Vabariigi Valitsus — Tule- ja plahvatusohtlike väetiste tootmise, töötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise korra kinnitamine — RT I, 88, 1437

Tule- ja plahvatusohtlike väetiste tootmise, töötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise korra kinnitamine Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1998. a määrus nr 225 Väetiseseaduse (RT I 1997, 93, 1563) paragrahvi 1 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Tule- ja plahvatusohtlike väetiste tootmise, töötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise kord" (juurde lisatud). Justiitsminister peaministri ülesannetes Paul VARUL Põllumajandusminister Andres VARIK Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1998. a määrusega nr 225 Tule- ja plahvatusohtlike väetiste tootmise, töötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev tule- ja plahvatusohtlike väetiste tootmise, töötlemise, importimise, turustamise ja kasutamise kord on kehtestatud vastavalt väetiseseaduse (RT I 1997, 93, 1563) paragrahvi 1 lõikele 3. 2. Käesolev kord kehtib tule- ja plahvatusohtlike väetiste (edaspidi ohtlik väetis) kohta, mis on keemiliselt valmistatud ammooniumnitraadi baasil, sisaldavad üle 28 protsendi kogumassist lämmastikku ning võivad sisaldada ka anorgaanilisi lisandeid või inertseid aineid (lubjakivi, kiseriit jt). II. OHTLIKE VÄETISTE TOOTMINE JA TÖÖTLEMINE 3. Tootmis- ja töötlemishoone ning hoidla peavad asuma väljaspool veekogu kaitsetsooni või rannavööndit, kohas kuhu ei valgu pinnaveed. 4. Ohtliku väetise hoidla (edaspidi hoidla) kaugus ravi- ja lasteasutustest, joogiveehaardest, hoonetest, kus töödeldakse ja säilitatakse toiduaineid, kütusetanklatest ja -hoidlatest, üldkasutatavatest ning tootmishoonetest, kus pidevalt viibivad inimesed, peab olema vähemalt 500 meetrit ning muudest hoonetest, kus inimesed pidevalt ei viibi, ja raudteesildadest vähemalt 200 meetrit ning raudteest ja automagistraalidest vähemalt 100 meetrit. 5. Ohtlikku väetist tuleb ladustada teist liiki väetistest eraldi, mittepõlevate tarinditega (tulepüsivusklass TP1) ühekorruselises pööninguta sademetekindlas ja lukustatavas hoidlas. Kuni 1200 tonni suuruse koguse ohtlikku väetist võib ladustada ka ühekorruselises mineraalväetiste üldlaos tingimusel, et ohtliku väetise hoiuruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni ja üldlao ülejäänud osa kuulub tulepüsivusklassi TP2. 6. Hoidlas ei tohi korraga hoida üle 2500 tonni ohtlikku väetist. 7. Kõik ohtliku väetise tootmisel, töötlemisel ja hoidmisel kasutatavad elektriseadmed peavad olema tolmu- ja plahvatuskindlad, sisevalgustitel aga peab olema plahvatus- ja korrosioonikindel väliskate ning metallist kaitsevõrk, juhtmetel happekindel isolatsioon. 8. Hoidlas peavad olema tuulutusavad ja sundventilatsioon, mis tagavad vähemalt viiekordse õhuvahetuse tunnis. 9. Hoidlal peab olema vähemalt kaks evakuatsioonipääsu, kusjuures evakuatsiooniteed ja -pääsud ning väetisevirnade vaheteed peavad olema takistustest vabad. 10. Ohtlikku väetist netomassiga kuni 100 kg võib hoida ka metallist konteineris, raudkapis või tulepüsivas lukustatavas ruumis. 11. Ei ole lubatud: 1) hoida ohtlikku väetist eluruumis; 2) kasutada hoidlas valvevalgustust; 3) elektriõhuliinide paiknemine hoidla kohal; 4) paigutada ohtlikke väetisi valgustite, kütteseadmete, elektrijuhtmete, -mootorite ja -kilpide vastu või neile lähemale kui 0,5 meetrit; 5) kõrvaliste isikute pääs hoidlasse. 12. Hoidlas peavad olema ettenähtud tulekustutus- ja esmaabivahendid. 13. Töötajad, kes peenestavad, segavad või muul viisil töötlevad ohtlikku väetist, peavad olema eelnevalt instrueeritud, varustatud eririietuse ja kaitsevahenditega ning oskama kasutada seadmeid ja kaitsevahendeid. 14. Tahtlikult ei tohi väetisesse lisada raskmetalle jt lisandeid, mis suurendavad väetise tule- ja plahvatusohtlikkust. 15. Sisepõlemismootoriga transpordi- või laadimismasinad peavad olema varustatud sädemepüüdjaga. 16. Transpordivahendi mootori heitgaasid ei tohi sattuda väetisele ja laadimise ajaks tuleb mootor seisata. 17. Ohtliku väetise teisaldamisel peavad lintkonveieri ja teiste seadmete laagrid olema piisavalt õlitatud, kusjuures õli ei tohi sattuda väetisele või põrandale. Lintkonveieri, elektrimootorite ja ajamite ühegi osa temperatuur ei tohi ületada 60 oC. Ülekuumenemise korral tuleb seade kohe seisata ning rike enne uut käivitamist kõrvaldada. 18. Seadmed ja töövahendid ei tohi olla valmistatud materjalist, mis löögi tagajärjel või hõõrdumisel võivad tekitada sädemeid. 19. Ohtliku väetise tootmisel ja töötlemisel ei ole lubatud: 1) kasutada lõhkeainet; 2) segada ohtlikku väetist teiste väetistega pikemaajaliseks (üle viie ööpäeva) säilitamiseks, kui nendes väetistes sisaldub vaba hapet, kloori või väävlit; 3) sõita mis tahes veokiga üle väetise. 20. Transpordivahendite ja teiste liikurite lubatav maksimaalne kiirus hoidla peakäigus on kuni 6 km tunnis ja külgkäikudes kuni 3 km tunnis. 21. Laadimise või teisaldamise lõpetamisel peab kõik seadmed vooluvõrgust välja lülitama, liikuvad mehhanismid aga laost eemaldama. III. IMPORTIMINE 22. Ohtliku väetise importimisest tuleb eelnevalt teavitada volitatud töötleja vastavat järelevalveametnikku, teatades vähemalt viis tööpäeva enne väetise saabumist piiripunkti, mille kaudu ohtlik väetis imporditakse. 23. Imporditavad ohtlikud väetised peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivatele kvaliteedinõuetele. 24. Importimise eest vastutav isik peab kinnitama ohtliku väetise vastavust kvaliteedinõuetele, esitades järelevalveametnikule vastavustunnistuse. 25. Ohtlike väetiste veol tuleb juhinduda Eesti Vabariigis kehtivatest ohtlike ainete transportimise eeskirjadest. IV. TURUSTAMINE 26. Turustamisotstarbel toodetud väetis peab olema registreeritud väetiste registri volitatud töötleja poolt. 27. Turustamiseks ettenähtud ohtlik väetis peab läbima kvaliteedinõuetele vastavuse kontrolli. Vastavuse kontrolli läbimise tõendiks on vastavustunnistus, mille väljastab volitatud tõendamisasutus. 28. Ohtliku väetise vastavustunnistus peab olema väetise ostjale kättesaadav. 29. Väetise kvaliteedinõuetele vastavuse kontrolli tootmis- ja töötlemisruumides, pakendamiskohtades, ladudes ja piiripunktides viivad läbi volitatud järelevalveametnikud ning piiripunktides, kus ei ole järelevalveametnikku, ka tollitöötajad, kes on saanud vastava väljaõppe. 30. Turustada võib üksnes pakendatud ohtlikku väetist. V. KASUTAMINE 31. Ohtliku väetise kasutamisel peab kasutaja teadma selle tule- ja plahvatusohtlikkust ning teisi omadusi, mis võivad halvendada inimeste tervist või saastata keskkonda. 32. Ohtlikku väetist kasutav isik peab oskama kasutada esmaseid tulekustutusvahendeid ning anda esmaabi kannatanule. 33. Ohtliku väetise kasutajad peavad kandma vastavat kogu keha katvat kaitseriietust, vajaduse korral ka gaasimaski või hingamisaparaati, mis kaitseb nitrogaaside eest. Kaitseriietus, kummikud ja kindad peavad olema ohtlikule väetisele vastupidavast materjalist, mis ei suurenda tule- ega plahvatusohtu. 34. Tuleb vältida ohtliku väetise sattumist suhu, silma, hingamisteedesse ja nahale. 35. Ohtlike väetiste tootmis-, töötlemis- ja hoiuruumis on keelatud suitsetada ning kasutada lahtist tuld (v.a tuletöö korral). Tuletöö tegemisel tuleb tagada tuleohutus. Põllumajandusminister Andres VARIK