Rajamismasina tööðaht (stardiðurf) tuleb toestada selliselt, et oleks tagatud rajamismasina edasinihkeseadisele (survetungraudadele) kindel tugipuhver. 55. Tööðahti toestik rajamismasina kivimisse sisenemis- ja tunnelist väljumiskohtades peab olema sarrustamata. 56. Rajamismasina juhtimissüsteem peab võimaldama kohese ülemineku automaatjuhtimiselt käsijuhtimisele, kui automaatika ei taga vajalike juhtimiskäskude täitmist. 57. Rajamismasinat ja edasinihkeseadist (survetungraudu) võib tõsta ainult selleks ettenähtud ja tähistatud raamaukudesse paigaldatud tõstekonksude (troppide) abil. 58. Avarii korral võib rajamismasinat peatada: - juhtimispuldist avariiväljalülitusnupu abil; - agregaatide ruumist erilüliti abil; - kaeveõõnes survetungraudade juhtpuldil või väljaspool tööðahti asuva pikendusjuhtme abil ühendatud avariilüliti abil. 59. Survetungraudade töötamisel on töötajatel tööðahtis viibimine keelatud. 60. Rajamismasina tööorgani või tunnelisse paigaldatava toru läbimõõdul alla 800 mm on töötajate viibimine torujuhtmes keelatud. V. ERINÕUDED LIIGRÕHU ALL TÖÖTAMISE TEHNOLOOGIA KASUTAMISEL 61. Liigrõhu all (kessoonis) töötamise tehnoloogia kasutamisel tuleb tagada töötajate meditsiiniline kontroll ja kehtestada töötavale personalile erinõuded vastavalt kehtivate tööohutuse ja tervisekaitse nõuetele. 62. Liigrõhu suurus tööees ja lüüsikambrites määratakse allmaaehitise rajamise projektiga, kuid see ei tohi ületada 3 bari (0,3 MPa). 63. Liigrõhuga töötsooni pikkus ei tohi ületada 500 m. Pikemate tunnelite rajamisel tuleb seadistada täiendavad vahetõkked ja paigaldada lüüsikambrid. 64. Enne allmaaehitise rajamistööde algust tuleb kindlaks määrata tööde piirkonnas leiduvate suruõhku läbilaskvate rajatiste (puuraugud, kaevud jne) olemasolu ja nende esinemisel kõrvaldada suruõhulekke võimalus. 65. Tööohutuse tagamiseks liigrõhu tehnoloogia kasutamisel tuleb ette näha: 1) seadised, mis võimaldavad töötajate ohutu sisenemise liigrõhuga töötsooni, sinna ehitusmaterjalide juurdeandmise ning kaevise väljaveo töötsoonist seal õhurõhku muutmata; 2) suruõhuseadmeid ja torustikke, mis tagavad tervisekaitse nõuetele vastava suruõhu tootmise, vajaliku jaotuse ja töötsooni suunamise; 3) töö- ja avariisidevahendid või kindlaksmääratud signaalid, avarii puhuks avariilüüsid, kaitsetõkked või -ekraanid; 4) rajatised, mis tagavad allmaaehitise rajamisel tehtavate tööde läbiviimiseks vajaliku liigrõhuga töötsooni. 66. Lüüsikambrite kõrgus põrandast laeni ei tohi olla alla 1,8 m, inimeste läbipääsuks uste kõrgus alla 0,9 m ja laius alla 0,6 m. 67. Lüüsikambri sissepääsu juures on isikute nimekiri, keda lubatakse töödeks kessoonis. Alla kirjutavad meditsiinitöötaja ning mäetööde juht. 68. Inimeste eel- ja järellüüsimine võib toimuda eriväljaõppe saanud ja vastavat tunnistust omava isiku poolt. Lüüsimise reþiimi määrab eriarst (lüüsiarst) või selleks volitatud meditsiinitöötaja. 69. Inimeste lüüsimisel ei või lüüsikambrites õhu temperatuur olla alla 18 EC ja mitte üle 22 EC järgi. 70. Enne kessoonis tööde alustamist ning pärast liigrõhuseadiste ja rajatiste ümberpaigaldamist tuleb need kontrollida töökindlusele 1,5-kordse suurima lubatava õhurõhuga. 71. Suruõhutorustiku mahajäävus tööeest ei tohi ületada 50 m. Iga suruõhku tööeesse andev torustik peab olema varustatud tagasilöögiventiiliga, mis sulgub õhurõhu langemisel torustikus. 72. Töötsoonis on keelatud kasutada põlevaid vedelikke ja gaase. Tuletööde tegemine on lubatud mäetööde juhi kirjalikul loal. Inimeste viibimine tuletööde tegemise ajal tööee ja tuletööde koha vahelises alas on keelatud. 73. Tööee ja lüüsikambri elektrivalgustite toitepinge ei tohi ületada 50 V (vahelduvvoolu korral). 74. Vee surve tuletõrjetorustikus liigrõhuga töötsoonis peab ületama vähemalt 4 bari võrra töötsooni õhurõhku. 75. Tööee ja lüüsikambrite tuulutus peab toimuma rõhureþiimi rikkumata (lubatud õhurõhuga). 76. Kahjulike lisandite sisaldust tööee ja lüüsikambrite õhus tuleb kontrollida enne iga töövahetuse algust. Õhu laboratoorne analüüs teostatakse vähemalt üks kord kuus. 77. Tulekahju korral liigrõhuga töötsoonis tuleb sinna inimeste sisenemisel kasutada spetsiaalseid hingamisaparaate: - isoleerivaid hapnikuaparaate õhurõhul kuni 1,5 bari; - isoleerivaid suruõhuhingamisaparaate õhu rõhul üle 1,5 bari. 78. Kessoonis töötamisel tööees vee sissemurde ohu tekkimisel tuleb seal töötavad isikud viivitamatult eemaldada varem määratud ohutusse kohta. 79. Inimeste viibimisel tööees peab lüüsi sulguri juhtimisseadis olema lukustatud ja võti asuma mäetööde juhi määratud vastutava isiku käes. 80. Lõhketööde tegemine suletud lüüside vahetus läheduses on keelatud. Lõhketööde lubatav kaugus suletud lüüsist määratakse iga konkreetse koha jaoks koostatud ja mäetööde juhiga kooskõlastatud projekti või passiga. 81. Allmaaehitiste rajamisel liigrõhu tehnoloogia kasutamisel tuleb tööee vahetus läheduses hoida võimaliku avarii likvideerimiseks vajalikke materjale (toestusmaterjalid, liivakotid, takud, tsement, liiv jt) ja isoleerivaid hingamisaparaate. Nende hulk ja asukoht määratakse avarii likvideerimise plaanis. VI. NÕUDED RAJAMISTÖÖDEL PINNASE KUNSTLIKU KÜLMUTAMISEGA 82. Külmutusseadmestiku kasutuselevõtmine on lubatud objekti kasutaja määratud vastutava isiku loal. 83. On keelatud kasutusele võtta katsetamata ja kontrollmõõteriistadeta seadmeid. 84. Külmutusseadme ruumis peab olema: 1) külmutusreagendi ja külmutuslahuse torustike skeemid (otse- ja tagasivoolu); 2) seadmete kasutusjuhendid ja teenindava personali tööohutuse juhendid; 3) õhuproovide võtmise juhend; 4) isikukaitse- ja esmaabivahendid. 85. Külmutusreagendi balloone tuleb hoida ruumis, kus ei tehta tuletöid. Ruum peab olema tuulutatav ja lukustatav. 86. Külmutuslahuse lekke korral torustikust tuleb kompressor kohe peatada. Survestatud torustiku remont on keelatud. 87. Külmutusreagentide ja külmutuslahuse lekkekohtade leidmiseks võib kasutada selleks ettenähtud keemilisi indikaatoreid ja eriotstarbelisi lampe. 88. Külmutusseadmestiku remonti ja demontaaþi võib alustada pärast seadmestikust külmutuslahuse väljalaskmist (eemaldamist) ja kahjulike gaaside puudumise kontrollimist indikaatori abil. VII. KAEVEÕÕNTE TUULUTUS JA VEEKÕRVALDUS 89. Kaeveõõnte tuulutus peab toimuma allmaaehitise rajamise projekti või mäetööde juhi kinnitatud tuulutusskeemi järgi. 90. Projektis või tuulutusskeemis tuleb määrata kõikide tööperioodide jaoks vajalikud õhuhulgad, -kiirused ja reguleerimise viisid. 91. Õhu liikumise kiirus kaeveõõntes ei tohi ületada 4 m/sek. 92. Tuulutusventilaatorite tööreþiim määratakse objekti mäetööde juhi kirjaliku korraldusega ja peab tagama tervisekaitsenõuetele vastava õhu koostise kaeveõõntes. 93. Kaeveõõntes õhu hulga mõõtmist ja õhuproovide võtmist selle koostise kontrollimiseks tuleb teha mäetööde juhi kinnitatud juhendi kohaselt vähemalt üks kord kuus. Mõõtmise tulemused tuleb märkida þurnaali. 94. Veekõrvaldusseadme pumpade summaarne tootlikkus peab tagama ööpäevas suurima oodatava juurdevooluga vee väljapumpamise vähemalt 20 tunni jooksul. 95. Veekogurite ja veekraavide või vee äravooluks kasutatavate torude mõõtmed tuleb määrata oodatava suurima veejuurdevoolu järgi. 96. Veekõrvaldusseadmete perioodiliseks ülevaatuseks ja töökindluse kontrollimiseks peab mäetööde juht määrama pädeva järelevaataja. 97. Vee väljapumpamine veega täitunud (uppunud) kaeveõõntest toimub mäetööde juhi loal. 98. Väljapumbatud vee juhtimisel looduslikesse veekogudesse tuleb täita veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987) nõudeid. VIII. VEOSTE VEDU 99. Veoste vedu ja tõste allmaaehitise rajamisel peab toimuma mäetööde juhi kinnitatud skeemi, passi või juhendi järgi ning vastama maavarade allmaakaevandamise ohutuseeskirja nõuetele. 100. Horisontaalsed kaeveõõned, kus toimub materjalide ja kaevise vedu, peab kaeveõõne ja transpordivahendi enamväljaulatuva osa vahele jääma inimeste liikumiseks vaba läbipääs vähemalt 0,7 m. 101. Inimeste tõstmiseks kasutatava tõsteseadme perioodilist revideerimist ning iga-aastast seadistamist ja katsetamist peab tegema vastavat tegevusluba omav spetsialiseeritud tehnilise kontrolli asutus. 102. Inimeste ja koormate allalaskmine ja tõstmine vertikaal- ja kaldkaeveõõnes on keelatud tõstevahendiga, mis ei vasta käesoleva eeskirja punktide 15 ja 17 nõuetele. 103. Kasutatava tõstemasina või vintsi piduriseadise rakendumisaeg ei tohi ületada 0,8 sekundit. 104. Inimeste tõstmine ja allalaskmine ei tohi toimuda kiirusega, mis ületab: - vertikaalkaeveõõnes 2 m/sek (sügavusel üle 50 m 12 m/sek); - kaldkaeveõõnes 5 m/sek. 105. Tõsteseadmel on keelatud kasutada trossi, mille tugevusvaru on inimeste tõstmisel alla 9-kordse arvutusliku staatilise koormuse ning koormate tõstmisel alla 6,5-kordse arvutusliku staatilise koormuse. 106. Tõsteseadme valmistaja märgise ja valmistamise kuupäevata riputus- või haakeseadise kasutamine tõsteseadmel ei ole lubatud. IX. ELEKTRI- JA SURUÕHUTÖÖD 107. Ehitatavad ja rekonstrueeritavad elektripaigaldised peavad vastama elektriseadmete ehituse ja ehitiste madalpinge elektripaigaldiste eeskirjade nõuetele. 108. Elektritööde tegemiseks peab ettevõttes olema elektritööde või käidujuhataja. Tema puudumisel peab elektripaigaldise valdaja (objekti kasutaja) tagama selle korrasoleku ja vastavuse elektriohutusnõuetele. 109. Elektripaigaldisi võivad monteerida ja remontida isikud, kellel on selleks elektritööde juhataja või elektripaigaldise käidujuhataja luba (vastav elektriohutuse kvalifikatsioonigrupp). 110. Elektritööde või käidujuhatajal peab olema elektrivarustuse skeem, kus on näidatud kõik elektripaigaldised, mida kasutatakse allmaaehitise rajamisel, nende võimsus, nimipinge, elektrijuhtmete pikkused ja nende ristlõiked ning lülitus- ja kaitseseadiste tüübid. 111. Elektrivarustuse süsteemis tehtavad muudatused tuleb kanda elektriskeemile hiljemalt muudatuse tegemisele järgneval päeval. Elektripaigaldist teenindavale valvepersonalile tuleb muudatusi viivitamatult tutvustada. 112. Inimeste kaitseks elektrilöögi eest tuleb seadmete, nende tugikonstruktsioonide ja pingestatud osade kaitsepiirete pingealtid juhtivad osad maandada ja madalpingevõrgud varustada rikkevoolureleedega. 113. Elektriseadmete teenindamisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. Nende perioodiline elektriteimimine on kohustuslik. 114. Kaeveõõntes kasutatavad paindkaablid tuleb üles riputada nii, et nad oleksid kaitstud liikuvate eemasinate või transpordivahenditega vigastamise eest. Kaablite ja ventilatsioonitorude vahekaugus ei tohi olla alla 0,3 m. 115. Vertikaalkaeveõõntesse ja puuraukudesse paigutatud kaablid tuleb kinnitada terastrossi külge. 116. Jaotusseadmete, alajaamade ja lülituspunktide uksed ning kaablite ühenduskarpide kaaned peavad olema kindlalt lukustatud või suletud selliselt, et neid poleks võimalik avada ilma erivahenditeta. 117. Liikuvad elektriseadmed tuleb maandada toitekaabli neutraal- või kaitsejuhi abil. 118. Maandusvõrgu üldine üleminekutakistus mistahes maanduri juures ei tohi ületada 2 oomi. Kontrollimata maandustakistusega elektripaigaldist ei tohi pingestada. 119. Maandusvõrgu ülevaatust koos takistuse mõõtmisega tuleb teha vähemalt üks kord kuus. 120. Kompressorseadmete ja õhutorustike kasutamine, remont ja hooldus toimub sellekohaste tehniliste ja ohutuseeskirjade nõuete kohaselt. X. VALGUSTUS JA SIDE 121. Allmaaehitiste valgustusvõrkudes ja teisaldatavates valgustuspunktides võib kasutada pinget, mis on lubatud kehtivate elektriohutuseeskirjadega. 122. Kantavate käsilampide toiteks võib kasutada kuni 50 V pingega vahelduvvoolu või kuni 120 V pingega alalisvoolu. 123. Kõik töökohad tuleb valgustada kehtivate normide kohaselt. Valgustatus töökohal ei tohi olla väiksem kui: - 10 luksi tööees; - 30 luksi toestamisel mehhaniseeritud kompleksi abil; - 50 luksi toestamisel vintsi abil; - 30 luksi montaaþitöödel. Üle 50 m2 läbilõikega kambrite (laod, hoidlad) valgustuspunktide paigutus, arv ja võimsus määratakse projektiga. 124. Tunnelite rajamisel, kui tööesis töötavad inimesed, peab neil olema telefon- või raadioside väljaspool tunnelit asuva dispetðeriga või struktuuriüksusega (allüksusega). 125. Elektrisideseadiste ja sidekaablite kestade pingealtid juhtivad osad tuleb maandada. XI. KAEVEÕÕNTE HOOLDUS, REMONT JA LIKVIDEERIMINE 126. Tegevkaeveõõned tuleb hoida ohutus seisukorras ja nad peavad vastama toestuspassi, käesoleva eeskirja ja teiste normdokumentide nõuetele. 127. Tegevkaeveõõnte toestiku ning seal paiknevate seadiste ja rajatiste seisukorra perioodiliseks kontrollimiseks peab mäetööde juht määrama vastutavad järelevaatajad (järelevaataja). 128. Kaeveõõne ümbertoestamine ja varingute likvideerimine võib toimuda mäetööde juhi kinnitatud toestuspassi või juhendi järgi. 129. Vertikaalkaeveõõnte remontimisel peavad remondiga tegelevad töölised olema varustatud turvavöödega. 130. Kaeveõõnte ümbertoestamisel geoloogiliste rikete ja varingute piirkonnas ning ebapüsivates ja pudedates kivimites tuleb tööde ohutuse tagamiseks kasutada turvatoestust. 131. Kaeveõõnte remontimisel ja ümbertoestamisel tuleb töökohad tähistada ohutusmärkidega. 132. Oma otstarbe minetanud kaeveõõned tuleb likvideerida. Likvideerimisel arvestada mäetööde lõpetamise ja peatamise korra (RTL 1995, 27, lk 922; 1997, 126/127, 736) nõudeid. XII. KESKKONNAKAITSE JA TERVISHOID 133. Ohtlikest ainetest tekkivate võimalike tervise-, keskkonna- ja omandikahjustuste vältimiseks peab nende kasutamine ja hoidmine vastama Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1992. a määrusega nr 175 (RT 1992, 28, 385; RT I 1996, 41, 798) kinnitatud "Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku kasutamise ning hoidmise korra" nõuetele. 134. Rajamisseadmete hüdrosüsteemides tuleb kasutada bioloogiliselt neutraalseid vedelikke. Töö käigus tekkivad jäägid tuleb utiliseerida selleks määratud korras. 135. Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile või altkaevandatud maa-alale ehitiste rajamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1996. a määrusega nr 316 (RT I 1996, 89, 1606) kinnitatud "Riigi omandisse kuuluvat maavara sisaldavale maatükile ehitiste rajamise korra" nõudeid. 136. Allmaaehitise rajamise ja ehitusloa omanik (objekti kasutaja) on kohustatud rakendama hoidemeetmeid maapinnal asuvate hoitavate objektide kaitseks mäetööde kahjuliku mõju eest. 137. Objekti hoidmise projekt kooskõlastatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga ja teiste asjast huvitatud isikute või ametiasutustega. 138. Mäetöödel töötavad isikud peavad läbima tervise kontrolli ettenähtud tähtaja jooksul vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. juuli 1992. a määrusega nr 214 (RT 1992, 34, 454; RT I 1993, 67, 961) kinnitatud "Tööde loetelu, kus nähakse ette töötajate eelnev ja perioodiline tervise kontrollimine" nõuetele. Mäetöödel, mida tehakse liigrõhu all, peavad seal töötavad isikud vastama liigrõhu all töötamiseks ettenähtud tervisekaitse erinõuetele. 139. Allmaakaeveõõnes, kus inimesed alaliselt töötavad, peab olema vajalike esmaabivahenditega varustatud esmaabikapp. XIII. LÕPPSÄTTED 140. Vastutus käesoleva eeskirja ning muude töökaitse- ja tööohutusalaste õigusaktide nõuete täitmise eest lasub objekti kasutajal tema põhimääruses ja töötajal tema ameti- või tööjuhendis sätestatud kohustuste ulatuses. 141. Käesoleva eeskirja nõuete rikkumises süüdi olev juriidiline või füüsiline isik kannab vastavalt rikkumise iseloomule distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust seadusega kehtestatud korr