Siseminister — Politseiameti põhimäärus

Muudetud järgmise määrusega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 30.01.2003/28 (RTL 2003, 20, 271) 17.02.2003 KEHTETU - RTL 2003, 118, 1902 - jõust. 01.01.04 Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677) § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Politseiameti staatus (1) Politseiamet (edaspidi amet) Siseministeeriumi valitsemisalas asuv valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud ulatuses ja korras. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki. §2. Ameti eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika (1) Ametil on oma eelarve ja pangaarve. Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. (2) Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «POLITSEIAMET». Ametil on oma üld- ja kirjaplank. (3) Politseiametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid. §3. Järelevalve ameti tegevuse üle Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Siseministeerium, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet Politseiameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras. §4. Ameti asukoht Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Pagari 1, 15060 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste, mis ei paikne ameti asukohas, postiaadressid tuuakse ära nende struktuuriüksuste põhimäärustes. 2. peatükk AMETI TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED §5. Ameti tegevusvaldkond Ameti tegevusvaldkond on avaliku korra ja sisejulgeoleku tagamise, kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamise, tõkestamise ja avastamise, kriminaalasjade kohtueelse uurimise ja haldusõiguserikkumise asjade menetlemise korraldamine ning muud seadusega või seaduse alusel talle antud õigusaktidega pandud ülesannete täitmine. §6. Ameti ülesanded Ameti ülesanded on: 1) oma halduses olevate politseiasutuste ja politseikooli tegevuse analüüsimine, koordineerimine, suunamine ja kontrollimine; 2) meetmete rakendamine kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, kuritegude kohtueelse uurimise ning haldusõiguserikkumiste menetlemise korraldamiseks; 3) kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel koostöö arendamine teiste riigiasutuste ning valla- ja linnavalitsustega politseile pandud ülesannete paremaks täitmiseks; 4) kehtestatud korras koostöö tegemine teiste riikide politseikeskasutuste ja rahvusvaheliste politseiorganisatsioonidega; 5) politsei- ja teiste riigiasutuste varustamise korraldamine nende tegevuseks vajalike andmete ja operatiivteabega; 6) Siseministeeriumi ülesandel politsei tegevust reguleerivate õigusaktide eelnõude, politsei arengukava, samuti üleriigiliste ja regionaalsete programmide, juhendite ning kavade väljatöötamine ameti tegevusvaldkonnas; 7) üldsuse ja teabevahendite informeerimine ameti ja selle allasutuste tegevusest ning kodanike õiguskasvatuses osalemine; 8) meetmete rakendamine politseiametnike kaadrivaliku parandamiseks ja koolituse tõhustamiseks ning teenistus-, sealhulgas täitedistsipliini tõstmiseks; 9) ameti eelarve projekti koostamine ja eelarvevahendite jaotamine ameti allasutuste vahel ning kokkuvõtete tegemine eelarve täitmise käigust; 10) ameti allasutuste erivahendite, relvastuse, laskemoona, infotehnoloogia-, side- ja transpordivahendite, vormiriietuse ning muude vahenditega varustamise korraldamine ning riigihangete teostamine; 11) ameti allasutuste finants- ja majandustegevuse auditeerimine; 12) muude ametile seaduse, Riigikogu otsuse, Vabariigi Presidendi seadluse, Vabariigi Valitsuse määruse ja korralduse ning siseministri määruse ja käskkirjaga pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk AMETI JUHTIMINE §7. Ameti juht Ametit juhib politseipeadirektor. §8. Politseipeadirektor (1) Politseipeadirektor: 1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ning annab aru siseministrile; 2) teeb siseministrile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks; 3) teeb siseministrile ettepanekuid politseipeadirektori asetäitjate ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 4) kinnitab ameti asjaajamiskorra, sisekorraeeskirja, raamatupidamise sise-eeskirja ja struktuuriüksuste põhimäärused; 5) koordineerib, suunab ja kontrollib vahetult ameti rahandusosakonda, politseikontrolli osakonda, pressibürood ja välissuhete bürood; 6) nimetab ametisse ja vabastab ametist ameti politseiametnikud (v.a politseipeadirektori asetäitjad) ja muud ametnikud, samuti politseiasutuste ja politseikooli kõrgemad politseiametnikud; 7) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepinguid ameti abiteenistujatega; 8) kinnitab ameti ametnike ametijuhendid ning vajadusel abiteenistujate tööjuhendid; 9) edutab oma pädevuse piires tema poolt ametisse nimetatud teenistujaid; 10) pärib aru ameti teenistujatelt ja ameti allasutuste juhtidelt ning alluvatelt politseiametnikelt nende ja neile alluvate teenistujate tegevuse kohta, kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi seadusega ettenähtud alustel ja korras; 11) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel; 12) teostab oma pädevuse piires riigihankeid; 13) teeb siseministrile ettepanekuid ameti ja selle allasutuste tulude ja kulude eelarve kohta ning kontrollib eelarve täpset ja otstarbekat täitmist; 14) sõlmib lepinguid ja esindab ametit teistes tsiviilõiguslikes suhetes ning annab volitusi ameti esindamiseks; 15) korraldab ameti sisekontrolli rakendamist ja siseauditialast tööd; 16) täidab muid siseministri, Siseministeeriumi kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid. (2) Politseipeadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse ning siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ameti asjaajamiskorras ettenähtud korras. §9. Politseipeadirektori asetäitjad (1) Politseipeadirektori asetäitjad on: 1) politseipeadirektori asetäitja teenistuse alal; 2) politseipeadirektori asetäitja personali- ja koolituse alal; 3) politseipeadirektori asetäitja arengu alal. (2) Politseipeadirektori asetäitja teenistuse alal koordineerib, suunab ja kontrollib ameti kriminaalosakonna ja korrakaitseosakonna tegevust politseipeadirektori poolt püstitatud eesmärkide saavutamisel, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires, teeb ettepanekuid ameti ja selle allasutuste struktuuriüksuste juhtide ametisse nimetamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks, täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid. (3) Politseipeadirektori asetäitja personali- ja koolituse alal koordineerib, suunab ja kontrollib ameti personaliosakonda, üldosakonna ja siseauditi osakonna tegevust politseipeadirektori poolt püstitatud eesmärkide saavutamisel, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires, teeb ettepanekuid ameti ja selle allasutuste struktuuriüksuste juhtide ametisse nimetamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks, täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid. (4) Politseipeadirektori asetäitja arengu alal koordineerib, suunab ja kontrollib ameti arengu- ja infoosakonna ja haldusosakonna tegevust politseipeadirektori poolt püstitatud eesmärkide saavutamisel, annab oma pädevuse piires suulisi ja kirjalikke korraldusi, esindab ametit politseipeadirektorilt saadud volituste piires, teeb ettepanekuid ameti ja selle allasutuste struktuuriüksuste juhtide ametisse nimetamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks, täidab muid politseipeadirektori poolt antud ülesandeid. (5) Politseipeadirektori äraolekul asendab teda politseipeadirektori asetäitja. Politseipeadirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme ööpäevasel äraolekul vormistatakse politseipeadirektori asendamine politseipeadirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit. Käskkirja koopia edastatakse viivitamatult Siseministeeriumile. Politseipeadirektori asendamine muudel juhtudel vormistatakse siseministri käskkirjaga. 4. peatükk AMETI STRUKTUUR, STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED JA STRUKTUURIÜKSUSTE JUHTIMINE §10. Ameti struktuur (1) Ameti struktuuriüksused on: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) üldosakond; 8) politseikontrolli osakond; 9) siseauditi osakond; 10) pressibüroo; 11) välissuhete büroo. (2) Ameti struktuuriüksustel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (3) Osakonna struktuuriüksused ning nende ülesanded, pädevus ja juhtimine sätestatakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud osakonna põhimäärusega. §11. Kriminaalosakond Kriminaalosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, suunamine ning kontrollimine kuritegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja kohtueelsel uurimisel, rahapesu või sellega seotud kuritegude vältimiseks, tuvastamiseks või kohtueelseks uurimiseks, rahapesuga seotud andmete kogumine, registreerimine, töötlemine, analüüsimine ja nendest oluliste edastamine kohtueelse uurimise asutusele, prokuratuurile, samuti kohtule seoses kohtumenetlusega; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires. §12. Korrakaitseosakond Korrakaitseosakonna põhiülesanne on ameti allasutuste tegevuse analüüsimine, kavandamine, koordineerimine, suunamine ja kontrollimine avaliku korra ja turvalisuse tagamisel, liiklusjärelevalve teostamisel ning haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel; lubade ja litsentside väljaandmine seadusega ja selle alusel antud õigusaktidega ettenähtud juhtudel ja korras; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires. §13. Arengu- ja infoosakond Arengu- ja infoosakonna põhiülesanne on õiguskorra analüüsimine ja prognoosimine; politsei arenguprogrammide ja kavade väljatöötamine; politsei informaatika- ja sidesüsteemide loomise, arendamise, hooldamise ning kaitse tagamine, teabe edastamise tagamine; registrite ja muude andmekogude pidamise korraldamine, andmekaitse korraldamine; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires. §14. Haldusosakond Haldusosakonna põhiülesanne on ameti ja selle allasutuste vallata antud riigivara haldamine ning riigihangete korraldamine. [RTL 2003, 20, 271 - jõust. 17.02.2003] §15. Personaliosakond Personaliosakonna põhiülesanne on ameti personali- ja koolitustöö; ameti allasutuste personali- ja koolitustöö koordineerimine ja korraldamine; personalialase arvestuse pidamine; ameti konkursi- ja atesteerimiskomisjoni tehniline teenindamine; teenistujate töötervishoiu ja tööohutuse ning psühholoogilise teenindamise korraldamine; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires. §16. Rahandusosakond Rahandusosakonna põhiülesanne on ameti raamatupidamise korraldamine, ameti ja tema allasutuste majandustegevuse ning raamatupidamise koordineerimine, eelarveprojekti koostamine ning eelarve täitmise kontrollimine. §17. Üldosakond Üldosakonna põhiülesanne on ameti asjaajamise ja arhiivi töö korraldamine; ameti allasutuste asjaajamise ja arhiivialase töö juhendamine ning kontrollimine; ameti õiguste ja huvide esindamine kohtutes ja teistes ametkondades, ameti poolt sõlmitavate lepingute seaduslikkuse tagamine; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires; muud küsimused, mis ei kuulu ühegi teise struktuuriüksuse pädevusse. §18. Politseikontrolli osakond Politseikontrolli osakonna põhiülesanne on ameti ja selle allasutuste politseiametnike ja teiste teenistujate tegevuse seaduslikkuse kontrollimine ning distsiplinaarasjade mentlemine. §19. Siseauditi osakond Siseauditi osakonna põhiülesanne on ameti ja ameti allasutuste sisekontrolli süsteemi olemasolu, tõhususe ja õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse hindamine ja analüüsimine, sh finantsauditi teostamine. §20. Pressibüroo Pressibüroo põhiülesanne on ameti suhete korraldamine ajakirjandusega, ameti allasutuste meediasuhete koordineerimine ja suunamine, politseiteenistuse propageerimine meedias ning Eesti Politsei maine tõstmine avalikkuse ees. §21. Välissuhete büroo Välissuhete büroo põhiülesanne on ameti ja selle halduses olevate politseiasutuste välissuhete korraldamine ja koordineerimine; koostöö-, välisabi- ja väliskoolitusprogrammide korraldamine ja koordineerimine ning Euroopa Liidu integreerimise küsimused; õigusaktide eelnõudele arvamuse andmine, ettepanekute tegemine õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks ja õigusalane tegevus oma pädevuse piires. §22. Ameti struktuuriüksuse juht (1) Ameti kriminaal-, korrakaitse-, arengu- ja info-, personali- ja üldosakonda juhib politseidirektor, politseikontrolli osakonda ülemkomissar, siseauditi-, haldus- ja rahandusosakonda osakonnajuhataja ning pressi- ja välissuhete bürood büroojuhataja. (2) Struktuuriüksuse juht: 1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist; 4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga; 5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 6) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid struktuuriüksuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta; 7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist; 8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust; 9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks struktuuriüksuse valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks; 10) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ega anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti. (3) Struktuuriüksuse juhi täpsem pädevus määratakse kindlaks struktuuriüksuse põhimäärusega. (4) Struktuuriüksuse juht vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. 5. peatükk NÕUNIKUD JA KOMISJONID §23. Nõunik (1) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad politseinõunik(ud) ja nõunik(ud), kes alluvad vahetult politseipeadirektorile või politseipeadirektori asetäitjale. (2) Politseinõuniku ja nõuniku ülesanded, pädevus ja alluvus määratakse politseipeadirektori käskkirjaga kinnitatud politseinõuniku ja nõuniku ametijuhendis. §24. Komisjon (1) Politseipeadirektor võib ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjon). Kui see tuleneb otseselt seadusest, võib komisjonil olla ka otsuste langetamise õigus. (2) Komisjon moodustatakse politseipeadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja komisjoni teenindamise eest vastutav ameti struktuuriüksus. (3) Komisjoni liikmeks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid võib komisjoni töösse kaasata nende nõusolekul. (4) Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru politseipeadirektorile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. (5) Komisjonil on õigus pöörduda ameti osakonna ja ameti halduses olevate asutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. (6) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. (7) Politseiameti teenindamisel oleva siseministri poolt moodustatud komisjoni asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse politseipeadirektor. (8) Käesolevas paragrahvis sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele, kui seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene teisiti. 6. peatükk TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE §25. Teenistuslik järelevalve (1) Politseipeadirektor teostab teenistuslikku järelevalvet Politseiameti halduses olevate asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle õigusaktidega ning käesoleva põhimäärusega määratud ulatuses ja korras. (2) Politseipeadirektoril on teenistusliku järelevalve teostamisel õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus või tunnistada akt kehtetuks. (3) Politseipeadirektor tunnistab kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja teiste ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole kooskõlas põhiseaduse, muu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või korralduse või politseipeadirektori käskkirjaga. Ebaotstarbekuse motiivil on politseipeadirektoril õigus tunnistada kehtetuks Politseiameti halduses olevate asutuste juhtide ja ametiisikute akte ja toiminguid vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 100. (4) Politseipeadirektor võib teenistusliku järelevalve korras teha politseipeadirektori asetäitjale või Politseiameti struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED §26. Määruse kehtetuks tunnistamine Siseministri 20. veebruari 2001. a määrus nr 11 «Politseiameti põhimäärus» (RTL 2001, 31, 377) tunnistatakse kehtetuks. §27. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2002. a.