Rahandusminister — Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 "Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja kinnitamine" muutmine ning rahandusministri 31. detsembri 1998. a määruse nr 121 ja 18. mai 2000. a määruse nr 44 kehtetuks tunnistamine — RTL, 26, 386

Määrus kehtestatakse «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600) § 36 lõike 1 alusel, arvestades § 62 lõiget 1. § 1. Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrusega nr 46 kinnitatud «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja» muutmine (1) Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrusega nr 46 kinnitatud «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja» (RTL 1995, 21/22; 1996, 42, 276; 43, 291; 1997, 16, 101 ja 104; 1998, 40/41, 196; 197/198, 788; 1999, 16, 181; 2000, 57, 892; 2002, 11, 116; 51, 727; 128, 1869) punktis 20 toodud kontoplaanis tehakse järgmised muudatused: 1) kontogruppi 11 «Materiaalne põhivara» täiendatakse pärast allkontot 1115 «Elumajade osad (korterid)» allkontoga 1117 «Pikaajaliselt renditud maarajatised ja hooned – kapitalirent»; 2) kontogruppi 12 «Finantspõhivara» täiendatakse pärast allkontot 1240 «Pikaajalised nõuded asutustele» järgmiselt: «129 Finantspõhivarade ettemaksed 1290 Finantspõhivarade ettemaksed»; 3) kontogruppi 15 «Mitmesugused nõuded» täiendatakse pärast allkontot 1519 «Muud nõuded töötajate vastu» järgmiselt: «152 Arveldused riigieelarvega 1521 Nõuded riigieelarvele liigendamata tulude osas 1522 Nõuded riigieelarvele majandustegevusest teenitud tulude (omatulud) osas 1523 Nõuded riigieelarvele sihtfinantseerimise osas 1528 Laekumised riigieelarvesse (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest) 1529 Tasumised riigieelarvest (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)»; 4) kontogrupi 16 «Ettemakstud tulevaste perioodide kulud ja viitlaekumised» allkonto 1653 nimetus «Ettemakstud ravikindlustuse maks» asendatakse nimetusega «Ettemakstud töötuskindlustuse maks»; 5) kontogrupist 55 «Transport» jäetakse välja allkonto 5514 «Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kompensatsioon»; 6) kontogruppi 59 «Muud kulud majandustegevusest, põhivara kahjum ja kulum» täiendatakse järgmiselt: «599 Siirded eelarvesse 5991 Kulud siiretest eelarvesse»; 7) kontogruppi 60 «Töötasu» täiendatakse pärast allkontot 6062 «Valitavate ja nimetatavate ametnike lisatasu» allkontoga 6063 «Valitavate ja nimetatavate ametnike esindustasu»; 8) kontogrupist 66 «Sotsiaalmaks ja muud kohustuslikud maksed töövõtjate eest, v.a erisoodustusmaksud» jäetakse välja allkonto 6611 «Sotsiaalmaksu kohustusliku pensionikindlustuse osa»; 9) kontogruppi 72 «Riigilõivud» täiendatakse pärast allkontot 7286 «Väärtpaberituru kutseliste osaliste, krediidiasutuste, kindlustusandjate ja -vahendajate, fondivalitsejate ja investeerimisfondidega seotud toimingute riigilõiv» järgmiste allkontodega: «7287 Valla- ja linnaeelarvesse kauplemisloa väljastamise eest laekuv riigilõiv 7288 Valla- ja linnaeelarvesse ehituslubade, kasutuslubade ja riikliku ehitusregistri andmete kinnitatud väljavõtete eest laekuv riigilõiv». (2) Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määrusega nr 46 kinnitatud «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja» muudetakse järgmiselt: 1) eeskirja punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) eeskirja täiendatakse punktidega 96–127 järgmises sõnastuses: « 96. Majandustehingute kirjendamisel kasutatakse riigiasutustes ja kohalikes omavalitsusüksustes rahandusministri määrustega kinnitatud eelarveklassifikaatoreid. 97. Eelarvesse kandmisele kuuluvate tulude ja kõikide teiste tulude kirjendamisel kasutatakse valitsussektori tulude klassifikaatorit. Tulude korrigeerimisel kasutatakse klassifikaatoreid vastavalt korrektuuri sisule. 98. Varade (v.a finantsvara) ja varude soetamisel, ettemaksete ning kulude kirjendamisel kasutatakse järgmisi eelarveklassifikaatoreid: kulude klassifikaator tegevusalade järgi, riigiasutuste klassifikaator administratiivse jaotuse järgi, kulude klassifikaator kulu sihtotstarbe või allika järgi, kulude klassifikaator majandusliku sisu järgi. Vajadusel kasutatakse valitsussektorisiseste tehingute lisatunnuste klassifikaatorit, lisatunnust ja objekti või projekti tunnust. 99. Eelarvetulude edasikandmisel tehtavate kulude (maksude, maksete, lõivude, muude tasude ja tulude ülekandmine) kirjendamisel kasutatakse valitsussektori tulude klassifikaatorit. Arvestuslike kulude (põhivara amortisatsioon, puhkusereserv jms) kirjendamisel klassifikaatoreid ei kasutata. 100. Finantseerimistehingutena vaadeldakse tehinguid, kus vähemalt üks tehingukirje tähistab muutust finantsvarades või kohustustes. Finantseerimistehingute (v.a finantsvarade soetamine) kirjendamisel kasutatakse finantseerimistehingute klassifikaatorit. 101. Finantsvarade soetamisel kasutatakse kulude klassifikaatorit tegevusalade järgi, riigiasutuste klassifikaatorit administratiivse jaotuse järgi, kulude klassifikaatorit kulu sihtotstarbe või allika järgi ja finantseerimistehingute klassifikaatorit. Vajadusel kasutatakse valitsussektorisiseste tehingute lisatunnuste klassifikaatorit, lisatunnust ja objekti või projekti tunnust. 102. Nõuete (v.a arveldused riigieelarvega) ja kohustuste (v.a finantsvaradega seotud kohustused) kirjendamisel ei ole klassifikaatorite kasutamine kohustuslik. 103. Arveldustes riigieelarvega kasutatakse allkontosid 1528 «Laekumised riigieelarvesse (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)» ja 1529 «Tasumised riigieelarvest (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)» ning kontogruppi 30 «Tulud eelarvest». Allkontol 1528 kasutatakse valitsussektori tulude klassifikaatorit ning allkontol 1529 ja kontogrupil 30 kasutatakse kulude klassifikaatorit tegevusalade järgi, riigiasutuste klassifikaatorit administratiivse jaotuse järgi, kulude klassifikaatorit kulu sihtotstarbe või allika järgi, finantseerimistehingute klassifikaatorit või kulude klassifikaatorit majandusliku sisu järgi. Vajadusel kasutatakse valitsussektorisiseste tehingute lisatunnuste klassifikaatorit, lisatunnust ja objekti või projekti tunnust. 104. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavad asutused tehingute kirjendamisel ei ole kohustatud kasutama riigiasutuste klassifikaatorit administratiivse jaotuse ja kulude klassifikaatorit kulu sihtotstarbe või allika järgi. 105. Aruandeperioodi jooksul majandustegevusest ja sihtfinantseerimisest laekunud, kuid kasutamata vahendite jääk riigikassa hallatavatel arvelduskontodel kajastatakse aruandeperioodi lõpul vastavalt allkontodel 1522 «Nõuded riigieelarvele majandustegevusest teenitud tulude (omatulud) osas» või 1523 «Nõuded riigieelarvele sihtfinantseerimise osas». 106. Kontogruppi 22 «Sihtfinantseerimine» kasutatakse põhivara ning tegevuskulude sihtfinantseerimiseks. Summade laekumisel debiteeritakse allkontot 1528 «Laekumised riigieelarvesse (majandustegevus, sihtfinantseerimine)» või allkontot 1920 «Pank» ning krediteeritakse vastavaid allkontosid 2210 «Põhivara sihtfinantseerimine» või 2230 «Sihtfinantseerimine (välja arvatud põhivara)». 107. Põhivara sihtfinantseerimise arvel varade soetamiseks rahade ülekandmisel debiteeritakse põhivarade ettemaksete vastavaid allkontosid ja krediteeritakse allkontot 1529 «Tasumised riigieelarvest (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)» või allkontot 1920 «Pank». Põhivara kättesaamisel ja arvelevõtmisel debiteeritakse vastavaid põhivara allkontosid ning krediteeritakse vastavaid põhivarade ettemaksete allkontosid. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivarade kulumi arvestamisel koostatakse paralleelkirjend, debiteerides allkontot 2210 «Põhivara sihtfinantseerimine» ja krediteerides kontogrupi 35 või 37 allkontosid. 108. Kulutuste tegemisel sihtfinantseerimise (välja arvatud põhivara) arvel debiteeritakse tegevuskulusid vastavalt majanduslikule sisule ning krediteeritakse vastavaid kohustuste allkontosid. Samaaegselt koostatakse teine kirjend, debiteerides sihtfinantseerimise (välja arvatud põhivara) allkontot ja krediteerides kontogrupi 35 või 37 vastavaid allkontosid. Kohustuste tasumisel debiteeritakse vastavate kohustuste allkontosid ja krediteeritakse allkontot 1529 «Tasumised riigieelarvest (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)» või allkontot 1920 «Pank». 109. Valitsusasutuse valitsemisalasisese tsentraliseeritud varustamise korral arvestab valitsusasutus valitsemisala riigiasutusele üle antud väärtused allkonto 3051 «Haldusalasisese tsentraliseeritud varustamise korras üle antud väärtused» deebetis. Valitsemisala riigiasutus võtab need väärtused arvele allkonto 3052 «Haldusalasisese tsentraliseeritud varustamise korras saadud väärtused» kreeditis. Tsentraliseeritud varustamise korras üleandmisele kuuluvate väärtuste eest tasumisel tarnijale debiteeritakse allkontot 1380 «Ettemakstud kaubad ja teenused (tarnijatele)» ning krediteeritakse allkontot 3011 «Tulu eelarvest». Valitsemisala riigiasutustelt väärtuste kättesaamisest kirjaliku teate (üleandmis-vastuvõtmisakt) alusel, debiteeritakse kontot 3051 ning krediteeritakse kontot 1380. Valitsemisala riigiasutus kirjendab tarnijalt tsentraliseeritud varustamise korras kätte saadud väärtused kas kontogrupi 11 «Materiaalne põhivara» vastavate allkontode või allkonto 1311 «Tooraine ja materjalivaru» deebetisse ning allkonto 3052 kreeditisse. Materjalivarude kulutamisel kirjendab riigiasutus nende väärtuse kontoplaani põhiklassi 4 «Tooraine-, materjali-, allhanke- ja alltöövõtukulud» või 5 «Majanduskulud» vastavate allkontode deebetisse ning allkonto 1311 kreeditisse. 110. Majandustegevusest teenitava tulu arvestamisel debiteeritakse kontogruppide 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavaid allkontosid ning krediteeritakse kontogrupi 31 «Maksustatavad tulud majandustegevusest» või 32 «Mittemaksustatavad tulud majandustegevusest» vastavaid allkontosid. Nõude laekumisel debiteeritakse allkontosid 1528 «Laekumised riigieelarvesse (majandustegevusest, sihtfinantseerimisest)» või 1920 «Pank» ning krediteeritakse kontogrupi 14 või 15 vastavaid allkontosid. 111. Tulude laekumisel kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ja krediteeritakse allkontot 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud». Tulude tagastamisel debiteeritakse allkontot 3410. 112. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekumisele kuuluvad arvestatud, kuid mitte veel laekunud tulud (nt teistelt kohaliku omavalitsuse üksustelt saada olevad vahendid nende territooriumil elavate laste koolitamise või hoolealuste hooldamise eest) võetakse saaja kohaliku omavalitsuse üksuse raamatupidamises vastavate lepingute või teiste dokumentide alusel arvele, debiteerides vastavaid nõuete allkontosid ning krediteerides allkontot 3419 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse laekumisele kuuluvad (arvestatud) tulud». Nende summade laekumisel debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» ning krediteeritakse vastavaid nõuete allkontosid. Samaaegselt koostatakse teine kirjend, debiteerides allkontot 3419 ja krediteerides allkontot 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud». 113. Kohaliku omavalitsuse üksuse aruandeperioodi eelarve kassalise täitmise tulemus kirjendatakse peakonto 206 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve kassalise täitmise tulemus» allkontodele. 114. Aasta alguse vaba jäägi suunamisel aruandeperioodi kulude katteks debiteeritakse allkontot 2062 «Eelarvevahendite vaba jääk» ja krediteeritakse allkontot 3410 «Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve tulud». 115. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavale asutusele, kes on raamatupidamiskohustuslane, eelarves ette nähtud kulutuste katteks summade ülekandmisel debiteeritakse allkontot 7611 «Assigneeringute ülekanded asutustele» ning krediteeritakse allkontot 1920 «Pank». Allkonto 7611 arvestust peetakse finantseeritavate asutuste läbilõikes üldsummas. 116. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutusele, kes pole raamatupidamiskohustuslane, eelarvekulude väljamaksmisel krediteeritakse allkontot 1920 «Pank» ning debiteeritakse majandusoperatsiooni sisule vastavaid allkontosid. Samaaegselt tehakse teine kirjend – debiteeritakse allkontot 7611 «Assigneeringute ülekanded asutustele» ning krediteeritakse allkontot 3011 «Tulu eelarvest» või põhivara soetamisel allkontot 3020 «Tulu põhivara sihtfinantseerimisest». Eelarvepidaja võib nendele asutustele eelarvest tehtud väljamaksed eeltoodud paralleelkirjendiga arvele võtta ka kord kuus – kuu lõpul. Väljamakstud summade analüütilist arvestust peetakse asutuste läbilõikes eelarveklassifikaatori alajaotuste järgi. 117. Raamatupidamiskohustuslane, keda finantseeritakse valla- või linnaeelarvest, kirjendab eelarvest laekunud assigneeringud allkonto 1920 «Pank» deebetisse ning kontogrupi 30 «Tulu eelarvest» vastavate allkontode kreeditisse. 118. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarves ette nähtud summade ülekandmisel teistele institutsioonidele ja füüsilistele isikutele debiteeritakse kontogruppide 75–79 vastavaid allkontosid ja krediteeritakse allkontot 1920. 119. Sõlmitud kapitalirendi lepingu alusel saadav põhivara võetakse asutuse raamatupidamises arvele, debiteerides vastavaid kapitalirendi varade allkontosid ning krediteerides allkontot 2340 «Võlg liisingufirmadele». Leping võetakse arvele liisitud põhivara summas ilma intressisummadeta. Maksmisele kuuluv intress võetakse arvele jooksvalt, debiteerides allkontot 8131 «Intressikulud kapitalirendilt» ning krediteerides allkontot 2490 «Lühiajalised kohustused». Liisingufirmale liisingu tasumisel debiteeritakse lühiajaliste kohustuste vastavaid allkontosid ja krediteeritakse allkontot 3020 «Tulu põhivara sihtfinantseerimisest» või allkontot 1920 «Pank». Liisitud põhivaralt kulumit arvestades lähtutakse asutuses kehtestatud normidest. Kulumi kirjendamisel debiteeritakse kontogrupi 59 «Muud kulud majandustegevusest – põhivara kahjum ja kulum» vastavaid allkontosid ning krediteeritakse materiaalse põhivara kulumi vastavaid allkontosid. Liisitud põhivara üleandmisel asutuse omandisse debiteeritakse põhivara iseloomule vastavaid materiaalse põhivara allkontosid ning krediteeritakse pikaajaliselt renditud põhivara vastavaid allkontosid. 120. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kirjendamisel lähtutakse alljärgnevast. Kui raamatupidamiskohustuslane on ostjale või asutusele saatnud meeldetuletuskirju, millele ei vastata, või kui võlausaldaja on esitanud ostja või asutuse vastu hagiavalduse või kui ostjale on välja kuulutatud pankrot või likvideerimine, on need asjaoludeks, mille alusel hinnatakse nõuete laekumine ebatõenäoliseks. Ebatõenäoliselt laekuva nõude kuludesse kandmisel debiteeritakse vastavaid ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude allkontosid ning krediteeritakse vastavaid ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allkontosid. Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded kajastatakse bilansi aktivas kuni nende nõuete laekumiseni või bilansist mahakandmiseni nõuete kontogrupi 14 «Nõuded ostjate vastu» või 15 «Mitmesugused nõuded» vastavate allkontode deebetis ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete vastavate allkontode kreeditis miinusmärgiga. Kui ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõue laekub, debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» või 5991 «Siirded eelarvesse» ning krediteeritakse vastavaid nõuete allkontosid. Samaaegselt koostatakse teine kirjend debiteerides ebatõenäoliselt laekuvate nõuete vastavaid allkontosid ning krediteerides vastavaid ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulude allkontosid. 121. Kui raamatupidamiskohustuslasel ei ole võimalik oma nõudeõigust kaitsta võlgniku pankroti või likvideerimise korral või kui võlgnikku ei leita, tunnistatakse ebatõenäoliselt laekuvad nõuded lootusetuteks nõueteks ning kirjendatakse bilansist maha, debiteerides ebatõenäoliselt laekuvate nõuete vastavaid allkontosid ja krediteerides vastavate nõuete allkontosid. Kriteeriumid, mille alusel ebatõenäoliselt laekuvad nõuded tunnistatakse lootusetuteks, kehtestatakse asutuse sise-eeskirjades. Kui lootusetu võlg on alla 10 000 krooni, kantakse see riigiasutuse bilansist maha asutuse tippjuhi loal. Üle 10 000 kroonise lootusetu võla mahakandmiseks bilansist tuleb riigiasutusel taotleda valitsemisala ministeeriumi luba. Ministeeriumid määravad kindlaks lootusetute võlgade mahakirjendamise korra oma valitsemisala riigiasutustes. Põhiseadusliku institutsiooni või ministeeriumi enda raamatupidamises arvel oleva lootusetu võla mahakandmine toimub põhiseadusliku institutsiooni juhi või ministri loal. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritavas asutuses lootusetute võlgade mahakandmise piirmäärad määrab kindlaks volikogu. Lootusetu nõude üle peetakse arvestust bilansiväliselt 10 aasta jooksul, arvates nõude mahakandmisest bilansist. Kui lootusetuks hinnatud nõue laekub, debiteeritakse allkontot 1920 «Pank» või 5991 «Siirded eelarvesse» ning krediteeritakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete vastavaid kulude allkontosid. 122. Asutuse poolt kogutavate ning eelarvesse kandmisele kuuluvate tulude (maksud, maksed, riigilõivud ja muud kogutavad tasud) kirjendamisel lähtutakse alljärgnevast. Tulude arvestamisel debiteeritakse nõuete vastavaid allkontosid ja krediteeritakse kontogruppide 70 «Maksude ja maksete kogumine» ja 71 «Muud kogutavad tasud ja tulud» ning 72 «Riigilõivud» vastavaid allkontosid. Nõuete eelarvesse laekumisel debiteeritakse maksude, maksete, kogutud muude tasude ja tulude ülekandmise või riigilõivude ülekandmise allkontosid ning krediteeritakse vastavaid nõuete allkontosid. Asutuse arveldusarvele laekunud nõude eelarvesse ülekandmiseks debiteeritakse maksude, maksete, kogutud muude tasude ja tulude ülekandmise või riigilõivude ülekandmise allkontosid ning krediteeritakse kohustust eelarve ees. Aruandeperioodi lõpuks kogutud, kuid eelarvesse laekumata või ülekandmata summa kajastatakse allkontol 2410 «Lühiajalised kohustused riigile» või allkontol 2401 «Lühiajalised kohustused kohalikule omavalitsusele». 123. Materiaalse põhivara arvelevõtmisel juhindutakse alljärgnevast. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja muudest otsestest kasutuselevõtmist võimaldatavatest väljaminekutest. Otseste kasutuselevõtmist võimaldatavate väljaminekute hulka kuuluvad kohaleveo, paigaldamise ettevalmistuse, paigaldamise, käikulaskmise ja projekteerimise väljaminekud. Raamatupidamiskohustuslase üldhalduskulusid ei lülitata põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud lülitatakse põhivara maksumusse. Rekonstrueerimisväljaminekud on ainult sellised väljaminekud, mis oluliselt pikendavad vara kasulikku tööiga, suurendavad tootmispotentsiaali, tõstavad toodangu kvaliteeti või vähendavad tootmiskulusid. Masinad, seadmed, inventar ja ehitusinventar arvestatakse materiaalse põhivarana, kui nende kasutamiskestvus on üle ühe aasta ja soetamismaksumus on 10 000 krooni ja rohkem. Vaatamata maksumusele arvestatakse materiaalse põhivarana kunsti- ja antiikväärtused, raamatukogufondid, loomsed eksponaadid ja relvastus. Kui põhivara soetatakse ühtse tervikuna (komplekt), siis tuleb see ka raamatupidamises komplektina arvele võtta, st raamatupidamises ei tohi eraldada komplekti kuuluvaid varasid. Põhivara arvestamiseks avatakse igale põhivarale (või komplektile) arvestuskaart kas paberkandjal või elektrooniliselt. Põhivara arvestuskaart peab sisaldama järgmisi andmeid: – põhivara nimetus koos seda vara iseloomustavate põhitunnustega (komplekti korral ka sinna kuuluvate varade loetelu); – soetamisaeg (kuupäev, kuu, aasta); – soetamismaksumus; – kulunorm aastas; – kulusumma aastas. Kui ühelt riigivara valitsejalt antakse varad üle teisele, siis vastavalt riigivara seaduse §-le 10 antakse uuele valitsejale kaasa ka põhivara kaart koos muude üleandmise dokumentidega ning sellel kaardil jätkatakse antud põhivara arvestust. Varad antakse uuele valitsejale üle soetamismaksumuse, arvestatud kulumi ja jääkväärtusega. Tasuta saadud põhivara, mis ei ole üleandmise dokumentides hinnatud, hinnatakse kas moodustatud komisjoni või eksperdi poolt ning võetakse seejärel raamatupidamises arvele. Põhivara likvideerimisel tuleb vara kas lammutada või demonteerida. Tekkinud kulud arvestatakse põhivara likvideerimise kuludesse. Maa on piiramatu kasutusega põhivara. Ostetud maa võetakse raamatupidamises arvele tegelikus soetamismaksumuses. Maa soetamismaksumus koosneb maa ostuhinnast ja maa soetamisega otseselt seotud väljaminekutest, sealhulgas maamõõtja, notari ja juriidilise ekspertiisi tasud, olemasolevate tehnovõrkude eest omavalitsusele tasutud maksesummad ja ülevõetud, eelmise omaniku tasumata maamaksu võlg. Maa soetamismaksumusse lülitatakse maa kasutuselevõtmist võimaldavad väljaminekud, sealhulgas maa korrastamise ja täitmise ning maal asuvate hoonete lammutamisega seotud väljaminekud. Asjaõigusseaduse kohaselt on maa koos seal asuvate hoonetega ühtne kinnisvaraobjekt. Raamatupidamises peetakse maa ja hoonete arvestust eraldi kontodel. Maast ja seal asuvatest hoonetest koosneva kinnisvara ostmisel ühtse ostusumma eest tuleb ostja raamatupidamises määrata soetamismaksumus maale ja hoonetele eraldi. Selleks tuleb kasutada eksperthinnanguid. Asutustes, kelle raamatupidamises on maa arvel 0 (null) krooniga või maamaksustamishinnas, arvestatakse seda hetkeni, kuni on kehtestatud kord selle hinna korrigeerimiseks. Maa riigi omandisse jätmisel on maa bilansis arvel 0 krooniga, arvates katastrisse kandmise päevast. Materiaalse põhivara kuluminormid määratakse kindlaks asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades lähtuvalt põhivara kasulikust tööeast, tehnilisest seisukorrast ja kasutamise intensiivsusest. Kulumit ei arvestata piiramata kasutuseaga varadelt – maalt, kunsti- ja antiikväärtustelt ning raamatukogufondilt. Kulumit ei arvestata ka relvadelt, produktiivloomadelt ja kasvavalt metsalt. Põhivara kulumit arvestatakse ja kirjendatakse raamatupidamises vastavalt aruandeperioodile – kui on kehtestatud aastasisene aruandlus, siis iga aruandeperioodi lõpus, kui aastasisest aruandlust ei ole kehtestatud, siis aasta lõpus. Alla 10 000 kroonise ning alla ühe aastase kasutamisajaga vara arvestust peetakse bilansiväliselt asutuse raamatupidamise sise-eeskirjades kindlaks määratud korras. Bilansivälise vara arvestust tuleb pidada nii koguseliselt kui summaliselt (soetamismaksumuses). 124. Põhivara müügi tulemus kirjendatakse peakonto 592 «Materiaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» või 593 «Immateriaalse põhivara müügi (likvideerimise) kahjum» vastavate allkontode deebetis või peakonto 381 «Materiaalse põhivara müügi kasum» või peakonto 382 «Immateriaalse põhivara müügi kasum» vastavate allkontode kreeditis. 125. Põhivara bilansist mahakandmisel debiteeritakse põhivara arvestatud kulumisumma põhiklass 1 «Vara» vastavaid allkontosid, põhivara jääkmaksumuse (soetamismaksumus miinus kulum) konto 592 «Materiaalse põhivara müügi või likvideerimise kahjum» või 593 «Immateriaalse põhivara müügi või likvideerimise kahjum» vastavaid allkontosid ja krediteeritakse põhivara soetamismaksumuse põhiklassi 1 «Vara» vastavaid allkontosid. 126. Tasuta saadud põhivara võetakse raamatupidamises arvele konto 2041 «Annetatud kapital» ja tasuta saadud käibevara konto 3840 «Tulu annetatud kapitalist» kreeditis. Riigiasutused loevad annetusena saaduks vara, mis on annetatud avalikõiguslike, eraõiguslike ning teiste juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt. Omanikusiseselt (riigiasutuselt riigiasutusele) üleantav põhivara kajastatakse saaja bilansis vastavalt sellele, kuidas see vara oli arvel üleandja bilansis. Kui üleandja oli põhivara saanud annetusena, siis kajastatakse see annetatud kapitalina ka saaja bilansis. Põhivara üleandja, kes annab oma vara tasuta üle teisele riigiasutusele (omanikusiseselt), kannab põhivara bilansist välja kas annetatud kapitali või kapitali kaudu. 127. Riigivara valitseja poolt riigivara üleandmine aktsiaseltsile Riigi Kinnisvara toimub Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Aktsiaseltsile Riigi Kinnisvara üle antav vara kantakse bilansist maha allkonto 2010 «Kapital» või 2041 «Annetatud kapital» kaudu. Aktsiaseltsi Riigi Kinnisvara aktsiate valdaja võtab aktsiad arvele allkonto 2010 «Kapital» kaudu.» § 2. Rahandusministri määruste kehtetuks tunnistamine Tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused: 1) rahandusministri 31. detsembri 1998. a määrus nr 121 «Riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritavate institutsioonide kontojuhiste kinnitamine» (RTL 1999, 182); 2) rahandusministri 18. mai 2000. a määrus nr 44 «Rahandusministri 17. märtsi 1995. a määruse nr 46 «Eelarveliste asutuste raamatupidamise korraldamise eeskirja» muutmine» (RTL 2000, 57, 892; 2002, 11, 116; 51, 727; 128, 1869). § 3. Määruse rakendamine Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2003. a. Põllumajandusminister rahandusministri ülesannetes Jaanus MARRANDI Kantsler Aare JÄRVAN