Haridusminister — Eesti Keele Instituudi põhikirja kinnitamine — RTL, 1997, 196, 1036

Vastu võetud haridusministri 14. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 22 (RTL 1997, 196/197, 1036) jõustus 06.12.1997 Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 1996, 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362) paragrahvi 43 lõike 5 alusel ja Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a. määrusega nr. 280 (RT I 1996, 80, 1439; 1997, 69, 111) kinnitatud Haridusministeeriumi põhimääruse punkti 13 alapunkti 13 alusel haridusminister määrab: Kinnitada Eesti Keele Instituudi põhikiri (lisatud). Kinnitatud haridusministri 14. oktoobri 1997. a. määrusega nr. 22 Eesti Keele Instituudi põhikiri I. ÜLDSÄTTED 1. Eesti Keele Instituut (edaspidi instituut) on riigi teadus- ja arendusasutus, mis asutati 1947. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia süsteemis ning tegutses kuni 1993. aastani Keele ja Kirjanduse Instituudi nime all. 2. Instituut asub Tallinnas Roosikrantsi 6. Instituudi struktuuriüksused võivad paikneda ka väljaspool Tallinna. 3. Instituut töötab Haridusministeeriumi valitsemisalas. 4. Instituut tegutseb teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. 5. Instituudil on oma pangakontod, pitsatid ning sümboolika. II. INSTITUUDI PÕHIÜLESANDED 6. Instituudi töös on võrdväärse kaaluga esindatud teadus- ja arendustegevus. Teadustegevuse põhiülesandeks on eesti ja teiste soome-ugri rahvaste keele ning folkloori uurimine. Arendustegevuse põhiülesanneteks on: 1) eesti keelehoole ja keelekorraldus; 2) eesti rahvuskultuuri seisukohalt oluliste sõnaraamatute, ülevaadete ja teatmeteoste ning allikpublikatsioonide koostamine ja toimetamine; 3) soome-ugri rahvaste kultuuride tutvustamine ning populariseerimine. 7. Instituut teeb koostööd Eesti ülikoolide ja teiste kõrgkoolidega kõigi tasandite õppetöös vastavalt oma kompetentsile ja teadustöö suundadele. 8. Instituut osaleb Eesti ning rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse programmides ning arendab teaduskoostööd kahe- ja mitmepoolsete lepingute alusel nii kodu- kui ka välismaiste partneritega. 9. Instituut propageerib teaduse saavutusi ja informeerib üldsust oma tegevusest. III. INSTITUUDI ÕIGUSED 10. Instituudi õigusi teostavad direktor ja instituudi teised ametiisikud vastavalt tööjaotusele. 11. Instituudil on õigus: 1) määrata oma struktuuri ja töökorraldust; 2) valida teadus- ja arendustegevuse viise ja meetodeid; 3) astuda lepingulistesse suhetesse teiste asutustega; 4) otsustada oma tegevuse tulemuste kasutamise üle, kui seda ei piira seadus, selle alusel väljaantud õigusakt või leping; 5) kirjastada teaduslikke ja populaarteaduslikke väljaandeid; 6) korraldada teadustööde konkursse ja määrata auhindu nende tööde eest, samuti määrata stipendiume uurijatele ja üliõpilastele; 7) arendada oma tegevuse materiaalseks kindlustamiseks seaduses ettenähtud korras majandustegevust, kasutades selleks kokkuleppelistel tingimustel oma tööpindu ning põhi- ja sidevahendeid. IV. INSTITUUDI JUHTIMINE 12. Instituudi tegevust juhib ja selle eest vastutab direktor. 13. Instituudi direktori valib Eesti Keele Instituudi laiendatud teadusnõukogu vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud avaliku konkursi korrale. 14. Direktori nimetab avaliku konkursi alusel viieks aastaks ametisse haridusminister, kes sõlmib direktoriga tähtajalise töölepingu. 15. Instituudi asedirektori(d) valib Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu. 16. Teadus- ja arendustegevusega seotud küsimuste otsustamiseks põhikirjas ettenähtud piires moodustatakse vähemalt viieliikmeline Eesti Keele Instituudi teadusnõukogu (edaspidi teadusnõukogu). Teadusnõukogus peavad olema esindatud kõik EKI struktuuriüksused. Teadusnõukogu koosseisu kinnitab direktori ettepanekul ja nimetab ametisse haridusminister. 17. Teadusnõukogu on instituudi direktori nõuandev organ. 18. Teadusnõukogu pädevusse kuulub: 1) instituudi teadus- ja arendustegevuse plaanide arutamine ja sellekohaste otsuste vastuvõtmine; 2) teadus- ja arendustegevuse aruannete ärakuulamine ja neile hinnangu andmine; 3) korraliste teadustöötajate valimine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. 19. Teadusnõukogul on õigus: 1) esitada ettepanekuid instituudi struktuuri kohta; 2) esitada silmapaistavad uurimused preemiate taotlemiseks. 20. Teadusnõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt üle poole koosolekupäeval arvestuslikku koosseisu kuuluvatest liikmetest. Teadusnõukogu arvestuslik koosseis on teadusnõukogu liikmete üldarv ilma nendeta, kes ei saa koosolekust osa võtta haiguse tõttu või muul nõukogu poolt aktsepteeritaval põhjusel. Erandina on instituudi põhikirja parandus- ja täiendusettepanekute läbiarutamisel nõutav vähemalt 2/3 arvestusliku koosseisu kohalolek. 21. Teadusnõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Erandina on instituudi põhikirja parandus- ja täiendusettepanekute heakskiitmisel nõutav vähemalt 2/3-line häälteenamus. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab teadusnõukogu esimehe hääl. V. INSTITUUDI TEADUSTÖÖTAJATE AMETIKOHTADE TÄITMINE 22. Instituudi teadustegevuse põhiülesandeid täidavad korralised teadustöötajad - teadurid ja vanemteadurid. Teaduri ja vanemteaduri ametikohale valib töötajad teadusnõukogu vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud avaliku konkursi korrale kuni viieks aastaks. Konkursi tulemused kinnitab direktor, kes sõlmib iga valitud teadustöötajaga tähtajalise töölepingu. 23. Instituudi arendustegevuse põhiülesandeid võivad sõltuvalt ülesande spetsiifikast täita toimetajad ja vanemtoimetajad. Toimetaja ja vanemtoimetaja ametikohale võtab töötajad tööle direktor teatud töö tegemise ajaks töölepingu alusel tähtajaga kuni kolm aastat. VI. INSTITUUDI FINANTSEERIMINE 24. Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, keda finantseeritakse vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. 25. Instituudi teadus- ja arendustegevuse riigieelarvest finantseerimine toimub sihtfinantseerimise, riiklike programmide ning uurimis- ja arendustoetuste kaudu. 26. Instituut taotleb Haridusministeeriumilt sihtfinantseerimist teadusteemade alusel vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele. 27. Instituudil on teadusasutusena õigus osaleda konkursi korras finantseeritavas teadus- ja arendustegevuses, samuti riiklikes programmides ning sihtfinantseeritavais programmides ja projektides vastavalt kehtestatud korrale. 28. Instituudi töötajad võivad taotleda finantseerimist Eesti Teadusfondi ning teiste teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide kaudu eraldatavate uurimistoetuste raames vastavalt kehtestatud korrale. 29. Instituut ja tema töötajad võivad taotleda osalust ning osaleda nii Eesti kui ka välismaiste riiklike, samuti erafondide poolt finantseeritavates teadusprogrammides kooskõlas osaluseks kehtestatud korraga, kui need ei ole vastuolus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse või teiste kehtivate õigusaktidega. 30. Haridusministeerium katab instituudi teadus- ja arendustegevusega seotud infrastruktuuri ning selle hooldusega kaasnevad kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale, samuti kulud, mis on seotud: 1) arendustegevuse ülesandeid täitva personali ülalpidamisega; 2) instituudi administratsiooni ülalpidamisega; 3) põhitegevust teenindava personali ülalpidamisega; 4) instituudilt kui tööandjalt seaduse alusel võetavate maksudega. Infrastruktuuriga seotud kulud fikseeritakse instituudi eelarves. VII. ARUANDLUS 31. Instituut annab Haridusministeeriumile aru teadus- ja arendustööst ning selleks eraldatud riiklike vahendite kasutamisest vastavalt kehtivale korrale.