Teede- ja Sideminister — Raudteetranspordi tuleohutusnõuded — RTL, 249, 1033

Raudteetranspordi tuleohutusnõuded Teede- ja sideministri 30. juuli 1998. a määrus nr 45 Päästeseaduse (RT I 1994, 28, 424; 1998, 39, 598) paragrahvi 21 lõike 2 ja Vabariigi Valitsuse 21. aprilli 1998. a korralduse nr 351-k "Tuletõrje- ja päästeseaduse muutmise ja täiendamise seaduse rakendamine" (RT I 1998, 38, 583) alusel määran: 1. Kinnitada "Raudteetranspordi tuleohutusnõuded" (lisatud). 2. Kehtestada käesoleva määruse punktiga 1 kinnitatud "Raudteetranspordi tuleohutusnõuded" alates 1. septembrist 1998. a. Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 30. juuli 1998. a määrusega nr 45 Raudteetranspordi tuleohutusnõuded I. Üldsätted 1. Käesoleva määrusega kehtestatakse raudteetranspordi tuleohutusnõuded raudteede maa (Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1996. a määruse nr 120 (RT I 1996, 32, 636) mõistes) ja raudteede maa juurde kuuluvate ehitiste (rajatiste) ning raudteeveeremi ja raudteetranspordi muu vara kasutamisel. Käesoleva määrusega kehtestatud tuleohutusnõuded laienevad kõikide raudteetranspordi ja raudteehoiu alal Eesti Vabariigis tegutsevate isikute ja ettevõtjate tegevusele. 2. Tuleohutuse tagamiseks tuleb lisaks käesolevatele nõuetele järgida teisi päästeseadusest tulenevaid tuleohutusnõudeid sätestavaid õigusakte, tuleohutusjärelevalve ettekirjutusi ning raudtee kauba- ja reisiveoeeskirjadega kehtestatud tuleohutusnõudeid. 3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest raudteede maal ja selle juurde kuuluvate ehitiste (rajatiste), raudteeveeremi ja muu vara kasutamisel lasub asja omanikul või valdajal, kes vastavalt seadusele on kohustatud soetama ja korras hoidma ohutusnõuetes ette nähtud tuletõrje- ja päästevahendeid, samuti kehtestama ettenähtud korras talle kuuluva objekti tuleohutusjuhendi, korraldama selle tundmaõppimist, töötajate tuleohutusalast koolitust ja juhendamist. 4. Territooriumi, ehitiste (rajatiste), hoonete, ruumide ja neis paikneva seadmestiku ning muu vara hoiu korraldamisel ja seal töötamisel tuleb tuleohutuse tagamisel täita siseministri kinnitatud tuleohutuse üldnõudeid. 5. Riiklikku tuleohutusjärelevalvet avalikul raudteel teostavad täiendavalt päästeseaduses sätestatud isikutele samuti raudtee tehnilise järelevalve ametnikud. II. Tuleohutusnõuded Raudteede maa 6. Raudteede maa ja territoorium peab raudtee kaitsevööndi ulatuses olema puhastatud kasutatud puitliipritest ning puidu-, raie-, kauba-, olme-, tootmis- ja muu põlevmaterjalide jäätmetest. 7. Mõlemal pool läbi metsa, viljapõllu ja turbaraba kulgevat raudteed peab olema vähemalt 1,4 m laiune ülesküntud maariba. 8. Elumajad, raudteetranspordiga seostamatud tootmishooned ja muud raudtee kaitsevööndis asuvad rajatised peavad olema eraldatud metsast, viljapõllust ja turbarabast ehitusprojektis ettenähtud tuletõkkeribaga. 9. Uusi puitliipreid võib raudteede maal või raudtee kaitsevööndis hoida ainult virnas (kuni 100 tk), mitme virna korral peavad need olema üksteisest vähemalt 5 m kaugusel. Virnad tehakse rööbiti ehk piki raudteed, ehitistest või rajatistest vähemalt 30 m kaugusele, korrapärase rongiliiklusega teedest vähemalt 10 m kaugusele ja elektriliinile kehtestatud telgjoonest kaugusele vähemalt poolteist posti või masti kõrgust. 10. Raudtee kaitsevööndisse ja raudteede maale võib paigutada palke, küttepuid, sae- ja muud metsamaterjali ainult raudteeomaniku või -valdaja loal. Eespool loetletud materjali omanik või valdaja on kohustatud järgima raudteeomaniku või -valdaja kehtestatud nõudeid. Raudtee kaubahoovid, laod, laoruumid ning terminaalid 11. Kaubahoovide, ladude, laoruumide ja muude raudtee kaubaveoga seotud ehitiste (rajatiste) ning nende juurde kuuluvate tarindite tuleohutus peab vastama seadusega sätestatud korras heakskiidetud ehitusprojektile. 12. Kaubahoovis, laos või laoruumis paiknevad kaubad tuleb jaotada gruppidesse nende füüsiliste omaduste alusel, pidades silmas erinevate kaupade üheskoos hoidmise sobivust. 13. Konteinereid hoitakse selleks ette nähtud ja nõuetekohaselt ehitatud platsil, hoonetest või ehitistest vähemalt 15 m kaugusel, eraldatuna platsi pikisuunas iga 50 m järel vähemalt 5 m laiuse vahekäiguga. 14. Ohtlike veoste kategooriasse kuuluvaid veoseid tuleb hoida nõuetekohaselt ehitatud vastava tulepüsivusklassiga laos, mis ei tohi asuda tootmis- või ametihoonele ja korrapärase rongiliiklusega raudteele lähemal kui 35 m ning inimeste kogunemiskohale lähemal kui 50 m. 15. Kaltsiumkarbiidi tuleb hoida hermeetiliselt suletud vaadis kuivas, hästi tuulutatavas, pööninguta ühekorruselises laohoones. Sellise lao põrand tuleb ehitada 0,2 m kõrgemaks kui on muu põrand. 16. Lõhkeaine hoiu- või laoruum tuleb ehitada mittepõlevast materjalist, see peab olema mitteköetav, kuiv, pööninguta ja kerge, paiskpinnaga katusega. 17. Mürk- ja sööbeaineid tuleb hoida selleks ehitatud, nõuetekohases ja muust kaubast eraldatud laoruumis. 18. Happeid tuleb hoida selleks ehitatud ja muust kaubast eraldatud laoruumis ja selle põrand peab olema tehtud happekindlast materjalist. 19. Kaubahoovis, laos või laoruumis ei ole lubatud: 1) suitsetada ja kasutada lahtist tuld; 2) kasutada lahtiseid elektriküttekehi; 3) kasutada süttinud karbiidi kustutamiseks vett; 4) ummistada evakuatsiooniteid ja -pääse ning juurdepääse tulekustutusvahenditele ja hoonetele kõrvaliste esemete ning materjalidega. Kaubavedu 20. Kaubaveokorraldus raudteel peab vastama kaubaveoeeskirjaga kehtestatud tingimustele ja nõuetele. Raudtee kaubaveonduse alal tegutsev ettevõtja peab tundma kaubaveoeeskirjaga kehtestatud ohutusnõudeid (eriti kergsüttiva ja plahvatusohtliku kauba veotingimusi) ja oskama oma tegevuses või töös neid rakendada. 21. Ohtliku ja kergsüttiva või -põleva kauba veol tuleb täita järgmisi tuleohutusnõudeid: 1) kauba pakend peab vastama tehnilistele tingimustele ja seda kontrollitakse kaubasaatjalt kauba veoks vastuvõtmisel; 2) kaubal peab olema ohtlikkuse markeering; 3) veodokumendid peavad olema nõuetekohaselt vormistatud (pandud plahvatus- ja tuleohtlikkuse templid, ära märgitud kattevagunite arv, sätestatud ohutusnõuded mäest allalaskmisel ja tõukemanöövritel ning ära nimetatud muud liiklusohutuse tingimused); 4) ohtliku ja kergsüttiva veose laadimisel tuleb etteantav vagun või konteiner hoolikalt veoks ette valmistada, sh tihendada vagunikere pilusid; 5) jälgida kattevagunite olemasolu vagunite ja konteinerite rongipanekul; 6) pärast ohtliku veose vedamist tuleb vagun ja konteiner hoolikalt puhastada ja pesta. 22. Laadimiseks ette valmistatud vagun või konteiner tuleb eelmise veose põlevjääkidest hoolikalt puhastada. 23. Lubatud ei ole ohtliku kauba laadimine vagunisse või konteinerisse vigastatud pakendis, avatud kaane või korgiga taaras. 24. Vaguniluugid tuleb laadimise ajaks sulgeda. 25. Lubatud ei ole vedada lahtisel veeremil kaupa, mille pakkimiseks on kasutatud paberit, pärgamenti, tõrvapappi ja muud kergsüttivat või -põlevat materjali. Lahtisel veeremil veetava kauba peab (juhul, kui veoeeskiri seda ette näeb) pakkima mitmekordsest vineerist või tihedalt sobitatud laudadest kasti. 26. Kaubasaaturiga või muu valve saatel veetav kaup tuleb ahiküttega vagunis paigutada nii, et tuleohutuskuja (ahjust kuni põlevmaterjalist pakendis oleva kaubani) oleks vähemalt ühe meetri ja ahju koldeuksest 1,25 m laiune. Veos peab olema kohtkindlalt kinnitatud. Kaubavagunisse tohib paigaldada ainult standardset, tahkekütusega köetavat malmahju. 27. Ahjualune vagunipõrand peab olema isoleeritud 10 mm paksu plekkkattega asbestlehega. Ahju suitsutoru (korsten) tuleb viia mittepõlevast materjalist vähemalt 300 mm laiusega katiku abil vagunikatusest läbi 300 kuni 400 mm kõrgusele ja varustada sädemekustutusvarjuga. 28. Loomade veol on keelatud vagunis suitsetada, kasutada lahtist tuld, riputada laternat loomade ja heina vahetusse lähedusse ja ladustada heina vaguni ukseavasse. Veose saatja peab loomatalitaja (saaturi) varustama vähemalt 100 l tulekustutusveega (vaatides) ja iga vaguni ühe veeämbriga. 29. Loomavaguni valgustamiseks võib kasutada akulaternat või nõuetekohast korras käsilaternat (küünla kasutamisel). 30. Naftasaaduste ja muu põlevvedeliku veol peab olema tagatud: 1) paakvaguni või konteineri hermeetilisus; 2) tihedalt suletava kaane ja kaanetihendi olemasolu tühjendusseadmel; 3) kauba ohtlikkuse markeering paakvagunil või konteineril. Lekketunnustega paakvaguni ja konteineri rongipanek on keelatud. 31. Paakvaguni ülevaatamisel võib kasutada ainult akulaternat. 32. Keelatud on viskoosse põlevvedelikuga täidetud paakvaguni tühjendamisel veose või vaguni tühjendusseadme soojendamine lahtise tulega. 33. Vedaja peab ettenähtud korras tagama pikemat aega jaamateel seisva kergsüttiva vedelveosega ja lõhkematerjaliga rongi valvamise. Veduri- ja vagunidepood ning ekipeerimispunktid 34. Remontiantavad kaubavagunid ja konteinerid tuleb eelnevalt puhastada põlevmaterjalist kaubajäägist. Naftasaaduste paakvagunid ja muude põlevvedelike veoks kasutatud vagunid tuleb enne paagi remonti pesta sooja vee ja seebikivilahusega (või muu naftasaaduste jääke eemaldava pesemisvahendiga), aurutada ning õhutada. 35. Reisivagunite küttetorustiku, kalorifeeride ning teiste lae ja katuse vahel või muus raskesti ligipääsetavas kohas asuvate teiste seadmete elekter- või gaaskeevitusremonti võib teha väljaspool vagunit pärast nende mahavõtmist ja demonteerimist. 36. Laaditud vagunite ja konteinerite remontimine elekter- või gaaskeevitusega on keelatud. 37. Immutus- ja kuivatusruumid, kus kasutatakse põlevvedelikke leekpunktiga kuni 61 oC, tuleb muudest tootmisruumidest eraldada mittepõlevate tarinditega. 38. Kütuseaparatuuri remondiruumi tuleb ehitada nõuetekohane sundventilatsioon. 39. Põlevvedeliku tankimis-, peale- ja mahalaadimisteed ning estakaadid, mahutid ja torustik peavad olema töökindlalt maandatud. 40. Kütusemahuti puhastamisel ja muudel hooldustöödel tuleb töötajatel kasutada tööriistu, mis ei tekita sädemeid, ja kanda ilma terasest tallanaelte ja raudadeta jalanõusid. 41. Paakvaguni ja põlevvedeliku mahuti ülevaatusel tohib valgustamiseks kasutada ainult plahvatuskindlat akulaternat. Akulaterna peab sisse- või välja lülitama ülevaatuskohast vähemalt 10 m kaugusel. 42. Põlevvedeliku ülessoojenduse piirtemperatuur peab olema vähemalt 10 oC võrra madalam soojendatava vedeliku leekpunktist. 43. Vedelkütuse või muu põlevvedeliku laos ja ekipeerimispunktis ei ole lubatud: 1) suitsetada, lõket teha ja kasutada lahtist tuld; 2) täita töötava mootoriga veduri või mootorvaguni kütusepaaki; 3) paigutada mahuti või torustiku remondil elekter- või gaaskeevitusagregaati töökohale lähemale kui 20 m, põlevvedeliku mahutile selle täitmise (tühjendamise) ajal lähemale kui 40 m ja estakaadile naftasaaduste peale- või mahalaadimise ajal lähemale kui 100 m; 4) valada põlevvedelikke äikese ajal; 5) taguda paakvaguni või mahuti kaane avamisel ja sulgemisel selle vastu metallesemega või sulgeda tihendita kaant; 6) soojendada paakvagunis olevat põlevvedelikku lahtise tulega või sulatada lahti kinnikülmunud tühjendusklappe. III. Raudteeveerem Vedurid ja mootorrongid 44. Veduri ja mootorrongi juhi-, masina- ja akuruum, neis olevad seadmed ning elektriseadmete kapid (jaoturid), ventilatsiooni- ja juhistikusüsteemid peavad olema puhtad ja kuivad. 45. Veeremil olevaid määrdeaineid tuleb hoida tihedalt suletud kaanega metallnõudes ja pühkelapid kindlaksmääratud kohas kaanega metallkastis. 46. Heitgaasikollektor, summuti ja sädemekustuti puhastatakse tahmast, drenaaþitorud vaadatakse üle ja puhastatakse tehnohoolde eeskirjades ettenähtud ajal. 47. Kõik veduri ja mootorrongi vooluahelate kaitseseadmed tuleb hoida alalises töökorras. Jõu- ja juhtahelate jaoturite sisendid ja jaotlatarindid tuleb varustada tihendite ja hülssidega kehtestatud tehnonõuete ja remondieeskirjade kohaselt. 48. Veduri ja diiselrongi elektrijuhtmestik, elektriseadmete osad ja sõlmed peavad olema kaitstud vedelkütuse ja õli võimaliku pealepritsimise eest. 49. Veduril ja mootorrongis kasutatavatel elektriahjudel, laepealsetel kalorifeeridel ja jaoturitel peab olema ettenähtud kaitseaste ja korras kestad, mis on projektikohaselt kinnitatud ja samuti kaitstud ülekuumenemise eest. 50. Paagist, torustikust ja jõuseadmetest ei tohi lekkida vedelkütust või õli. 51. Veduril ja mootorrongis ei ole lubatud: 1) lahtise tule kasutamine; 2) suitsetamine masinaruumis, akupatareide läheduses ja kütusepaagi täitmise ajal; 3) riiete ja muu kuivatamine jõuseadmetel või heitgaaside toru peal; 4) seadmete pesemine bensiini, petrooleumi või muu põlevvedelikuga; 5) põlevvedelike jm tuleohtlike ainete vedamine; 6) läbikäikude ja väljapääsude ummistamine esemete või muuga. 52. Lubatud ei ole kasutada puudulikult komplekteeritud või rikkis tulekustutusvahendite ja tulekahjusignalisatsiooniga vedurit ja mootorrongi. Reisivagunid 53. Vaguni remondis ei ole lubatud asendada materjale, seadmeid, sõlmi ja konstruktsioone teistega, mille tuleohtlikkus on ehitusprojektis ettenähtust suurem. 54. Tahket kütust tuleb hoida selleks ette nähtud vaguniniððides või kastides. 55. Vagunis ei ole lubatud: 1) sisse lülitada elekterkütte- ja muid elektriseadmeid, mis pole vaguni projektis ette nähtud; 2) sisse lülitada rikkis elektriseadet; 3) asendada elektripirni vaguni projektile mittevastava, suurema võimsusega pirniga; 4) paigaldada kaitsmeid, mis ei vasta antud ahelale kehtestatud nimivoolule; 5) hoida kõrvalisi esemeid elektriseadmete kapis ja jaoturil ning põlevmaterjale kütteseadmete ja valgustite lähedal; 6) kasutada katlas tule süütamiseks kergsüttivat vedelikku; 7) visata välja tuhka, ðlakki, süsi, tuletikke, suitsuotsi jm põlevaineid selleks mitte ettenähtud kohas; 8) kasutada elektripliiti, -triikrauda, -veekeetjat jms, mida pole ette nähtud vaguni projektis, samuti piirituslampi, priimust jt lahtise tulega töötavaid olmevahendeid; 9) kasutada lahtist tuld (sh küünalt, petrooleumi- või karbiidlampi, laternat) valgustamiseks, külmunud torustiku ülessulatamiseks või muuks otstarbeks; 10) hoida ning vedada lõhke- ja mürkaineid ning kergsüttivaid vedelikke; 11) ummistada läbikäike ja vaguniesikuid ning lukustada vagunitevahelisi uksi. 56. Reisirongi ei lubata tööle isikuid, kes on tuleohutuses juhendamata ja kes pole sooritanud elektriseadmete teenindamise eksamit. 57. Iga reisirongi teenindav töötaja peab tundma ja täitma reisivaguni tuleohutusnõudeid, neist tulenevalt oskama rakendada ohutusabinõusid ja tegutsema kriitilises või avariiolukorras täpselt. IV. Esmased tulekustutusvahendid 58. Esmaste tulekustutusvahendite ja tuleohutusmärkide liigi, koguse, arvu ja paigaldamise määramisel ning nende hooldamisel tuleb juhinduda siseministri kinnitatud tuleohutusnõuetest. 59. Raudteeveeremi ja raudteetranspordiga seotud objektide varustamisel tulekustutusvahenditega tuleb lisaks punktis 58 esitatud nõuetele juhinduda raudteetranspordi esmaste tulekustutusvahenditega varustamisel järgmistest normidest: 1) kinnise kerega veduriüksus - 3 tulekustutit; 2) kapottkerega vedur ja väikevedur - 3 tulekustutit; 3) kinnine dresiin - 3 tulekustutit; 4) diiselrongi mootorvagun - 4 tulekustutit; 5) elektrirongi üksus (juht- ja mootorvagun) - 2 tulekustutit; 6) külmutusrongi üksus - 4 tulekustutit; 7) lumesahk - 2 tulekustutit; 8) teemasin - 2 tulekustutit; 9) raudteekraana - 2 tulekustutit; 10) reisi-, pagasi- ja postivagun - 2 tulekustutit; 11) restoranvagun - 3 tulekustutit; 12) päästerong - 16 tulekustutit; 13) veduri-, diisel- ja elektrirongi- ning vaguniremondi tsehh - 1 tulekustuti iga 100 m2 kohta, igal korrusel vähemalt 2 kustutit; 14) elektrivarustuse ja akuruum, katlamaja, kompressori- või muu jaam - 2 tulekustutit iga 100 m2 kohta või 2 tulekustutit igal korrusel või 1 tulekustuti igas ruumis; 15) objektid, kus on kergsüttivad ja põlevvedelikud - 2 tulekustutit iga 100 m2 kohta; 16) lahtine raudtee-estakaad paakvagunite tühjendamiseks - 1 tulekustuti iga 10 m kohta; 17) tsentralisatsioonipost - 1 tulekustuti iga 100 m2 kohta; 18) jaama ametiruumid - 2 tulekustutit koridori iga 20 m kohta; 19) veoalajaam - 2 tulekustutit iga 100 m2 kohta. V. Raudteetranspordiobjektide varustamine tulekustutusvahenditega 60. Tuleohtlikud objektid (kergsüttivate ja põlevvedelike ning põlevtahkeainete laod, raudtee-estakaadid, kaubahoovid, segakaubaaidad, veeremi remondi- ja hooldetsehhid, garaaþid jt) varustatakse peale tulekustutite muude esmaste tulekustutusvahenditega, liivakasti, veevaadi, vildist või asbestist tuletõkkevaibaga (vähemalt 1,5 x 2 m suurune) ning inventariga (ämber, labidas jms). 61. Ehitusprojektis ette nähtud kohas peab olema alaliselt töökorras tuletõrje veevõtukoht ja tuletõrje veevarustussüsteemi käivitusseadmed. Minister Raivo VARE