Vabariigi Valitsus — Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimääruse kinnitamine — RT I, 68, 1119

Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimääruse kinnitamine Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrus nr 161 Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614) paragrahvi 43 lõikele 5 ja Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365) paragrahvi 5 lõike 2 punktile 2 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 1998. a määrusega nr 52 "Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste moodustamine" (RT I 1998, 29, 381) Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Kaitseminister Andrus ÖÖVEL Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Tarmo MÄND Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1998. a määrusega nr 161 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev põhimäärus sätestab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (edaspidi õppeasutus) tegevuse eesmärgi, ülesanded, struktuuri, liikmeskonna, juhtimise korralduse ja õppekorralduse, finantseerimise alused ning aruandluse ja kontrolli korra. 2. Õppeasutus on Kaitseministeeriumi valitsemisalas ja kaitseväe juhataja alluvuses asuv sõjaväeliselt korraldatud riigikaitseline rakenduskõrgkool. 3. Õppeasutus kasutab riigivapi kujutise ja oma nimega pitsatit, Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras registreeritud sümboleid ning pangaarvet. 4. Õppeasutus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi haridusseadusest (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365), teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest (RT I 1997, 30, 471), kutseõppeasutuse seadusest (RT I 1998, 64/65, 1007), rakenduskõrgkooli seadusest (RT I 1998, 61, 980), kaitseväeteenistuse seadusest (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953; 1997, 95/96, 1575), rahuaja riigikaitse seadusest (RT I 1995, 18, 240; 1996, 25, 519; 49, 953), kaitseväe distsiplinaarseadusest (RT I 1997, 95, 1575), Vabariigi Valitsuse määrustest ja korraldustest, kaitseväe määrustikest, teistest õigusaktidest, kaitseministri määrustest ning kaitseministri ja kaitseväe juhataja käskkirjadest ning käesolevast põhimäärusest. 5. Õppeasutus asub Tartus Riia 12. II. ÕPPEASUTUSE TEGEVUSE EESMÄRK JA ÜLESANDED 6. Õppeasutuse tegevuse eesmärk on õpetada ja kasvatada kõrgharidusega, põhjalike erialaste teadmistega professionaalseid ja kõrgelt motiveeritud sõjaväelisi juhte kaitseväele, Kaitseliidule ja teistele relvaüksustele. 7. Õppeasutuse ülesanded on: 1) kõrgharidusega ohvitseride ettevalmistamine kaitseväele, Kaitseliidule ja teistele relvaüksustele kaitseministri poolt kinnitatud ja Haridusministeeriumis registreeritud kutsekõrghariduse ja diplomiõppe õppekavade alusel; 2) kadettide ja kuulajate sõjalise väljaõppe korraldamine vastavalt tegevohvitseridele kehtestatud erialastele, kutsealastele ja ametialastele nõuetele; 3) kadettidest ja kuulajatest demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ustavate ja kõrgelt motiveeritud sõjaväeliste juhtide kasvatamine; 4) täiend- ja ümberõppe korraldamine ohvitseridele; 5) õppekirjanduse, õppemetoodiliste materjalide ja teiste õppevahendite koostamine; 6) teaduslik uurimis- ja arendustöö. III. ÕPPEASUTUSE STRUKTUUR JA JUHTIMINE 8. Õppeasutuse struktuuriüksused on Kõrgem Sõjakool, Tehnikakool ja Ohvitseride Täienduskursused ning õppe- ja teadustööks, finants-, majandus- ja administratiivtegevuseks vajalikud osakonnad. Nimetatud koolid ja kursused tegutsevad rakenduskõrgkooli seaduse ja kutseõppeasutuse seaduse nõuete alusel koostatud ja kinnitatud põhimääruste järgi. 9. Õppeasutuse tegevust juhib ülem, kelle nimetab ametisse kaitseväe juhataja kooskõlastatult kaitseministriga. 10. Õppeasutuse ülemaks nimetatakse ohvitser, kellel on teaduskraad ning pikaajalised sõjaväelise juhtimise kogemused. Erandkorras võib ülemaks nimetada ka kõrgharidusega ja pikaajalise sõjaväelise juhtimise kogemusega, kuid teaduskraadita ohvitseri. Õppeasutuse ülema suhtes rakendatavad kutsealased ja ametialased nõuded kinnitab kaitseminister. 11. Õppeasutuse ülemal on õppeasutuse liikmeskonda kuuluvate tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes kaitseväe distsiplinaarseaduses brigaadiülemale ettenähtud õigused, kohustused ja distsiplinaarvõim. 12. Õppeasutuse ülem juhib õppeasutuse nõukogu tegevust. 13. Õppeasutuse ülem: 1) juhib õppeasutust ja vastutab talle pandud ülesannete täitmise eest; 2) kontrollib isiklikult õppeasutuse õppe- ja kasvatustöö korraldamist ning läbiviimist; 3) haldab ja kasutab õppeasutuse valduses olevat riigivara õigusaktidega ettenähtud korras; 4) vastutab majandustegevuse ja õppeasutusele eraldatud eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise eest; 5) esindab õppeasutust oma pädevuse piires; 6) kohaldab alluvate suhtes ergutusi ja karistusi oma distsiplinaarvõimu piires; 7) vastutab kaitseväe määrustikes, kaitseväe distsiplinaarseaduses ning õppeasutuse kodukorras sätestatud nõuete täitmise eest õppeasutuses; 8) esitab kaitseväe juhatajale kinnitamiseks õppeasutuse kodukorra, õppetöö korraldamise eeskirja ning muud õppetööd ja teenistust reguleerivad dokumendid; 9) kaitseväe juhataja ettepanekul esitab kaitseministrile kinnitamiseks õppeasutuse eelarvekava. 14. Õppeasutuse ülema asetäitjad on Kõrgema Sõjakooli ülem ja õppeosakonna ülem. 15. Kõrgema Sõjakooli ülema nimetab ametisse kaitseväe juhataja õppeasutuse ülema ettepanekul kooskõlastatult kaitseministriga. Kõrgema Sõjakooli ülem allub vahetult õppeasutuse ülemale ja asendab õppeasutuse ülemat tema äraolekul. 16. Kõrgema Sõjakooli ülemaks nimetatakse ohvitser, kellel on kõrgharidus ja pikaajalised sõjaväelise juhtimise kogemused, soovitatav on ka teaduskraadi omamine. 17. Õppeosakonna ülema nimetab ametisse õppeasutuse ülem. 18. Õppeasutuse ülema asetäitjatel on alluvate suhtes kaitseväe distsiplinaarseaduses pataljoniülemale ettenähtud distsiplinaarvõim, kohustused ja vastutus. Õppeasutuse ülema asetäitjate suhtes rakendatavad kutsealased ja ametialased nõuded kinnitab kaitseminister. 19. Õppeasutuse nõukogu on õppeasutuse ülema töö- ja nõuandev organ. Õppeasutuse nõukogu juhib õppeasutuse ülem. 20. Õppeasutuse nõukogu koosseisu kuuluvad Kaitseministeeriumi ja Kaitsejõudude Peastaabi esindajad, õppeasutuse ülem, Kõrgema Sõjakooli ülem, õppeosakonna ülem, administratiivosakonna ülem, tagalaülem, Tehnikakooli ülem ning õppeasutuse ülema määratud õppe-, teadus- ja administratiivtööga tegelevate struktuuriüksuste juhid. Õppeasutuse nõukogul on õigus kutsuda nõukogusse isikuid väljastpoolt õppeasutusi. 21. Õppeasutuse nõukogu: 1) koostab õppeasutuse arengukavad, õppekorralduse eeskirja ning kodukorra; 2) kinnitab tööplaanid ja nende täitmise aruanded; 3) moodustab komisjone ja toimkondi õppeasutuse tähtsamate küsimuste läbitöötamiseks ja ekspertiisi tegemiseks; 4) nõustab õppeasutuse ülemat ja personali hariduse, väljaõppe, kasvatus- ja teadustöö ning majandusküsimustes; 5) arutab läbi õppeasutuse eelarve kava ja esitab selle soovitusena õppeasutuse ülemale. IV. ÕPPEKORRALDUS 22. Õppetöö toimub õppeasutuses astmeliselt: I aste - Kõrgema Sõjakooli põhikursus ja erialakursus Tehnikakoolis; II aste - Kõrgema Sõjakooli keskastme kursus. 23. Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli põhikursuse lõpetamisel saadav haridus vastab Eesti kõrgharidussüsteemis kutsekõrgharidusele (diplomiõpe 5B tasemel, 120 ainepunkti) ning annab lõpetajale õiguse jätkata õpinguid õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli keskastme kursusel. Põhikursuse lõpetanu omandab rahuaja jalaväe rühmaülema või sõjaaja jalaväe kompaniiülema või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni teistes väeliikides. 24. Õppetöö esimeselt astmelt teisele astmele ülemineku eeltingimus on edukas teenistuspraktika kaitseväes, Kaitseliidus või teistes relvaüksustes. 25. Õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli lõpetamisel saadav haridus vastab Eesti haridussüsteemis ülikooli tüüpi kõrgharidusele (diplomiõpe 5A tasemel, 160 ainepunkti) ning annab õiguse jätkata õpinguid teaduskraadi saamiseks. Kõrgema Sõjakooli lõpetanu omandab rahuaja jalaväekompanii ülema ja sõjaaja jalaväepataljoni ülema kvalifikatsiooni või sellega võrdsustatud kvalifikatsiooni teistes väeliikides ning valitud tsiviileriala spetsialisti kvalifikatsiooni. 26. Õppeasutuse õppekorralduse sätestavad käesolev põhimäärus, Vabariigi Valitsuse teised asjakohased määrused ja korraldused, kaitseministri määrused ja kaitseministri ning kaitseväe juhataja käskkirjad, õppeasutuse õppekorralduse eeskiri, õppekavad, kalenderplaan, kodukord ning muud õppetegevust reguleerivad õigusaktid. 27. Õppeasutuse õppekorralduse eeskiri reguleerib õppetöö korraldust, sätestab vastuvõtu korra, õppejõudude õigused ja kohustused, eksamite ja arvestuste sooritamise korra ning teised õppeasutuse tegevust ja õppekorraldust puudutavad nõuded. 28. Õppeasutuse kodukord sätestab õppeasutuse ja kaitseväe väeosa töökorralduse spetsiifilised erinevused. Kodukord määrab kindlaks käitumisnormid, asjaajamise korra, karistused distsipliinirikkumiste eest vastavalt kaitseväe distsiplinaarseadusele ning kadeti või kuulaja eksmatrikuleerimise korra. 29. Vastuvõtutingimused on sätestatud Kõrgema Sõjakooli, Tehnikakooli ja Ohvitseride Täienduskursuste põhimäärustes. 30. Õppeasutuses toimub õppetöö Haridusministeeriumis registreeritud õppekavade alusel, mille kaitseväe juhataja ettepanekul on kinnitanud kaitseminister. Õppekava on kõrgharidusstandardile vastav õpingute alusdokument, mis määrab nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valikuvõimalused ning kadettidele ja kuulajatele õppeasutuse lõpetamiseks esitatavad nõuded. 31. Õppekavas ettenähtud eksamid, arvestused ja praktilised tööd edukalt sooritanud kadett või kuulaja loetakse õppeasutuse Kõrgema Sõjakooli vastava astme, Tehnikakooli või Ohvitseride Täienduskursuste lõpetanuks. 32. Lõpetanutele annab õppeasutus vastava astme diplomi. Silmapaistvate tulemustega lõpetanutele antakse diplom kiitusega. Tehnikakooli ja Ohvitseride Täienduskursused lõpetanud saavad tunnistuse kursuse lõpetamise kohta. 33. Koos diplomi või tunnistusega saavad lõpetanud hinnetelehe, millel on loetletud õpitud ained, nende maht ja eksamineerinud õppejõud. 34. Õppeasutusest eksmatrikuleerimise kord on sätestatud õppeasutuse kodukorras ja õppekorralduse eeskirjas. V. LIIKMESKOND 35. Õppeasutuse liikmeskonda kuuluvad tegevteenistuslepingu alusel töötavad kaitsejõudude ohvitserid, allohvitserid, õppejõud ja teenistujad ning õppeasutusse immatrikuleeritud kadetid ja kuulajad. 36. Õppeasutuses teenivate kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised on määratud ja teenistuskäik on korraldatud kaitseväeteenistuse seadusega. 37. Tsiviilõppejõudude ja teenistujate tööülesanded, kvalifikatsiooninõuded, palgakorraldus ja sotsiaalsed tagatised on määratud seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega ning õppeasutuse õppekorralduse eeskirja ja ametijuhenditega. 38. Vastavalt õppetöö astmetele jagunevad õppeasutuses õppivad kaitseväelased kadettideks ja kuulajateks. 39. Kadetid on Kõrgema Sõjakooli põhikursusel õppivad kaitseväelased. Kadetid on oma staatuselt võrdsustatud kaitseväesüsteemi allohvitseridega. 40. Kuulajad on Kõrgema Sõjakooli keskastme kursusel, Tehnikakoolis ja Ohvitseride Täienduskursustel õppivad ohvitserid. Kuulajad on oma staatuselt võrdsustatud kaitseväe ohvitseridega. 41. Kõrgema Sõjakooli kadetiks või kuulajaks immatrikuleeritakse kandidaat, kes on edukalt sooritanud sisseastumiseksamid ja katsed ning sõlminud vähemalt kahe õppeaja kestusega tegevteenistuslepingu. 42. Kadettide ja kuulajate õppeasutusse vastuvõtu kvoodi määrab kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul. 43. Kadetil ja kuulajal on õigus: 1) saada kõrgetasemelist ja nüüdisaja nõuetele vastavat haridust ja sõjalist väljaõpet; 2) saada õppeasutuselt tasuta ülalpidamine, sealhulgas eluase, toit ja riietus; 3) saada palka ja lisatasusid palgaseadusega (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120) ettenähtud korras; 4) kasutada õppeotstarbel ning vaimseks ja kehaliseks enesearendamiseks õppeasutuse raamatukogu, auditooriume, spordirajatisi ja inventari; 5) kuuluda kadetikogusse ja Kõrgema Sõjakooli ohvitseride kogusse vastavalt kodukorrale. 44. Kadetid ja kuulajad on kohustatud: 1) kaitseväelastena täitma laitmatult kõiki kaitseväe määrustikega ettenähtud õppe- ja teenistusülesandeid; 2) järgima õppeasutuse kodukorda; 3) täitma õppekava nõudeid ja sooritama määratud tähtajaks kõik õppekavas ettenähtud eksamid, arvestused ja arvestuslikud sooritused vastavalt õppekorralduse eeskirjale. VI. VARA JA FINANTSEERIMINE 45. Õppeasutus valdab ja kasutab talle Kaitseministeeriumi poolt kasutada antud riigivara riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724) ja selle alusel kehtestatud korras. 46. Õppeasutuse vara kajastub õppeasutuse bilansis. 47. Õppeasutust finantseeritakse riigieelarves Kaitseministeeriumile eraldatud rahast, mis nähakse ette riigieelarve eraldi real. VII. JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS 48. Teenistuslikku järelevalvet õppeasutuse tegevuse üle teostavad kaitseminister ja kaitseväe juhataja Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614), rahuaja riigikaitse seaduse ning kaitseväe distsiplinaarseadusega sätestatud korras oma pädevuse piires. 49. Õppeasutus peab õigusaktidega sätestatud korras finants-, statistilist ning raamatupidamisarvestust, annab oma tegevusest aru Kaitsejõudude Peastaabile ning esitab aruandeid kehtestatud korras. VIII. ÕPPEASUTUSE ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 50. Õppeasutuse korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus kaitseministri ettepanekul. 51. Õppeasutuse tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu. Kaitseminister Andrus ÖÖVEL