Misso Vallavolikogu — Koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine — KO, 19, 496

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 36 2 ja § 64 4 lõike 2 ning karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 16, Misso Vallavolikogu määrab: 1. Kehtestada «Koerte ja kasside pidamise eeskiri» vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Misso Vallavolikogu 4. aprilli 1995. a määrus nr 1 «Koerte ja kasside pidamise eeskiri». 3. Avaldada antud määrus elektroonilises Riigi Teatajas. 4. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Volikogu esimees Aigar PAAS Misso Vallavolikogu 29. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab koerte ja kasside pidamise korra Misso valla (edaspidi vald) haldusterritooriumil. 2. Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele füüsilistele ning juriidilistele isikutele, kes omavad koera või kassi. 3. Eeskirja rakendatakse kõigi valla haldusterritooriumil asuvate või viibivate koerte ja kasside suhtes. Eeskirja nõudeid tuleb täita ka kodustatud metslooma pidamisel. II. KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE ÜLDNÕUDED 4. Koerte ja kasside pidamisel tuleb lähtuda loomakaitseseadusest, loomatauditõrje seadusest, jahikorralduse seadusest, teistest kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast eeskirjast. Koerte ja kasside pidamisel peavad nende omanikud arvestama kaaskodanike turvalisuse ja heaoluga. 5. Koera või kassi omanik kannab täit vastutust oma looma tekitatud varalise või tervisekahjustuse korral, kui see tuleneb käesoleva eeskirja rikkumisest ega ole seotud olukorraga, kus koera kasutatakse kuritegeliku tegevuse takistamiseks. 6. Koera või kassi omanik kohustub oma hoolealuse vaktsineerima marutaudi vastu looma kolmandaks elukuuks ning edaspidi tegema iga-aastast vaktsineerimist ja täitma teisi veterinaarianõudeid. Koerte ja kasside pidamisel on keelatud nende vigastamine, piinamine ja abitusse seisundisse jätmine. 7. Koera või kassi omanik on kohustatud jälgima, et tema koer või kass ei reostaks avalikke kohti. Omanik kohustub oma hoolealuste tekitatud reostuse kohe koristama. 8. Üldkasutatavates hoonetes on koerte ja kasside viibimine keelatud. III. KOERAOMANIKU KOHUSTUSED 9. Koeraomanik peab oma hoolealuse varustama kaelarihmaga, mille külge on kinnitatud plaat koeraomaniku nime ja aadressiga või koera registreerimisnumber. 10. Omanik peab oma koera pidama kas ketis, koeraaias, kinnises ruumis või kinnisel territooriumil, kusjuures territoorium peab olema piiratud nii, et koer sealt omal tahtel välja ei pääseks ning oleks välistatud kaaselanikele ja teistele loomadele kallaletungimise võimalus. 11. Kui koera peetakse lahtiselt tarastatud territooriumil ja kui ketis või koeraaias peetav koer võib juhuslikult lahti saades inimest oma territooriumil rünnata, tuleb territooriumi sissepääsule paigutada silt tekstiga «Kuri koer» või «Ettevaatust, koer», samuti tuleb tagada operatiivtalituste ja postiljonide ohutu tööülesannete täitmine. 12. Avalikesse kohtadesse tohib koeri viia ainult rihma otsas ja vajadusel suukorviga, samuti on suukorv kohustuslik ühistranspordis või kui koeraomanik jätab koera rihmaga kinnitatult avalikku kohta ilma järelevalveta. Koera on lubatud rihmata, ketita vms välja lasta ainult eriotstarbeliseks kasutamiseks vastavate õigusaktidega sätestatud juhtudel, samuti dresseerimiseks õppeplatsil või selleks spetsiaalselt rajatud platsil, elamutest ja teedest eemal asuval maa-alal, kui sellega ei ohustata inimest või teist looma. 13. Kui koer on hammustanud inimest või teist looma, peab koeraomanik sellest kohe teatama veterinaartalitusse või arstile ja järgima ettekirjutusi koera seisundi jälgimisel. 14. Koera võib viia üldkasutatava asutuse ruumi (kauplus, lasteasutus, kool jms) või üldkasutatavale territooriumile (suplemiskoht, spordi- ja laste mänguväljak jms) ainult ruumi või territooriumi valdaja loal, välja arvatud pimeda juhtkoer ja teenistuskoer teenistusülesannete täitmisel. IV. JÄRELEVALVETA, HULKUVAD JA OMANIKUTA KOERAD JA KASSID NING NENDE SUHTES RAKENDATAVAD MEETMED 15. Järelevalveta koeraks/kassiks loetakse koera/kassi, kes on identifitseeritud, kuid kelle omanik oma tegevusetuse või tegevusega rikub käesolevat eeskirja, mille tagajärjel koer/kass pääses hulkuma või ründas inimest või teist looma. 16. Hulkuvaks koeraks/kassiks loetakse identifitseeritud, kuid ilma omaniku andmete või registreerimisnumbrita koera/kassi, kelle omanikku on võimalik kindlaks teha, samuti järelevalveta koera/kassi, kes hulgub ja kelle omanik ei ole teada. 17. Omanikuta koeraks/kassiks loetakse koera/kassi, kes ei ole identifitseeritud või kelle omanikku ei õnnestu kindlaks teha. 18. Omanikuta või hulkuvate koerte ja kasside püüdmist, pidamist ning hukkamist korraldab vallavalitsus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 19. Loomaomanik kannab lahti pääsenud koera või kassi kinnipüüdmise ja pidamisega seotud kulud. 20. Järelevalveta või hulkuv koer/kass, kes ründab inimesi või teisi loomi ja keda ei ole võimalik kinni püüda, hukatakse. Samuti hukatakse järelevalveta või hulkuvad koerad/kassid, kelle omanikud ei ole mõjuva põhjuseta oma koerale/kassile järele tulnud, mitte varem kui kahe nädala jooksul arvates koera/kassi loomade varjupaika paigutamisest. 21. Omanikuta koera/kassi, kes hulgub või ründab inimesi ja teisi loomi, võib hukata kohe pärast seda, kui on selgunud, et tal puudub identifitseerimistunnus või tema omanikku pole võimalik välja selgitada ja koera/kassi pole võimalik kinni püüda. 22. Järelevalveta, hulkuva või esialgselt omanikuta koera või kassi hukkamine ei vabasta koera- või kassiomanikku käesoleva eeskirja rikkumise puhul karistusest. 23. Inimesi ründava, omaniku kontrolli alt väljunud koera/kassi või marutaudi kahtlusega haige koera/kassi võib hukata kohapeal, samuti võib hukata koera/kassi kohapeal, kui järelevalveta, hulkuv või omanikuta koer/kass ründab loomapüüdjat. Hukkamiseks tuleb valida viis, mis valmistaks loomale võimalikult vähem kannatusi. 24. Eespool nimetatud juhtudel toimub koerte ning kasside püüdmine ja hukkamine loomakaitseseaduses ning Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr 130 kehtestatud «Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord» sätestatud alustel ja korras. 25. Hulkuvate koerte ja kasside toitmine on keelatud. 26. Isik, kes soovib oma koerast või kassist vabaneda, peab tagama looma varjupaika viimise või nõuetekohase hukkamise. V. VASTUTUS JA KONTROLL 27. Eeskirja rikkumise eest kannavad süüdlased vastutust karistusseadustiku sätete järgi. 28. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Misso Vallavalitsus ja Võru Politseiprefektuur.