Justiitsminister — Pankrotihalduri tasu piirmäärade arvestamise korra kinnitamine — RTL, 1997, 161, 891

Pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403; RT I 1997, 18, 302) paragrahvi 99 lõike 4 alusel määran: 1. Kinnitada pankrotihalduri tasu piirmäärade arvestamise kord (lisatud).

2. Käesolev määrus jõustub 1. novembril 1997. a.

Minister Paul VARUL

Kantsler Mihkel OVIIR

Kinnitatud

justiitsministri

8. oktoobri 1997. a.

määrusega nr. 43

Pankrotihalduri tasu piirmäärade arvestamise kord

1. Pankrotihalduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes.

Kui võlgniku majandustegevust jätkatakse, tuleb sissetulekutest arvestada vaid summat, mis jääb järele pärast majandustegevusega seotud kulude mahaarvamist.

2. Pankrotihalduri tasu moodustab punkti 1 alusel määratud pankrotivara

esimeselt 10 000 kroonilt 15 sajandikku

seda ületavalt summalt 50 000 kroonini 12 sajandikku

seda ületavalt summalt 100 000 kroonini 6 sajandikku

seda ületavalt summalt 500 000 kroonini 3 sajandikku

seda ületavalt summalt 1 000 000 kroonini 2 sajandikku

seda ületavalt summalt 5 000 000 kroonini 1,5 sajandikku

seda ületavalt summalt 1 sajandik

3. Tasu ei või olla väiksem kui 1000 krooni.

4. Tasu tuleb määrata punktis 2 toodud reegelmäärast erinevalt, kui pankrotihalduri poolt vara valitsemise erisused seda nõuavad.

5. Punktis 2 toodud reegelmäärast suurema tasu määramine on õigustatud, kui

1) välistamis-, eelisõigus- ja tagasivõitmisnõuete menetlemine on moodustanud olulise osa halduri tegevusest, ilma et pankrotivara oleks vastavalt suurenenud;

2) haldur on edasise kahju vältimiseks jätkanud võlgniku majandustegevust, eriti juriidilisest isikust võlgniku tervendamise korral, või hallanud võlgnikule kuulunud ehitisi ja pankrotivara ei ole vastavalt suurenenud.

6. Punktis 2 toodud reegelmäärast väiksema tasu määramine on õigustatud, kui

1) pankrotivara oli juba suures osas müüdud, kui pankrotihaldur tegevust alustas;

2) pankrotivara oli suur ja asjaajamine pankrotimenetluses oli pankrotihaldurile suhteliselt kerge, eriti arvestades tema tegevust võlausaldajate nõuete selgitamisel, pankrotivara valitsemisel ja müümisel ning pankrotimenetluse kestust.