Teede- ja Sideminister — Laevaavariide liigitamise, juurdlemise ja arvelevõtmise korra kehtestamine — RTL, 108, 443

Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra kehtestamine Teede- ja sideministri 17. märtsi 1998. a. määrus nr. 13 Võttes aluseks meresõiduohutuse seaduse (RT I 1998, 2, 47) paragrahvi 62 ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni 27. novembri 1997. a. resolutsiooniga A.849(20) kehtestatud "Mereõnnetuste ja ohtlike juhtumite juurdluse koodeksi" ning vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1998. a. määrusele nr. 32 "Volituse andmine meresõiduohutuse seadusest tuleneva õigusakti kehtestamiseks" (RT I 1998, 17, 271), määran: Kehtestada "Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise kord" (juurde lisatud). Minister Raivo VARE Kantsler Ruth MARTIN Kinnitatud teede- ja sideministri 17. märtsi 1998. a. määrusega nr. 13 Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise kord I. ÜLDSÄTTED JA KASUTATUD MÕISTED 1. Laevaavariide liigitamise, juurdluse ja arvelevõtmise korra (edaspidi kord) eesmärgiks on juurdluse korraldamise protseduurireeglite sätestamine. 2. Käesolevas korras on kasutatud järgmisi mõisteid: 1) "laeva meresõiduomadused" on laeva ujuvus, püstuvus, uppumatus, käikuvus ja juhitavus; 2) "laevahukk" on laevaavarii, mille tulemusel laev uppus või hävis ning pääste- või taastamistöödest on loobutud; 3) "ulatuslik reostus" käesoleva korra tähenduses on nafta, naftasaaduste, D- või C-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 50 tonni või enam; B-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 5 tonni või enam; A-kategooria keskkonnaohtlike kemikaalide sattumine vette koguses 0,5 tonni või enam (keskkonnaohtlike kemikaalide kategooriad on toodud vastavalt rahvusvahelisele eeskirjale ohtlike kemikaale puiste- või vedellastina vedavate laevade konstruktsiooni ja seadmete kohta - IBC CODE); 4) "laevaavariid juurdlev riik" on riik, kes kooskõlastatult teiste asjasthuvitatud riikidega teostab laevaavarii juurdlust; 5) "asjasthuvitatud riik" on riik: kelle laev on laevaavarii juurdluse objektiks; kelle sise- või territoriaalmeres laevaavarii leidis aset; kelle jurisdiktsiooni alla kuuluvale merekeskkonnale põhjustati seoses laevaavariiga kahju või neid alasid ähvardab reostusoht; kelle kodanikud said laevaavarii tagajärjel surma või raskeid tervisekahjustusi; kelle kasutuses on informatsiooni, mida saab laevaavarii juurdlusel kasutada; 6) "raske tervisekahjustus" käesoleva korra tähenduses on inimese vigastus, mille ravimiseks on vajalik haiglaravi kestusega 72 tundi või enam seitsme ööpäeva jooksul arvates vigastuse saamisest. II. LAEVAAVARIIDE LIIGITAMINE 3. Laevaavarii liigitatakse raskusastme järgi järgmiselt: 1) väga raske laevaavarii; 2) raske laevaavarii; 3) kerge laevaavarii; 4) ohtlik juhtum. 4. Väga raskeks laevaavariiks loetakse: 1) laeva või väikelaeva avariid, kui sellega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik reostus; 2) laeva kogupikkusega 24 m ja enam hukku. 5. Raskeks laevaavariiks loetakse: 1) laeva(de) kogupikkusega 24 m ja enam kokkupõrget, tulekahju, plahvatust, madalikule sõitu, tormi- või jääkahjustust, kere veealuse osa vigastust, peamasina purunemist ning muid sündmusi, mille tõttu täitus mereveega üks või enam sektsiooni või leidis aset ulatuslik reostus ning kui laevaavarii tagajärgede süvenemise ärahoidmiseks osutub vajalikuks avariipukseerimine või muu kõrvaline abi; 2) laeva kogupikkusega alla 24 m ja väikelaeva hukku, kui sellega ei kaasnenud inimohvreid või ulatuslikku reostust. 6. Kergeks laevaavariiks loetakse: 1) laeva(de) kogupikkusega 24 m ja enam kokkupõrget, tulekahju, plahvatust, madalikule sõitu, reostust, mis ei ole ulatuslik, tormi- või jääkahjustust ja peamasina avariid, kui avarii tagajärgede kõrvaldamisega tuli laevapere toime kiiresti ja iseseisvalt või vähese kõrvalise abiga; 2) mehitamata pukseeritava objekti hukku; 3) vigastuse tekitamist laeva poolt kaldaehitisele, meremärgile, veealusele kaablile või torujuhtmele, mille tõttu need ei olnud töökorras rohkem kui üks ööpäev. 7. Ohtlikuks juhtumiks loetakse: 1) vigastuse tekitamist laeva poolt kaldaehitisele, meremärgile, veealusele kaablile või torujuhtmele, mille tõttu need ei olnud töökorras vähem kui üks ööpäev; 2) mehitamata pukseeritava objekti vigastust; 3) väikelaeva avariid, v.a. punkti 4 lõikes 1 ja punkti 5 lõikes 2 nimetatud juhtumid; 4) laeva kogupikkusega 24 m ja enam madalikule sõitu, kui laev pääses madalikult iseseisvalt ja ilma vigastusteta. 8. Laevaavariina ei võeta arvele: 1) laeva või selle seadmete vigastust või riket, mis põhjustas laeva lühiajalise meresõiduomaduse(te) kaotuse ja ei kutsunud esile kaasnevaid vigastusi ega inimese rasket tervisekahjustust või surma; 2) madalikule sõitu laevatatavatel siseveekogudel, kui laev pääses madalikult omal jõul ja vigastusteta ning ei tõkestanud laevaliiklust. III. LAEVAAVARII JUURDLUS 9. Laevaavarii esmased asjaolud selgitab välja laeva kapten, kes pärast reederile teatamist vastavalt käesoleva korra lisale 1, teostab järgmised toimingud: 1) koostab juhtunu kohta vabas vormis tehniliste vigastuste akti; 2) võtab asjaosalistelt isikutelt seletuskirjad; 3) teeb väljavõtted laeva logiraamatust, masina päevaraamatust ning vajadusel teistest dokumentidest sellises mahus, mida nõuavad laevaavarii asjaolud; 4) koostab ettekande laevavarii asjaolude ja päästetööde kohta. 10. Laeva või laevapere saabumisel Eesti sadamasse esitab kapten ühe tööpäeva jooksul Veeteede Ametile punktis 9 loetletud dokumendid. Punkti 9 alapunktis 3 nimetatud dokumendid esitatakse koos originaaldokumentidega, mis pärast kontrollimist tagastatakse. Juurdluse läbiviimise kiirendamiseks võib dokumendid saata postiga. 11. Laevaavarii asjaolude ettekande ja tehniliste vigastuste akti alusel registreerib Veeteede Amet laevaavarii. Laevaavarii juurdlus algab laevaavarii registreerimisest. 12. Pärast laevaavariiga seotud dokumentide läbivaatamist määrab Veeteede Amet laevaavarii liigi. Kui laevaavarii liigitatakse väga raskeks laevaavariiks, millega kaasnesid inimohvrid või ulatuslik reostus, teeb teede- ja sideminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku juurdluskomisjoni koosseisu nimetamiseks. 13. Kui laevaavarii liigitatakse kergeks laevaavariiks või ohtlikuks juhtumiks, võib Veeteede Amet volitada laevaavarii juurdluse reederile, määrates juurdluskokkuvõte esitamise tähtaja. 14. Kolme tööpäeva jooksul arvates vastavast nõudmisest peab avariilaeva kapten esitama Veeteede Ametile või Vabariigi Valitsuse nimetatud komisjonile laevaavarii juurdluseks asjakohased dokumendid vastavalt käesoleva korra lisale 2. 15. Laevaavarii juurdluskomisjoni võib kaasata erineva eriala spetsialiste ja asjatundjaid ning taotleda laboratoorseid või muid uuringuid. Kui eelarvelised vahendid selleks puuduvad või need on ebapiisavad, kaetakse kulutused Vabariigi Valitsuse reservfondist. 16. Veeteede Amet või Vabariigi Valitsuse nimetatud juurdluskomisjon teeb laevaavariide juurdlusel vastavalt vastastikusele kokkuleppele koostööd asjasthuvitatud riikide mereadministratsiooniga. 17. Kui laevaavarii välisriigi lippu kandva laevaga leidis aset Eesti Vabariigi sise- või territoriaalmeres või laevatatavatel siseveekogudel, teostatakse laevaavarii juurdlust käesoleva korra kohaselt, välja arvatud juhul, kui Vabariigi Valitsuse nimetatud komisjon või Veeteede Amet ei ole laeva lipuriigi mereadministratsiooniga kokku leppinud teisiti. 18. Kui Eesti Vabariigi riigilippu kandva laevaga leidis aset laevavarii välisriigi territoriaalvetes, lepib Veeteede Amet selle riigi mereadministratsiooniga kokku, milline on laevaavariid juurdlev riik. 19. Kui Eesti Vabariigi riigilippu kandev laev põrkas avamerel kokku välisriigi lippu kandva laevaga, lepib Veeteede Amet selle riigi mereadministratsiooniga kokku, milline on laevaavariid juurdlev riik. 20. Laevaavariide juurdlemisel kutsub Veeteede Amet teiste asjasthuvitatud riikide mereadministratsiooni esindajad osa võtma laevaavarii juurdlusest juurdluse algul või selle mistahes staadiumis. 21. Iga laevaavarii kohta koostatakse juurdluskokkuvõte. Juurdluskokkuvõtte allkirjastab laevaavarii juurdleja, kui laevaavarii juurdlemiseks on määratud komisjon, siis allkirjastavad juurdluskokkuvõtte kõik juurdluskomisjoni liikmed. 22. Kui laevaavarii juurdlust teostatakse laevaavariid juurdleva riigina, tuleb juurdluskokkuvõtte projekt saata kooskõlastamiseks kõikidele asjasthuvitatud riikide mereadministratsioonidele. 23. Kui 30 päeva või eelnevalt kokkulepitud perioodi jooksul on asjasthuvitatud riikidelt saabunud ettepanekud juurdluse kohta, võetakse need juurdluskokkuvõtte koostamisel arvesse või lisatakse saabunud ettepanekud juurdluskokkuvõttele. 24. Hiljemalt 30 päeva möödumisel laevaavarii registreerimisest Veeteede Ametis tuleb laevaavarii juurdluskokkuvõte esitada reederile ja laevaavariis süüdiolevate isikute väljaselgitamiseks Politseiameti Keskuurimisbüroole. Objektiivsetel asjaoludel võib juurdluskomisjoni esimees taotleda juurdluskokkuvõtte esitamise tähtaja pikendamist. 25. Kui reeder ei nõustu juurdluskomisjoni seisukohtadega laevaavarii juurdluskokkuvõttes, on tal õigus kümne päeva jooksul pärast juurdluskokkuvõtte saamist esitada oma vastuväited. Juurdluskomisjon teeb oma lõpliku otsuse reederile teatavaks kümne päeva jooksul pärast vastuväite saamist. 26. Veeteede Ametil on õigus reederi koostatud laevaavarii juurdluskokkuvõtte otsused kümne päeva jooksul pärast selle saamist vaidlustada, esitades põhjendatud vastuväited, ning nõuda laevaavarii asjaolude täiendavat läbivaatamist või ise läbi viia uus laevaavarii juurdlus. IV. LAEVAAVARIIDE ARVELEVÕTMINE 27. Veeteede Amet võtab arvele kõik Eesti Vabariigis registreeritud laevade ja väikelaevadega aset leidnud laevaavariid. 28. Väga raske ja raske laevaavarii kohta ning laeva ekspluatatsiooni käigus aset leidnud surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta esitab Veeteede Amet Rahvusvahelisele Mereorganisatsioonile nende vormi kohase (tulenevalt MSC/circ nr. 827 ja MEPS/circ nr. 333 ettekirjutustest) ettekande, millele väga raske laevaavarii korral lisatakse juurdluskokkuvõte. Minister Raivo VARE Lisa 1 Andmete loetelu, millest teatatakse laevaavarii puhul 1. Laevaavarii aeg (UTC) ja koht, laeva lähte- ja sihtsadam. 2. Andmed laadungi kohta. 3. Meteoroloogilised tingimused laevaavarii ajal. 4. Vigastuste suurus, andmed kannatanute kohta, reostuse olemasolu ja selle ulatus. 5. Laevade kokkupõrke puhul andmed teiste, kokkupõrkes osalenud laevade kohta. 6. Vajadus abi järele. 7. Andmed, mis võimaldavad laevaavarii tagajärgi hinnata, ja muu informatsioon, mida kapten peab vajalikuks lisada. Lisa 2 Laevaavarii juurdlemiseks vajalike andmete ja dokumentide loetelu (Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni soovitused) 1. Andmed kõikide laevaavariide korral 1.1. Laeva andmed: laeva nimi, IMO number, lipuriik, kodusadam, kutsung; omaniku ja/või reederi ning välisriigi laeva puhul samuti agendi nimi ja aadress; laeva tüüp; prahtija nimi ja aadress, prahtimise tingimused; kogu- ja puhasmahutavus, dedveit ja teised tähtsamad laeva mõõdud; jõuajamid, peamasina(te) andmed; millal, kus ja kelle poolt ehitatud; ehituslikud iseärasused; kütuse hulk pardal, küttetankide asukoht ja maht; raadiojaam (tüüp, valmistaja); vurrkompass (valmistaja, mudel); automaatrool (valmistaja, mudel); elektroonilised kohamääramise seadmed (valmistaja, mudel); päästevahendid (ülevaatuse kuupäev/aegunud). 1.2. Esitatavad dokumendid: laeva liputunnistus; ettenähtud kehtivad tunnistused; ISM koodeksiga ettenähtud dokumendid; klassiühingu või ülevaatust teostanud ametkonna tunnistused; (ametlik) logiraamat; munsterroll; laevapere liikmete meresõidudiplomid ja kutsetunnistused; vahiraamat (logiraamatu mustand); ettekanded reederile ja lastiraamat; peamasina manöövrite raamat; masinapäevaraamat; loginäitude väljatrükk; kursogramm; kajaloe diagramm; naftaraamat; pilsi ja tankide mõõteraamat; öisele vahile antud korralduste raamat; kapteni/vanemmehaaniku pidevalt kehtivad korraldused; reederi pidevalt kehtivad korraldused; reederi koostatud ohutuseeskirjad; kompassi paranduste raamat või tabel; radari kasutamise raamat; planeeritud hooldustööde kavad; vajalike remonditööde nimekiri; väljavõtted töölepingust; baari aruanne (ööpäevased ostud, kogu reisi ostud); uimastite ja alkoholi testi tulemused; reisijate nimekiri; raadiopäevaraamat; laeva ettekannete üleskirjutused; merereisi kavand kaardil; navigatsioonikaardid ja kaartide korrektuuri registreerimine; masinate ja seadmete valmistajate ekspluatatsiooni ning hoolduseeskirjad; nõudmisel muu vajalik dokumentatsioon. 1.3. Reisi üksikasjad: sadam, kust alustati reisi, ja sadam, kus reis pidi lõppema ja vastavad kuupäevad; andmed lasti kohta; lähtesadam ja väljumise kuupäev; süvised (vööris, ahtris, miidelil) ja kalle; sihtsadam; juhtumid reisi ajal, millel on seos laevaavariiga või tavatud juhtumid, millel on või ei ole seost laevaavariiga; laeva üldplaan (IOPP tunnistuse diagramm), kus on ära toodud lastiruumid, jääk-, kütte- ja õlitankid; andmed lasti, pallasti, kütuse ja joogivee kohta ning nende kulu. 1.4. Laevaavariiga seotud isikute andmed: ees- ja perekonnanimi; vanus; andmed vigastuse kohta; juhtumi kirjeldus; esmaabi ja muud rakendatud meetmed laeval; ametikoht laevas; meresõidudiplom või kutsetunnistus: väljaandmise kuupäev; väljaandja riik/ametkond; muud tunnistused; sellel laeval veedetud aeg; töö samatüübilistel laevadel; töö teisetüübilistel laevadel; töö käesoleval ametikohal; töö teistel ametikohtadel; ametikohustuste täitmisel veedetud tundide arv avarii päeval ja sellele eelnevatel päevadel; puhketundide arv viimase 96 tunni jooksul enne juhtumit; isiklikud või põhjused laeval, mis segasid magamist; kas suitsetab, kui jah, siis sigarettide ligikaudne kogus päevas; tavaline alkoholi tarbimine; tarvitatud alkoholi kogus vahetult enne avariijuhtumit / eelneva 24 tunni jooksul; määratud ravi; mittemääratud narkootilisi aineid sisaldavate ravimite või uimastite kasutamine; uimasti ja alkoholi testi tulemused. 1.5. Andmed ilma, mere seisukorra ja loodete kohta: tuule suund ja tugevus; mere seisukord, lainetuse suund, ummiklaine; atmosfääri seisukord ja nähtavus; loodete staadium ja vee kõrgus; loodetest tingitud hoovuse suund ja kiirus ning teised kohalikud tingimused. 1.6. Andmed avarii kohta: avarii liik; sündmuse toimumise kuupäev, kellaaeg ja koht; sündmuse üksikasjad, sündmusele eelnenud ja järgnenud juhtumid; andmed seadmete suutlikkuse kohta, millistel täheldati rikkeid; isikud navigatsioonisillal; isikud masinaruumis; kapteni ja vanemmehaaniku asukoht; roolimine (automaatne või käsitsi); väljavõtted kõikidest vastavatest laeva ja võimalusel kalda dokumentidest, sealhulgas logiraamatust, masinapäevaraamatust, laeva vigastuste registreerimise raamatust, kursi ja kiiruse üleskirjutajalt jne.; andmed side kohta laeva ja raadiojaama, merevalvekeskuse ja teiste vahel ning võimaluse korral lindid jäädvustatud jutuga; üksikasjad inimeste vigastuse/huku kohta; informatsioon laeva merereisi andmete registraatorist (kui laev on sellega varustatud). 1.7. Abi pärast avariid: kui on osutatud abi, siis millises vormis see aset leidis ja mis otstarbel; kelle poolt ja missugust abi pakuti või anti ning kas abi oli tõhus ja asjatundlik; kui abi pakuti ja sellest keelduti, siis keeldumise põhjus. 1.8. Dokumentide autentsuse tõendamine Kapten peab tõendama kõikide dokumentide autentsust. Kõik esitatud dokumentide koopiad tuleb allkirjastada nende õigsuse tõendamiseks ning lisada tõendamise kuupäev ja kellaaeg. 1.9. Andmed manöövrite kohta Kokkupõrke või madalikule sõidu korral ja kui on aset leidnud peamasina manöövrid, tuleb küsitleda kaptenit, vahitüürimeest ja teisi isikud, kellel on mingisuguseid andmeid korralduste kohta manöövrite alustamiseks enne ja pärast avariid. Kui seoses küsitlusega tekivad mingisugused kahtlused, tuleb nendele osutada oma ettekandes. 1.10. Informatsiooniallikad Laevaavarii juurdluskomisjon peab kasutama sõltumatut informatsiooni laevaliikluse juhtimise teenistustelt, radari- ja raadiojälgimisteenistustelt, merepäästekeskustelt, surmajuhtumite uurijatelt ja arsti aruandest. 2. Täiendav informatsioon avarii korral 2.1. Kahjutuli/plahvatus Tuleb lähtuda IMO kahjutule aruande vormist (MSC/Circ. 827; MEPS/Cirs. 333) ja järgmistest asjaoludest. Kuidas laeval anti tuletõrjehäire? Kuidas inimesed said teada kahjutulest? Kust sai tuli alguse? Kuidas süttimine toimus? (kui saadi teada) Missugused koheseid meetmeid rakendati? Tuletõrjevahendite seisukord, kaasa arvatud viimase ülevaatuse/kontrolli kuupäev; Olemasolevad tulekustutid: läheduses asuvate tüüp; laeval asuvate tüüp; kasutatud tulekustutite tüüp. Voolikud: kasutada olevad/kasutatud. Pumbad: kasutada olevad/kasutatud. Kas vett anti kohe? Kas sektsiooni ventilatsioonitorud suleti? Missuguste omadustega on süttinud materjal ja tule läheduses asunud materjalid? Kahjutule läheduses asuvate põikivaheseinte tuletõkke klass. Suitsust, vingust ja kuumusest põhjustatud takistused tule kustutamise käigus. Ligipääs kustutuspiirkonda. Ligipääs tuletõrjevahenditele. Laevapere ettevalmistus - tuletõrjehäirete ja õppuste läbiviimise sagedus, kestus, maht ja asukoht. Kalda tuletõrjesalkade tegevus tulekustutusel. 2.2. Kokkupõrge Tuleb lähtuda IMO laevavigastuste kaardi vormist, püstuvuse kaotuse aruande vormist ja järgmistest asjaoludest: Üldinformatsioon Kohalikud või teised spetsiaalsed laevasõidueeskirjad. Takistused manööverdamisel, sealhulgas teiste laevade lähedus, madal või kitsas veeala, poi, tooder jne. Asjaolud, mis segasid nähtavust ja kuuldavust (päikesepaiste, kaldatuled, tugev tuul, laeva enda müra või segasid vaatlust ja/või kuuldavust muud asjaolud). Kaarditöö. Laevade vastastikune mõju. Teise avariis osalenud laeva nimi, IMO number, lipuriik ja muud andmed. Informatsioon laevade kohta Teise laeva olemasolu teadasaamise kellaaeg, asukoht ja kiirus (millisel meetodil kindlaks määratud). Andmed oma laeva kursi ja kiiruse muutmise kohta enne kokkupõrget. Teise laeva peiling, kaugus ja kurss momendil, kui see ilmus nähtavale visuaalselt, nähtavale ilmumise kellaaeg, järgnevad muutused. Radariga mõõdetud teise laeva peiling ja kaugus, peilingu muutused ning vaatluste aeg. Millist meetodit kasutati teise laeva liikumise elementide kindlakstegemisel (ARPA radarplanðett, manööverplanðett jne.). Võimaluse korral planðeti koopia. Kontrollida navigatsioonivahendite vastavust nõuetele. Kursogramm. Tuled ja päevamärgid, mida kandis laev ja mis oli nähtav teisel laeval. Laeva poolt antud helisignaalid, kaasa arvatud udusignaalid, nende andmise aeg ja milliseid signaale kuuldi teiselt laevalt ja millal? Kas raadiovahti peeti ULL16 kanalil või mõnel teisel sagedusel ja kas mõni teade anti edasi, võeti vastu või kuulati pealt? Laeval olevate radarite arv, avarii ajal sisselülitatud radarite arv ja kasutatud kaugusskaala igal radaril. Kas kasutati käsi- või automaatroolimist? Vaatluse üksikasjad. Mõlema laeva kere osad, mis puutusid kokkupõrkel kõige enne kokku ja laevadevaheline nurk sel momendil. Kas pärast kokkupõrget teatati teisele laevale oma laeva nimi, lipuriik ja laeva seisukord? 2.3. Madalikule sõit Merereisi kavand kaardil või tõendusmaterjal merereisi kavandi kaardil kohta. Viimane täpne asukoht ja selle määramise viis. Võimalus asukoha või positsioonijoonte määramiseks satelliitide või maapealsete märkide järgi, GPS-i (satelliit kohamääramise süsteemi) järgi, raadiopeilingaatori, radari abil või muul viisil või sügavuste järgi ning kui kohamääramist ei ole teostatud, siis mis põhjusel. Navigatsioonikaardi vastavus WGS 84 ellipsoidisüsteemile. Ilmastikutingimused ja hoovuste mõju pärast madalikule sõitu. Lasti, elektrihäirete või kohalike asjaolude mõju magnet- ja vurrkompassi näitudele. Radari(te) kasutamine, kasutatud kaugusskaala ja vastavad sissekanded logiraamatusse. Navigatsioonikaartide, meresõiduteatmike ja vastavate teadaannete meremeestele olemasolu, kas korrektuur on õigeaegselt tehtud ja kas navigatsioonihoiatused on üles märgitud? Andmed sügavuse mõõtmise kohta. Andmed tankide mõõtmise kohta. Laeva süvis enne madalikule sõitu ja selle määramise viis. Laeva asukoht madalikul ja selle määramise viis. Jõuajami või rooliseadme rikke põhjus enne madalikule sõitu. Valmisolek ankrute kasutamiseks, ankrute kasutamine ja selle tõhusus. Vigastuste iseloom ja ulatus. Rakendatud meetmed ja laeva manöövrid pärast madalikule sõitu. (Märkus. Tuleb anda täiendav teave, kui leidis aset laevaruumide täitumine veega.) 2.4. Uppumine Tuleb lähtuda IMO laevavigastuste kaardi vormist, püstuvuse kaotuse aruande vormist ja järgmistest asjaoludest. Süvis ja vabaparras viimasest sadamast lahkumisel ja muudatused seoses varude ja kütuse tarbimisega. Vabaparda vastavus sõidutsoonile ja aastaajale. Lastimine, kere pikikoormus. Muudatused laeva kere konstruktsioonis ja varustuse koosseisus pärast viimast ülevaatust ning kelle heakskiidul need on tehtud. Laeva seisukord, võimalikud mõjud merekõlblikkusele. Andmed laeva püstuvuse kohta. Püstuvusele mõjuvad asjaolud, näiteks konstruktsioonilised muudatused, lastimine ja ballastimine, vabapind tankides jne. Laevaruumide eraldatus veekindlate vaheseintega. Trümmiluukide, tekiluukide, illuminaatorite ja teiste avade veekindlus. Kuivenduspumpade arv ja tootlikkus ning nende efektiivsus; kuivendussüsteemi imemiskohtade paiknevus. Vee sissetuleku põhjus. Muud asjaolud, mis viisid uppumiseni. Uppumise vältimiseks rakendatud meetmed. Uppumiskoha koordinaadid ja nende määramise viis. Ettenähtud ja kasutatud päästevahendid ning nende kasutamisega seotud asjaolud. 2.5. Laevaavariiga kaasnenud reostus Tuleb lähtuda IMO vedelike avariiheidete koguses 50 tonni või enam ja ohtlike ainete või pakitud reostavate ainete heidete juurdluse aruandest ning järgmistest asjaoludest: Reostusaine liik. Reostusaine ÜRO number / IMO ohtlikkuse klass. Pakendi liik (kui on). Kogus pardal. Avarii ajal kaotatud kogus. Lasti paigutus ja kinnituse meetod. Paigutuse koht ja kogus igas ruumis/konteineris. Konstruktsioonivigastused tankides/laevaruumides. Tankid/laevaruumid, kust on võimalus reostuse laienemiseks. Rakendatud meetmed edaspidise väljavoolu vältimiseks. Rakendatud meetmed reostuse kahjuliku mõju vähendamiseks. Kasutatud dispergent/neutralisaator. Tõkkepoomide kasutamine. 3. Asitõendite kogumine ja säilitamine 3.1. Juurdlus võib areneda nii, et tekib vajadus kogutud asitõendite laboratoorseks uurimiseks. Mõned näited: naftasaadused, värv või muu kattekiht, jõu- ja teiste seadmete detailid, laeva konstruktsioonide detailid. 3.2. Enne asitõendite kaasavõtmist tuleb neid kohapeal pildistada. Järgnevalt tuleb neid asitõendeid enne vastavasse puhtasse kasti, klaaspurki, plastikaatkotti, tinakonteinerisse jne. paigutamist pildistada heledal foonil. Pakend tuleb pitseerida ja kindlasti märgistada, seejuures üles märkides järgmist: pakendi sisu, laeva nimi, asitõendite võtmise koht, kuupäev ja juurdleja nimi. Kui asitõenditeks on masinavärgi ja seadmete osad, tuleb võtta vastavate seadmete tunnistuste koopiad. 3.3. Kui seoses kokkupõrke juurdlusega on vajadus teise kokkupõrkes osalenu kindlakstegemiseks võtta värviproove, tuleb need võtta mõlemalt kokkupõrkes osalenud laevalt. 3.4. Vajalik on kasutada korralikke pakendeid. Plastikaatkotti võib kasutada värviproovide võtmisel. Kahjutule juurdlemisel, kui asitõendeid on vaja testida aktseleratsiooni seisukohalt, kasutatakse tihedalt suletavaid tinaanumaid. 4. Merereisi andmete registraator Kui on vajalik saada informatsiooni merereisi andmete registraatorist (voyage data recorder (VDR)) ja juhul, kui laevaavariid juurdleval riigil puuduvad vajalikud seadmed VDR-il salvestatu deðifreerimiseks, tuleb pöörduda mõne teise riigi poole nende seadmete kasutamiseks, arvestades seejuures järgmisi asjaolusid: 1) deðifreerimisseadme võimalustest; 2) seadme õigeaegse kasutamise võimalust; 3) seadme asukohta. 5. Muud informatsiooniallikad Tuleb arvestada, et teistel riiklikel struktuuridel - Tolliametil, sanitaarkarantiinitalitusel, Piirivalveametil jne. võib olla kasulikku informatsiooni munsterrolli, varude nimekirjade (kaasa arvatud alkoholi kogus laeval), laeva tunnistuste ja üldise seisukorra kohta laeval. Sadamakaptenil ja sõltumatutel ülevaatajatel võib olla samuti kasulikku informatsiooni, mida saab kasutada juurdluse läbiviimisel. ANDMED LAEVAPERE LIIKMETE TEGEVUSE KOHTA, KES ON SEOTUD LAEVAAVARIIGA Laevaavarii juurdlus Nimi Amet Kvalifikatsioon Väljaõpe/kursused Aadress Telefon Faks Otsene ülemus Telefon Faks Asus laevale Laevale asumise koht Reisis oldud aeg TEGEVUS LAEVAAVARIILE EELNEVA 96 TUNNI JOOKSUL ---------..................................................------ ---------..................................................------ 4 P ---------..................................................------ 3 P ---------..................................................------ 2 P ---------..................................................------ 1 P ---------..................................................------ X P ---------..................................................------ (X - sündmuse aeg; T - toitlustamine; W - vaht; R - remonditööd; M - magamine; L - lastitööd; V - vaba aeg, sh. kaldal veedetud aeg; A - alkoholi tarvitamine) Andmed tervisliku seisukorra kohta Isikuandmed