Majandus- ja kommunikatsiooniminister — Tuleohutusnõuded allmaarajatistes — RTL, 26, 384

Määrus kehtestatakse « Päästeseaduse» (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598; 2000, 50, 316; 2001, 50, 283; 2002, 42, 267; 61, 375; 63, 387) § 21 lõike 3 alusel. §1. Kohaldusala Käesolev määrus sätestab tuleohutusnõuded allmaarajatistes. §2. Tuleohutuse meetmed (1) Allmaarajatise projektis peab olema osa, mis käsitleb tuleohutuse meetmeid. (2) Allmaarajatistes tohib kasutada ainult tuleohutusnõuetele vastavaid materjale ja seadmeid. §3. Tuleohutuse pass (1) Kasutuses olevatel allmaarajatistel peab olema tuleohutuse pass. (2) Tuleohutuse pass koosneb graafilisest ja teksti osast ning kajastab süsteemselt kõiki tuleohutuse nõuete täitmiseks rakendatud abinõusid. (3) Tuleohutuse passis tuleb kajastada vähemalt järgmisi tuleohutuse tagamiseks rakendatud abinõusid: 1) tulekustutusvahendite paigutus ja hulk; 2) tuletõrje veevarustus; 3) tuletõkke uksed. §4. Tuletööd Allmaarajatistes tuleb tuletöid teha vastavalt ettevõtja koostatud tuletööde juhendile arvestades siseministri 18. juuni 1998. a määruses nr 15 «Tuletööde tuleohutusnõuded» (RTL 1998, 214/215, 844; 2000, 99, 1558; 125, 2006) sätestatud nõudeid. §5. Tuletõrjetorustik Kaevanduse territooriumil asuva tuletõrjetorustiku paigutus, vajalik vee hulk tulekahju kustutamiseks, tuletõrje veevõtukohad ja rajatised ning tuletõrje pumbajaam peavad vastama kaevanduse projektile. Kaevanduse projekti koostamisel tuleb arvestada käesoleva määruse nõudeid. §6. Tuletõrje veehoidla (1) Kaevanduse territooriumil peab olema pidevalt veega täidetud soojustatud kinnine tuletõrje veehoidla, mille mahtuvus peab kindlustama tulekahju kustutamise kolme tunni jooksul, kuid ei või olla väiksem kui 250 m3. (2) Tulekahju kustutamiseks vajaliku varuveehoidlana võib kasutada kaevanduse allmaapumbajaamade veekogujaid. Nendes veekogujates olevat veevaru tuleb pidevalt kontrollida. (3) Tuletõrjeveehoidla tuleb pärast igakordset kasutamist täita. (4) Piirkonna tuletõrjepumbajaama juures oleva veehoidla veehulk peab võimaldama, arvestades vee juurdevoolu, pumba pideva töötamise 3 tunni jooksul. (5) Tuletõrje veehoidlana on lubatud kasutada kaevanduse veekõrvalduse kraave ja piirkonna pumbajaamas ettenähtud varupumba asemel tuletõrjerongi koosseisus olevat pumpa. §7. Pumbajaam ja pumbad (1) Veehoidla juurde tuleb ehitada pumbajaam, mille pumbad (töötav ja reserv) peavad olema tagatud pideva elektrienergiaga varustusega kahest erinevast, teineteisest sõltumatust toiteallikast. (2) Külmal aastaajal peab pumbajaam olema soojendatav. (3) Tuletõrjepumpade tootlikkus peab vastama arvestuslikule vee kulule kaevanduseõues tulekahju kustutamiseks, kuid ei tohi olla väiksem kui 80 m3/h. (4) Kui tuleohutuse passis on ette nähtud kaevanduse veekõrvalduspumpade kasutamine vee andmiseks tuletõrjetorustikku, peab nende hüdrauliline karakteristika vastama tuletõrje veevõrgu karakteristikale. §8. Pealmaa tuletõrjetorustik (1) Pealmaa tuletõrje pumbajaamast peab šahtide või ehitisteni olema monteeritud torustik toru diameetriga vähemalt 100 mm. (2) Šahtihoones peab olema vähemalt 3 tuletõrjekraani läbimõõduga 70 mm. (3) Vertikaalšahti suudmes peab olema ringtorustik koos niisutajatega. Ringtorustik vertikaalšahti suudmes peab olema ühendatud pealmaa tuletõrje torustikuga. Tuletõrje ringtorustiku siibrid peavad asuma väljaspool šahti hoonet. Ringtorustik peab kindlustama vee hulga 2 m 3/h (0,55 l/s) šahti ristlõike 1 m2 kohta. §9. Allmaa tuletõrjetorustik (1) Allmaa kaeveõõntes peab olema tuletõrjetorustik, mida võib kasutada ka tolmu liibutamiseks. Tuletõrjetorustik võib olla tsentraalne või koosneda tsentraalsest tuletõrjetorustikust ja sõltumatutest piirkondlikest tuletõrjetorustikest. Tuletõrjetorustiku parameetrid peavad olema hüdrauliliselt ja tehniliselt põhjendatud. (2) Reeglina peab tuletõrjetorustik olema pidevalt veega täidetud ja surve all. On lubatud torustiku hoidmine veega täidetult kuid survevabalt. Temperatuuril alla 0o C võib torustik olla veeta, kuid sel juhul tuleb torustiku hermeetilisust kontrollida vähemalt kord kuus töösurvega. (3) Kui tulekustutusvett antakse maa alla vertikaalsete kaeveõõnte kaudu, tuleb sinna monteerida 2 torustikku – töö- ja reservtorustik. Reservtorustikuna võib kasutada kaevanduse veekõrvaldustorustikku. Tuletõrje magistraaltorustik arvestatakse summaarse veekulu järgi, mis on vajalik veekardinate tekitamiseks (50 m3/h või 13,9 l/s) ja ühest 19 mm diameetriga joatorust tulekustutamiseks (30 m2 /h või 8,3 l/s). Piirkondlik torustik arvestatakse vee kulu järgi, mis on vajalik veekardinate tekitamiseks (50 m3/h või 13,9 l/s). Tuletõrjetorustiku läbimõõt, olenemata arvestuslikust läbilaskevõimest, peab olema vähemalt 100 mm. (4) Magistraaltorustik peab olema vertikaalšahtis, kaevandusõue ja lintkonveieriga kallakšahtis ning lintkonveieri(te)ga pea- ja paneelstrekkides. Lintkonveieriga kogumisstrekkides ei pea tuletõrje torustikku olema, kui konveieri ajampea juures on pidev valve ja voolikute kogupikkus pealmaa tuletõrjevahendite laos või allmaa tuletõrjerongis on vähemalt 600 m. (5) Tuletõrjetorustikul peavad olema üht tüüpi kraanid, mis peavad asuma torustikul lintkonveieritega kaeveõõnes iga 100 m järel ja kaevandusõue kaeveõõnte hargnemiskohtades ning lõhkematerjali lao iga sissepääsu (väljapääsu) juures. (6) Veejoa väljumisel tuletõrjekraanist peab vee surve olema normeeritud veekulu puhul allmaa tulekahju kustutamisel 0,4–1,2 MPa (4–12 kg/cm 2). (7) Iga lintkonveieri ajampea juures peab olema statsionaarne tulekustutusseade, mis lülitub tööle automaatselt. Kui konveieri ajampea juures on pidev valve, võib tulekustutusseadmeid lülitada käsitsi. (8) Tuletõrjetorustiku väljalülitamiseks või vee reguleerimiseks peavad torustikul olema siibrid, mis nummerdatakse ja kantakse torustiku skeemile koos nende kasutamise järjekorraga. (9) Tuletõrjetorustik peab olema kaitstud uitvoolude ja korrosiooni eest. Kui kaeveõõnes on muid torustikke, peab tuletõrjetorustik olema punast värvi. (10) Tuletõrjetorustiku osi võib välja lülitada üksnes kaevanduse korrapidaja teadmisel ja ettevõtte juhi kirjalikul loal. §10. Tuletõrjevoolikud Tuletõrjevoolikud peavad tuletõrjetorustikuga kaeveõõntes paiknema järgmiselt: 1) lintkonveieri ajampea juures 2 voolikut; 2) tulekahju kustutamiseks pea- või paneel-konveieristrekkides tuleb pealmaa tuletõrjevahendite või materjalide laos või allmaa tuletõrjerongis hoida tuletõrjevoolikute varu kogupikkusega mitte vähem kui 1000 m; 3) lõhkematerjali lao iga sissepääsu (väljapääsu) juures 1 voolik. §11. Tulekustutusvahendid (1) Esmaste tulekustutusvahendite paigutus ja hulk peab vastama järgmistele nõuetele: Allmaarajatise nimetus Kantav pulbertulekustuti* (tk) Liiva kogus (m3)* 1. Vertikaal- ja kallakšahtide ülemised ja alumised vastuvõtuplatvormid 2 – 2. Tsentraalalajaam, alaldaja alajaam, akude laadimise kamber 2 0,2*** 3. Elektrivedurite depoo 4 0,2 4. Allmaatöökoda 2 0,2 5. Jaoskonna transformaatorite kambrid, pumbakambrid, elektrijaotuskambrid 4 0,2 6. Lõhkematerjali ladu 2 0,2 7. Jaoskonna lõhkematerjali hoiupunkt 2 – 8. Elektriseadmed väljaspool kambrit (välja arvatud üksikseadmed) 2 – 9. Põleva vedelikuga täidetud hüdromuhviga ajamid 2 0,2 10. Lintkonveieri ajam- või pingutuspea 2 0,2 11. Diiselmootoriga mäemasin 2** – 12. Põlevvedelike hoiupunkt 4 0,4 * kantavate pulbertulekustutite all on mõeldud 6 kg laenguga kustuteid; ** kantavate pulbertulekustutite all on mõeldud 2 kg laenguga kustueid; *** kui kasutatakse õlitäitega seadmeid; (2) Kui lõikes 1 toodud tabeli punktides 8, 9 ja 10 loetletud allmaarajatised asetsevad mitte rohkem kui 150 m raadiuses, võib tulekustutusvahendeid koondada ühte punkti, kusjuures pulbertulekustuteid tulekustutusaine massiga 6 kg ei tohi olla vähem kui neli tükki ja liiva mitte vähem kui 0,2 m3. (3) Kambrites, kus puudub pidev teenindav personal, peavad tulekustutid paiknema väljaspool kambreid värske õhu joas ja mitte kaugemal kui 10 m kambri sissekäigust. Kambrites, kus on pidev valve, peavad tulekustutid paiknema valveisiku töökoha juures. (4) Tulekustutusvahendeid tuleb hoida ja hooldada vastavalt siseministri 30. juuni 1998. a määruse nr 19 «Nõuded esmastele tulekustutusvahenditele ja nende vajadus» (RTL 1998, 220/221, 875; 2000, 94, 1470) nõuetele. §12. Nõuded tuletõketele (1) Tulekahju lokaliseerimiseks kaeveõõntes tuleb neisse ehitada mittepõlevast materjalist tuletõkkeuksed (luugid), kusjuures ustest mõlemal pool 5 m ulatuses peab olema mittepõlevast materjalist toestus. Tuletõkkeuksed peavad olema avatavad ühe inimese poolt. Uksed peavad tihedalt sulguma, et tagada kaeveõõne isoleeritus ja olema mõlemalt poolt avatavad. Tuulutuse jaoks võib ustesse teha metall-luukidega aknad. (2) Konveieriga kaeveõõnes peavad tuletõkkeuksed olema väljalõigetega, mille hermetiseerimiseks peab uste juures olema vajalik hulk materjale (savi, tellised, liiv). (3) Allmaakambritel, nagu lõhkematerjali ladu, alajaam, töökoda, määrdeainete kamber jt, peavad tuletõkkeuksed paiknema igas sissekäigus ning mitte kaugemal kui 3 m kambri ja kaeveõõne ristumiskohast. Uksed peavad avanema väljapoole ja mitte segama liiklemist kaeveõõnes. (4) Tuletõkkeuksed tuleb ehitada: 1) maa alla värsket õhku andvate šahtide ja šurfide suudmesse; 2) vertikaalšahtide suudmesse; 3) kallakšahtide suudmesse; 4) kalorifeeride kanalitesse. §13. Nõuded kaevanduse kaeveõõnte toestikule (1) Kaeveõõne toestusmaterjalid peavad olema mittepõlevast materjalist. Mittepõlevateks materjalideks betoon, raudbetoon, metall, looduslikud ja sünteetilised mittepõlevad kivid. (2) Mittepõleva materjaliga peavad olema toestatud: 1) vertikaalšahtide, kaldšahtide, stollide ja kaevandusse värsket õhku andvate šurfide suudmed maapinnast kattepinnase kihi paksuse ulatuses; 2) elektriseadmete kambrid, allmaa-alajaamad ja elektrijaotuspunktid pingega 6000 ja rohkem volti ning elektrivedurite depood ja allmaatöökojad, kus teostatakse remonditöid tuletöödega, lõhkematerjalide laod; 3) määrdeainete hoidmise kamber; 4) kaeveõõned krossingute all. (3) Puittoestikuga võib toestada kaeveõõnt geoloogiliste rikete tsoonis ja selliste kivimite kaevandamisel, mis oma omaduste poolest ei ole tuleohtlikud. §14. Muud tuleohutusnõuded (1) Hoonetes ja kambrites, kus hoitakse ja valatakse ümber määrdeaineid või kus on õliga täidetud seadmed, peavad põrandad olema mittepõlevast materjalist ja kaetud puhta liivaga. Õliga täidetud hüdrosüsteemide ja seadmete kasutamisel tuleb vältida õli leket. (2) Allmaakambrites ja šahtihoones peab määrde- ja puhastusmaterjale hoidma suletud nõudes. Kasutatud puhastusmaterjale tuleb hoida kinnises metallkastis. (3) Masina või seadme detailide pesemine bensiiniga on keelatud. Detaile võib pesta sünteetiliste pesemisvahenditega selleks eraldatud kohas, kus on tulekustutusvahendid. (4) Kaeveõõntes peab olema välistatud konveierilindi ja trosside hõõrumine toestiku, mittepöörlevate tugirullide, liiprite jne vastu. Keelatud on konveieri trumlite ja rullide vooderdamine puidu ja muu põleva materjaliga, samuti on keelatud kasutada puitu lintkonveieri ajampea toestamiseks, lindi külgjooksu takistamiseks, konveieri ajampea aluseks ja ülekäigusildade tegemiseks. §15. Tuletõrjevahendite ja -materjalide laod (1) Igal kaevandusel peab olema pealmaa tuletõrjevahendite ja -materjalide ladu ning maa all tuletõrjerong. (2) Laos ja tuletõrjerongis olevaid materjale võib kasutada ainult tulekahju lokaliseerimiseks ja kustutamiseks. Ära kasutatud materjalid tuleb asendada võimalikult lühikese aja jooksul uutega. (3) Tuletõrjevahendite ja -materjalide pealmaaladu peab asuma materjalide maa alla laskmiseks ettenähtud kaeveõõne läheduses. (4) Tuletõrjevahendite ladu ja depoo peavad olema lukustatud ja plommitud. Võtmed peavad olema kaevanduse korrapidaja või allmaadispetšeri ruumis. Avarii korral võib lukud lõhkuda. §16. Määruse kehtetuks tunnistamine Majandusministri 1. novembri 1995. a määrus nr 55 «Allmaaehitiste tuleohutuse eeskirja kinnitamine» (RTL 1995, 69, lk 2423; 1997, 126/127, 739; 1998, 183/184, 720) tunnistatakse kehtetuks. Minister Liina TÕNISSON Kantsler Marika PRISKE