Sotsiaalminister — Eesti Bioeetika Nõukogu põhimääruse kinnitamine — RTL, 1998, 137, 527

Lähtudes « » (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356) paragrahvi 46 lõikest 6 ja tervishoiukorralduse seaduse (RT I 1994, 10, 133; 1995, 57, 978; 1997, 86, 1462) paragrahvi 14 punkti 5 alusel määran

Kinnitada Eesti Bioeetika Nõukogu põhimäärus (juurde lisatud). Minister Tiiu ARO Kantsler Jaan RÜÜTMANN Kinnitatud sotsiaalministri 1. aprilli 1998. a määrusega nr 27 Eesti Bioeetika Nõukogu põhimäärus I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Bioeetika Nõukogu (edaspidi nõukogu) on sotsiaalministri kinnitatud nõuandev ja koordineeriv organ bioeetika küsimustes. Nõukogu nimetus inglise keeles on Estonian Council on Bioethics. 2. Nõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Vabariigi Valitsuse ja Sotsiaalministeeriumi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest, teistest õigusaktidest, ÜRO, Euroopa Nõukogu, Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ühinemisest ning rahvusvahelistest lepingutest tulenevatest kohustustest. 3. Nõukogu põhimääruse kinnitab sotsiaalminister. 4. Nõukogu isikkoosseisu kinnitab kolmeks aastaks sotsiaalminister. 5. Nõukogusse kuulub 11 liiget. Nõukogu esimehe, aseesimehe ja sekretäri määrab sotsiaalminister. II. NÕUKOGU ÜLESANDED 6. Nõukogu ülesanded on: 1) ühtsete bioeetika-alaste seisukohtade kujundamine meditsiini tegevusaladel; 2) bioeetika põhimõtete tutvustamine avalikkusele ja sellekohaste andmete avaldamise korraldamine; 3) Eestis tegutsevate inimuuringute eetikakomisjonide ja bioeetika-alaste komisjonide tegevuse koordineerimine; 4) seaduseelnõude ja teiste õigusaktide väljatöötamisel bioeetika-alaste ettepanekute tegemine; 5) Riigikogu ja valitsusasutuste bioeetika-alane nõustamine. III. NÕUKOGU ÕIGUSED 7. Nõukogul on õigus oma ülesannete täitmiseks: 1) anda eksperthinnanguid ja soovitusi meditsiinieetika probleemide lahendamiseks; 2) moodustada ekspert-, probleem- ja muid komisjone; 3) taotleda bioeetika-alaseid eksperthinnanguid Eesti ja teiste riikide spetsialistidelt; 4) saada Sotsiaalministeeriumilt ja teistelt valitsusasutustelt bioeetika probleemide lahendamiseks vajalikku teavet; 5) kutsuda nõukogu koosolekutele väljastpoolt spetsialiste; 6) osaleda rahvusvahelises bioeetika-alases koostöös, esindades riiki, valitsust või ministeeriumi. IV. NÕUKOGU JUHTIMINE JA TÖÖKORRALDUS 8. Iga nõukogu liige nimetab oma usaldusisiku (proxy), kellest nõukogu koostab asendusliikmete nimekirja. Nõukogu liikme puudumisel asendab proxy teda hääleõigusega. 9. Nõukogu tegevust juhib esimees, tema äraolekul aseesimees. Nõukogu tööd korraldab sekretär. 10. Nõukogu peab oma koosolekuid lähtuvalt vajadusest, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas. Koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab esimees, tema äraolekul aseesimees. Koosolek kutsutakse kokku juhul, kui seda nõuab vähemalt kolm nõukogu liiget. Koosoleku kutsed koos vajaliku materjaliga saadab asjaosalistele laiali sekretär vähemalt kümme päeva enne koosolekut. 11. Üldjuhul võetakse nõukogu otsused vastu konsensuse alusel. Kui osutub vajalikuks hääletusprotseduur, siis võetakse koosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav koosoleku juhataja hääl. 12. Nõukogu on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kuus nõukogu liiget või asendusliiget. 13. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Protokolli otsused edastatakse sotsiaalministrile. V. NÕUKOGU TEGEVUSE FINANTSEERIMINE 14. Nõukogu kui nõuandva organi tegevust finantseerib Sotsiaalministeerium. Nõukogul võib olla vahendeid teiste asutuste ja sponsorite sissemaksetest. VI. NÕUKOGU TEGEVUSE LÕPPEMINE JA LÕPETAMINE 15. Nõukogu tegevus lõpeb, kui ta ei ole aasta jooksul kokku tulnud. 16. Nõukogu tegevuse lõpetab sotsiaalminister.