Vabariigi Valitsus — Sotsiaalministeeriumi põhimääruse kinnitamine

Muudetud järgmiste Vabariigi Valitsuse määrustega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 6. 06. 2000 nr 183 (RT I 2000, 45, 283) 12. 06. 2000 22. 08. 2000 nr 276 ( RT I 2000, 68, 436) 1. 09. 2000 21. 11. 2000 nr 376 ( RT I 2000, 87, 570) 30. 11. 2000 18. 04. 2001 nr 144 ( RT I 2001, 39, 222) 27. 04. 2001 17. 12. 2002 nr 393 ( RT I 2002, 105, 626) 1. 01. 2003 11. 02. 2003 nr 45 ( RT I 2003, 15, 90) 1.03.2003 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada Sotsiaalministeeriumi põhimäärus (juurde lisatud). 2. [Käesolevast tekstist välja jäetud] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. aprilli 1999. a määrusega nr 131 SOTSIAALMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Sotsiaalministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, oma eelarve ning pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Gonsiori 29, 15027 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas on riigi sotsiaalprobleemide lahendamiskavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Sotsiaalministeerium riigi sotsiaalvaldkonna arendamisel: 1) jälgib ja analüüsib rahva tervise seisundit ja sotsiaalset turvalisust, erinevate sotsiaalsete gruppide ja peretüüpide elatustaset, tervishoiusüsteemi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna olukorda, töötab välja sotsiaal-, tervishoiu- ja tööhõivealaseid arengukavasid ning meetodeid nende rakendamiseks; 2) koordineerib ja korraldab riiklike programmide elluviimist oma valdkonnas; 3) osaleb riigi sotsiaalvaldkonna arenguprogrammide väljatöötamisel. 8. Sotsiaalministeerium rahva tervise kaitse ja arstiabi korraldamisel: 1) koordineerib ja korraldab elanikele arsti- ja ravimiabi andmist, tervise edendamist, haiguste ennetamist ja tervisekaitset; 2) suunab haiguste ennetamise, tervise edendamise, tervisekaitse, diagnostika ja ravi ajakohaste vormide rakendamist; 3) kujundab tervise väärtustamisele ja tervislikele eluviisidele suunatud avalikku arvamust; 4) tagab ravimite kvaliteedi ja ohutuse kontrolli; 5) juhib ja korraldab tervishoidu hädaolukorras. [RT I 2001, 39, 222 - jõust. 27. 04. 2001] 9. Sotsiaalministeerium tööhõive, tööturu ja töökeskkonna korraldamisel: 1) reguleerib töösuhteid koostöös tööturupartneritega; 2) suunab töötajate kvalifikatsiooni süsteemi väljatöötamist ja korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga selle ellurakendamist; 3) korraldab tööturuteenuste osutamist ja töötute sotsiaalset kaitset; 4) aitab kaasa ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomisele, koordineerib riiklikku järelevalvet tööõiguse, tööohutuse ning töötervishoiualaste õigusaktide nõuete täitmise üle; 5) korraldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) Eesti Nõukogu tööd, valmistab ette ILO konventsioone ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks ning esitab aruandeid konventsioonide täitmise kohta; 6) tagab tööjõuarvestuse hädaolukorras. [RT I 2002, 105, 626 - jõust. 1. 01. 2003] 10. Sotsiaalministeerium sotsiaalse kaitse ja sotsiaalkindlustuse korraldamisel: 1) suunab, koordineerib ja korraldab sotsiaalteenuste ja sotsiaaltoetuste andmist; 2) koordineerib riiklikku lastekaitset; 3) korraldab rahvusvahelist lapsendamist; 4) täiustab erivajadustega isikute rehabilitatsioonisüsteemi nende integreerimiseks ühiskonda; 5) suunab ja korraldab sotsiaalkindlustuse liikide arendamist ning pensionide, toetuste ja hüvituste määramise süsteemi ja korra väljatöötamist; 6) suunab, koordineerib ja korraldab pikaajalise ja püsiva töövõimetuse arstlikku ekspertiisi; 7) korraldab sotsiaalkindlustust ja -hoolekannet, psühhosotsiaalse abi osutamist ning põgenike ja evakueeritute abistamist hädaolukorras. [RT I 2001, 39, 222 - jõust. 27. 04. 2001] 11. Sotsiaalministeerium õigusaktide eelnõude koostamisel: 1) korraldab ministeeriumi valitsemisala reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamist ning vastutab nende rakendatavuse ja vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate õigusaktide kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusaktidega; 3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist. 12. Sotsiaalministeerium teiste ülesannete täitmisel: 1) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt ettevalmistatud, Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 2) töötleb valitsemisala puudutavat informatsiooni ja teeb rahvusvaheliste organisatsioonidega koostööd statistilise aruandluse võrreldavaks viimisel; 3) oma valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel abistab teisi ministeeriume ja kohalikke omavalitsusi ning teeb nendega koostööd; 4) haldab oma valdkonda kuuluvaid riigiasutusi, vaatab läbi hallatavate asutuste riigieelarvevahendite taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 5) koordineerib hallatavate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 6) suunab ja koordineerib tööalast koolitust oma valitsemisalas; 7) korraldab sotsiaal-, tervishoiu- ja hoolekandetöötajate pädevuse hindamist; 8) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, teostab järelevalvet eelarvevahendite otstarbeka kasutamise üle ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 9) koordineerib infotehnoloogia kasutamist oma valitsemisalas; 10) tellib valitsemisala arenguks vajalikke teadusuuringuid, korraldab nende tulemuste rakendamist, koordineerib ja korraldab teaduspoliitika elluviimist oma valitsemisalas; 11) valitseb ministeeriumile valitseda antud riigivara riigivaraseaduse ja selle alusel kehtestatud korras; 12) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja asutuste tegevust riigivara valitsemisel ja majandamise korraldamisel ning investeeringute, riigihangete ja ehitustegevuse alal; 13) korraldab ministeeriumile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks vajalike andmekogude pidamist; 14) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemisseadusega ettenähtud korras; 15) koordineerib ja korraldab ministeeriumi ning tema valitsemisalas olevate ametite, inspektsioonide ja asutuste suhtlemist rahvusvaheliste organisatsioonidega, sealhulgas ÜRO, Euroopa Komisjoni ning Euroopa Nõukoguga; 16) valmistab ette ja koordineerib rahvusvaheliste lepingute sõlmimist ning koostööprojektide ja välisprogrammide elluviimist ministeeriumi valitsemisalas; 17) koordineerib ja korraldab sisejärelevalvet, sh siseauditit oma valitsemisalas; 18) korraldab tervishoiuasutuste litsentsimist, annab välja tegevuslubasid tervishoiu alal tegutsemiseks ning teostab järelevalvet nende üle; 19) osaleb kriminaalpreventsioonialases tegevuses, koordineerib riikliku kuritegude ennetamise strateegia ja selle tegevuskavade väljatöötamist ja ellurakendamist lähtuvalt oma valitsemisalast; 20) täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. SOTSIAALMINISTER 13. Ministeeriumi juhib sotsiaalminister (edaspidi minister). 14. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele asutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 41) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses; 42) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires informatsiooni kogumist ja edastamist riigi esindamise kohta kohtus; 5) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve korraldamise ministeeriumi kantslerile; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi osakondade juhatajad ja töövaidluskomisjonide juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, ministeeriumi kantsleri ettepanekul sõlmib töölepinguid ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 7) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 8) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisus ettenähtud, väljaspool struktuuriüksusi olevad nõunikud ning määrab nende ülesanded ja alluvuse; 9) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused; 10) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidelt; 11) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 12) moodustab vajadusel nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 13) moodustab ministeeriumi hallatavad riigiasutused, kinnitab nende põhimäärused ja eelarved ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui teisiti ei ole sätestatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega; 14) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle; 15) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, muudab neid ja kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 16) otsustab ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse või selle alusel kehtestatud korras; 17) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 201) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates valitsusasutustes ning valitsusasutuste hallatavates riigiasutustes ning juhib vahetult ministeeriumi siseauditi osakonda ; 21) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 15. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 16. Ministri kirjalikud korraldused vormistatakse ja registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. IV. KANTSLER 17. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 18. Kantsler: 1) juhib vahetult asekantslerite ja kantslerile alluvate nõunike tööd, struktuuriüksuste juhtide kaudu väliskoostöö ja eurointegratsiooni osakonna, statistika- ja analüüsiosakonna, õigusosakonna, infojuhtimise osakonna, arendus- ja personaliosakonna, avalike suhete osakonna ja finants- ja varahalduse osakonna tööd ning asekantslerite kaudu ministeeriumi muude struktuuriüksuste tööd ; 2) koordineerib ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministri tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, keda nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 7) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 8) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid, kohaldab enda poolt teenistusse võetavatele teenistujatele ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi; 9) edutab enda poolt ametisse nimetatavaid ametnikke oma pädevuse piires; 10) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või määrab esimeheks teise isiku; 11) pärib ministeeriumi struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidelt aru nende tegevuse kohta ja teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 12) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra; 13) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piirides kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 14) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piirides; 15) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 16) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piirides; 17) täidab muid ministri poolt antud ülesandeid. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 19. Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks vastavalt asjaajamiskorrale. 20. Ministeeriumi struktuuriüksuste juhtimisel annab ministeeriumi kantsler struktuuriüksuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi. Kirjalikud korraldused vormistatakse ja kantakse dokumendiregistrisse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 21. Ministeeriumi kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga kantsleri ülesanded ühele asekantsleritest, asekantslerite äraolekul ühele osakonnajuhatajatest. V. ASEKANTSLER 22. Ministeeriumi koosseisus on tervishoiu asekantsleri, sotsiaalala asekantsleri ja tööala asekantsleri ametikohad. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 23. Tervishoiu asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu tervishoiuosakonna, rahvatervise osakonna ja ravimipoliitika osakonna tööd, koordineerib ametite ja inspektsiooni peadirektorite kaudu Ravimiameti, Tervishoiuameti ja Tervisekaitseinspektsiooni ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu tervise valdkonna riigiasutuste tööd ; 2) tagab riigi tervisepoliitika ja tervishoiuprogrammide elluviimise järjepidevuse; 3) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele, ameti ja inspektsiooni peadirektoritele ning hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 4) teeb kantslerile ettepanekuid tervishoiuvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 5) teeb tervishoiuvaldkonna arendamiseks oma pädevuse piires koostööd ministeeriumi teiste osakondade, maavalitsuste ja omavalitsustega; 6) koordineerib tervishoiuvaldkonda kuuluvate ministeeriumi nõukogude ja nõunike tegevust; 7) koordineerib tervishoiuvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamist ja kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusega; 8) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 9) valvab talle alluvate struktuuriüksuste ning ameti ja inspektsiooni ülesannete täitmise üle; 10) täidab muid ministri ja kantsleri poolt antud ülesandeid. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 24. Sotsiaalala asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu sotsiaalkindlustuse ja toetuste osakonna ja hoolekande osakonna tööd, koordineerib ameti peadirektori kaudu Sotsiaalkindlustusameti ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu sotsiaalvaldkonna riigiasutuste tööd ; 2) tagab riigi sotsiaalpoliitika ja riiklike sotsiaalprogrammide elluviimise; 3) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 4) teeb sotsiaalvaldkonna arendamiseks oma pädevuse piires koostööd ministeeriumi teiste osakondade, maavalitsuste ja omavalitsustega; 5) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele ning ameti peadirektorile, samuti hallatavate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 6) valvab talle alluvate struktuuriüksuste ja ameti ülesannete täitmise üle; 7) koordineerib sotsiaalvaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamist ja kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusega; 8) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piirides; 9) täidab muid ministri ja kantsleri poolt antud ülesandeid. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 25. Tööala asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu tööturu osakonna ja tööosakonna tööd ning koordineerib ameti ja inspektsiooni peadirektorite kaudu Tööturuameti ja Tööinspektsiooni ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu töövaldkonna riigiasutuste tööd ; 2) tagab riigi töö- ja töökeskkonnapoliitika ja -programmide elluviimise; 3) koordineerib ja vajadusel suunab töö-, töökeskkonna- ja sotsiaalvaldkonda kuuluvate kolmepoolsete nõukogude tegevust; 4) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 5) teeb töövaldkonna arendamiseks oma pädevuse piires koostööd ministeeriumi teiste osakondade, maavalitsuste ja omavalitsustega; 6) teeb kantslerile ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajatele ning ameti ja inspektsiooni peadirektoritele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 7) valvab talle alluvate struktuuriüksuste ning ameti ja inspektsiooni ülesannete täitmise üle; 8) koordineerib töövaldkonda reguleerivate õigusaktide väljatöötamist ja kooskõlla viimist Euroopa Liidu õigusega; 9) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 10) täidab muid ministri ja kantsleri poolt antud ülesandeid. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 26. [kehtetu - RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 27. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või kantsleri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 28. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle alluvate osakondade juhatajatele ning ametite ja inspektsioonide juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. VI. OSAKONNAJUHATAJA 29. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhiseid ja korraldusi või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab ja viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust osakonnale pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti. 30. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 31. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses. VII. OSAKOND 32. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 33. Ministeeriumi osakonnad on: 1) tervishoiuosakond – loob tervishoiusüsteemis kasutusel olevate ressurssidega elanikele võimalikult head eeldused hea tervise saavutamiseks, tervishoiusüsteemi efektiivseks korraldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks ning osaleb tervishoidu reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 2) rahvatervise osakond – kavandab riikliku tervisepoliitika peamised suunad ja strateegiad tervise edendamise ja haiguste ennetamise valdkonnas, mis on suunatud tervist säästva ja tervisliku elukeskkonna ning tervisliku eluviisi kujundamisele, korraldab ja koordineerib kavandatu elluviimist, osaleb rahvatervisega seonduvate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 3) ravimipoliitika osakond – koordineerib ravimipoliitikat eesmärgiga tagada ravimite kättesaadavus ja kvaliteet ning nende mõistlik kasutamine Eestis ja osaleb ravimipoliitikat reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 4) sotsiaalkindlustuse ja toetuste osakond – edendab sotsiaalkindlustuse ja sotsiaaltoetuste valdkonna arengut, koordineerib kavandatu ellurakendamist ja osaleb sotisaalkindlustust reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 5) hoolekande osakond – edendab sotsiaalteenuste valdkonna arengut, koordineerib kavandatu ellurakendamist ja kriminaalpreventsiooni alast tegevust ministeeriumis ning osaleb hoolekannet reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 6) tööturu osakond – kavandab tööturupoliitikat, koostab tööhõive arengukavasid, analüüsib tööturu olukorda ja osaleb tööturgu reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 7) tööosakond – kavandab ja töötab välja töösuhete ning töökeskkonna poliitikat, mille põhisuund on tasakaalustatud ja kvaliteetsed töösuhted, töötingimuste ja töökeskkonna parandamine, tööõnnetuste ja tööga seotud haigestumiste ärahoidmine ja vähendamine, edendab sotsiaaldialoogi koostöös sotsiaalpartneritega, osaleb töötajate kvalifikatsioonisüsteemi rakendamises ja töösuhteid ja töökeskkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude väljatöötamises; 8) väliskoostöö ja eurointegratsiooni osakond – juhib eurointegratsioonialast tegevust ministeeriumis ja tema valitsemisala asutustes, korraldab võrdõiguslikkuse printsiibi integreerimist Eesti sotsiaalpoliitilisse arengusse, korraldab sotsiaal-, töö- ja tervishoiupoliitikaalaseid läbirääkimisi ja lepingute sõlmimist välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega ning lepingute täitmise kontrolli ja aruannete esitamist, koordineerib välisabiprojektide ettevalmistamist ja kontrollib nende täitmist ning arendab koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega; 9) statistika- ja analüüsiosakond – korraldab sotsiaal-, töö- ja tervishoiualase statistilise teabe kogumist, töötleb ja üldistab seda, analüüsib elanike elatustaseme muutusi ja hindab elanike sotsiaalset turvalisust, koostab või korraldab ülevaadete koostamist ministeeriumi valitsemisala puudutavates küsimustes; 10) õigusosakond – koordineerib ministeeriumi õigusloomealast tegevust ja osaleb õigusaktide eelnõude väljatöötamises, koordineerib õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi Valitsusele esitamist, teeb ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks, korraldab ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud eelnõude kooskõlastamist, nõustab ministeeriumi juhtkonda ja struktuuriüksusi õigusküsimustes; 11) infojuhtimise osakond – koordineerib ja korraldab ministeeriumi asjaajamist ning sisekommunikatsiooni, koordineerib ja korraldab ministeeriumi ja selle valitsemisala infotehnoloogia alast arendustegevust ja infotehnoloogia kasutamist ning andmekogude infotehnoloogilist pidamist; 12) arendus- ja personaliosakond – koordineerib ja korraldab ministeeriumi ja selle valitsemisala strateegilist planeerimist ja tööplaanide koostamist ning juhendab struktuuriüksusi metoodiliselt, koordineerib ministeeriumi ja selle valitsemisala personaliarendust ja -haldust, nõustab struktuuriüksuste juhte personalijuhtimise küsimustes; 13) avalike suhete osakond – kavandab ja korraldab ministeeriumi suhtekorraldusalast tegevust ning esitab ministeeriumi seisukohti avalikkusele ja koostööpartneritele; 14) finants- ja varahalduse osakond – koordineerib ja korraldab ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarve koostamist, jälgib eelarve täitmist ja koostab aruandeid, korraldab finants- ja juhtimisarvestust ja koostab vastavaid aruandeid, haldab ministeeriumi varasid ja peab vastavat arvestust, kavandab ministeeriumi ja tema valitsemisala investeeringuid ja teostab järelevalvet investeeringute kasutamise üle; 15) siseauditi osakond – hindab ja analüüsib ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkust ning tagab õigeaegse ja objektiivse teabe kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtte rikkumise kohta. [RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 34. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood. 35. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse ministri poolt kinnitatavas osakonna põhimääruses. 36. Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda nõunikud, kelle ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse ministri poolt kinnitatavates ametijuhendites. VIII. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 37. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi(edaspidi komisjonid), kui seadusest ei tulene teisiti. 38. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone, kui seadusest ei tulene teisiti. 39. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 40. [kehtetu - RT I 2003, 15, 90 – jõust. 1.03.2003] 41. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 42. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 43. Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi nõusolekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende endi nõusolekul. 44. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 45. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 46. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 47. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 48. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 49. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 50. Ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. IX. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 51. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna "SOTSIAALMINISTEERIUM". 52. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ja kantsleri kirjaplangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. Üldplangi kasutamine sätestatakse ministeeriumi asjaajamiskorras. 53. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punktis 52 ettenähtud korras. 54. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. X. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 55. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 56. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 57. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks.