Kaitseminister — Juhendi kinnitamine — RTL, 1997, 159, 883 (juhendikinnitamine)

Kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384; 1995, 18, 240; 62, 1056; 1996, 25, 519; 49, 953) paragrahvi 52 alusel: Kinnitada "Reservohvitseride atesteerimise juhend" (lisatud).

Minister Andrus ÖÖVEL

Kantsler Toomas KITSING

Kinnitatud

kaitseministri

9. mai 1997. a.

määrusega nr. 7

Reservohvitseride atesteerimise juhend

Käesolev juhend kehtestab teiste riikide relvajõududes või õppeasutustes sõjalise hariduse või väljaõppe saanud reservohvitseride (edaspidi ohvitseride) atesteerimise ning Eesti Vabariigi sõjaväeliste auastmete (edaspidi auastme) esitamise korra. Juhend on koostatud kaitseväeteenistuse seaduse alusel.

I. ÜLDOSA

1. Teiste riikide relvajõududes või õppeasutustes sõjalise hariduse või väljaõppe saanud ohvitseride arvestust peetakse vastavalt reservväelaste ja kutsealuste arvestuse juhendile (kinnitatud kaitseministri 30. aprilli 1994. a. käskkirjaga nr. 45).

2. Ohvitser võetakse arvele reservohvitserina tema isikliku taotluse alusel ning tema kasutamine tegevteenistuses ja reservis sõltub kutseoskustest ja atestatsiooni tulemustest. Isik, kes loobub taotlusest või keda ei atesteerita, võetakse arvele reakoosseisus.

3. Arvelevõtmiseks ja auastme saamiseks esitab auastme taotleja kohaliku riigikaitseosakonna ülemale kirjaliku taotluse, sõjalist haridust (väljaõpet) ja sõjaväeteenistust tõendavad dokumendid.

4. Atesteerimisele kuuluvad tervislikult seisudilt kaitseväeteenistuseks kõlblikud ohvitserid, kes on sooritanud sõjaliste kutseoskuste kontrollkatsed ja saanud väeosaülema positiivse hinnangu.

5. Auastme saamiseks ei atesteerita

1) isikut, kes on olnud Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või vastuluureteenistuse agent või on osalenud kodanike jälitamisel ja represseerimisel;

2) isikut, keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest;

3) ohvitseri-poliittöötajat, kes on lõpetanud poliitsõjakooli (akadeemia) endises Nõukogude Liidus;

4) puudulike kutseoskustega ohvitseri.

6. Ohvitseride atesteerimine viiakse läbi kahes etapis

I etapil - olemasolevate väeosade komplekteerimiseks ja nende mobilisatsioonireservi määratud ohvitserid, kes on esitanud taotluse ja elavad väeosa komplekteerimise piirkonnas;

II etapil - ohvitserid, kes on esitanud taotluse ja elavad väljaspool väeosa komplekteerimise piirkonda ning mereväe- ja lennuväeohvitserid.

7. Atesteerimiseks kutsutakse ohvitserid õppekogunemistele väeosadesse, allüksustesse või õppekeskustesse mitte kauemaks kui 12 tunniks. Õppekogunemistele kutsutud ohvitseridele relvi, laskemoona, riide- ja kraamivarustust välja ei anta.

8. Ohvitsere teavitab õppekogunemistele kutsumisest riigikaitseosakond läbi kohalike valla- ja linnavalitsuste. Ohvitserid kutsutakse õppekogunemistele tööriietuses või spordiriietuses ja -jalatsites.

9. Õppekogunemistele kutsutud ohvitseridega tuleb läbi viia

1) vestlus tema teenistuskäigu ja väljaõppetaseme selgitamiseks;

2) tervisliku seisundi küsitlus, vajadusel taasläbivaatus;

3) ülevaatlikud õppused kaitseväe struktuurist, relvastusest, määrustikest ja riigikaitselisest seadusandlusest;

4) kontrollkatsed sõjaliste kutseoskuste selgitamiseks.

10. Vestluse viib läbi väeosa ülem, staabiülem ja teenistuse ülemad. Täpsustatakse ankeetandmeid, sõjalist haridust ning teenistuskäiku teiste riikide relvajõududes (teenistuse kestus, väeliik, eriala ja ametikoht). Ohvitserile tutvustatakse kaitseväeohvitseridele esitatavaid üldnõudeid, atesteerimise eesmärki ja kontrollkatsete sooritamise korda. Õppused viiakse läbi väeosa ohvitseride poolt, kaasates väeosa õppemateriaalset baasi ja isikkoosseisu. Õppuste käigus viiakse läbi kontrollkatsed ning hinnatakse atesteeritava teadmisi ja oskusi. Vestluse ja kontrollkatsete tulemused kantakse küsitluse ja kontrollkatsete arvestuslehele (lisa 1).

11. Ohvitseri tervisliku seisundi hindamise aluseks on kutsealuste, tegevteenistuses viibivate kodanike ja reservväelaste arstliku läbivaatuse juhend.

II. ÕPPUSTE LÄBIVIIMINE JA KONTROLLKATSETE SOORITAMINE

12. Ohvitseride kutseoskuste väljaselgitamiseks viiakse läbi õppused ja kontrollkatsed järgmistes ainetes

1) käsirelvade tundmine (püstol ja automaat);

2) laskmine (püstolist ja automaadist);

3) topograafia (tingmärgid ja kaardi lugemine);

4) kaitseväe määrustikud;

5) taktikalised õppused.

Kontrollkatsete nõuded koostatakse väeliikide ülemate ja kinnitatakse kaitseväe juhataja poolt. Kontrollkatsed viiakse läbi õppuste käigus, rõhutatult täites kõiki ohvitserieetika norme ja panemata kahtluse alla reservohvitseride teadmisi ja oskusi.

13. Kontrollkatsete sooritamise tulemusi hinnatakse järgmiselt

1) sooritas hästi;

2) sooritas rahuldavalt;

3) ei sooritanud.

14. Vestluse, õppuste ja kontrollkatsete tulemuste alusel annab väeosa ülem hinnangu ohvitseri väljaõppe taseme ja sobivuse kohta tema auastmele ja võimetele vastavale ametikohale ning teeb ettepaneku atesteerimiseks (mitteatesteerimiseks) ohvitseriauastmele.

15. Ohvitseri kutseoskusi hinnatakse järgmiselt

1) vastab nõuetele;

2) vajab täiendkoolitust;

3) ei vasta nõuetele.

16. Küsitluse ja kontrollkatsete arvestuslehed koos väeosa ülema hinnanguga saadetakse riigikaitseosakonna atestatsioonikomisjonile.

17. Ametikohtadele vastavate kutseoskustega ohvitserid määratakse väeosa täiskoosseisu katteks või väeosa mobilisatsioonireservi, nad võtavad vastu truudusetõotuse ja neile antakse kätte mobilisatsioonikorraldus.

III. ATESTEERIMINE JA AUASTME ANDMINE

18. Ohvitseride atesteerimiseks moodustatakse iga riigikaitseosakonna juurde ajutine atestatsioonikomisjon (edaspidi atesteerija) koosseisus

esimees - riigikaitseosakonna ülem;

liikmed - õppusi ja kontrollkatseid läbiviinud väeosa ülem või tema esindaja, Kaitseliidu kohaliku maleva pealik või tema esindaja.

Komisjoni tööd juhib ja korraldab komisjoni esimees.

19. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega, häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komisjoni esimehe hääl. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole komisjoni liikmetest või asendusliikmetest. Komisjoni otsus protokollitakse.

20. Ohvitser ilmub atestatsioonikomisjoni isiklikult ja esitab käesoleva juhendi punktis 3 loetletud dokumendid.

21. Atesteerija teeb ettepaneku atesteeritava kasutamiseks kaitsejõudude reservis tema võimetele vastaval ametikohal ning ohvitseriauastme andmiseks või mitteandmiseks.

22. Positiivse hinnangu saanud ohvitseri kohta koostab atesteerija atestatsioonilehe (lisa 2) ja saadab selle koos oma hinnanguga Kaitsejõudude Peastaabi atestatsioonikomisjonile (edaspidi kõrgem atesteerija), kes võtab vastu lõpliku otsuse.

23. Arvestades atesteeritava professionaalseid võimeid ja tema kohta antud hinnanguid, teeb kõrgem atesteerija ettepaneku atesteeritava edasiseks kasutamiseks riigikaitsesüsteemis ning esitab ohvitseriauastme andmiseks Eesti Vabariigi presidendile.

24. Kõrgem atesteerija võib jätta omapoolse hinnangu andmata ja põhjendab seda, kui ta ei ole nõus atesteerija otsusega.

25. Atesteeritaval on õigus tutvuda atestatsioonimaterjalidega. Atestatsiooniga tutvumist kinnitab atesteeritav oma allkirjaga. Atestatsiooniga mittenõustumisel võib atesteeritav pöörduda selgituse saamiseks atesteerija või kõrgema atesteerija poole. Lõpliku otsuse võtab vastu kõrgem atesteerija.

26. Väljavõtted Eesti Vabariigi presidendi käskkirjast auastme andmise kohta ning atestatsioonilehed saadetakse vastavasse riigikaitseosakonda, antud auaste kantakse ohvitseri arvestusdokumentidesse. Ohvitserile koostatakse teenistusleht kahes eksemplaris, millest üks eksemplar antakse ohvitserile.