Vabariigi Valitsus — "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise korra" ning "Masinate ja seadmete ohutuse tagamise korra" kinnitamine

Muudetud järgmise Vabariigi Valitsuse määrusega (vastuvõtmise aeg, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 11. 01. 2000 nr 13 (RT I 2000, 4, 30) 24. 01. 2000 4. 02. 2003 nr 43 (RT I 2003, 14, 80) 1. 07. 2003 Vabariigi Valitsus määrab: 1. Lähtudes töökaitseseaduse (RT 1992, 25, 343) paragrahvidest 8 ja 9 kinnitada "Isikukaitsevahendite ohutuse ja kaitseomaduste tagamise kord" ning "Masinate ja seadmete ohutuse tagamise kord" (juurde lisatud) ja kehtestada nimetatud korrad alljärgnevalt: 1) esmakordselt Eestis tarnitavate isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas 1. jaanuarist 1994.a.; 2) enne 1. jaanuari 1994.a. Eestisse tarnitud isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas, mida tarnitakse ka edaspidi, 1. jaanuarist 1995.a.; 3) 1. jaanuari 1994.a. seisuga Eestis tootmises olevate isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete osas 1. jaanuarist 1996.a. 2. Sotsiaalministeeriumil töötada välja ja kinnitada ohutuspõhinõuded, mida peab järgima isikukaitsevahendite ning masinate ja seadmete projekteerimisel ja valmistamisel nende ohutu kasutamise tagamiseks. KINNITATUD Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993.a. määrusega nr. 356 ISIKUKAITSEVAHENDITE OHUTUSE JA KAITSEOMADUSTE TAGAMISE KORD [kehtetu - RT I 2003, 14, 80 - jõust. 1.07.2003] Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 16. novembri 1993.a. määrusega nr. 356 MASINATE JA SEADMETE OHUTUSE TAGAMISE KORD I. Üldsätted 1. Käesolev «Masinate ja seadmete ohutuse tagamise kord» (edaspidi kord) sätestab järelevalve korra Eestis tarnitavate masinate ja seadmete ohutuse tagamiseks, et vältida tervisekahjustusi nende kasutamisel. [RT I 2000, 4, 30 - jõust. 24. 01. 2000] 2. Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) seade - üksteisega mehaaniliselt ühendatud osade ja/või komponentide kogum, millest vähemalt üks on liikuv ja millel on vajalikud juhtimis- ja energiavarustuse seadised, mis teeb mingit kindlat tööd (materjali töötlemine, teisaldamine, pakkimine jne.); see võib olla ka mingi töö tegemiseks omavahel ühendatud seadmete kogum; 2) tarnimine - seadme müümine või muul viisil loovutamine kasutajale (näiteks vahetuse korras, samuti laenutamine, rentimine). Tarnijaks võib olla seadme valmistaja või tema esindaja, samuti vahendaja, laenutaja, rendileandja; 3) litsentsitud asutus - asutus (näiteks labor), kes Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt antud litsentsi alusel teostab tüübihindamist ja annab välja sellekohaseid tõendeid. 3. Käesolev kord on kohustuslik kõigile juriidilistele ja üksikisikutele, kelle tegevusvaldkonda kuulub seadmete tarnimine. [RT I 2000, 4, 30 - jõust. 24. 01. 2000] 4. Käesolev kord ei kehti järgmiste seadmete kohta: 1) liftid (lifti all mõistetakse paikset tsükkeltoimega tõsteseadet, millel on paigalseisvate, vertikaali suhtes kuni 15ø kaldenurgaga juhikute vahel liikuv kabiin või tõsteplatvorm); 2) ehitustõstukid, mis liiguvad mööda juhikuid, mille kaldenurk horisontaali suhtes on suurem kui 15ø, ja mis on ette nähtud: - inimeste ja lastide veoks; - lastide transportimiseks, kuid millega võivad sõita ka inimesed, kui nende tõstukite juhtimisorganid asuvad tõstukis või on tõstukis olevale inimesele kergesti ligipääsetavad; 3) kaevandusliftid ja -tõstukid; 4) teatrites kasutatavad eriotstarbelised tõstukid; 5) käsikäitusega seadmed; 6) auru- ja veekatlad, surveanumad ning auru- ja kuumaveetorustikud; 7) patsiendiga otseselt kontaktis olevad meditsiiniseadmed; 8) lõbustusparkides kasutatavad eriseadmed; 9) tuumaseadmed, mille rikke korral võib esineda radioaktiivse aine pihkamist; 10) radioaktiivse kiirguse allikad, mis on seadme osad; 11) põlevvedelike ja -gaaside ning ohtlike ainete valmistamise ja kasutamise seadmed, reservuaarid, torustikud; 12) maismaa-, vee- ja õhutranspordivahendid ning otseselt nendes kasutamiseks ettenähtud seadmed; 13) tulirelvad; 14) inimeste veoks ettenähtud köisteed ja köisraudteed; 15) traktorid ja muud põllumajanduse liikurseadmed; 16) spetsiaalselt kaitseväele või politseile kasutamiseks ettenähtud seadmed; 17) seadmed, mille kasutamisel on peamiseks ohuallikaks elekter; 18) muud seadmed, mille kohta õigusaktidega on kehtestatud eraldi kord. 5. Käesoleva korra järgimine ei ole kohustuslik ekspordiks valmistatavate seadmete puhul. 6. Isikuid, kes seadmete tarnimisel ei järgi käesolevat korda ja selle alusel väljaantud juhendeid, kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras. II. Seadmete projekteerimine ja valmistamine 7. Seadmete ohutuse tagamiseks nende kasutamisel peab nende projekteerimisel ja valmistamisel lähtuma töökaitseseadusest, käesolevast korrast ja seadmete kohta kehtestatud ohutuspõhinõuetest. 8. Seadmed loetakse käesoleva korra punktis 7 nimetatud õigusaktide nõuetele vastavaiks, kui need on projekteeritud ja valmistatud Eesti, Euroopa või harmooniliste standardite kohaselt. Harmooniliste standardite all mõistetakse Euroopa standarditega kooskõlas olevaid standardeid, millele on viidatud Euroopa Ühenduse ametlikus väljaandes (Official Journal of the European Communities). 9. Kui seadmete projekteerimisel ja valmistamisel on järgitud muid standardeid või tehnospetsifikaate, peavad need olema kooskõlas ohutuspõhinõuetega. III. Seadmete tarnimine 10. Kõik Eestis tarnitavad uued seadmed, samuti oma tarbeks valmistatavad seadmed peavad vastama ohutuspõhinõuetele. [RT I 2000, 4, 30 - jõust. 24. 01. 2000] 11. Ohutuspõhinõuetele vastavuse tõendamiseks peab tarnija iga tarnitava seadmega kaasa andma seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni, mis peab sisaldama: - seadme tarnija (ja valmistaja, kui tarnija pole valmistaja) nimetuse ja aadressi, samuti seadme valmistamiskoha aadressi; - seadme kirjelduse (nimetus, tüüp, seeria number jne.); - viited seadme ohutust käsitlevatele õigusaktidele, mille nõuetele seade vastab, ning standarditele ja tehnospetsifikaatidele, mida on järgitud seadme projekteerimisel ja valmistamisel; - tüübihindamisele kuuluvatel seadmetel - litsentsitud asutuse poolt väljaantud tüübihindamise tõendi andmed, samuti tüübihindamise teostanud asutuse nimetuse ja aadressi; - andmed valmistaja või tarnija allkirjaõigusliku isiku kohta. 12. Tarnija peab tagama (seadme tarnimise ajal ) käesoleva korra punktis 13 loetletud dokumentatsiooni kättesaadavuse Tööinspektsioonile või muule pädevale riigiasutusele tema nõudmisel. 13. Seadme ohutust käsitlev dokumentatsioon peab sisaldama: - seadme üldjoonised ja seadme juhtimisorganite paigutusjoonised; - kõik selliste seadmeosade joonised koos vajalike arvutuste, katsetulemuste ja muude andmetega, mis on vajalikud seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse hindamisel; - seadme kohta käivate ohutuspõhinõuete loetelu ja seadme ohutust käsitlevate standardite ning nende tehnospetsifikaatide loetelu, mida on järgitud seadme valmistamisel; - seadmest lähtuvate ohtude kõrvaldamiseks rakendatavate meetodite kirjeldused; - tüübihindamisele kuuluva seadme puhul - litsentsitud asutuse poolt väljaantud tüübihindamise tõendi; - seadme montaaþi (paigaldus-), remondi-, hooldus- ja kasutusjuhendid; - seeriaviisi toodetavate seadmete puhul nende meetmete kirjelduse, mis tagavad seadmete vastavuse ohutuspõhinõuetele toodetava seeria ulatuses (näiteks kvaliteedisüsteemi kirjeldus). IV. Tüübihindamine 14. Kohustuslikule tüübihindamisele enne tarnimist kuuluvad ohtlikumad seadmed. Tüübihindamisele kuuluvate seadmete loetelu kehtestab Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus. 15. Tüübihindamisel litsentsitud asutus: - veendub, et esitatud tehniline dokumentatsioon vastab käesoleva korra punktides 7 ja 8 nimetatud ohutuspõhinõuetele või standarditele; - teeb või laseb teha vajalikud kontrollmõõtmised ja - katsetused; - veendub, et seadme valmistamisel on järgitud tehnilist dokumentatsiooni ja seadet saab ettenähtud otstarbel ohutult kasutada. 16. Kohustuslikule tüübihindamisele kuuluvad seadmed, mille tüübihindamine on teostatud Euroopa Nõukogu direktiivide 89/392/EEC, 91/368/EEC ja 93/44/EEC kohaselt selleks (Euroopa) sertifikaati omavas asutuses ja on vastavalt märgistatud, ei kuulu täiendavale tüübihindamisele. 17. Tüübihindamiseks peab tarnija esitama litsentsitud asutusele koos seadme näidiseksemplariga taotluse, mis lisaks käesoleva korra punktis 13 nimetatule sisaldab: - seadme tarnija (ja valmistaja, kui tarnija pole valmistaja) nimetuse ja aadressi, samuti seadme valmistamiskoha aadressi; - seadme kirjelduse (nimetus, tüüp, otstarve jne.); - täpsed ja üksikasjalikud joonised koos vastavate arvutuste, katsetulemuste ja muude andmetega, mis on vajalikud seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse kontrollimiseks; - seadme asukoha, kus on võimalik sellise seadme tüübihindamise teostamine, mida pole võimalik katselaborisse toimetada. 18. Kui seadme näidiseksemplar vastab ohutuspõhinõuetele, annab litsentsitud asutus taotlejale välja tüübihindamise tõendi, kus on hindamise tulemuste põhjal tehtud otsus koos võimalike lisatingimustega. 19. Tarnija on kohustatud litsentsitud asutusele teatama kõigist sellistest muudatustest tüübihindamise läbinud seadme konstruktsioonis, mis võivad vähendada seadme ohutust, et asutus saaks otsustada, kas seade pärast muudatuste tegemist vastab ohutuspõhinõuetele. 20. Tüübihindamisega seotud kulutused kannab seadme tarnija. V. Seadmete kasutamine 21. Kõik Eestis kasutatavad seadmed peavad vastama ohutuspõhinõuetele. 22. Seadme kasutaja peab seadme soetamisel veenduma, et seadmega oleks kaasas seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsioon. 23. Seadme kasutaja (tööandja) peab kogu seadme kasutamise aja säilitama seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni ja esitama selle Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse nõudmisel. VI. Järelevalve 24. Järelevalvet käesoleva korra täitmise üle teostab Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus. 25. Tööinspektsioon või muu pädev riigiasutus: - kontrollib seadmete vastavust käesoleva korra nõuetele nii seadmete tarnijate kui kasutaja (tööandja) juures, sealhulgas ka ladudes; - juhindub kontrollimisel käesolevast korrast ja Tööinspektsiooni või muu pädeva riigiasutuse poolt antavatest juhenditest. 26. Käesoleva korra nõuetele mittevastava seadme avastamisel on Tööinspektsioonil või muul pädeval riigiasutusel õigus: - keelata seadme tarnimine ja/või kasutamine; - kehtestada seadme tarnimisele ja/või kasutamisele piiranguid või tingimusi; - kohustada tarnijat või kasutajat (tööandjat) kõrvaldama seadme müügilt ja/või kasutuselt. Lisaks eelnevale võib pädev riigiasutus haldusõiguserikkumiste seadustiku alusel määrata kasutaja elule või tervisele ohtlike seadmete tarnimise või kasutamise eest rahatrahvi. 27. Kõik kulutused, mis on seotud käesolevale korrale mittevastavate seadmete avastamise ning tarnimiselt ja/või kasutuselt kõrvaldamisega kannab seadme tarnija ja/või kasutaja (tööandja).