Majandusminister — Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskirja kinnitamine Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskiri — RTL, 112, 454

Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskirja kinnitamine Lõhkematerjaliseaduse (RT I 1997, 86, 1461) paragrahvi 60 lõike 1 alusel määran: Kinnitada «Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskiri» (juurde lisatud). Minister Jaak Leimann Asekantsler kantsleri ülesannetes Signe Ratso Kinnitatud majandusministri 18. märtsi 1998. a. määrusega nr. 11 Lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskiri 1. Üldsätted 1.1. Eeskirja reguleerimisala Käesolev lõhkematerjalitehase ehitamise ja kasutamise eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab nõuded, mis esitatakse lõhkematerjali-, pürotehniliste toodete ja laskemoonatehasele ning lõhkeaine statsionaarsele tootmisüksusele (edaspidi tehas), kus valmistatakse ja töödeldakse lõhkeainet või hävitatakse lõhkematerjale, pürotehnilisi tooteid ja laskemoona ning mis on seotud uuringute ja katsetustega, transpordi ja hoidmisega antud valdkonnas. 1.2. Eeskirja kehtivusala 1.2.1. Käesolev eeskiri kehtib tehases või tootmisüksuses, kus tehakse punktis 1.1 loetletud toiminguid. Eeskiri kehtib ka tehase allüksustes, kus lõhkeainet sisaldavat toodet lahti võetakse, korrastatakse, või töödeldakse lõhkematerjali valmistamiseks vajaminevat plahvatusohtlikku toorainet ja vaheprodukti. 1.2.2. Eeskiri ei laiene lõhkeaine valmistamisele teisaldatavas lõhkeaine laadimis-segamismasinas, samuti lõhkeaine ettevalmistamisele tema mehaaniliseks laadimiseks teisaldatavasse laadimismasinasse. 1.3. Üldnõuded lõhkematerjali valmistamisel 1.3.1. Tsiviilkäibes olevat lõhkematerjali võib valmistada ainult Tehnilise Järele-valve Inspektsiooni poolt lubatud selleks otstarbeks ehitatud või renoveeritud tehases. 1.3.2. Lõhkematerjali valmistamisel, töötlemisel või hävitamisel tuleb tööandjal võimaliku avarii ja tööõnnetuse vältimiseks tagada: 1) igal töökohal ohutud töötingimused enama kui ühe kaitseabinõuga; 2) igal töökohal avarii tekkimise minimaalne võimalus; 3) vältida erinevate ohufaktorite koosesinemise võimalust ühes töökohas. 1.3.3. Punktis 1.3.2 toodud ohutusnõuete täitmiseks tuleb ettevõtjal: 1) ohtlik töökoht piirata kaitsepiiretega, töötajate arv viia miinimumini ja lõhkematerjali kogus optimaalse vajaduseni ohtlikus töökohas, vältides ohtlike ainete kuhjumist ning võimaluse korral kasutada masinate ja seadmete kaugjuhtimist; 2) masinad ja seadmed varustada automaatse ja sellest sõltumatu käsitsijuhitava kaitse- ja ohutusaparatuuriga; 3) kaitse- ja ohutusaparatuur peab olema sellise konstruktsiooniga, et aparatuuri võimaliku rikke või väljalülitamise korral katkestab kohe kaitstava seadme töö ja annab selgelt märgatavat ja üheselt mõistetavat ohusignaali; 4) tööruumi ja lõhkematerjalihoidlasse paigaldada teatis, millel on märgitud inimeste arv ja lubatud lõhkematerjali kogus; 5) tööoperatsioonide sooritamiseks tuleb anda välja kirjalik reglement, millega peab olema tutvunud kõik töötajad ja seda rangelt täitma; 6) staatilise elektri poolt põhjustatava ohu ärahoidmiseks valida sobivast materjalist valmistatud seadmed, tööriistad ja tööriided ning need elektriliselt maandada; 7) erinevatesse ohuklassidesse kuuluvaid lõhkematerjale valmistada eri allüksustes; 8) sooritada lõhkematerjali valmistamise etapid eraldi ruumides, kui töökohad ei ole üksteisest piisava tugevusega kaitseseintega eraldatud; 9) jälgida, et lõhkematerjali valmistamisel peetaks kinni ettenähtud tehnoloogiast ning kasutataks selleks otstarbeks sobivaid ja kontrollitud tooraineid. 1.4.Lõhkematerjali ohuklassid hoidmisel Lõhkematerjalid jagunevad rahvusvahelise klassifikatsiooni kohaselt ohtlikkuse järgi hoidmisel nelja ohuklassi, olenevalt milliseid kahjustusi nad võivad tekitada võimaliku avarii korral ümbruskonnale. 1.1 ohuklassi kuuluvad massiplahvatusohtlikud lõhkematerjalid, mis kahjustavad ümbruskonda õhulööklaine, leegi või laialipaiskuvate lõhkekeha- ja materjalitükkidega. Siia kuuluvad veoohu 1.1 ja 1.5 allklassi lõhkematerjalid. 1.2 ohuklassi kuuluvad lõhkematerjalid ei ole massiplahvatusohtlikud, kuid tule levikul võib esineda mitme lõhkekeha üheaegne plahvatus. Ümbruskonda kahjustavad nad õhulööklaine ja laialipaiskuvate lõhkekeha- ja materjalitükkidega. Siia kuuluvad veoohu 1.2 allklassi lõhkematerjalid. 1.3 ohuklassi kuuluvad lõhkematerjalid ei ole massiplahvatusohtlikud. Nad põlevad väga intensiivselt suure soojuseraldusega ning põleng levib kiiresti. Ümbruskonda kahjustavad leegid, soojuskiirgus ja laialipaiskuvad põlevad tükid. Õhu-lööklainet ei esine. Sellesse klassi kuuluvad veoohu 1.3 allklassi lõhkematerjalid. 1.4 ohuklassi lõhkematerjalid ei tekita ümbruskonnale põlemisel erilist ohtu.Plahvatus võib toimuda mingis konkreetses pakendis.Tükkide laialipaiskumist ei esine. Sellesse klassi kuuluvad veoohu 1.4 ja 1.6 allklassi lõhkematerjalid. 2. Tehase asukoht ja territooriumi planeering 2.1. Üldnõuded Tehase projekteerimisel tuleb lähtuda planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) nõuetest ning töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) kohaselt tervisekaitse-, keskkonnakaitse- ja tuletõrjealaste abinõude täitmisest ning pöörata erilist tähelepanu alljärgnevatele lõigetele: 1) tehase projekteerimisel määrataks kindlaks abinõud, mis näevad ette lõhkeaine plahvatuse ärahoidmise valmistamisprotsessis ja võimaliku avarii tagajärgede vähendamise miinimumini; 2) tehase asukoha valik ja ehitiste paigutus peab tagama käesoleva eeskirja punkti 2.3 nõuete täitmiste; 3) tehase ehitised tuleb rajada selliselt, et avarii korral ei kahjustataks ümbritsevat keskkonda ohtlike ainetega; 4) tehase projekteerimisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest (RT I 1997, 86, 1461) ja ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitavatest nõuetest (RT I 1997, 16, 271). 2.2. Tehase territooriumi planeering 2.2.1. Tehase ehitised peavad paiknema selliselt, et üksteisega tehnoloogiliselt seotud ohtlikud tootmisüksused moodustaksid ühise kompleksi tehase territooriumil. Ohtliku tootmisüksuse piiridesse võib rajada teisi ohtlikke ehitisi, pidades kinni ehitistevahelisest ohutuse kaugustest ja tuleohutuskujadest. 2.2.2. Ohtlike tootmisüksuste, hoonete ja rajatiste ehitamisel põlengu ülekandmise vältimiseks tuleb ehitised ümbritseda vähemalt 5 m laiuse tuletõkestusribaga. Tuletõkestusribast seespool ei tohi olla kergsüttivat materjali ja kuivanud rohtu ning peab olema puhastatud süttivast pinnasest. 2.2.3. Ohtlikeks ehitisteks loetakse selliseid hooneid ja rajatisi tehase territooriumil, kus tootmistehnoloogilise protsessi kohaselt asub lõhkematerjal, välja arvatud katse- ja uuringulaboratooriumid. 2.2.4. Ohututeks ehitisteks loetakse ohtlikke hooneid ja tootmisüksusi, kus tootmistehnoloogilise protsessi kohaselt ei asu lõhkematerjale. 2.3. Tehasevälised ja tehasesisesed ohutud kaugused 2.3.1. Tehaseväline ohutu kaugus on tehase ohtlike hoonete ja rajatiste vähim lubatud kaugus erireþiimiga hoonetest, kust inimeste väljaviimine on raskendatud (haiglad, lasteaiad, vanadekodud, vanglad jm.) elamurajoonidest, tööstusehitistest ja liiklusmagistraalist. 2.3.2. Tehasesisene ohutu kaugus on vähim lubatud kaugus tehase ohtlikest hoonetest ja rajatistest kaitstava ehitiseni, mis tagab, et võimaliku avarii korral ühes ohtlikus hoones ei leviks avarii teise hooneni. See kaugus ei tohi olla väiksem ehitiste vähimast lubatavast tuleohutuskujast. 2.3.3. Kui ohtlikud hooned ja rajatised asuvad üksteisele lähemal kui on ette nähtud käesoleva eeskirja punktis 2.3.13 esitatud nõuetes, siis tuleb tehasevälise ohtliku kauguse määramisel arvestada kõikides ohtlikes hoonetes säilitatavat lõhkeainemassi. 2.3.4. Käesolevas eeskirjas mainitud lõhkeainemassid on lõhkeaine ja püro-tehnilise aine netomassid, kui vastavas punktis ei ole sõnastatud teisiti. 2.3.5. Ohutu kaugus mõõdetakse kas hoonestatud või projekteeritava ehituskrundi piirist. Üksikute eraldi asetsevate, samuti hooajaliselt asustatud eluhoonete puhul mõõdetakse kaugus vastava hoone lähimast välisseinast. Kaugus liiklusmagistraalidest mõõdetakse kas maantee äärest, veetee piirist või lähimast raudteeroopast, õhuliinide puhul selle vertikaalprojektsioonist maapinnale. 2.3.6. Tehase ohtliku tootmisüksuse ja lõhkematerjalihoidla, kus hoitakse 1.1 ohuklassi lõhkematerjale, kaugus ehitistest, kus sageli viibivad inimesed, samuti erireþiimiga hoonetest, kultuuri-ajalooliselt tähtsatest objektidest ja liiklusmagistraalidest arvutatakse valemiga

m, kus r ? ohtliku ehitise ja kaitstava objekti vaheline kaugus m; Q ? hoitava lõhkematerjali mass kg; k ? ohutuskoefitsient, mille väärtus sõltub kaitstavast objektist; 1) k = 40, kui kaitstavaks objektiks on haigla, vanadekodu, lasteaed, vangla või mõni muu nendega võrdsustatud hoone; 2) k = 30, kui kaitstavaks objektiks on elamurajoon; 3) k = 22, kui kaitstavaks objektiks on üksikult asuv elamu, tööstus- või ühiskondlik hoone või üle 1000 m3 mahuga vedelkütusehoidla, sadam, lennuväli; 4) k = 15, kui kaitstavaks objektiks on raudtee, maantee, veetee või hooajaliselt kasutatav üksik hoone. Kui 1.1 ohuklassi lõhkematerjali plahvatus annab lisaks õhulööklainele suuri materjalitükke, siis ehitiste minimaalne kaugus peab olema 275 m ja liiklusmagistraali minimaalne kaugus peab olema 180 m. 2.3.7. Kui lõhkematerjalihoidlas on 1.2 ohuklassi lõhkematerjal, arvutatakse ohutud kaugused valemiga

ja ohutuskoefitsiendi k väärtus võetakse: 1) k = 76, kui kaitstavateks objektideks on käesoleva eeskirja punkti 2.3.6 lõigetes 1 ? 3 nimetatud objektid ning plahvatuse korral võib esineda suurte tükkide laialipaiskumine, siis peab ehitiste minimaalne kaugus olema 135 m; 2) k = 56, kui kaitstavateks objektideks on käesoleva eeskirja punkti 2.3.6 lõigetes 1 ? 3 nimetatud objektid ning plahvatusega ei kaasne suuri ohtlikke tükke, siis peab minimaalne kaugus olema 90 m; 3) k = 51, kui kaitstavateks objektideks on käesoleva eeskirja punktis 2.3.6 lõikes 4 nimetatud objektid ning plahvatuse korral võib tekkida suuri tükke; 4) k = 39, kui kaitstavateks objektideks on käesoleva eeskirja punkti 2.3.6 lõikes 4 nimetatud objektid ning plahvatusega ei kaasne suuri tükke. 2.3.8. Kui lõhkematerajalihoidlas on 1.3 ohuklassi lõhkematerjal, arvutatakse ohutud kaugused valemiga

ja kaitstavateks objektideks on käesoleva eeskirja punkti 2.3.6 lõigetes 1 ? 4 toodud ehitised. Minimaalne kaugus peab olema 30 m. Liiklusmagistraali suhtes arvutatakse ohutud kaugused valemiga

Liiklusmagistraali minimaalne kaugus peab olema 40 m. Kui lõhke-materjali-hoidlas on kuni 100 kg lõhkematerjali, ei ole ohtlikku kaugust vaja arvutada. Seejuures peab ehituslike abinõudega tagatama, et avarii korral väljapoole hoidlat mingit kahjulikku mõju ei teki, või levib see ainult ohutusse suunda. 2.3.9. 1.4 ohuklassi lõhkematerjalihoidlatele ohutut kaugust ei arvutata, kui selles ei hoita üle 100 kg lõhkematerjali. Kui lõhkematerjalihoidlas hoitav lõhke-materjali kogus on üle 100 kg, võetakse ohutud kaugused tabelist 1. Tabel 1 Lõhkematerjali kogus, kg Minimaalne ohutu kaugus ehitistest, m Üle 100 kg 25 Üle 1000 kg 50 Üle 20 000 kg 100 2.3.10. Kui kaitstav objekt asub vahetult õhulööklaine levimise tõkke (tihe metsasalu, küngas jm.) taga, võib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon lubada vähendada käesoleva eeskirja punktides 2.3.6, 2.3.7 ja 2.3.8 toodud ohutuid kaugusi kuni 50%. 2.3.11. Tehase ohtlik tootmisüksus võib olla nii ohustav (donaator) kui ka ohustatav (akseptor) objekt. Ohutu tootmisüksus on alati vaid ohustatav objekt. 2.3.12. Kahe ohtliku objekti vahekauguse määramisel tuleb ohustatava objektina arvestada suuremat lõhkeaine kogust sisaldavat objekti. 2.3.13. 1.1 ohuklassi kuuluva lõhkeaine puhul arvutatakse tehase territooriumil asuvate ehitiste ohutud kaugused valemiga

kus k ? ohutuskoefitsient, mille väärtus sõltub nii ohustava kui ka ohustatava objekti ehitusviisist ja kaitstavusest (vaata tabel 2). Ohutuskoefitsiendi k väärtused on toodud tabelis 2. 2.3.14. Veoohu allklassi 1.5 kuuluva lõhkeaine puhul tehase territooriumil asuvate ohutute ehitiste kaugused arvutatakse käesoleva eeskirja punktis 2.3.13 esitatud valemiga, võttes k väärtuseks 2 ,0. Kui ohustataval objektil viibivad alaliselt inimesed, siis peab kaugus olema vähemalt 30 m. 2.4. Tehasesisesed teed ja lõhkematerjali vedu 2.4.1. Lõhkematerjali autoveoks ettenähtud veoteed peavad võimaldama ohutut kahesuunalist liiklust tehase territooriumil. Kui see ei ole võimalik, siis peab olema küllaldaselt teelaiendeid (taskuid) möödasõiduks või on veoteel kehtestatud ühesuunaline liiklus. 2.4.2. Veotee peab olema kõvakattega. Katteta veotee on lubatav juhul, kui selle kandevõime tagab veokite ohutu liikluse. Ristmikud ning sisse- ja väljasõidud peavad olema hästi jälgitavad ja märgistatud. 2.4.3. Lõhkematerjali veoteedel peavad olema liiklusmärgid ja sildid kirjaga «Lõhkematerjali vedu». Suurimaks lubatud kiiruseks tehase territooriumil on 20 km/h. 2.4.4. Lõhkematerjali veoks tehase territooriumil tuleb kasutada plahvatusohutuid elektri- või diiselmootoriga veokühikut, mille eeskirjadekohane kasutamine ei põhjusta lõhkematerjali süttimist. 2.4.5. Lõhkematerjali vedu üldkasutatavatel teedel toimub liiklusseaduse (RT I 1992, 12, 193; RT I 1995, 2/3, 3; RT I 1996, 16, 268) nõuete kohaselt ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. 2.4.6. Veoki tehnoseisund peab vastama II või III tüüpi veoühikule esitatud nõuetele ja seda kontrollib Tehnilise Järelevalve Inspektsioon üks kord aastas. 2.4.7. Plahvatusohtlikud mootorveokid, diisel- ja elektrivedurid võivad ohtlikele hoonetele ja rajatistele läheneda vaid 20 m kaugusele või peatuseta mööduda ohtlikest hoonetest, kui seal hoitav lõhkeaine välistab süttimisohu. Peatumiseks ei loeta vagunite lahti- või kinnihaakimist. 2.5. Tehase piirdetara 2.5.1. Tehase territoorium tuleb piirata vähemalt 2 ,0 m kõrguse tugeva traatvõrgust või okastraadist taraga. Traatvõrgu ülaservas peab olema vähemalt neli okastraadiriba ja alaservas vähemalt üks okastraadiriba, kui tera alaserv ei ole jäigalt maa külge kinnitatud. Okastraadiribade vahekaugus ei tohi olla üle 15 cm ning tarapostide vahe mitte üle 3 m. 2.5.2. Ohtlikest hoonetest ja rajatistest, kus paikneb lõhkematerjal, peab olema piirdetara kaugus vähemalt 30 m, kui ohtlik mõju lõhkeainele on võimalik väljastpoolt. Kui väline ohtlik mõju on tehniliste abinõude või looduslike tõketega välditud (veekogu, kraav, tuletõkestusriba jm .), võib piirdetara kaugust vähendada ohtlikust ehitisest kuni 15 m. 2.5.3. Ettevõtja või valdaja peab kindlustama, et kõrvalistel isikutel ei oleks võimalust siseneda tehase territooriumile ilma tehase esindajata (v.a. eriloaga ametiisikud) ning kontrolli juurdepääsuteede kaudu sisenemisel tehase territooriumile. 3. Ehitised 3.1. Tehnoloogiliste protsesside organiseerimine 3.1.1. Lõhkematerjalide valmistamise tehnoloogiline protsess tuleb organiseerida selliselt, et oleks tagatud: 1) kompleksne mehhaniseerimine ja automatiseerimine ning vajaduse korral kaugjuhtimine; 2) seadmete ja aparatuuri hermeetilisus, vältimaks tule- ja plahvatusohtlike gaaside, tolmu või auru sattumist tootmisüksustesse; 3) veekasutuse kinnine süsteem; 4) mürgiste lisandite puudumine või esinemine lubatud piirkontsentratsioonis puhastusseadmest väljunud vees. 3.1.2. Mahutid, seadmed ja torustikud, milles võib töödeldav tooraine välistemperatuuri mõjul tarduda või kristalliseeruda, peavad olema varustatud soojusisolatsiooniga või olema soojendatavad. 3.1.3. Mahutid peavad olema varustatud ülevoolupiirelitega. 3.1.4. Torustikud, mis ühendavad tehnoloogilisi seadmeid akumulatsiooni või toitemahutitega, peavad olema võimalikult väheste käänakutega ja täielikult tühjendatavad. 3.1.5. Lõhkematerjali võib hävitada ja katsetada ühisel platsil, kui neid töid tehakse eri aegadel ja platsi eri kohtades lõhkematerjaliga töötamise eest vastutava isiku korraldusel. 3.2. Tehase ohtliku tootmisüksuse ehitised 3.2.1. Tehase ehitiste klassifikatsioon tuleohutuse suhtes ja tarindite tulepüsivustingimused määratakse igal konkreetsel juhul sõltuvalt hoone ohutusastmest vastavalt käesoleva eeskirja punkti 2.1 alapunktile 4. 3.2.2. Ohtliku tootmisüksuse hoone rajamiseks võib kasutada kergbetooni, pressplaate, kipsplaate, gaasbetoonplaate, õhukesest lehtmetallist plaate ja teisi ehitusmaterjale, mis ehitise plahvatuse korral ei moodusta raskeid tükke. 3.2.3. Ohtliku tootmisüksuse hoone ehitusviis sõltub kasutatavatest ehitusmaterjalidest, selles hoones oleva lõhkematerjali ohuklassist ja massist. 3.2.4. Ohtliku tootmisüksuse hoones peavad olema paiskpinnad, mis ruumis oleva lõhkeaine plahvatuse korral võimaldavad kiiret survekoormust ettenähtud suunas. 3.2.5. Ohtlik ehitis võib olla järgmise ehitusviisiga: 1) kerge katusega paiskpindadega hoone, millel on üks või kaks paiskseina. Ülejäänud seinad peavad sõltuvalt lõhkeaine paigutusest ruumis olema selliselt ehitatud, et nende kaitsetoime ümbrusele oleks tagatud ettenähtud ohutu kaugusega; 2) raske katusega paiskpindadega hoone, millel on üks või kaks paiskseina. Sõltuvalt lõhkeaine paigutusest ruumis peavad ülejäänud seinad olema ehitatud selliselt, et nende kaitsetoime ümbrusele oleks tagatud ettenähtud ohutu kaugusega. Sõltuvalt lõhkeaine paigutusest peab raske katus olema ehitatud selliselt, et ümbruskond ei saaks kahjustatud tulest, leegist või rasketest tükkidest. Katuse tõusunurk peab olema paiskseinte suhtes vähemalt 15º; 3) raske katusega karkassehitis, kus karkass on terasest või raudbetoonist ning ankurdatud katuse ja vundamendi külge. Karkass peab vastu pidama seesmisele purustavale survele ja katuse raskusele, millele väljastpoolt langevad suured tükid. Kergehituslike välisseinte vooderduseks võib kasutada kergeid ehitusmaterjale, mis plahvatuse mõjul ei moodusta raskeid tükke. Neid seinu ei loeta paiskseinteks; 4) mullaga kaetud ehitisel on mullaga kaetud kõik seinad, v.a. väljapääsud ja paiskseinad. Muldvallis ei tohi olla suuri kive ja vall peab olema katusest vähemalt 60 cm kõrgem. Valli nõlvanurk peab vastama materjali loomulikule varisemisnurgale. Sissekäigu ja paiskseinte juures peavad olema tiibseinad, mis paiknevad sissekäigu või paiskseinaga 45º nurga all. Mullaga kaetud seinad võivad olla raudbetoonist või kergbetoonist. Katus võib olla võlvitud ja kergbetoonist või horisontaalne ja raudbetoonist. Käesolevas punktis loetletud ehitusviisid ei ole kohustuslikud hoonele, kus valmistatakse flegmatiseeritud lõhkeaine vesiemulsiooni või detonatsioonitundetut lahust ja emulsiooni. 3.2.6. Paiskpinnad 3.2.6.1. Ohtliku ehitise paiskpinnad (seinad või katus) peavad olema piisava suurusega, valmistatud kergest ehitusmaterjalist ja plahvatusel kergesti kinnitustest vallanduma. Seina või katuse (katuslae) konstruktsioon ei tohi võimaldada raskete paisketükkide moodustamist ega olema vastupanuvõimeline. 3.2.6.2. Paiskpinna kummalgi küljel ei tohi olla ehituskonstruktsioone ega seadmeid, mis plahvatuse korral raskeid või teravaservalisi tükke moodustaksid ning eraldi eemale paiskuksid. 3.2.6.3. Puidu kasutamisel ehitusmaterjalina peab see olema kaetud tulekaitsevõõbaga. 3.2.7. Uksed 3.2.7.1. Paiskseina ukse konstruktsioon peab olema seinale vastav. Evakuatsiooniuks peab kergesti avanema evakuatsioonisuunas. Lükanduks on lubatav, kui on piisavalt teisi evakuatsiooniväljapääse. 3.2.7.2. Uks, mille juures võib olla löögi- või hõõrdumistundlik lõhkeaine, peab omama pronksist või plastmassist kinnitusdetaile. 3.2.8. Aknad 3.2.8.1. Päikesepoolsed aknad tuleb katta kiirgustkaitsva seguga, kui päikesekiirgus suurendab lõhkeaine ohtlikkust. 3.2.8.2. Tööruumis, kus võib olla lõhkeainetolmu, peab aknalaud olema horisontaaltasapinna suhtes 60º väljapoole kaldu. 3.2.8.3. Aknaraame võib valmistada ka puust. Kui akent kasutatakse ka hädaväljapääsuna, peab see avanema väljapoole ja aknalaua kõrgus põrandast ei tohi olla üle 60 cm. 3.2.9. Põrandad 3.2.9.1. Ohtlikus ruumis, kus hoitakse elektrostaatilisest laengust süttivat lõhkeainet, peab põrand olema elektrostaatiliselt maandatud. 3.2.9.2. Põrandas ei tohi olla kanaleid või süvendeid (auke). Kui nende olemasolu on vajalik, peavad nad olema selliselt kaetud, et oleks välditud lõhkeaine sattumine kanalisse või süvendisse. 3.2.9.3. Ohtliku ruumi põrandal, kus hoitakse pakendamata lõhkeainet, peab olema läbilaskmatu, tasane ja vuukideta pealispind. On lubatud täisvuukidega plaatkate. Põranda kattematerjal ei tohi anda käimisel süütamisvõimelisi sädemeid. Põrand peab olema kergesti puhastatav. 3.2.10. Ehitusdetailid ja seadmed 3.2.10.1. Ohtliku ruumi ehitusdetailid ja seal paiknevad seadmed peavad olema sellised, et oleks välditud lõhkeaine süttimine soojusest, hõõrdumisest või löögist. 3.2.10.2. Ohtlikku ruumi sisenevad või sealt väljuvad kanalid ja läbimisavad, mis vastuvõttu või varustusseadmeid (kaablid, torujuhtmed, ülekandemehhanismid) teenindavad, peavad olema ehitatud ja kaitstud selliselt, et tulekahju või plahvatuse üleminek ühest ruumist või hoonest teise oleks välditud. 3.2.11. Töökoht 3.2.11.1. Töökoht ja sisseseade peavad ohtlikus ruumis paiknema selliselt, et töötaja võiks töökohalt ja ruumist takistamatult lahkuda. 3.2.11.2. Töökoht, kus töötaja on eriti ohustatud tulekahjust või plahvatusest, peab paiknema kaitseruumis. Eriti ohtlike töökohtade loetelu määratakse ohutusjuhendiga. 3.2.11.3. Kui ohtlikus ruumis on projekteeritust rohkem töökohti ja see on ette nähtud ohutusjuhendis, peab ettevõtja tagama kaitseabinõud kõikidele töökohtadele. 3.2.12. Ruumid ohtlikes ehitistes 3.2.12.1. Ruumid ja töökohad ohtlikes ehitistes peavad vastama käesoleva eeskirja punktide 3.2.6, 3.2.7, 3.2.8, 3.2.9, 3.2.10 ja 3.2.11 nõuetele. 3.2.12.2. Teenindusruum peab olema piirnevatest tootmisruumidest eraldatud seintega ainult siis, kui nendes ruumides töötamine vajab erikaitset nn. kaitseruumi näol. 3.2.12.3. Kaitseruum on töökoht ohtlikus ehitises või selle lähedal, milles ei ole lõhkeainet ja kus töötaja tulekahju või plahvatuse korral on nende mõjude eest kaitstud. 3.2.12.4. Kaitseruum peab ohtlikest ehitistest või ruumidest tuleneva mõju suhtes kindlalt kaitstud olema. 3.2.12.5. Plahvatuse või tulekahju ülekandmise tõkestamiseks ühest naaberruumist teise tuleb nende vahele ehitada puhverruum (lüüstambur), mis on alaliste töökohtadeta ohutu ruum. 3.2.12.6. Tööruum peab paiknema selliselt, et sellest on võimalik treppe kasutamata lahkuda. See nõue ei kehti, kui ülemised korrused on lubatud. 3.3. Ohutud ehitised ohtlikus tootmisüksuses 3.3.1. Ohtlikus tootmisüksuses peab ohutute ehitiste arv, kus pidevalt viibib töötajaid, olema vajalikul määral piiratud. 3.3.2. Ohutud ehitised peavad olema sellised, et nende põleng ohtlikele ehitistele üle ei kanduks. 3.3.3. Ohutute ehitiste aknad ei või paikneda võimaliku lööklaine levikusuunas ning nende aknad ei tohi purunemisel anda ohtlikke kilde. 3.4. Põlevate vedelike hoidmine 3.4.1. Põlevate vedelike hoidla peab olema ohtlikest ehitistest vähemalt 20 m kaugusel. Kõrvalekalle minimaalkaugusest on lubatav, kui ehituslike abinõude või tehniliste rajatiste abil on tagatud samaväärne ohutus. 3.4.2. Põlevate vedelike vastuvõtul ja väljaandmisel ei tohi esineda nende laialipritsimist, mahavalgumist, piserdamist ega järsku segunemist, samuti ei tohi nende protsesside käigus sattuda naftasaadustesse vett või mehaanilisi lisandeid. 3.4.3. Mahutite täitmis- ja tühjendamistorustik peab olema maandatud ja torude otstes olema tihedad sõelad tahkete osakeste püüdmiseks. 3.4.4. Põlevate vedelike hoidlas ei tohi teha töid, mis põhjustavad sädemeid või lahtist tuld. Mahuteid võib avada ja sulgeda sädet mitteandva instrumendiga. Madala temperatuuriga aastaajal tuleb põleva vedeliku mahutit soojendada käesoleva eeskirja punktide 4.2.1 ja 4.2.2 kohaselt, et tagada selles oleva vedeliku vajalik viskoossus. 3.4.5. Põleva vedeliku mahapritsimisel või -valgumisel tuleb see kohe koguda imavate või poorsete materjalide abil ning seejärel põletamise teel hävitada. Kuni hävitamiseni hoitakse puhastus- ja kogumismaterjal suletavas metallanumas. 3.4.6. Maandusjuhtmed ja maanduskontuurid peavad olema paigutatud selliselt, et neid oleks võimalik üle vaadata. Paralleelselt paiknevad ja teineteisest kuni 10 cm kaugusel asuvad torud tuleb ühendada omavahel iga 20 m tagant. Sama nõue kehtib ka torude ja treppide ristumisel. 3.5. Toorainehoidlad 3.5.1. Plahvatusohtliku tooraine hoidla ja hoiukoht, mis lõhkematerjali klassifikatsiooni järgi ei ole lõhkeaine, peab ohtlikust ehitisest ja ruumist sellises kauguses asuma, et plahvatus ei kanduks üle toorainele. 3.5.2. Hapnikukandja, aluse ja karbamiidi, samuti mitteplahvatusohtliku tooraine laod loetakse ohututeks ehitisteks. 3.5.3. Eriliigiliste toorainete vabas õhus hoidmisel tekkida võiva saastumise või ettekavatsematu segunemise ärahoidmiseks peavad olema ette nähtud ilmastiku mõju välistavad kaitseehitised. 3.5.4. Nitraadi, nitriti või kontsentreeritud väävelhappega kokkupuutuvad ehitus- ja hoidladetaile ei ole lubatud valmistada puidust või muust nitreeruvast ja kergelt oksüdeeruvast ehitusmaterjalist. 3.5.5. Hapnikukandja- ja karbamiidihoidla 3.5.5.1. Ühes hoidlas võib koos hoida kottides või konteinerites olevat ammoonium-, naatrium- ja kaltsiumnitraati, seejuures peavad nad asuma eraldi riitades. 3.5.5.2. Riida kõrgus võib olla kuni 2,6 m ja laius kuni 5 m. Riitadevaheline läbikäik peab võimaldama kasutatava laadimis-transpordivahendi ohutut töötamist. 3.5.5.3. Hoidmisel ja veol ei tohi hapnikukandjad kuumeneda, reostuda kõrvaliste lisanditega ega niiskuda. 3.5.5.4. Väävelhappega saastatud ammooniumnitraat tuleb viivitamatult hoidlast kõrvaldada ja saastuskoht veega pesta. 3.5.5.5. Ammooniumnitraadi vesilahuse hoidmisel mahutis ei või hoidmisaeg ületada reglemendis ettenähtud aega. Hoidmisel tuleb tagada vesilahuse ettenähtud temperatuur ja kontsentratsioon. 3.5.5.6. Karbamiide võib hoida nii kottides kui ka lahtiselt. Riida mõõtmed peavad vastama käesoleva eeskirja punktis 3.5.5.2 toodule. 3.5.6. Põlevate metallipulbrite hoidmine 3.5.6.1. Ühes hoidlas võib hoida valmistajatehase taaras alumiiniumi, siliko-alumiiniumi ja ferrosiliitsiumi pulbrit. 3.5.6.2. Hoidla põrand peab olema tulekindlast materjalist, mis löögi või hõõrdumise puhul ei anna sädemeid. 3.5.6.3. Metallipulbrite purgid peavad asetsema suletuna eraldi virnas, kaantega ülespoole kuni kahes kihis, kusjuures kihtide vahel peavad olema puitliistud. 3.5.6.4. Hoidlas ei tohi purke avada ega teha tuletöid, samuti ei tohi hoidlas kasutada sisepõlemismootoriga laadimis-transpordivahendit. 3.6. Lõhkematerjali katsestendid, katsestrekk ja hävitamisplats 3.6.1. Tolmu- ja gaasiplahvatusohutu lõhkematerjali valmistamisel peavad lõhkematerjalitehases olema katsestendid seal toodetava lõhkematerjali katsetamiseks, samuti katsestrekk lõhkeaine tolmu- ja gaasiplahvatusohutuse kindlakstegemiseks ning hävitamisplats kasutamiskõlbmatu lõhkematerjali hävitamiseks. 3.6.2. Katsestendi, katsestreki ja hävitamisplatsi juures peab katsetaja jaoks olema varjumiskoht või peavad katsestend, katsestrekk ja hävitamisplats paiknema selliselt, et katsetaja ei oleks ohustatud leegi, soojuskiirguse, lööklaine või paiskuvate tükkide poolt. 3.6.3. Katsestend, katsestrekk ja hävitamisplats peavad olema ümbritsetud piirdetara ja hoiatusmärkidega ning varustatud fooridega selliselt, et takistada kõrvaliste isikute pääsu sinna. 3.6.4. Katsetaja peab ehituslike abinõude või isikukaitsevahenditega olema kaitstud müra eest. 3.6.5. Katsestend peab olema varustatud tuulutusseadmega plahvatusel tekkivate mürgiste gaaside eemaldamiseks. Piisava loomuliku tuulutuse korral ei ole tuulutusseade vajalik. 3.6.6. Katsestendi, katsestreki ja hävitamisplatsi juures peab olema nähtavale kohale välja pandud ohutusjuhendid, kus on ära näidatud ka töötaja käitumine eriolukordades. 3.6.7. Lõhkematerjali katse- ja hävitusplatsi kaugus muudest ehitistest ja liiklusteedest peab olema vähemalt 100 m, et oleks tagatud seal viibivate töötajate ohutus. 3.6.8. Lõhkematerjali katse- ja hävituskoht katse- ja hävitusplatsil peab olema 10 m raadiuses puhastatud puudest, põõsastest, kuivanud rohust ja muust põlevmaterjalist. 3.7. Administratiiv- ja olmeruumid 3.7.1. Administratiiv- ja olmeruumide kooseisus peavad olema valvepersonali-, riietus-, puhke- ja duðiruumid, kabinetid ning tualetid, mis ei tohi olla blokeeritud ohtlike tootmisüksustega. 3.7.2. Riietusruumis peab tänavariietuse ja tööriietuse ning isiklike kaitsevahendite jaoks olema eraldi hoiukoht, kui tööriided on plahvatusohtlike, süttimisohtlike või tervistkahjustavate ainetega määrdunud või läbi imbunud. 3.7.3. Duðiruumide hulk, ehitus ja veega varustatus peab vastama sanitaartehnilistele normidele. 3.8. Laboratoorium 3.8.1. Laboratoorium ei või paikneda ohtlikus hoones. 3.8.2. Laboratooriumi töötajad, sõltuvalt katsetatava aine kogusest, omadusest või katsetamisviisist, peavad olema erikaitsevahenditega või kaitseruumi varjumisega kaitstud tulekahju või plahvatuse mõju eest vastavalt katsetamisjuhendi nõuetele. 3.8.3. Tooraine ja valmistoodangu kontrollruum, kus tehakse täiendava ohu esilekutsumiseta pidevalt lihtsaid, korduvaid töid, käesolevas eeskirjas laboratooriumina ei vaadelda. 3.9. Häire- ja tuletõrjeseadeldised 3.9.1. Automaatne tulekahjusignalisatsioon peab olema paigaldatud kõikidesse ohtlikesse ruumidesse. 3.9.2. Tulekahjust teatamiseks peavad vastavad sidevahendid olema alati kättesaadavad. See nõue on täidetud, kui on olemas automaatseadis tuletõrje väljakutsumiseks või väljaspool ohtlikku ehitist asuv telefon. 3.9.3. Töötajate hoiatamiseks peavad olema akustilise või optilise toimega hoiatusvahendid, mis on kuuldavad või nähtavad kõikides töökohtades. Peale selle on soovitav kergelt juurdepääsetavatesse kohtadesse üles panna häirekellad, relsitükid või tühjad metallhülsid, mille abil on võimalik häiret anda. 3.9.4. Tuletõrjevahendeid peab olema piisaval hulgal nii hoonetes kui ka väljas ning nende arv või paigutus peab olema kooskõlastatud kohaliku tuletõrje- ja päästeasutusega. Tuletõrjevahendid peavad olema kergelt kättesaadavad ja silmatorkavalt äratuntavad, kustutusviisilt sobima antud ruumis kasutamiseks ning olema külmumise ja plahvatuse mõju eest kaitstud. 3.9.5. Hoiatusseadeldised ja nende juhtmestik peavad olema paigaldatud selliselt, et oleks tagatud nende funktsioneerimine plahvatuse või tulekahju korral. 4. Tehnovõrgud 4.1. Tuletõrje veevarustus 4.1.1. Tuletõrje veevarustus tuleb projekteerida ja rajada erinormide alusel. 4.1.2. Välise tulekahju kustutamiseks ettenähtud pumpade minimaalne veejoavõimsus peab olema vähemalt 15 l/s ja veesurve 6?15 atmosfääri. 4.1.3. Tuletõrjepumbad lülitatakse tulekahju korral sisse automaatselt või distantsjuhtimisega operaatoripuldist või käivitusnuppudega tuletõrjekraanide juurest. 4.1.4. Tuletõrjehüdrant ei või paikneda hoone aknaava vastas. 4.1.5. Ohtlikesse ruumidesse paigutatakse tuletõrjekraanid, mis tagavad joavõimsuse vähemalt 2,5 l/s. 4.1.6. Lõhkematerjali valmistamise hoonesse, kus paikneb granuleeritud, pulbriline või vesilahuses ammooniumnitraat või metallipulber, tuletõrjetorustikku ei ehitata, kuna nende kustutamine veega ei ole lubatud. 4.2. Küte ja tuulutus 4.2.1. Tehase tootmisüksustes võib kasutada vee-, auru-, õhu- või elektrikütet. 4.2.2. Küttekehade ja isoleerimata torustike välispinna temperatuur peab olema 40ºC võrra vähem kui termiliselt tundlike lõhkeainete lagunemistemperatuur, kuid ta ei tohi ületada 80ºC. Kui tööruumis võib esineda ohtlikult määral püssirohutolmu, ei tohi küttekehade temperatuur ületada 60ºC. 4.2.3. Küttekehade ja soojustorustike pealispind peab olema sile, kergesti puhastatav ning kõikidest külgedest kontrollitav. Ribiradiaatoreid võib kasutada ohututes ruumides, mis ei ole vahetus ühenduses ohtlike ruumidega. 4.2.4. Radiaatorid ja torud peavad olema sellist värvi, millelt on tolm kergesti märgatav (roheline, helesinine). 4.2.5. Küttekehade kaugus seinast peab olema vähemalt 100 mm ja neid ei tohi paigaldada niððidesse. 4.2.6. Soojuskandjatel peab olema automaatregulaator, mis ei võimalda küttekeha temperatuuri tõusu üle lubatava. 4.2.7. Küttekehasid ei tohi paigaldada paiskpinnale. 4.2.8. Lõhkeaine valmistamisprotsessis kasutatava soojuskandja temperatuuri lõhkeaine valmistamisseadmes ja torustikes tuleb kontrollida vähemalt kahe sõltumatu termomeetriga. Termomeeter peab olema silmatorkavas, välistele mehaanilistele mõjudele kaitstud kohas ning pidevalt registreerima temperatuuri. 4.2.9. Ruum, kus võib tekkida süttimis- või plahvatusohtlikku gaasi, auru või tolmu, tuleb varustada vajaliku võimsusega imevtuulutusseadmega. Lisaks üldisele tuulutusele tuleb vajaduse korral kasutada iga töökoha kohalikku tuulutust ning tolmu- ja gaasiärastust, mis tuleb ette näha tehase tuulutusprojektis. 4.2.10. Ventilaatorid, tolmukogurid ja filtrid peavad asuma väljaspool ohtlikke ruume ning nad peavad olema hõlpsasti ligipääsetavad ja puhastatavad. 4.2.11. Tuulutuskanalid ja lõõrid tuleb ehitada selliselt, et nendesse ei koguneks ohtlikke aineid. Tuulutuskanalites ja lõõrides peavad olema puhastusavad ja neid rajatisi tuleb puhastada vähemalt üks kord aastas. Tuulutuskäigud peavad olema ehitisest lühimat teed mööda ja võimalikult sirgjooneliselt välja juhitud. 4.2.12. Kui tehases kasutatakse põlevaid vedelikke, peab tuulutussüsteem vastama sellistele oludele kehtestatud normatiividele. 4.3. Elektrivarustus 4.3.1. Tehase ohtlikus tootmisüksuses tohib kasutada vaid plahvatusohutuid Elektrikontrollikeskuse poolt selleks otstarbeks lubatud elektriseadmeid (EEI-3 nõuded). 4.3.2. Kõik ohtlikus tootmisüksuses paiknevad tehnoloogilised seadmed ja esemed (aparaadid, mahutid, kommunikatsioonid, laua- ja riiulikatted), kus on võimalik staatilise elektrilaengu tekkimine, peavad olema valmistatud metallist või elektrijuhtivast materjalist (eritakistus mitte üle 105oom/m) ja maandatud. Seadmete jadamaandus on keelatud.Seejuures ei tohi metallesemete maandustakistus ületada 20 oomi. 4.3.3. Elektriseerimise parameetreid tuleb tööprotsessis perioodiliselt, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas mõõta. Samal ajaperioodil tuleb kontrollida maandurite takistust ning seadmete maandustakistust.Mõõtmiste tulemused registreeritakse vastavas kontrollraamatus. 4.3.4. Ettevõtja peab tehase ohtlikus ehitises paiknevaid elektriseadmeid enne tehase käikuandmist või pärast olulist ümberehitust ja perioodiliselt üks kord aastas sõltumatul spetsialistil kontrollida laskma. Kontrolli tulemused tuleb kanda elektriseadmete kontrolliraamatusse. 4.4. Piksekaitse 4.4.1. Tehase ohtlikud ehitised, samuti alalised või ajutised lõhkematerjali hoiukohad, kus on üle 50 kg lõhkeainet, peavad olema kaitstud välgu otsetabamuse, samuti välgu elektrostaatilise ja elektromagneetilise induktsiooni eest. 4.4.2. Piksekaitse tuleb projekteerida, ehitada ja tema korrasolekut kontrollida vastavalt lõhkematerjalilaole kehtivale piksekaitse projekteerimise, ehitamise ja kasutamise erieeskirjadele. 4.4.3. Ettevõtja peab tehase piksekaitseseadmeid enne tehase käikuandmist, pärast olulist ümberehitust, välgu sisselööki, samuti perioodiliselt üks kord aastas laskma kontrollida sõltumatul spetsialistil vastavalt tunnustatud piksekaitse kontrollimetoodikale. Kontrolli tulemused tuleb kanda piksekaitse kontrolliraamatusse või koostada kontrolliakt, mida tuleb säilitada kuni järgmise kontrollini. 5. Lõhkematerjali valmistamine 5.1. Üldnõuded Lõhkematerjali valmistamise eest vastutav isik või tema asendaja (edaspidi vastutav isik) peab tagama, et lõhkematerjali valmistamisel ja hoidmisel täidetaks kõiki kehtivaid lõhkematerjali käitlemise eeskirju ja juhendeid, ning arvestama alljärgnevaga: 1) lõhkematerjali valmistamisel pidada kinni ettenähtud tehnoloogiast ja kasutada selleks otstarbeks sobivaid tooraineid; 2) tagada kasutatavate toorainete puhtuse ja kvaliteedi ning toodangu vastavus kehtestatud ohutusnõuetele, toodangu pideva kontrolli ja kontrolli tulemuste registreerimise; 3) tagada, et kõik töötajad tunneksid ohutusnõudeid ning lõhkematerjali valmistamise ja kontrollimise skeemid oleksid välja pandud vahetult töökoha juurde nähtavasse kohta; 4) tagada kõikide ohutusseadmete ja vahendite töökord; 5) tagada, et lõhkematerjali valmistamises osaleksid ainult selleks väljaõpetatud töötajad. 5.2. Töötajate juhendamine 5.2.1. Vastutav isik peab töötajatele andma kirjalikud ohutusjuhendid arusaadavas vormis ja nendele arusaadavas keeles, milles on juhised järgmiste tegevuste kohta: 1) käesoleva eeskirja punktides 1.1 ja 1.2.1 loetletud töödes esinevad ohutegurid ja töötaja käitumine nende ärahoidmiseks töö alustamisel, töö ajal ja töö lõpetamisel; 2) häirete, tulekahjude, plahvatuste, samuti õnnetusjuhtumite puhul rakendatavad meetmed (häire- ja tulekustutusplaanid); 3) kaitseseadiste töösserakendumine töötaja vale tegevuse korral. 5.2.2. Ohutusjuhendid tuleb välja panna töötajatele hästi nähtavale ja vastavalt tähistatud kohale. 5.2.3. Ohutusjuhendi nõuete täitmine on töötajale kohustuslik. 5.2.4. Vastutav isik peab töötajat juhendama enne esmakordset tööleasumist tema töös esinevatest ohtudest, samuti nende vältimise abinõudest. Juhendamise aeg ja kestus tuleb kirjalikult fikseerida juhendamisraamatus. Töötaja peab selles raamatus juhendamist allkirjaga kinnitama. 5.2.5. Juhendamist tuleb läbi viia vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas, samuti ohutusjuhendi nõuete muutmise või täiendamise järel. 5.2.6. Võõrfirma töötajate kohta kehtivad käesoleva eeskirja punktides 5.2.4 ja 5.2.5 esitatud nõuded. 5.3. Lõhkematerjali koguse piirang 5.3.1. Ohtlikus tootmisüksuses võib olla ainult tööprotsessiks vajalik lõhkeainekogus. Vastutav isik peab selle lubatava lõhkeaine koguse teatavaks tegema ohtliku koha juurdepääsude juurde ülespandud plakatitega. 5.3.2. Vahe- ja valmisprodukte, mille töötlemine on lõpetatud, tuleb hoida vastavalt ladustamisjuhendile ladustamisruumis. Ladustamiseks ettenähtud pakendis olevad produktid tuleb kohe lattu viia. 5.3.3. Lõhkeainet ei tohi ladustada uste ette, liiklusteedele ega platvormidele, samuti paiskseina ees olevale ohualale. 5.3.4. Laboratooriumis ei tohi hoida üle kolme kilogrammi lõhkeainet iga ruumi kohta. See lõhkeainekogus hõlmab ka katsetusobjektidesse paigutatud lõhkeainet. Laboratooriumis olev lõhkeaine peab olema kaitstud leegi, soojuskiirguse ja plahvatuse mõju eest. Erandjuhtudel võib Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal hoida laboratooriumis ka suuremaid lõhkeainekoguseid. 5.4. Töötajate hulga piirang 5.4.1. Ohtlikus tootmisüksuses võib üheaegselt tööle rakendada töö tegemiseks minimaalselt vajaliku töötajate hulga, mis on kooskõlastatud Tööinspektsiooniga. Lubatav töötajate arv teavitatakse ohtliku hoone, ruumi või platsi juurdepääsude juurde ülespandud plakatitega. 5.4.2. Valvetöötajad või toodangu kontrolörid, samuti veo või koristustöödega tegelevad töötajad peavad pärast tööülesande täitmist ohtlikust kohast viivitamatult lahkuma. 5.5. Lõhkematerjali valmistamise korraldamine ja seadmete kasutamine 5.5.1. Lõhkematerjali valmistamisel kasutatava seadme, samuti veo-, side-, juhtimis- ja signalisatsioonivahendi ehitus peab olema selline, et see ei põhjustaks lõhke- või pürotehnilise aine süttimist ega plahvatust soojuse, hõõrdumise, löögi või surve mõjul. Selleks tuleb: 1) kasutada selliseid materjale, mis ei tekita sädemeid; 2) kindlustada seadmete v??liste ja sisemiste liikuvate detailide sulgemis- ja kinnitusvahendid, eriti poldid, mutrid, kruvid, kiilud jms. lõtvumise vastu, tagades samaaegselt nende lihtsa avatavuse tööriistade abil; 3) kasutada sellist ohutus- ja kaitseaparatuuri, mis peatab masina takistuse suurenemisel või kinnikiilumisel; 4) kasutada masinat, mille laagrid ja muud hõõrduvad detailid on kergesti puhastatavad; 5) vältida õõnsate võllide või muude ligipääsmatute tühikutega masina kasutamist; 6) kasutada tihendus- ja filtermaterjale ning määrdeõlisid, millesse ei saa tungida ohtlikus koguses lõhke- või pürotehnilisi aineid või mis nendega ohtlikult reageeriks; 7) vältida toorainete kontakti ainetega, mis võiksid tekitada soovimatuid keemilisi reaktsioone. Tabel 2 Lõhkematerjalitehase tehasesisesed ohutud kaugused 1.1 allklassi lõhkematerjalide valmistamisel.Ohutuskoefitsiendi k väärtused Lõhkeained, mille plahvatusel ei moodustu raskeid tükke Tehase ohtlikud ehitised Ohutud ehitised Plahvatuse mõju suund Tehase ohtlikud ehitised Lõhkematerjalide laod Muud ehitised Ohustatav objekt Ohustav objekt muldkattega ehitised valli * või kaitseseinaga ja raske katusega valli * või kaitseseinaga ja kerge katusega kaitsmata muldkattega ehitised valli * või kaitseseinaga ja raske katusega valli * või kaitse-seinaga ja kerge katusega kaitsmata Tootmist teenin-davad ehitised Muud ehitised A1 A2 A3 4 A5 A6 A7 A8 A9 A10 A11

Mõju suund Muldkattega ehitised D1

2,5 3,0 3,5 4,0 0,8 2,5 3,0 4,0 4,0 8,0 (30 m) 8,0 (30 m) Valli * ja raske katusega D2

2,5 4,0 6,0 6,0 0,8 2,5 4,0 6,0 4,0 2) 8,0 (30 m) 8,0 (30 m) Valli * ja kerge katusega D3

2,5 3,0 3,5 5,0 0,8 2,5 3,0 5,0 4,0 2) 8,0 (30 m) 8,0 (30 m) Vallita kerge ehitis D4

2,5 4,5 6,0 8,0 1) 0,8 2,5 4,0 8,0 1) 6,0 (30 m) 8,01) (30 m) 8,01) (30 m) * või valliga võrdne kaitserajatis (r) ? minimaalkaugus 1) lubatud eriti soodsate maastikutingimuste korral 2) kui ohustavaks objektiks on laud, valitakse k 4-nda rea väärtuste järgi 5.5.2. Lõhkeaine valmistamiseks kasutatavad sõtkumis- või segamisseadmed ja tsentrifuugid peavad olema sellise ehitusega, et sisu süttimisel toimuks survelangus juba võimalikult madalal survetasemel. 5.5.3. Ohtlikus tootmisüksuses kasutatavad jõuülekandeseadmed peavad olema sellise ehitusega või omama sellist kaitseaparatuuri, mis väldib ohtlike löökide, hõõrdekoormuse või sädemete teket. 5.5.4. Kõigi seadmete tehnoseisundit ja nende vastavust ohutusnõuetele tuleb perioodiliselt kontrollida. Kontrolli tulemused fikseeritakse vastavas nöörraamatus. 5.6. Tuulutusseadmed 5.6.1. Tehases peab lisaks tehnilistele meetmetele ka organisatsiooniliste meetmetega tagama, et tuulutus- ja aspiratsiooniseadmetes ei saaks koguneda ohtlikus koguses lõhkeainetolmu. Selleks on soovitav kasutada imevaid tuulutusseadmeid märgtolmupüüduritega. 5.6.2. Tuulutus- ja aspiratsiooniseadmete mootorid peavad olema sellise ehitusega, et lõhkeaine tolm ega aurud ei saaks neisse tungida. Tuulutusseadet võib vaid siis kasutada, kui tema töötamisel tekkivad temperatuurid on madalamad lõhkeaine lagunemistemperatuurist ning ei teki sädemeid. 5.6.3. Aspiratsiooniseadmed peavad olema ühendatud ja blokeeritud selliselt, et tolmutekitavate protsesside suhtes oleks neil ennetav käivitamine ja pärast viivitusega seiskamine. 5.6.4. Ventilaatorid, separaatorid ja filtrid peavad paiknema väljaspool ohtlikke ruume ning neid tuleb perioodiliselt puhastada. 5.7. Lõhkematerjali tehasesisene vedu 5.7.1. Ohtlikus tootmisüksuses ja lõhkematerjali veoks tehase territooriumil võib kasutada ainult selliseid mootorsõidukeid, mis eeskirjakohasel kasutamisel ei põhjusta lõhkematerjali süttimist. 5.7.2. Tehases kasutatavat plahvatusohutut veokit ja selle haagist tuleb hooldada regulaarselt, ettevõtja kasutustingimuste kohaselt ja valmistajatehase kasutus-juhendiga kindlaksmääratud ajavahemike tagant. 5.7.3. Mootorsõiduki hooldustööd peavad hõlmama eriti mootori puhtuse, pidurite nõuetekohase seisundi ja efektiivsuse ning plahvatusohutust tagavate seadiste seisukorra kontrolli ja puuduste kõrvaldamise. Hooldustööde ajad ja mahud peavad olema kirjalikult kindlaks määratud. 5.7.4. Lõhkematerjali vedu peab toimuma veojuhendi kohaselt. Seejuures tuleb vältida ülekoormust, lööke, põrkeid, loopimist. 5.7.5. Lõhkematerjali tootmine ja vedu peavad olema reguleeritud selliselt, et veetavad lõhkematerjalikogused oleksid optimaalsed. 5.7.6. Kui ettenägemata põhjustel ei ole võimalik veopakendis oleva lõhkematerjaliga koormatud veokit ära saata või tühjaks laadida, tuleb see veok paigutada tarastatud ja valvatavale tehase või lõhkematerjalihoidla territooriumile. Kui koormatud veoki seisuaeg ületab 24 tundi, tuleb tema seisukoht valida vastavalt tabelis 1 toodule. 5.7.7. Hoiulepaigutatud lõhkematerjalivagun peab veeremahakkamise vältimiseks olema tõkestatud käsipiduriga ja mõlemas suunas paigutatud tõkiskingadega ning teise raudteeveeremi pealesõidu vältimiseks antud teelõigule tõkestava signaali väljapanemisega. 5.7.8. Kui veol pudeneb lõhkeainet maha, peab vedaja sellest viivitamata teavitama vastutavat isikut, kes korraldab mahapudenenud lõhkeaine kõrvaldamise, arvestuse ja järelevalve selle üle. 5.7.9. Pakendatud lõhkematerjalil ja lõhkeainet sisaldavatel pakendamata esemetel (toodetel) tekkinud transpordikahjustuste ilmnemisel tuleb sellest teavitada vastutavat isikut, kes peab viivitamatult vajalikke meetmeid rakendama. 5.7.10. Lõhkematerjali veoks ettenähtud veoteed tuleb hoida ohutut veokindlust tagavas seisukorras. Selleks tuleb viivitamatult kõrvaldada suuremad ebatasasused, löökaugud ja külmakerked. Veotee tuleb hoida võimalikult lumevaba ja libeduse korral teostada libedusetõrjet. 5.7.11. Liiva kasutamisel libedustõrjel tuleb erilist tähelepanu pöörata jalanõude puhtusele enne sisenemist ohtlikesse ruumidesse, sest liiv võib suurendada mõne lõhkeaine mehaanilist tundlikkust (püssirohud, trotüül, pürotehnilised ained). 5.8. Tööpiirkond 5.8.1. Töötaja tohib viibida ainult vastutava isiku poolt ettenähtud tööruumis ja kohas ning kasutada liikumiseks ainult kindlaksmääratud teed. 5.8.2. Töö ajal tohivad ohtlikus tootmisüksuses paiskseina ees olevat teed kasutada ainult selle tootmisüksuse töötajad, samuti vajalike materjalide vedajad. 5.9. Lõhkematerjali ladustamine 5.9.1. Müügi- või veopakendis olev lõhkematerjal tuleb ladustada selleks ettenähtud hoonetesse, hoidlatesse või laoruumidesse. 5.9.2. Laoruumis ei ole lubatud lõhkematerjalikasti kinninaelutamine või -kru-vimine, lõhkeaine ümbervalamine või ümberpakendamine, samuti muu tegevus, mis mõjub ladustatud lõhkeainele ohtu suurendavalt. 5.9.3. Lõhkematerjalihoidlas ja laoruumis ei tohi hoida mingeid teisi ohtlikke aineid või materjale. 5.9.4. Pakendamata lõhkeainet tuleb hoida üldjuhul suletud mahutis. Lahtist mahutit võib kasutada juhul, kui seda nõuavad konditsioneerimisprotsessid. 5.9.5. Eri sobivusrühmadesse kuuluvaid lõhkematerjale võib ladustada koos ainult siis, kui selle tulemusena nii tulekahju kui ka plahvatuse tõenäosus ei suurene ja selle tagajärjed ei raskene. 5.9.6. Koos võib ladustada C, D, E ja G sobivusrühmade lõhkematerjale. S sobivusrühma lõhkematerjale võib ladustada koos kõigi teiste sobivusrühmadesse kuuluvate lõhkematerjalidega. 5.9.7. Lõhkeainet sisaldavaid jäätmeid tuleb liikideviisi sorteerituna eraldi hoida ja tähistada ning võimalikult kiiresti hoiukohast hävitamisplatsile viia. 5.10. Lõhkeaine valmistamisprotsessi reguleerimine ja juhtimine 5.10.1. Lõhkeaine valmistamisel tuleb tagada, et toorainetest või tehnoloogiast sõltuvate piirväärtuste alam- või ülempiiri rikkumisest tingitud ohtlike situatsioonide vältimiseks kasutataks vastavaid reguleerimis- või juhtimisseadmeid. 5.10.2. Lõhkeaine valmistamise tehnoloogilise protsessi temperatuurikulgu tuleb registreerida varjestatud kohast, kui temperatuurist sõltuvalt võivad tekkida ohtlikud olukorrad. 5.10.3. Mõõtmis-, reguleerimis-, juhtimis- ja hoiatusseadiseid tuleb hooldada vastavalt valmistajajuhendile, nende toimivust kontrollida ja selle tulemus aktee-rida. 5.10.4. Lõhkeainet sisaldava aparaadi kuumutamiseks kasutatava soojuskandja temperatuur ei tohi ületada kindlaksmääratud suurust, mis sõltub ainest ja valmistamise tehnoloogiast. 5.11. Töövahendite ja tööriistade kasutamine 5.11.1. Lõhkematerjali valmistamisel ja lõhkeaine ümbertöötamisel võib kasutada ainult selliseid tööriistu ja -vahendeid, mis kasutamisel ei tekita sädemeid ning olema sellise ehitusega, mis välistab lõhke- või pürotehnilise aine kleepumise nende külge. 5.11.2. Kasutada võib ainult selliseid tööriistu, mis on ette nähtud vastava töö tegemiseks. 5.11.3. Tööriistu ja -vahendeid peab hoidma selliselt, et nad ei satuks lõhkeainesse. 5.11.4. Pärast töö lõpetamist tuleb tööriistad panna väljaspool ohtlikku tootmisüksust olevale tahvlile, kus nende puudumine on kergesti märgatav. 5.12. Tehnohooldus 5.12.1. Ohtlikus tootmisüksuses paiknevate seadmete tehnohooldust, remonti ja ümberseadistamistöid võib alustada vastutava isiku kirjalikul loal. Loa sisu tuleb töötajale teatavaks teha ja luba talle kätte anda. 5.12.2. Luba peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) töö koht ja aeg; 2) tehnohoolduse järelevalveisiku nimi; 3) töö liik ja tegemise järjekord; 4) kasutatavad kaitsemeetmed; 5) töökindluse kontrollimine enne töö taasalustamist; 6) vastutava isiku allkiri. Seadmete tehnohooldusel, remondil ja ümberseadistamisel tuleb arvestada valmistatava lõhkeaine omadusi. 5.12.3. Kasutatavate kaitsemeetmetena tuleb vastavalt vajadusele ette näha: 1) lõhkeaine eemaldamine hoonest, ruumist või vähemalt töökoha lähedalt; 2) töökoha ja eritööks kindlaksmääratud ohuala hoolikas puhastamine, vajaduse korral ka niisutamine; 3) elektriseadmetel tehtavate tööde puhul nende pinge alt vabastamine ja ootamatu taassisselülitamise eest kindlustamine; 4) tulekustutusvahendite käepärasus tule- ja kuumutustööde tegemisel, vajaduse korral ka tuletõrjeformeeringu või selle liikme juuresolek; 5) isikukaitsevahendite kasutamine. 5.12.4. Pärast tule- ja kuumutustööde lõpetamist võib lõhkeained töökohale tuua tehnohoolduse järelevalve isiku loal pärast põhjalikku temapoolset kontrolli. 5.12.5. Tootmishäire kõrvaldamiseks, kui seejuures puudub lõhkeaine süttimisoht ja muud võimalikud ohud töötajatele, ei ole vastutava isiku kirjalikku luba vaja. Kui tootmishäire kõrvaldamisel võib esineda lõhkeaine süttimisoht või muu oht, võib töid teha vastavalt käesoleva eeskirja punkti 5.2 kohase töökaitsejuhendi järgi. 5.13. Isikukaitsevahendid 5.13.1. Töökohtades, kus võib esineda arvestatav müra, leegi- või kuumaoht, peab vastutav isik kindlustama töötajad kuulmiskaitse, samuti kaitsepõlle või kaitseülikonnaga, mis on valmistatud rasksüttivast erikangast või muust sobivast materjalist (nahk, sünteetilised erimaterjalid, metalliseeritud kangad), tagama nende korrasoleku ja vajaduse korral laskma neid puhastada ja impregneerida. 5.13.2. Kui tööriie võib sattuda kontakti ainetega, mis tõstavad selle süttivust, peab tööriie olema tihedast leegikindlast materjalist, mis kuumuses ei sula. 5.13.3. Töökohtades, kus on elektristaatilise laengu mõjul kergsüttivad lõhkeained, võib kanda ainult selliseid tööriideid ja jalatseid, millel on piisavalt madal elektritakistus. 5.14. Tööriided 5.14.1. Tehase töötajad peavad kandma töötingimustele vastavat tööriietust. Lõhkeainetolmuses ruumis töötamisel ei tohi tööriietel olla avatud, pealeõmmeldud välistaskuid. Kui töötatakse kõrge mehaanilise tundlikkusega lõhkeainetega, ei tohi tööriietel olla metallnööpe, samuti muid metallosi ega kõvu detaile, mis võivad kaduma minna. 5.14.2. Tööriided tuleb enne töö algust selga panna ettenähtud riietusruumis ja need sinna pärast töö lõpetamist tagasi panna. Tänavariietustega ei tohi minna ruumidesse, kus lõhkeaine on lahtiselt. 5.14.3. Tule- ja kuumutustöid ei tohi teha tööriietes, mille süttivus on kõrgenenud määrdumise tõttu. 5.14.4. Tööandja peab tagama kasutatud tööriiete perioodilise puhastuse. 5.14.5. Ohtlikes ruumides ei tohi kasutada naelutatud ja rautatud jalatseid. 5.15. Suitsetamiskeeld 5.15.1. Ohtlikus tootmisüksuses on suitsetamine keelatud. Ettevõtja peab need kohad teatavaks tegema juurdepääsuteede juures keelumärgiga «Suitsetamine keelatud». 5.15.2. Ohtlikesse ettevõtteosadesse on keelatud kaasa võtta tulemasinaid ja tuletikke. Neisse ettevõtteosadesse tohib kaasa võtta ainult neid metallesemeid, mis kuuluvad käesoleva eeskirja punktis 5.11 määratletud töövahendite ja tööriistade hulka või mille kaasavõtmise on nende võimaliku tuleohtlikkusega arvestades lubanud vastutav isik. 5.15.3. Ohutus tootmisüksuses võib sisse seada ruumid, kus suitsetamine on lubatud, kui see ei too kaasa mingit ohu suurenemist. Nendes ruumides või kohtadel peavad olema paikselt kinnitatud tulemasinad, väljapääsude ees tuhatoosid või anu-mad liivaga ja väljapääsudel suitsetamiskohtadel keelumärgid «Suitsetamine keelatud». 5.16. Toorained 5.16.1. Lõhkeainete valmistamiseks kasutatavad ained peavad olema nõutavalt puhtad ja enne kasutamist kontrollitud ning nad ei tohi sisaldada reostusaineid, mis võivad suurendada lõhkeaine tundlikkust või põhjustada tema lagunemist. 5.16.2. Enne mehaanilist tööprotsessi, nagu jahvatamine, sõtkumine, pressimine või valtsimine, tuleb kontrollida toor- ja abiainetes võõrkehade olemasolu ning leitud võõrkehad kõrvaldada. 5.16.3. Ühes ruumis ei tohi hoida oksüdeerimis- ja taandamisvahendeid, aluselisi ja happelisi aineid koos kergmetallpulbritega ning kloraate koos ammooniumsooladega. 5.16.4. Ühes ruumis võib hoida samaaegselt ainult järgmisi toor- ja abiaineid: 1) erinevaid happeid tingimusel, et need ei saa omavahel reageerida ja on välditud nende ettekavatsematu segunemine; 2) inertaineid koos põlevate toorainete või hapetega, kui nad ei saa üksteisega reageerida; 3) põlevaid ja oksüdeeruvaid tooraineid, kui nad ei saa üksteisega reageerida; 4) muid aineid koos hapete või põlevate toorainetega, kui nad ei saa nendega reageerida ja on välditud ettekavatsematu segunemine. 5.17. Jääkainete edasitöötlemine 5.17.1. Lõhkeainet sisaldavad jäätmed tuleb võimalikult kiiresti utiliseerida. 5.17.2. Kasutuskõlbmatut lõhkeainet sisaldavat ainet tuleb käsitleda jäätmena. 5.17.3. Lõhkeainet sisaldavad jäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud suletavasse mahutisse. 5.17.4. Mahutisse paigutatud jäätmed ei tohi olla isesüttivad ega üksteisega ohtlikult reageerida. 5.17.5. Tööruumis olevat jäätmemahutit tuleb vähemalt üks kord päevas tühjendada. 5.17.6. Väljas olevad jäätmemahutid peavad paiknema ohtlikest hoonetest vähemalt 15 m kaugusel. 5.17.7. Vigastatud lõhkeainepadruneid ja lõhkamisvahendeid tuleb käsitleda kui jäätmeid, kui neid ei kavatseta edasi töödelda. 5.17.8. Jäätmed tuleb hävitada hävitamisplatsil või likvideerida vastutava isiku juuresolekul vastavalt tehase juhendile. 5.17.9. Jäätmete matmine on keelatud. 5.18. Heitvee ja heitõhu käitlemine 5.18.1. Lahustamata ja sadestunud lõhkeaine tuleb heitveest eraldada ja hävitada. 5.18.2. Heitõhust tekkivad lõhkeainetolmu ja -sublimaadi sadestused õhupuhastusseadmetel tuleb kindlaksmääratud ajavahemike järel nendelt eemaldada ja hävitada. 5.18.2. Lahustunud lõhkeainet sisaldava heitvee käitlemisel tuleb vältida lõhkeaine ja selle reaktsiooniprodukti ettenägematu väljasettimine, mis võib olla tingitud temperatuuri muutusest, aurustumisest jm. 5.18.4. Sadestusseadmeid tuleb korrapäraste vaheaegade järel kontrollida ja puhastada. 5.18.5. Ettevõtja peab heitvee ja heitõhu seadmeid selle eriala spetsialistil üks kord aastas kontrollida laskma. 5.19. Puhtus ja korrashoid 5.19.1. Tehase töökohad tuleb hoida puhtad. Ohtlikus tootmisüksuses olevaid tööruume, trepimademeid (platvorme) lõhkematerjali valmistamisseadmeid, küttekehi, küttetorustikke, tuulutus- ja aspiratsiooniseadmeid tuleb lõhkeaine sadestusest puhastada vähemalt kord nädalas. 5.19.2. Evakuatsioonipääsud ja -teed (s.h. trepiplatvormid), käigud läbi vallide ja ümber hoonete, samuti jalgteed tuleb hoida takistamatult läbitavaina. 5.19.3. Pakkevahendeid, mahuteid ja pakendialuseid võib tuua ainult siis ohtlikesse ruumidesse, kui nad ei ole saastatud ja on vajalikud töö jätkamiseks. 5.20. Lõhkematerjali pakendamine 5.20.1. Tehasest väljastatavad lõhkematerjali pakendid peavad vastama «Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe» (ADR) marginaalides 2101, 2102 ja 2103 esitatud nõuetele, mis määravad pakendi materjali, pakkimise viisi ja pakkimise erinõuded. 5.20.2. Lõhkematerjali müügipakendi pealdisele peab olema märgitud: 1) valmistamise aeg; 2) lõhkematerjali nimetus; 3) vastavalt lõhkematerjalile: a) lõhkeainel - mass kg; b) detonaatoritel ? tk., viide; c) detoneerival või süütenööril - hulk jm.; 4) lõhkematerjali kasutusloa nr.; 5) valmistaja nimi või kaubamärk ja aadress; 6) ohumärgis; 7) ohtliku aine tunnusnumber (ÜRO nr.); 8) pakendi materjali nr. vastavalt ADR. 5.20.3. Pealdis peab olema eestikeelne, ekspordiks ettenähtud lõhkematerjalidel täiendavalt ka pealdise saksa-, inglis- või prantsuskeelne tõlge. 5.20.4. Pakend peab olema nii tugev ja kindlalt suletav, et oleks välistatud lõhkematerjali väljapudenemine. 5.20.5. Tolmuplahvatusohutu ja tolmuplahvatusohtliku lõhkeaine padrunid peavad olema erivärvilised. Seejuures ei tohi tolmuplahvatusohutu lõhkeaine padrunid olla valget värvi. 5.21. Käitumine äikese ajal 5.21.1. Tehase ohtlikus läheduses oleva äikese korral seisatakse töö ohtlikus tootmisüksuses ja seal olevad töötajad suunatakse kindlaksmääratud ruumidesse. Tööd ei peatata, kui see toob kaasa suurema ohu. 5.21.2. Ohtlikus läheduses on äike siis, kui välgu ja müristamise vaheaeg on väiksem kui 10 sekundit. 5.21.3. Seadmeid võib äikese ajal käima jätta ainult siis, kui töötajate puudumine ohtlikus tootmisüksuses ei põhjusta lisaohtu. 5.22. Käitumine tulekahju ja plahvatuse korral 5.22.1. Töötajad peavad viivitamatult asuma tulekahju kustutama tema tekkestaadiumis, teatama sellest vastutavale isikule ning hoiatama tulekolde läheduses ja naaberruumides viibivaid isikuid. 5.22.2. Kui ohutusjuhendi määrangu kohaselt p??hjustab kustutamine vahetut ohtu või tule kustutamine tundub võimatuna, peavad töötajad tulekahju kohalt viivitamatult lahkuma. 5.22.3. Tulekahju või plahvatuse korral peavad töötajad võimalikult kiiresti varjuma avarii likvideerimise plaanis märgitud või vastutava isiku poolt kindlaksmääratud varjumiskohtadesse, kui neile ei ole ülesandeks tehtud tule kustutamine või päästetööd. Kõik tulekahjukohale viivad sõiduteed tuleb teha päästeautodele juurdepääsetavaks. 5.22.4. Töötajad võivad ohtlikesse ettevõtteosadesse naasta alles pärast vastutava isiku luba. 5.23. Avarii likvideerimise plaan 5.23.1. Tehase ja tema juurde kuuluva lõhkematerjalihoidla kohta, kus hoitakse üle 500 kg lõhkematerjale, tuleb koostada avarii likvideerimise plaan. Plaanis tuleb ette näha abinõud inimeste päästmiseks, tule kustutamiseks, abi väljakutsumiseks ja ohu likvideerimiseks võimaliku avarii või tulekahju korral. 5.23.2. Avarii likvideerimise plaan kooskõlastatakse kohaliku päästeameti ja Tööinspektsiooniga ning selle kinnitab vastutav isik. 5.24. Avarii- ja tuletõrjeõppused 5.24.1. Tehases peab kindlate ajavahemike tagant, kuid vähemalt üks kord aastas, vastavalt lõhkeainete ja tööprotsesside iseloomule läbi viidama ekspluatatsioonitingimuste kohased avarii- ja tuletõrjeõppused. 5.24.2. Tehase ohtlike tootmisüksuste töötajad peavad olema õpetatud praktiliselt kasutama olemasolevaid tulekustutusvahendeid. 5.25. Tehase valve 5.25.1. Tehase valvereþiim peab olema kooskõlastatud kohaliku politseiprefektuuriga ja tagama, et inimeste mistahes juurdepääs tehase territooriumile ei jääks märkamatuks. 5.25.2. Kõrvalised isikud võivad siseneda tehase territooriumile ainult tehase esindaja saatel. See nõue kehtib ka tehasega otseselt mitteseotud ettevõtete ja asutuste töötajate kohta, kui ohutusjuhendites ei ole teisiti ette nähtud. 5.26. Töö lõpetamine, töövaheajad 5.26.1. Pärast töö lõpetamist tuleb ohtliku tootmisüksuse aknad sulgeda ja uks lukustada ning võti anda hoiule vastutava isiku määratud kohta. 5.26.2. Lühiajalistel töövaheaegadel võib ohtliku ruumi uksi ja aknaid lahti hoida tingimusel, et ruumid ei jää järelevalveta. 5.26.3. Pärast töö lõpetamist tuleb lõhkematerjal viia kindlaksmääratud laoruumi või hoidlasse. 5.26.4. Ohtlikus tootmisükuses olevad elektriseadmed ja nende käivitusaparatuur tuleb pärast töö lõpetamist välja lülitada. Kui see ei ole tehnoloogilise protsessiga seotud põhjustel võimalik, peab olema tagatud isikuline järelevalve. 6. Lõhkematerjali kontroll ja katsetamine 6.1. Toorainete kontroll ja katsetamine 6.1.1. Lõhkematerjali valmistamiseks ettenähtud toorainete kohta peab tehases olema spetsifikatsioon, milles esitatud nõuetele peavad kasutatavad toorained vastama. 6.1.2. Iga toorainesaadetisega peab olema kaasas valmistajatehase sertifikaat, milles esitatud tooraine tehnilised näitajad peavad mahtuma tehase spetsifikatsioonis esitatud nõuete diapasooni. 6.1.3. Kui mingi tooraine puhul esineb kõrvalekaldeid sertifikaadis toodud andmete ja spetsifikatsioonis esitatud nõuete vahel ning tehases ei ole võimalik tooraine omadusi viia kooskõlla spetsifikatsiooni nõuetega, ei tohi seda toorainet lõhkematerjali valmistamiseks kasutada. 6.1.4. Tehases tuleb kasutatavaid tooraineid perioodiliselt katsetada. Katseproovi võtmise kord ja sagedus, samuti katsete tehnoloogia määratakse iga tooraine jaoks tehase juhendiga. 6.1.5. Katsete tulemused kantakse vastavatesse raamatutesse ning nende põhjal tehtud analüüsiga määratakse edasiste proovide võtmise sagedus. 6.2. Valmistoodangu kontroll 6.2.1. Tehases tuleb koostada valmistoodangu iga nimetuse kohta sertifikaat, millele peavad vastama valmistoodangu keemiline koostis ja tehnilised omadused lisas 1 toodud nõuetele. 6.2.2. Tootmise algstaadiumis tuleb igast valmistatavast partiist lõhkeaine tehniliste omaduste määramiseks teha järgmised katsed: 1) detonatsiooni edasiandmise katse; 2) detonatsioonikiiruse mõõtmine; 3) brisantsuse määramine; 4) tolmuplahvatusohutuse katse (ainult põlevkivikaevanduses kasutatavatele lõhkeainetele). 6.2.3. Lõhkeaine partiiks loetakse ühest segust valmistatavat lõhkeaine hulka. Partii suuruseks võib olla kuni 50 t. 6.2.4. Katsete hulga igast katse liigist määrab vastutav isik või tema asendaja. 6.2.5. Valmistoodangu katseid võib teha lõhkematerjali laborandi kutsetunnistust omav isik lõhkematerjaliga töötamise eest vastutava isiku juhtimisel. 6.2.6. Käesoleva eeskirja punktis 6.2.2 ettenähtud katsete sooritamise ajal peab laborant viibima varjendis ja olema varustatud kuulmiskaitsega antifoonide või kõrvaklappide näol. 6.2.7. Katse sooritamise koht peab olema varjendist jälgitav. 6.3. Lõhkeaugus sensibiliseeritavate lõhkeainete katsetamine 6.3.1. Lõhkeaugus sensibiliseeritavateks loetakse selliseid emulsioonlõhkeaineid, mis transporditakse lõhkekohta detonatsioonivõimetu emulsioonina ning lõhkeauku pumpamisel lisatakse neile lõhkeaugus gaasistuvaid sensibilisaatoreid, viies detonatsioonivõimetu emulsiooni 20 minuti jooksul detonatsioonivõimelisse seisundisse. 6.3.2. Lõhkeaugus sensibiliseeritava lõhkeaine kvaliteet tuleb tagada: 1) kasutatava tooraine kvaliteedi kontrolliga; 2) valmistatava detonatsioonivõimetu emulsiooni kvaliteedi kontrolliga; 3) lõhkeaine laadimismasina pumpade igakuise kalibreerimisega. 6.3.3. Ülalloetletud kontrollimiste läbiviimise kord ja sagedus, samuti lõhkeaine laadimismasina kalibreerimise tehnoloogia sätestatakse tehasesiseste juhenditega. 6.4. Praaklõhkeaine ja tootmisjääkide hävitamine 6.4.1. Praagiks tunnistatud padrundatud emulsioonlõhkeaine hävitatakse suurtes pealmaalõhkeaukudes lõhkamisega, kuhu ta paigutatakse kvaliteetsest lõhkeainest põhilaengu peale vastavalt juhendiga ettenähtud korras ja koguses. 6.4.2. Saepuru, puitlaastud või kruus-liiv (ränimuld), millesse on imbunud vedelat lõhkeainet või selle komponente, samuti saastunud lõhkeainet, ebakvaliteetset emulsiooni või geellõhkeainet hävitatakse põletamisega. 6.4.3. Lõhkematerjali tooraine alt vabanev pakkematerjal tuleb töökohalt viivitamatult eemaldada ja hävitamisplatsile viia ning kasutada seda hävitamisele kuuluva ebakvaliteetse lõhkeaine ja tootmisjääkide süütealusena. 6.4.4. Hävitamisele kuuluv aine puistatakse puitlaastudest, papiribadest või pakkematerjalist moodustatud vähemalt 10 cm paksusele süütealusele kuni 2 cm paksuse kihina ning süüdatakse alt tuule 1 m pikkuse süütenööriga. 6.4.5. Hävitamisplats peab olema tasane ja seal ei tohi olla muud põlevat materjali. Lõhkeaine põletamisel peab olema välditud tule ülekandumine ümbrusele. 6.4.6. Korraga hävitatav praaklõhkeaine või tootmisjääkide kogus võib olla kuni 50 kg. 6.4.7. Põletamiskohta võib minna kontrollima pärast põlemise täielikku lõppemist. Lisa 1 majandusministri 18. märtsi 1998. a. määrusele nr. 11 VALMISTOODANGU KONTROLLKATSED Lõhkeaine detonatsiooni edasiandmise katse Detonatsiooni edasiandmisega katsetatakse lõhkeaine tundlikkust teise laengu plahvatusele. Detonatsiooni edasiandmist katsetatakse ainult padrundatud lõhkeaine puhul, seejuures võib padruni läbimõõt olla kuni 40 mm. Detonatsiooni edasiandmise katse tehakse vähemalt 50 mm paksusel terasplaadil, millesse on freesitud 5 mm sügavune ja 20 mm raadiusega süvend, mis tagab padrunite paiknemise ühel sirgjoonel. Süvendisse paigutatakse pikuti kaks katsetatava lõhkeaine padrunit 5 cm kaugusele teineteisest. Kui padruni pikkus on üle 25 cm, võib neid pooleks lõigata ja teha katse ühe padruniga. Padruniosa pikkus ei tohi olla alla 12 cm. Seejuures peab detonatsiooni edasiandmine toimuma originaalotste kaudu. Aktiivne padrun (padruni osa) pannakse plahvatama hetktegevusega elektridetonaatori abil, mis on vähemalt 5 cm ulatuses lõhkeainepadruni sees. Detonatsioon loetakse edasiantuks, kui mõlemad padrunid (või padrunite osad) täielikult detoneerusid. Sel juhul puuduvad plaadil lõhkeaine osakesed ja plaadil on mõlema padruni plahvatuse jälg.

Joonis 1 Lõhkeaine detonatsioonikiiruse mõõtmine Lõhkeaine detonatsioonikiirus mõõdetatakse kiirtoimega protsesside mõõturi VOD abil. Katsetatav, kuni 40 mm läbimõõduga lõhkeainepadrun paigutatakse vähemalt 50 mm paksusele terasplaadile. Lõhkeainepadrunisse tehakse terava noaga kaks üksteisest 100 mm kaugusel asetsevat poole padruni läbimõõdu sügavust ja padruni teljega ristiolevat sisselõiget, kusjuures detonaatoripoolne sisselõige peab olema otsast vähemalt 100 mm kaugusel, sisselõigetevahelises padruniosas mõõdetakse detonatsioonikiirust. Kummassegi sisselõikesse paigutatakse isoleeritud vasktraadist vooluringi osa, detonaatoripoolsesse sisselõikesse nn. stardisond ja teise sisselõikesse nn. stoppsond. Mõlema vooluringi lahtised otsad ühendatakse kiirtoimega protsesside mõõturi vastavate klemmide külge. Seejärel pannakse katsetatavasse lõhkeainepadrunisse piki telgjoont vähemalt 5 cm sügavuselt hetktegevusega elektridetonaator ja lõhatakse. Eelnevalt peab olema mõõturisse VOD sisestatud mõõdetava lõigu pikkus. Plahvatusega purustatakse padrunisse paigutatud vooluringid ning mõõtur fikseerib stardisondi ja stoppsondi vooluringide purunemiste vahelise aja mikrosekundites, andes samas detonatsioonikiiruse arvväärtuse. Detanatsioonikiiruse mõõturi korrasoleku kontrolliks viiakse mõõtur töökorda. Seejärel ühendatakse stardi- ja stoppklemmid (mõlemad välimised ja mõlemad sisemised omavahel, tekitades mõõturis klemmi 4 mm Bu A kaudu lühise. Voolu läbimisaeg kaablis antud situatsioonis peab olema ca 583 nanosekundit.Voolu läbimisaja suurte kõikumiste korral tuleb mõõturit uuesti kontrollida.

Joonis 2 Lõhkeaine detonatsioonikiiruse mõõtmist võib ühitada ka detonatsiooni edasiandmise katsega.Seejuures peab detonatsioonikiiruse mõõtmine toimuma aktiivses padrunis. Lõhkeaine brisantsuse määramine Lõhkeaine brisantsust iseloomustab kivimi purunemine ja peenestamine laengu vahetus läheduses ning see sõltub energiatihendusest detonatsioonilaine frondis. Lõhkeaine brisantsus määratakse rafineeritud seatinasilindri kokkusurumisega (Hessi meetod). 60 mm kõrgune ja 40 mm läbimõõduga seatinasilinder asetatakse vähemalt 50 mm paksusele terasplaadile. Seatinasilindri peale pannakse kaks 40 mm läbimõõduga ja 6 mm paksust terasketast ning nendele 100 g katsetatava lõhkeaine padrun läbimõõduga 40 mm. Padruni tsentrisse pannakse vähemalt 20 mm sügavuselt hetktegevusega elektridetonaator ja lõhatakse. Plahvatuse toimel silindri ülemine osa lamestub, kõrgus väheneb ja silinder muutub seenekujuliseks. Lõhkeaine brisantsuse arvväärtus määratakse millimeetrites keskmise kõrguse vähenemisega, mida mõõdetakse nihkkaliibriga või mikromeeteriga neljast kohast risti olevate diameetrite otstest.

Joonis 3 Lõhkeaine tolmuplahvatusohutuse katse Põlevkivikaevandustes kasutatavatel lõhkeainetel tuleb katsetada tolmuplahvatusohutust.Tolmuplahvatusohutuse katsed viiakse läbi katsestrekis. Katsestrekk kujutab 6 m pikkust ja 1,4 m siseläbimõõduga terastoru, mille seina paksus on 10 mm ja maht ca 9 m3. Katsetel tuleb kinni pidada järgmistest tingimustest: Plahvatuskambri temperatuur 25 ? 50ºC Katsetatava põlevkivitolmu niiskus mitte üle 2 % Tolmuosakeste suurus 0 ? 0,2 mm 0,1 kuni 0,2 mm läbimõõduga tolmuosakeste hulk kuni 15 % Tolmu kontsentratsioon õhus 400 ? 600 g/m3 Katsetatava lõhkeaine hulk 40 ? 60 g/m3 Katsetatava lõhkeaine plahvatuse aeg 1 s pärast tolmu ülespaiskumist. Tolmuplahvatusohtlik keskkond luuakse katsestrekis (plahvatuskambris) 4 kg põlevkivitolmuga täidetud plastikaatkoti lõhkamisega 50 g tolmuplahvatusohutu lõhkeainega katsestreki põrandal. Katsetatav lõhkeainelaeng massiga 500 g paikneb mortiiri lasketorus. Mortiiriks on relssidel asetsev metallsilinder (lasketoru), milles on 55 mm läbimõõduga ja 900 mm sügavune ava. Katsetel imiteeritakse topiseta lõhkamist ja lõhkamist põlevkivitolmu sees. Esimesel juhul on lõhkelaeng mortiiri lasketorus topiseta, teisel juhul on topiseks 75 g põlevkivitolmu. Mortiiri lasketoru ava suunatakse lõhkamisel vastu katsestreki ühes otsas olevat ava ning lasketorus olev laeng lõhatakse üks sekund pärast tolmupaiskelaengu lõhkamist. Katse koosneb kaheksast lõhkamisest, seejuures toimub neli initsieerimist augu põhjast ja neli initsieerimist augu suudmest. Kummagi initsieerimise korral lõhatakse kaks korda topiseta ja kaks korda põlevkivitolmu sees. Detonaatoritena tuleb kasutada nii tolmu ülespaiskumisel kui ka katsetatava lõhkeaine lõhkamisel tolmuplahvatusohutuid elektridetonaatoreid. Katsestreki teine ots on kaetud paberdiafragmaga. Kui pärast plahvatust on paber põlenud, siis on toimunud tolmuplahvatus. Katsestrekis laialipaiskunud põlevkivitolm tuleb enne iga uut lõhkamist ära pühkida. Katseteks tuleb katsetatava lõhkeaine padruneid võtta nii partii valmistamise algusest, keskelt kui ka lõpust. Kui katsel esines põlevkivitolmuplahvatus, võib antud partii lõhkeainet kasutada ainult pealmaatöödel.

Joonis 4 ¿