Valga Linnavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri — KO, 16, 430

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 6 lõike 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (RT I 1999, 25, 363; 2000, 39, 238; 102, 670; 2001, 102, 668; 2002, 41, 251; 61, 375; 63, 387) § 8 lõike 4 alusel 1. Üldsätted 1.1. Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Valga linnas. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega. 1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab vee-ettevõtja. 2. Mõisted 2.1. Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1.1. abonenttasu – tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest; 2.1.2. allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu; 2.1.3. drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; 2.1.4. heitvesi – kasutatud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, mis võib olla puhastatud (nt reoveepuhastist jõkke lastav vesi) või mitte; 2.1.5. kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi, hoonestusõiguse alusel kasutatav maa või ehitise kui vallasasja juurde kuuluv maa; 2.1.6. klient – kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu; 2.1.7. kinnistu kanalisatsioonitorustik – kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni; 2.1.8. kinnistu kanalisatsioonivõrk – kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik; 2.1.9. kliendileping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi kohta; 2.1.10. kinnistu veetorustik – liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik; 2.1.11. kinnistu veevõrk – veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud); 2.1.12. kohtpuhasti – puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist; 2.1.13. olmereovesi – inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi; 2.1.14. paisutustase – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; 2.1.15. peatorustik – vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi; 2.1.16. purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; 2.1.17. restkaev – restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni; 2.1.18. reovesi – kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav reoaineid sisaldav vesi olmest, tootmisettevõttest vm, mille hulgas võib olla ka sademe- (vihma-, lumesulamis-), drenaaži- ja torustikku tunginud infiltratsioonivett; 2.1.19. reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse viisil, et seda võib nõuetele vastavalt keskkonda heita; 2.1.20. sademevesi – peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; 2.1.21. sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; 2.1.22. veemõõtesõlm – kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga; 2.1.23. ühendustorustik – torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga; 2.1.24. ühtlustusmahuti – mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks; 2.1.25. ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond; 2.1.26. ühisveevärk ja -kanalisatsioon – vee-ettevõtja omanduses olev või tema valdusse antud ehitiste ja seadmete kompleks vee võtmiseks loodusest, puhastamiseks ja tarbijale toimetamiseks ning reovee ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. 3. Omandi piiritlemine 3.1. Omand seab piiri veevarustus- ja kanalisatsioonirajatiste vahele, mille hoolduse ja seisukorra eest vastutab vee-ettevõtja või klient. 3.2. Omandivaheliseks piiriks nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni puhul on liitumispunkt. 3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomanduses olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm). 4. Ühisveevärgivee kvaliteet ja rõhk 4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele. 4.2. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus. 4.3. Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis kaks baari. 5. Ühisveevärgivee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine 5.1. Ühisveevärgi vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks. 5.2. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kontsentreeritumat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada reostusnäitajate piirväärtused või muud vastuvõtutingimused. 5.3. Ühiskanalisatsiooni võivad heitvett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades. 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 6.2. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendatakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul. 6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub abonementtasust, tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab kohalik omavalitsus linnavolikogu kehtestatud korras. 7. Kliendile müüdava vee arvestus 7.1. Müüdud veekogus määratakse üldjuhul veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. 7.2. Kinnistu veevärgile veearvesti paigaldamise kohustus lasub vee-ettevõtjal, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamiseks tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme. 7.4. Kinnistu veevärgile võib paigaldada ainult kuiva kambriga mitme joaga tiivikarvesteid, millel on metallkere. Arvesti tüübi ja suuruse määrab vee-ettevõtja. 7.5. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. 7.6. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal. 7.7. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm. 7.8. Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja. Külmaveearvesteid taadeldakse viie aasta tagant. 7.9. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja. 7.10. Klient peab tagama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu veearvestile. 8. Veemõõtesõlm 8.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 °C. 8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti kliendi poolt selleks rajatud kaevu. 8.3. Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. 8.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm. 8.5. Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5 – 10 m3/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. 8.6. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud). 8.7. Arvesti ette filtrit (mudakogurit) panna ei tohi. Aga kui ta on juba olemas, peab ta olema plommitud. 8.8. Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. 8.9. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik. 8.10. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine. 8.11. Veemõõtesõlm tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. Klient vastutab sõlme hooldamise, sisustuse ning võtme hoidmise ja väljaandmise eest. 8.12. Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud. 8.13. Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult kolme päeva jooksul. 9. Vee arvestus veearvesti puudumisel 9.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (m3 kuus inimese kohta) Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puuduvad dušš või vann 2,6 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga kohtküttega eluruumis, milles on vann 4,0 Tsentraalküttega korterites, milles on dušš 5,8 Tsentraalküttega korterites, milles on vann ja dušš 7,6 Ärihooned ja muud hooned 0,3 Avalik veevõtukoht 1 m3 inimese kohta 9.2. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punktis 9.1 kulunormide järgi teatab klient vee-ettevõtjale isikute arvu. Klient on kohustatud kohe kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. 9.3. Kui klient ei ole vee-ettevõtjale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on vee-ettevõtjal õigus veekulu eeskirja punkti 9.1 järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse vee-ettevõtja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg. 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus 10.1. Tulekustutusvee võtmist kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja, päästeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 10.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel. 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus 11.1. Omavolilised veekasutused on juhtumid, mil: 11.1.1. vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 11.1.2. on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid; 11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 11.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud; 11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud arvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 11.1.6. on avatud vee-ettevõtja suletud peakraan või ühenduskraan; 11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 11.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest. 11.2. Omavoliline ühendus on mis tahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta. 11.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu volitatud isik või vee-ettevõtja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud. 11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi. Kasutusaja alguseks loetakse omavolilise ühenduse rajamise, kasutusaja lõpuks ühenduse sulgemise päeva. Kui ühenduse rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks kolm aastat. 11.5. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks üks kuu. 11.6. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 12. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. 12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab: 12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, värvijääke, naftasaaduseid vms); 12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe; 12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. 12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms. 12.4. Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (köögijäätmehunte) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal. 12.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi. 12.6. Et kaitsta ühiskanalisatsioonirajatisi ja tagada suublasse lastava heitvee vastavust seatud nõuetele, kehtestab kohalik omavalitsus ühiskanalisatsiooni juhitava vee reostusnäitajate piirväärtused konkreetsete reoainete kaupa. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitsenõudeid. 12.7. Kui kliendi reovesi ei vasta eeskirja punkti 12.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. 12.8. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda heitvee ühtlustusmahuti ehitamist. 12.9. Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd. 13. Ärajuhitava heitvee arvestus 13.1. Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk kas mõõdetakse heitvee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud veekogusega. 13.2. Kui ärajuhitava heitvee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud veekogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda heitvee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi heitvee arvesti. 13.3. Kui klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada heitvee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. 14. Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus 14.1. Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm Valga linnas, s.o 160 l /m2 aastas. 14.2. Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab vee-ettevõtja kooskõlastatult kliendiga. 15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 15.1. Omavoliline ühendus on mis tahes torustiku ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse kohta koostab linnavolikogu volitatud isik või vee-ettevõtja vastavasisulise akti. 15.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 16. Heitvee reostusnäitajate määramine 16.1. Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud heitveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt. 16.2. Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele. 16.3. Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt. 16.4. Proovi võtab atesteeritud proovivõtja ja vee reostusnäitajad määrab akrediteeritud laboratoorium. 16.5. Proov võetakse kliendi ja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. 16.6. Vee reostusnäitajaid iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja heitvee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, millised on tema kinnistult ärajuhitava heitvee reostusnäitajad ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse. 17. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind 17.1. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab kohalik omavalitsus volikogu kehtestatud korras. 17.2. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind võib sõltuda selle reostusnäitajatest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad. 17.3. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad. 17.4. Kui kliendi reovesi ületas mis tahes ajahetkel lubatud piirkontsentratsiooni, võetakse ülemääraste reostusnäitajatega heitvee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud piirkontsentratsioonide ületamise korral määratakse ülemäärase reostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel. 17.5. Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostusnäitajate määramist. 18. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 18.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus. 18.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas. 18.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. 18.4. Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. 18.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 18.6. Omavolilise ja /või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja punkt 11.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 19. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 19.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras. 19.2. Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine: 19.2.1. loodusõnnetuse korral; 19.2.2. energiavarustuse katkestamise korral; 19.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 19.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 19.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente; 19.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 19.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 19.2.8. kui klient ei täida muid käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid. 19.3. Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 19.4. Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. 19.5. Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 19.4 sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil ühe tööpäeva ette. Juhul kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise muul viisil. 19.6. Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 19.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 19.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 19.6.3. ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 19.6.4. ei täida vee-ettevõtja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 19.6.5. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 19.6.6. rikub kliendilepingu tingimusi. 19.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale. 20. Vee-ettevõtja õigused ja kohustused 20.1. Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele. 20.2. Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. 20.3. Vee-ettevõtjal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 20.4. Vee-ettevõtjal on õigus teha kliendile ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks. 20.5. Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. 20.6. Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest. 21. Kliendi õigused ja kohustused 21.1. Kliendil on õigus vee-ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist. 21.2. Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku. 21.3. Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. 21.4. Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni. 21.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 21.6. Klient peab vee-ettevõtjale kohe teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest. 21.7. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri klapid vabad lumest ja jääst. 21.8. Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. 21.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. 22. Vastutus 22.1. Ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide üleujutamise eest vastutab klient. 22.2. Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja puntides 19.2, 19.4, ja 19.6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest. 22.3. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud. 22.4. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 22.5. Klient peab viivitamatult teatama vee-ettevõtjale sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostusnäitajate väärtuste tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni. 22.6. Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemääraste reostusnäitajatega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras. 22.7. Kui heitvees leitakse kanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavaid aineid, mille kohta kanalisatsiooni jaoks kinnitatud piirväärtus puudub või mille kohta vee-ettevõtja ei ole andnud väljalasketingimusi, võib vee-ettevõtja heitvee vastuvõtmise hinda saastetasu seaduse kohaselt suurendada. 23. Kliendilepingu lõpetamine ja taastamine 23.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamise leping lõpetatakse kliendi kirjaliku avalduse alusel. 23.2. Klient on kohustatud lepingu lõpetamisest teatama kirjalikult 15 päeva ette ning tasuma lõpparve kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee eest. 23.3. Kui leping lõpetatakse seoses kinnistu võõrandamisega, peab uus omanik 15 päeva jooksul arvates kinnistu võõrandamise lepingu sõlmimise kuupäevast sõlmima uue kliendilepingu. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatada. 23.4. Vee-ettevõtjal on õigus kliendileping lõpetada, kui klient ei ole määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjuseid, mille tõttu vee andmine või heitvee vastuvõtmine peatati. Leping taastatakse, kui klient on tasunud vee-ettevõtjale nii ühisveevärgist ja/või -kanalisatsioonist lahutamise kui taasühendamise kulud ning hüvitanud tekitatud kahju. 23.5. Pärast lepingu lõpetamist lahutab vee-ettevõtja kinnistu veevarustus- ja/või kanalisatsioonivõrgu ühisveevõrgust ja/või -kanalisatsioonist. 23.6. Lepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. 24. Rakendussätted Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 7. veebruari 1996. a määrus nr 2 «Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kinnitamine» (RTL 1996, 34, 232). 25. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Uno HEINLA