Vabariigi Valitsus — Sõidukis mootorkütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kinnitamine — RT I, 51, 768

Sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemise korra kinnitamine Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrus nr 119 Vedelkütuse erimärgistamise seaduse (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464) paragrahvi 4 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada "Sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord" (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Rahandusminister Mart OPMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrusega nr 119 Sõidukis mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemise kord 1. Käesolevat korda rakendatakse sõiduautos ning reisijate- või kaubaveoks ettenähtud sõidukis (edaspidi sõiduk), v.a traktor, mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemisel. 2. Sõiduki kütusesüsteemist, sealhulgas kütusepaagist (edaspidi kütusesüsteem) proovide võtmise õigus on politseiametnikul, abipolitseinikul, tolliametnikul ja maksuametnikul. 3. Kütuseproovi võtja peab kasutama järgmisi abivahendeid: 1) pump sõiduki kütusesüsteemist proovi võtmiseks; 2) kohapeal kinnipitseeritava korgiga pudelid proovi laboratoorsele analüüsile saatmiseks. 4. Sõiduki kütusesüsteemist võetakse selleks ettenähtud pumba abil prooviks kuni 200 g kütust. 5. Kütusesüsteemist võetud proov pannakse võrdsetes osades kahte kinnipitseeritava korgiga pudelisse ja pudelid pitseeritakse. Üks pudel saadetakse viivitamatult Standardiameti poolt aktsepteeritud laborisse (edaspidi labor) analüüsi tegemiseks, teine pudel jääb kütuseproovi võtjale. 6. Kütuseproovi võtjale jäänud proovi kasutatakse juhul, kui labori poolt tehtud proovi analüüsi tulemus vaidlustatakse. Vaidlustamise korral saadetakse kütuseproovi võtjale jäänud pudelis sisalduv proov laborisse analüüsi tegemiseks. 7. Kütuseproovi võtja koostab proovi võtmise kohta protokolli. Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht, sõidukijuhi nimi ja aadress, juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja, kellele sõiduk kuulub, nimi ja aadress, prooviga pudelitele pandud pitserite numbrid, asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse, protokolli koostanud isiku ametinimetus ning ees- ja perekonnanimi. 8. Proovi võtmise kohta koostatud protokollile kirjutavad alla protokolli koostaja ja sõidukijuht. Kui sõidukijuht keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav märge. Protokollile lisatakse sõidukijuhi kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise motiivid. 9. Kui proovis on kütuse erimärgistatus visuaalselt nähtav, teeb kütuseproovi võtja selle kohta proovivõtmise protokolli vastava märke. 10. Kui erimärgistatus on proovi võtmisel selgesti eristatav ja sõidukijuht ei vaidlusta erimärgistatud kütuse kasutamist kütusesüsteemis, märgitakse see proovivõtmise protokolli ning proovi võtja koostab selle alusel protokolli haldusõiguserikkumise kohta. 11. Kui proovi võtmine sõiduki kütusesüsteemist osutub kohapeal võimatuks, on politseiametnikul, abipolitseinikul, tolliametnikul ja maksuametnikul õigus anda sõidukijuhile korraldus toimetada sõiduk lähimasse kohta, kus selle kütusesüsteemist on võimalik proove võtta. 12. Kui protokoll on ettenähtud korras täidetud ja erimärgistatus ei ole selgesti eristatav, saadetakse protokoll koos prooviga laborisse, kus tehakse märge selle kohta, kas on tegemist rikkumisega või mitte. Laborist saadetakse protokoll volitatud isikule, kellel on rikkumise asja arutamise ja karistuse määramise õigus. Rahandusminister Mart OPMANN