Põllumajandusminister — Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord — RTL, 25, 363

Määrus kehtestatakse «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» (RT I 2000, 82, 526; 2001, 42, 235; 88, 531; 2002, 16, 93; 56, 352; 96, 566) § 683 lõike 2 ja § 98 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2002. a määruse nr 77 «Volituste andmine «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tuleneva õigusakti kehtestamiseks» (RT I 2002, 19, 109) ja Vabariigi Valitsuse 13. veebruari 2002. a määruse nr 78 «Volituste andmine «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadusest» tulenevate õigusaktide kehtestamiseks» (RT I 2002, 19, 110) alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrus kehtestab põllumajandusliku keskkonnatoetuse (edaspidi toetus) saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra. § 2. Toetatavad tegevused (1) Toetust võib taotleda järgmisteks tegevusteks: 1) hea taimekasvatustava võtete kasutamine; 2) keskkonnasõbralik majandamine; 3) mahepõllumajanduslik tootmine; 4) ohustatud tõugu looma kasvatamine; 5) ohustatud sorti taime kasvatamine; 6) kiviaia taastamine ja hooldamine; 7) mitmeliigilise põõsasriba rajamine; 8) tiigi või märgala rajamine ja hooldamine; 9) poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine; 10) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamine; 11) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa, sealhulgas «Maareformi seaduse» (RT 1991, 34, 426; RT I 2001, 52, 304; 93, 565; 2002, 11, 59; 47, 297 ja 298; 99, 579; 100, 586) § 31 lõikes 2 nimetatud maa hooldamine. (2) Lõikes 1 nimetatud tegevuseks on õigus toetust taotleda juhul, kui selle tegevuse toetamine on «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 4 lõike 2 alusel eelarveaastal ette nähtud. § 3. Nõuded toetuse saamiseks (1) Toetust § 2 lõikes 1 nimetatud tegevusteks on õigus taotleda põllumajandustootjal (edaspidi taotleja): 1) kes kasutab õiguslikul alusel vähemalt kahte hektarit, mahepõllumajandusliku tootmise puhul vähemalt 0,3 hektarit, põllumajandusmaad «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades; 2) kes vastab taotletava tegevuse kohta määruses kehtestatud nõuetele. (2) Toetust antakse: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 2 ja 11 nimetatud tegevuste eest juhul, kui taotleja kasutab maal, kus kasvatab põllumajanduskultuure, mida hoiab mustkesas, mida kasutab loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks (edaspidi põllumajanduslikus kasutuses olev maa) ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval võsastumata haritaval maal samaaegselt § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud hea taimekasvatustava võtteid; 2) paragrahvi 2 lõike 1 punktides 6–10 nimetatud tegevuste eest juhul, kui taotleja kasutab ettevõtte põllumajanduslikus kasutuses oleval maal ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval võsastumata haritaval maal samaaegselt § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud hea taimekasvatustava võtteid ja tegeleb § 2 lõike 1 punktis 2 nimetatud keskkonnasõbraliku majandamisega. § 4. Nõuded hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse saamiseks (1) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma selles paragrahvis sätestatud nõudeid kogu ettevõtte põllumajanduslikus kasutuses oleval maal ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval võsastumata haritaval maal; 2) pidama põllumajandusministri 23. aprilli 2001. a määruse nr 27 «Põlluraamatu vorm ja põlluraamatu pidamise kord» (RTL 2001, 57, 787) kohaselt põlluraamatut; 3) koostama lisas 3 toodud vormi kohase külvikorraplaani ning arvestama seda lisas 4 toodud vormi kohase külvikorra sisseviimise plaani koostamisel. Külvikorra sisseviimise plaan peab olema koostatud vähemalt taotlemise esitamise aastale järgnevaks viieks aastaks; 4) koostama taotluse esitamise ajaks lisas 5 toodud vormi kohase väetusplaani ja väetama haritavat maad arvestades, et mineraalväetiste ja sõnnikuga kokku on haritava maa hektari kohta aasta keskmisena lubatud anda kuni 170 kg lämmastikku ning mineraalväetistega on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 100 kg lämmastikku; 5) niitma õiguslikul alusel tema kasutuses olevat põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat maad ajavahemikus 1. juulist 31. juulini soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil. Sellel maal on keelatud väetamine, mullaharimine, taimkatte põletamine, taimekaitsevahendite kasutamine ja enne 1. juulit niitmine. (2) Lõike 1 punktis 3 nimetatud külvikorra sisseviimise plaani koostamisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) samal põllul ei kasvatata teravilja enam kui kolmel järjestikusel aastal ja sama liiki teravilja-, kaunvilja-, rühvel-, kiu- ja õlikultuure enam kui kahel järjestikusel aastal; 2) külvikorras olevast või selleks kavandatud maast (edaspidi külvikorras olev maa) kasvatatakse igal aastal vähemalt 15 protsendil liblikõielisi taimi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. Nimetatud taimi võib kasvatada ka allakülvina; 3) mustkesa, mida kasutatakse punktis 1 nimetatud kultuuride vaheldusena, ei loeta põllumajanduskultuuriks. (3) Külvikorda ei pea rakendama: 1) viie ja enam aasta vanusel või viie ja enama aasta vanuseks planeeritud rohumaal (edaspidi püsirohumaa); 2) looduslikul rohumaal; 3) puuvilja- ja marjakultuuride ning ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutataval maal; 4) heinaseemne tootmiseks kasutataval maal; 5) põldudel, mis on väiksemad kui 0,05 hektarit; 6) põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval võsastumata haritaval maal; 7) põldudel, mille mulla happesus (pHCaCl) on põllu asukohajärgse piirkondliku maaparandusbüroo (edaspidi piirkondlik maaparandusbüroo) väljastatud tõendi kohaselt kuni 5,5 ja kui sellele põllule ei ole antud meliorandiga väetamiseks eelnenud nelja aasta jooksul põllumajandusmaa lupjamise toetust. Tõendi saamiseks esitab põllumajandustootja põllu asukohajärgsele piirkondlikule maaparandusbüroole avalduse, näidates sellele lisatud maaüksuste plaanil või muul viisil põllu asukoha. (4) Looduslikel rohumaadel on keelatud väetamine, mullaharimine, külvamine, taimkatte põletamine, taimekaitsevahendite kasutamine ning kuivendussüsteemide rajamine. (5) Lõike 1 punktis 4 nimetatud haritava maa hulka ei loeta põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat maad ja looduslikku rohumaad ning väetusplaanis ei pea ettevõttes sõnniku ja virtsaga toodetava lämmastiku kogust märkima taotleja, kelle ettevõttes peetavate loomade arv on taotlemise ajal alla 1 loomühiku. (6) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest võib toetust taotleda põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta ning lõike 1 punktis 5 nimetatud maa kohta. (7) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest ei saa toetust taotleda maa kohta, millele samaaegselt taotletakse toetust mahepõllumajandusliku tootmise eest, samuti maa kohta, millele taotletakse toetust põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise ja põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest. (8) Lõikes 5 nimetatud loomühikule vastab üks 500 kg kaaluv veis või hobune, kaks noorlooma või lihaveist, viis vasikat, kaks kulti või kaks põrsastega emist, kuus nuumsiga, kümme lammast, sada munakana või nelisada broilerit. § 5. Nõuded keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse saamiseks (1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma selles paragrahvis sätestatud nõudeid ettevõtte kogu põllumajanduslikus kasutuses oleval maal ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleval võsastumata haritaval maal; 2) täitma §-s 4 sätestatud nõudeid; 3) korraldama 1. novembriks iga külvikorras oleva põllu kohta mullaproovide saatmise pädevale laboratooriumile mulla happesuse, orgaanilise aine või huumusesisalduse ning fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks. Kui mullaanalüüsid on toetuse taotlemisele eelnenud kolme aasta jooksul tehtud, ei pea neid uuesti tegema; 4) rajama või jätma 30 hektarist suurema pindalaga külvikorras olevate põldude liigendamiseks vähemalt kolme meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad, niites neid ribasid ajavahemikus 1. juulist 31. juulini. Neid ribasid ei tohi niita enne 1. juulit; 5) jätma tee, metsa või muu mitteharitava maaga külgnevatesse põlluservadesse vähemalt poolteise meetri laiused mitmeaastase taimestikuga ribad, v.a alla ühehektarilised või kraaviga külgnevad põllud, mille servadesse jäetakse vähemalt meetrilaiused mitmeaastase taimestikuga ribad, kusjuures kõiki nimetatud ribasid võib niita pärast 1. juulit ning õuealaga piirnevaid ribasid pärast 20. juunit; 6) mitte kasutama taimekasvuregulaatoreid; 7) kasvatama mitmeaastaseid põllumajanduskultuure maal, mida kavatseb taotluse esitamisest arvates enam kui üheks vegetatsiooniperioodiks põllumajanduslikust kasutusest välja jätta; 8) pidama haritava maa ühe hektari kohta aasta keskmisena kuni 1,2 loomühikule vastaval hulgal loomi. Loodusliku rohumaa ühe hektari kohta võib loomade hulka suurendada kuni 0,2 loomühiku võrra. Sõnniku müügilepingu olemasolu korral võib taotleja pidada kuni 1,5 loomühikule vastaval hulgal loomi haritava maa hektari kohta, tingimusel et sellega ei kaasne ülekarjatamine ega reostusoht; 9) väetama haritavat maad, andes hektari kohta vajadusel mineraalväetistega lämmastikku koguses, mis ei ületa Vabariigi Valitsuse 28. augusti 2001. a määruses nr 288 «Veekaitsenõuded väetise- ja sõnnikuhoidlatele ning siloladustamiskohtadele ja mineraalväetiste, sõnniku ning silomahla kasutamise ja hoidmise nõuded» (RT I 2001, 72, 443; 2002, 15, 89) sätestatud kogust; 10) läbima toetuse taotlemise aasta 20. septembriks Põllumajandusministeeriumi poolt korraldatud vähemalt 6-tunnise põllumajandusliku keskkonnatoetuse alase koolituse. (2) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab § 4 lõike 1 punktis 3 nimetatud külvikorraplaani koostamisel arvestama, et: 1) külvikord peab olema vähemalt 4-väljaline ja sisaldama vähemalt kolme erinevat liiki põllumajanduskultuure, kusjuures mustkesa ei loeta põllumajanduskultuuride hulka; 2) külvikorras oleval maal kasvatatakse vähemalt ühel aastal iga 6 aasta kohta liblikõielisi taimi või liblikõieliste-kõrreliste heintaimede segu. (3) Lõike 1 punktis 4 nimetatud riba ei pea rajama, kui põld on hästi liigendatud või kui seal leidub piisavalt põldude liigendamiseks sobivaid maastikuelemente, nagu kivi- ja kännuhunnikud, metsatukad ja märgalad. (4) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab säilitama väärtuslikud maastikuelemendid, nagu hekid, põõsasribad, kiviaiad ja muud traditsioonilised põllupiirded, tiigid ja märgalad, allikad ja karstilehtrid, kivikülvid ja üksikud rändrahnud, kivihunnikud, alleed, metsatukad ja puudegrupid, maastikulise või bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt olulise väärtusega puud ning ajaloolise või arheoloogilise väärtusega objektid. Nende objektide säilitamiseks ei tohi neile lähemal kui poolteist meetrit kasutada taimekaitsevahendeid ega väetisi, rajada kuivendussüsteeme, harida maad ega teha muid sarnaseid töid, v.a niita pärast 1. juulit. (5) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab ettevõtte välisilme parandamiseks tagama ettevõtte põllumajandusliku tootmisega seotud heakorra. (6) Keskkonnasõbraliku majandamise eest võib toetust taotleda põllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta. § 6. Nõuded mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse saamiseks (1) Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja ettevõte peab olema tunnustatud või tunnustatuks loetud «Mahepõllumajanduse seaduses» (RT I 2001, 42, 235; 2002, 18, 97; 61, 375; 63, 387) sätestatud alusel. (2) Lõikes 1 nimetatud ettevõte loetakse tunnustatuks ka siis, kui taotleja on esitanud «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse ettevõtte tunnustamiseks ja eeldatavalt ettevõte tunnustatakse toetuse taotluse esitamise aastal. (3) Toetust on õigus taotleda taotluse esitamise aastal mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva: 1) maa kohta, kus kasvatatakse põllumajanduskultuure, heintaimi, ravim- ja maitsetaimi või mida hoitakse mustkesas; 2) püsirohumaa, loodusliku rohumaa ja pool-looduslike koosluste kohta, mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ning kus loomühikutes ettevõttes peetavate loomade arv kasutuses oleva püsi- või loodusliku rohumaa või poolloodusliku koosluse hektari kohta on taotlemise ajal vähemalt 0,2 ja kus mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arv taotlemise ajal moodustab loomühikutes ettevõttes peetavate loomade arvust vähemalt 50 protsenti. (4) Toetust ei saa taotleda maa kohta, mida niidetakse üksnes hooldamise eesmärgil või mida ei kasutata, samuti mitteharitavate alade kohta, kust korjatakse looduslikult kasvavaid taimi ja seeni. § 7. Nõuded ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse saamiseks (1) Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama toetuse taotlemise aastal Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr 42 «Ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetelu» (RT I 2001, 14, 64) nimetatud eesti tõugu hobust või eesti maakarja tõugu lehma. (2) Eesti tõugu hobuse kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama taotlemise ajal vähemalt kuue kuu vanust, puhtatõulist tõuraamatusse kantud ja nõuetekohaselt identifitseeritud eesti tõugu hobust või tema puhtatõulist järglast ning hoidma teda karjas kuni 20. septembrini. Nõutava pidamisperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastava loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. (3) Eesti maakarja tõugu lehma kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama eesti maakarja tõugu lehma, kes on 10. märtsiks põllumajandusloomade registrisse ja tõuraamatusse kantud ning hoidma teda karjas kuni 20. septembrini. Nõutava pidamisperioodi jooksul võib taotleja asendada looma teise toetuse saamiseks esitatud nõuetele vastava loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. (4) Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja ei või taotleda sama tegevuse eest tulutoetust. § 8. Nõuded ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse saamiseks (1) Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja peab kasvatama taotluse esitamise aastal Vabariigi Valitsuse 30. jaanuari 2001. a määruses nr 42 «Ohustatud taimesortide ja loomatõugude loetelu» nimetatud talirukkisordi «Sangaste» või kartulisordi «Jõgeva kollane» sertifitseeritud seemnest põllukultuure. Ostuseemet kasutanud taotleja peab säilitama seemne müügipakendi etiketid ja esitama need nõudmisel §-s 27 nimetatud kontrollijatele. Juhul kui taotleja kasutab omakasvatatud sertifitseeritud seemet, peab ta nõudmisel esitama seemne sertifitseerimise tunnistuse. (2) Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja ei või taotleda sama tegevuse eest tulutoetust. § 9. Nõuded kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Kiviaia taastamise või hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) kasutama kiviaia taastamisel tavapäraseid töövõtteid ja paikkonnale iseloomulikku kujundust. Taastatud kiviaia kõrgus peab olema vähemalt 60 cm; 3) kiviaeda hooldades parandama sellesse tekkinud lõhed ja panema tagasi väljakukkunud kivid. (2) Lõikes 1 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. § 10. Nõuded mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse saamiseks (1) Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) rajama vähemalt neljast erinevast põõsa- või puuliigist koosneva vähemalt kaherealise põõsasriba, mille istikutest kolm neljandikku peavad olema lehtpuud või -põõsad; 3) istutama keskmiselt ühe istiku põõsasriba iga jooksva meetri kohta ning keskmiselt iga 25 meetri kohta ühe puu; 4) asendama rajatud põõsasribas rajamisele järgneval aastal väljalangenud taimed uutega. (2) Mitmeliigiline põõsasriba tuleb rajada hiljemalt taotlemise aasta 1. novembriks. § 11. Nõuded tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Tiigi või märgala rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) rajama keskkonna- ja maaparandusnõuetele vastava tiigi või märgala, kooskõlastades selle projekti kehtestatud korras rajamise eelselt piirkondliku maaparandusbürooga. (2) Tiigi või märgala hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) kasutama tavapäraseid võtteid, et rajatud tiik või märgala ei kasvaks kinni ega kuivaks ära, piirates vetikate ja kõrgemate veetaimede vohamist nende väljariisumise ja niitmise teel või muul sobival mehaanilisel viisil, koristades eemaldatud taimed tiigist või märgalalt; 3) eemaldama vajadusel tiigi põhjasetet ja taimestikku, kuid mitte rohkem kui pool tiigi põhjasettest ja taimestikust ühel aastal; 4) piirama vajadusel kalda puittaimestiku kasvu. (3) Tiigi või märgala hooldustöid ei ole lubatud alustada enne 20. augustit. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. § 12. Nõuded poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Poollooduslike koosluste, milleks on puis-, lammi-, aru-, rannaniidud, soostunud ja sooniidud, loopealsed ja puiskarjamaad, taastamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) puisniidu puhul – hõrendama vajadusel puistut ning raiuma võsa; 3) lamminiidu, soostunud niidu ja sooniidu ning aruniidu puhul – puhastama ala võsast; 4) loopealse puhul – raiuma välja puud ja harvendama põõsaid; 5) rannaniidu puhul – puhastama ala võsast ja pilliroost; 6) puiskarjamaa puhul – puhastama ala liigsest võsast ja puudest. (2) Poollooduslike koosluste hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) puisniidu puhul – niitma seda alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, seejärel riisuma heina ja vedama selle ära; 2) aruniidu, lamminiidu, soostunud niidu ja sooniidu puhul – niitma soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil seda alates 1. juulist vähemalt üks kord aastas, riisuma heina ja vedama selle ära; 3) loopealse puhul – karjatama seal koormusega 0,2–1,0 loomühikut hektari kohta, hoidma põõsastu hõreda liituvusega ning rohustu madalmuruse; 4) rannaniidu puhul – karjatama seal koormusega 0,4–1,3 loomühikut hektari kohta, kusjuures vähemalt pool karjatatavast alast peab olema madalmurune. Juhul kui ettevõttes pole piisaval hulgal loomi, võib rannaniitu niita punktis 2 sätestatud nõuete kohaselt; 5) puiskarjamaa puhul – tagama vähemalt puistu liituvuse 0,2, karjatama koormusega 0,3–1,0 loomühikut hektari kohta ning vajadusel hõrendama puistut ja põõsastut. (3) Poollooduslike koosluste hooldamise eest toetuse taotleja peab karjatama loomi lõike 2 punktides 3–5 nimetatud kooslustel ühe karjatamisperioodi jooksul vähemalt 100 päeva ning pidama selle kohta kirjalikku arvestust. (4) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud tööde tegemise tähtpäev on 1. november. (5) Selle määruse alusel poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja ei või taotleda «Kaitstavate loodusobjektide seaduse» (RT I 1994, 46, 773; 2002, 6, 21; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 99, 579) alusel antavat loodushoiutoetust. § 13. Nõuded põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse saamiseks (1) Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa, millest vähemalt 10 protsenti on kaetud vähemalt ühe meetri kõrguse võsaga, hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 5 sätestatud nõudeid; 2) puhastama mehaaniliselt põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa võsast. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud töö tegemise tähtpäev on 1. november. § 14. Nõuded põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse saamiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) täitma §-s 4 sätestatud nõudeid; 2) niitma ajavahemikus 1. juulist 31. juulini soovitavalt keskelt-lahku või servast-serva meetodil või muul viisil hooldama põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olevat võsastumata haritavat riigimaad. Sellel maal on keelatud väetamine, mullaharimine, taimkatte põletamine ja taimekaitsevahendite kasutamine ning enne 1. juulit niitmine. § 15. Taotluse esitamine hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotlemiseks (1) Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu: 1) lisas 1 toodud vormi kohase taotluse; 2) keskkonnasõbraliku majandamise plaani osadeks oleva põllumassiivi kaardi koos lisas 2 toodud vormi kohase ettevõtte maaüksuste loendiga ning lisas 4 toodud vormi kohase külvikorra sisseviimise plaaniga; 3) toetuse esmakordsel taotlemisel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2002. a määruse nr 309 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» (RT I 2002, 82, 484) §-s 12 nimetatud avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. (2) Põllumassiivi kaardil peab taotleja: 1) piiritlema ettevõtte põllumassiivi osad (edaspidi maaüksused) nagu põllumajanduslikus kasutuses oleva maa, sealhulgas eraldi põllud (kaasa arvatud püsirohumaa), viljapuu- ja marjaaiad, loodusliku rohumaa, samuti selle maa, mis on ajutiselt kasutusest väljas, märkides eraldi ära võsastumata haritava maa ja võsastunud maa; 2) tähistama kõik põllumassiivi kaardil piiritletud maaüksused numbritega. § 16. Taotluse esitamine keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotlemiseks (1) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 15 nimetatud dokumendid ja lisa 3 kohaselt koostatud külvikorraplaani. (2) Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotleja peab piiritlema põllumassiivi kaardil oma ettevõtte maal leiduvad looduslikud kooslused ning tähistama seal leiduvad või sellega piirnevad väärtuslikud maastikuelemendid ning ajaloolist ja arheoloogilist väärtust omavad objektid. (3) Juhul kui toetust taotletakse esmakordselt, peab taotleja esitama põllumajandusliku keskkonnatoetuse atesteeritud konsulendi kirjaliku arvamuse taotluses nimetatud tegevuste põhjendatuse ja nõuetekohase teostatavuse kohta taotleja ettevõttes. § 17. Taotluse esitamine mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlemiseks Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu lisas 1 nimetatud vormi kohase taotluse ja toetuse esmakordsel taotlemisel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2002. a määruse nr 309 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» §-s 12 nimetatud avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse; 2) esitama «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 2 alusel Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse ettevõtte tunnustamiseks või tunnustatud ettevõtte puhul esitama «Mahepõllumajanduse seaduse» § 13 lõike 8 alusel teavet ettevõttes tehtavate muudatuste kohta; 3) piiritlema põllumassiivi kaardil oma ettevõtte mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa. § 18. Taotluse esitamine ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemiseks Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse ja toetuse esmakordsel taotlemisel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2002. a määruse nr 309 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» §-s 12 nimetatud avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. § 19. Taotluse esitamine ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotlemiseks Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotleja peab esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu määruse lisas 1 toodud vormi kohase taotluse ja toetuse esmakordsel taotlemisel Vabariigi Valitsuse 1. oktoobri 2002. a määruse nr 309 «Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamise põhimäärus» §-s 12 nimetatud avalduse taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. § 20. Taotluse esitamine kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil taastatava või hooldatava kiviaia asukoha; 3) esitama Ametile Muinsuskaitseameti antud teabe traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta, millest nähtub selle taastamise ja hooldamise vajadus ja viis. § 21. Taotluse esitamine mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotlemiseks Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil rajatava põõsasriba kavandatava asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse maaparandusbüroo arvamuse rajatava mitmeliigilise põõsasriba asukoha sobivuse kohta maaparandussüsteemi suhtes. § 22. Taotluse esitamine tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) tähistama põllumassiivi kaardil rajatava tiigi või märgala kavandatava asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse maaparandusbüroo arvamuse rajatava tiigi või märgala asukoha sobivuse kohta. § 23. Taotluse esitamine poolloodusliku koosluse taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemiseks Poolloodusliku koosluse taastamise ja hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil taastatava või hooldatava poolloodusliku koosluse asukoha; 3) esitama Ametile asukohajärgse keskkonnateenistuse arvamuse poolloodusliku koosluse olemasolu ja seisundi kohta. § 24. Taotluse esitamine põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse taotlemiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 16 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil hooldatava põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa. § 25. Taotluse esitamine põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotlemiseks Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotleja peab: 1) esitama ajavahemikul 10. märtsist 10. aprillini Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu §-s 15 nimetatud dokumendid; 2) piiritlema põllumassiivi kaardil hooldatava põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa; 3) esitama Ametile riigimaa valitseja kirjaliku kokkuleppe taotlejaga, mis kinnitab viimase õigust seal võsastumata haritavat riigimaad hooldada. § 26. Põllumassiivi kaardi taotlemine ja väljastamine (1) Ettevõtte maa kohta põllumassiivi kaardi saamiseks esitab toetuse taotleja hiljemalt 7. aprilliks Ametile ettevõtte asukohajärgse piirkondliku teenistuja kaudu kirjaliku avalduse, näidates sellele lisatud maaüksuste plaanis või muul viisil ära ettevõtte põllumajanduslikus kasutuses oleva ja ajutiselt kasutusest väljas oleva võsastumata haritava maa, põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa asukoha. (2) Avalduse esitanutele väljastab Amet kolme tööpäeva jooksul kahe võrdväärse dokumendina § 15 lõikes 2 nimetatud põllumassiivi kaardi. § 27. Taotluse kontrollimine (1) Amet vaatab esitatud taotluse ja §-des 15 kuni 25 nimetatud dokumendid läbi ja kontrollib koostöös teiste täidesaatva riigivõimu asutustega nendes esitatud andmete õigsust ning taotleja vastavust toetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. (2) Amet kontrollib 7 tööpäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates, kas taotleja on kantud äriregistrisse ja esitab seejärel viivitamata nende taotlejate, kes ei ole kantud äriregistrisse, nimekirja Maksuametile. Maksuamet kontrollib, kas füüsilisest isikust toetuse taotleja, kes ei ole kantud äriregistrisse, on kantud maksukohustuslaste registrisse. Kontrolli tulemused edastatakse Ametile 7 tööpäeva jooksul taotlejate nimekirja saamise päevast arvates. (3) Amet esitab mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlejate nimekirja koos taotluses mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa kohta esitatud andmetega Taimetoodangu Inspektsioonile taotluse esitamise aasta 21. aprilliks. Taimetoodangu Inspektsioon esitab Ametile andmed taotleja tunnustatuse, tunnustatuks loetuse või tunnustamise taotluse esitamise kohta nimekirja saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul. Taimetoodangu Inspektsioon esitab Ametile hiljemalt 15. oktoobriks täpsustatud andmed taotlejate mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva maa, loomühikute arvu kasutuses oleva püsirohumaa ja loodusliku rohumaa (sh pool-looduslike koosluste) hektari kohta ning ettevõttes mahepõllumajanduslikult peetavate loomade protsendi ettevõttes peetavate loomade arvust loomühikutes. Täpsustatud andmed maa kohta tuleb esitada lisa 1 punktis 4.3.1 toodud mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlemise andmete tabelis ettenähtud gruppide kaupa. Kui kontrolli käigus tekib põhjendatud kahtlus, et taotluses põllumajandusliku keskkonnatoetuse pindade kohta esitatud andmed ei vasta tegelikkusele, teatab Taimetoodangu Inspektsioon sellest kohe Ametile. Amet kontrollib Taimetoodangu Inspektsiooni ettepanekul taotleja ettevõttes taotluses esitatud andmete vastavust tegelikkusele ja maa kasutamise õiguslikku alust tõendavaid dokumente. (4) Amet esitab ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlejate nimekirja koos ohustatud tõugu looma kasvatamise kohta esitatud andmetega kontrollimiseks Veterinaar- ja Toiduametile taotluse esitamise aasta 21. aprilliks. Veterinaar- ja Toiduamet kontrollib ja esitab Ametile andmed ohustatud tõugu looma tõuraamatusse kandmise kohta nimekirja saamisest arvates 10 tööpäeva jooksul. (5) Paragrahvi 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud mullaproovide analüüsimise tulemustest teatab pädev laboratoorium nõudmisel Ametile analüüside tegemisele järgnenud aastal. § 28. Toetuse määramine ja taotluse rahuldamata jätmine (1) «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 96 1 ja § 97 lõike 1 alusel ning arvestades § 27 alusel läbiviidud kontrolli tulemusi, otsustab Ameti peadirektor toetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise. Otsus vormistatakse peadirektori käskkirjaga hiljemalt 23. maiks. (2) Taotluse rahuldamise korral saadetakse taotlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» §-s 962 sätestatud kirjalik kinnitus. Taotluse rahuldamata jätmise korral saadetakse taotlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne tööpäeva jooksul Ameti peadirektori põhjendatud otsust sisaldava käskkirja ärakiri või väljavõte sellest. (3) Toetuse taotleja tagastab Ametile kirjaliku kinnituse Ameti ettenähtud tähtpäevaks. Kui toetuse taotleja ettenähtud tähtpäevaks kinnitust ei tagasta, ei saa toetuse maksmist hiljem nõuda. § 29. Ettevõttes toimunud muudatustest teavitamine (1) Toetuse taotleja teavitab kirjalikult Ametit ettevõttes, võrreldes taotluses esitatuga, tekkinud olulistest muudatustest ja nõuete täitmist takistavatest asjaoludest järgmiselt: 1) 10 päeva jooksul muudatuste või takistavate asjaolude tekkimisest, kuid mitte hiljem kui 15. oktoobriks, kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 ja 11 nimetatud tegevusteks; 2) 10 päeva jooksul muudatuste või takistavate asjaolude tekkimisest, kuid mitte hiljem kui 1. novembriks, kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktides 6–10 nimetatud tegevusteks. (2) Kui toetust taotletakse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks, teavitab taotleja Taimetoodangu Inspektsiooni «Mahepõllumajanduse seaduse» § 6 lõike 2 ja § 9 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud tähtpäevadeks. (3) Kui taotleja ei lõpeta tegevusi tähtaegselt, kuid on nõuete täitmist takistavatest asjaoludest Ametit õigeaegselt teavitanud, võib Amet mõjuvatel põhjustel ühepoolselt vähendada taotlejale makstavat toetuse summat. (4) Kui taotleja on Ametit või Taimetoodangu Inspektsiooni teavitanud tööde mahu vähenemisest, võib Amet toetusraha suurust vähendada vastavalt tegevuste käigus tehtud tööde mahule. (5) Taotleja on kohustatud nõutud summa tagasi maksma hiljemalt 30 päeva jooksul vastava nõude saamisest. (6) Lõikes 1 nimetatud muudatustest ei ole taotlejal õigust Ametit teavitada ajavahemikul kohapealse kontrolli läbiviimise kavatsusest teadasaamisest kuni kohapealse kontrolli läbiviimiseni. § 30. Toetuse väljamaksmine Ameti peadirektori käskkirja alusel korraldab Amet toetuse summast 40 protsendi maksmise «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 963 kohaselt 20 tööpäeva jooksul § 28 lõikes 3 nimetatud toetuse vastuvõtmise kinnituse saamisest arvates. Ülejäänud toetussumma maksab Amet hiljemalt 1. novembril ning kui toetust taotleti § 2 lõike 1 punktides 6–10 nimetatud tegevusteks, makstakse kõigi toetatavate tegevuste ülejäänud toetussumma välja koos hiljemalt 13. detsembril. § 31. Riiklik järelevalve toetuse sihipärase kasutamise üle (1) Riiklikku järelevalvet toetuse sihipärase kasutamise üle teostab Amet «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» 10. peatüki kohaselt. (2) Amet kontrollib sõltuvalt toetatava tegevuse iseloomust vajadusel koostöös Taimetoodangu Inspektsiooni, Muinsuskaitseameti, Veterinaar- ja Toiduameti, keskkonnakaitseinspektorite, maakonna keskkonnateenistuse või kaitseala valitsejaga vähemalt viit protsenti toetusesaajatest kohapeal. (3) Järelevalveametnikul on õigus: 1) nõuda taotlejalt dokumente või nende koopiad, mis kinnitavad tema õigust maad kasutada; 2) nõuda taotlejalt põlluraamatut, väetusplaani, piirkondliku maaparandusbüroo tõendit või hea taimekasvatustava võtete kasutamise puhul külvikorraplaani; 3) kõrvaldatavate puuduste avastamise korral teha otsus, milles määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks; 4) teha puuduste avastamise korral taotlejale ettekirjutus raha sihipärase kasutamise kohta; 5) teha Ameti peadirektorile ettepanek toetusesaajale toetuse maksmise lõpetamiseks ning toetuse saanud isikult toetusena saadud raha riigieelarve tuludesse tagasimaksmise nõudmiseks. § 32. Andmete säilitamine Amet säilitab taotlusi, kinnitusi ja toetust saanute nimekirju kümme aastat. Esitatud taotlus koos nõutud dokumentidega ei kuulu tagastamisele. § 33. Rakendussätted (1) Paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 sätestatud loomühikute protsent võib 2003. aastal olla alla 50. (2) Paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud nõuet ei rakendata 2003. aastal. § 34. Määruse kehtetuks tunnistamine Põllumajandusministri 1. märtsi 2002. a määrus nr 18 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» (RTL 2002, 36, 493; 51, 724) tunnistatakse kehtetuks. Minister Jaanus MARRANDI Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI Põllumajandusministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 14 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 1 TÄITA TRÜKITÄHTEDEGA TAOTLUS NR…… PÕLLUMAJANDUSLIKU KESKKONNATOETUSE SAAMISEKS 1. TAOTLEJA A. Füüsilisest isikust ettevõtja: B. Äriühing: Eesnimi: Ärinimi: Perekonnanimi: Isikukood: Äriregistrikood: Äriregistrikood: Esindaja eesnimi Ärinimi: Esindaja perekonnanimi 2. TAOTLEJA AADRESS Elukoht/Asukoht Maakond Kohalik omavalitsusüksus Küla, alev, alevik Tänav/maja/talu Postiindeks Telefon Faks/ e-post Ettevõtte asukoht (ettevõtja tegevuskoht) Maakond Kohalik omavalitsusüksus Küla, alev, alevik Tänav/maja/talu Postiindeks Telefon Faks/e-post 3. TAOTLEN TOETUST JÄRGMISTE TEGEVUSTE EEST¹ 1. Hea taimekasvatustava võtete kasutamine JAH

2. Keskkonnasõbralik majandamine JAH

3. Mahepõllumajanduslik tootmine JAH

4. Ohustatud tõugu looma kasvatamine JAH

5. Ohustatud sorti taime kasvatamine JAH

6. Kiviaia taastamine ja hooldamine JAH

7. Mitmeliigilise põõsasriba rajamine JAH

8. Tiigi või märgala rajamine ja hooldamine JAH

9. Poollooduslike koosluste taastamine ja hooldamine JAH

10. Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamine JAH

11. Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamine JAH

4. TOETUSE SAAMISEKS ESITATAVAD ANDMED 4.1. Hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest toetuse taotlemine Maa pindala, mille kohta taotlen toetust hea taimekasvatustava võtete kasutamise eest (maaüksuste loendi veerud 4 ja 5; maa, mis asub «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades) kokku

ha 4.1.1. Taotlusele on lisatud: a) põllumassiivi kaart koos ettevõtte maaüksuste loendiga JAH

b) külvikorra sisseviimise plaan JAH

c) toetuse esmakordsel taotlemisel avaldus taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse JAH

4.1.2. Põllumassiivi kaardil on piiritletud ja tähistatud numbritega kõik maaüksused JAH

4.2. Keskkonnasõbraliku majandamise eest toetuse taotlemine Maa pindala, mille kohta taotlen toetust keskkonnasõbraliku majandamise eest (maaüksuste loendi veerg 4; maa, mis asub «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades) kokku

ha 4.2.1. Põllumassiivi kaardil on piiritletud ettevõtte maal leiduvad looduslikud kooslused ja tähistatud väärtuslikud maastikuelemendid ning ajaloolist ja arheoloogilist väärtust omavad objektid JAH

4.3. Mahepõllumajandusliku tootmise eest toetuse taotlemine Maa pindala, mille kohta taotlen toetust mahepõllumajandusliku tootmise eest kokku

ha 4.3.1. Taotluse esitamise aastal mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa Grupi nr Maakasutus Hektarid kokku (täpsusega 0,1 ha) A Püsirohumaa, looduslik rohumaa ja pool-looduslikud kooslused , mida kasutatakse loomade karjatamiseks või sööda tootmiseks ning kus ettevõttes peetavate loomühikute arv kasutuses oleva püsi- või loodusliku rohumaa hektari kohta on taotlemise ajal vähemalt 0,2 B Teravili, kaunvili, tehnilised kultuurid, kartul, söödajuurvili haljasväetistaimed, mustkesa, lühiajaline rohumaa (kus põllukultuuride külvikorra kohaselt kasvatatakse ristikut, lutserni; muid liblikõielisi, kõrrelisi või nende segu) C Avamaa köögivili, ravim- ja maitsetaimed, katmikkultuurid, puuvilja- ja marjakultuurid, puukool (kus kasvatatakse põllumajanduskultuure) 4.3.2. Ettevõttes peetavate loomade arv …… loomühikut, sellest mahepõllumajanduslikult peetavate loomade arv …… loomühikut. 4.3.3. Põllumassiivi kaardil on piiritletud ettevõtte mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa JAH

4.3.4. Taotlusele on lisatud toetuse esmakordsel taotlemisel avaldus taotleja andmete kandmiseks põllumajandus- toetuste ja põllumassiivide registrisse JAH

4.4. Ohustatud tõugu looma kasvatamise eest toetuse taotlemine a) taotlen toetust

eesti tõugu hobuse kasvatamise eest b) taotlen toetust

eesti maakarja tõugu lehma kasvatamise eest 4.4.1. Taotlusele on lisatud toetuse esmakordsel taotlemisel avaldus taotleja andmete kandmiseks põllumajandus- toetuste ja põllumassiivide registrisse JAH

4.5. Ohustatud sorti taime kasvatamise eest toetuse taotlemine a) taotlen toetust

ha rukkisordi «Sangaste» kasvatamise eest b) taotlen toetust

ha kartulisordi «Jõgeva kollane» kasvatamise eest 4.5.1. Taotlusele on lisatud toetuse esmakordsel taotlemisel avaldus taotleja andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse JAH

4.6. Kiviaia taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemine a) taotlen toetust

m kiviaia taastamise eest b) taotlen toetust

m kiviaia hooldamise eest 4.6.1. Taotlusele on lisatud Muinsuskaitseameti antud teave traditsioonilise kiviaia olemasolu ja seisundi kohta JAH

4.6.2. Põllumassiivi kaardil on tähistatud taastatav või hool- datav kiviaed JAH

4.7. Mitmeliigilise põõsasriba rajamise eest toetuse taotlemine taotlen toetust

m põõsasriba rajamise eest 4.7.1. Taotlusele on lisatud asukohajärgse maaparandusbüroo arvamus rajatava mitmeliigilise põõsasriba asukoha sobi- vuse kohta JAH

4.7.2. Põllumassiivi kaardil on tähistatud rajatava mitme- liigilise põõsasriba asukoht JAH

4.8. Tiigi või märgala rajamise ja hooldamise eest toetuse taotlemine a) taotlen toetust

m2 tiigi rajamise eest b) taotlen toetust

tk tiigi hooldamise eest c) taotlen toetust

ha märgala rajamise eest d) taotlen toetust

ha märgala hooldamise eest 4.8.1. Taotlusele on lisatud asukohajärgse maaparandusbüroo arvamus rajatava tiigi või märgala asukoha sobivuse kohta JAH

4.8.2. Põllumassiivi kaardil on tähistatud rajatava tiigi või märgala asukoht JAH

4.9. Poollooduslike koosluste taastamise ja hooldamise eest toetuse taotlemine a) taotlen toetust

ha puisniidu taastamise eest b) taotlen toetust

ha puisniidu hooldamise eest c) taotlen toetust

ha lamminiidu taastamise eest d) taotlen toetust

ha lamminiidu hooldamise eest e) taotlen toetust

ha aruniidu taastamise eest f) taotlen toetust

ha aruniidu hooldamise eest g) taotlen toetust

ha rannaniidu taastamise eest h) taotlen toetust

ha rannaniidu hooldamise eest i) taotlen toetust

ha soostunud või sooniidu taastamise eest j) taotlen toetust

ha soostunud või sooniidu hooldamise eest k) taotlen toetust

ha loopealse taastamise eest l) taotlen toetust

ha loopealse hooldamise eest m) taotlen toetust

ha puiskarjamaa taastamise eest n) taotlen toetust

ha puiskarjamaa hooldamise eest 4.10. Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest toetuse taotlemine Maa pindala, mille kohta taotlen toetust põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastunud haritava maa hooldamise eest (maaüksuste loendi veerg 8; maa, mis asub «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades) kokku

ha 4.10.1. Põllumassiivi kaardil on piiritletud põllumajandus- likust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastunud haritav maa JAH

4.11. Põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest toetuse taotlemine Maa pindala, mille kohta taotlen toetust põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas oleva võsastumata haritava riigimaa hooldamise eest (maaüksuste loendi veerg 6; maa, mis asub «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 683 lõike 4 alusel kehtestatud piirkondades) kokku

ha 4.11.1. Taotlusele on lisatud kokkulepe riigimaa valitsejaga JAH

4.11.2. Põllumassiivi kaardil on piiritletud hooldatav põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastu- mata haritav riigimaa JAH

KINNITAN OMA ALLKIRJAGA, ET: olen tutvunud toetuse saamise nõuetega ja kohustun neid täitma; esitatud andmed on õiged ning võimaldan esitatud andmeid kontrollida ja luban kasutada toetuste määramiseks ja maksmiseks vajalikke isikuandmeid. TAOTLEJA ALLKIRI: .................................. KUUPÄEV: ............................... Märkused: hektarid märkida täpsusega 0,1 ha Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI Põllumajandusministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 14 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 2 MAAÜKSUSTE LOEND AASTA: ..................... Taotleja nimi ............................................. 1 Põllumassiivi kaardile kantud maaüksuse number 2 Märkige põllumassiivi number 3 Pindala märkida vähemalt 0,1 ha täpsusega 4 Märkige lahtritesse vastava tähisega, kas tegemist on külvikorras oleva maaga (P), püsirohumaaga (PR), loodusliku rohumaaga (LR), puuvilja- ja marjakultuuride või ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatav maaga (VM) 5 Tähistage X-ga põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastumata haritav maa 6 Tähistage X-ga põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastumata haritav riigimaa, mille hooldamise eest toetust taotletakse 7 Märkige lahtritesse vastava tähisega põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastunud haritav maa (KP) või põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev looduslik rohumaa (võsastunud KLR) 8 Tähistage X-ga põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev võsastunud haritav maa, mille hooldamise eest toetust taotletakse 9 Märkige lisainformatsioon. Näiteks mahepõllumajanduslikus kasutuses olev maa tähistage sõnaga «mahe», heinaseemne tootmiseks kasutatav maa sõnaga «heinaseeme», happeliste muldadega põllud, kus mulla PH on kuni 5,5 sõnadega «happeline muld» Sellesse tabelisse kanda kogu ettevõtte põllumajanduslikus kasutuses olev maa ning põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas olev maa

Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI Põllumajandusministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 14 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 3

Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI Põllumajandusministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 14 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning taotluse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 4

Loetlege maaüksuste numbritega taotlemise aastal uuendatavad või rajatavad püsirohumaad ........................................................................................... Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI Põllumajandusministri 12. veebruari 2003. a määruse nr 14 «Põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord» lisa 5

Põllumajanduse ja maaelu arengu asekantsler kantsleri ülesannetes Toomas KEVVAI