Kaitseminister — Reservväelaste õppekogunemiste korraldamise juhendi kinnitamine — RTL, 1997, 159, 878

Vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse (RT I 1994, 23, 384) § 53 punktile 1 määran: Kinnitada reservväelaste õppekogunemiste korraldamise juhend (lisatud).

Minister Andrus ÖÖVEL

Kinnitatud

Kaitseministri 16. augusti 1995. a.

määrusega nr. 11

Reservväelaste õppekogunemiste korraldamise juhend

1. Õppekogunemised on reservohvitseride, allohvitseride ja sõdurite väljaõppe, täiendava sõjalise koolituse ning väeosade ja allüksuste lahingulise koostöökoolituse süsteem, mis viiakse läbi kaitseväe lahinguvõime tugevdamiseks.

2. Õppekogunemistele kutsutakse reservväelasi kaitseväeteenistuse seaduse alusel. Õppekogunemiste läbiviimise täpse aja ja koha ning nendest osavõtvate reservväelaste arvu määrab kindlaks kaitseminister kaitseväe juhataja ettepanekul.

3. Lähtudes koolituse eesmärgist on õppekogunemised

3.1. erialakoolitus sõjalise eriala omandamiseks;

3.2. täiendkoolitus sõjaliste teadmiste täiendamiseks;

3.3. allüksuste ja väeosade koostöökoolitus;

3.4. kaitsemobilisatsioon, mis viiakse läbi Vabariigi Valitsuse otsuse alusel mobilisatsioonilise valmisoleku kontrollimiseks.

4. Õppekogunemised viiakse läbi kas tööajal reservväelaste ajutiselt töölt vabastamisega või väljaspool tööaega. Õppekogunemiste kestus ja õppetöö vorm sõltub koolituse eesmärgist ja väeosale seatud ülesannetest.

5. Õppekogunemistele kutsumisest teatab maakonna (linna) riigikaitseosakond reservväelastele kohaliku valla- või linnavalitsuse kaudu nimelise kutse või õppekogunemistele kutsumise korralduse avaldamisega (teatamisega).

6. Erialakoolituse õppekogunemistele kutsutakse väljaõpetamata või ümberõpet vajavad reservväelased. Täiendkoolituse õppekogunemistele kutsutakse esmajärjekorras ohvitserid, allohvitserid ja sõdurid, kes on rahuajal määratud olemasolevate või sõjaajal moodustatavate väeosade komplekteerimiseks (käsutusreserv). Reservohvitseride ja -allohvitseride ettevalmistamiseks kutsutakse esmajärjekorras õppekogunemistele ajateenistuse läbiteinud ja kõrg- või kesk- (keskeri-) haridusega reservväelased vanuses kuni 30 aastat.

7. Õppekogunemistele kutsumisest vabastatakse reservväelased

7.1. raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu, kui reservväelase kohalolek perekonnas või majapidamises on vältimatult vajalik;

7.2. tervislikel põhjustel, kui reservväelane ei saa osa võtta õppekogunemistest haiguse tõttu;

7.3. kes töötavad ametikohtadel, mis kuuluvad mobilisatsioonist vabastamisele kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvide 78 ja 79 alusel.

8. Rahuajal ei kutsuta õppekogunemistele, välja arvatud allüksuste ja väeosade koostöökoolituse ja katsemobilisatsiooni raames läbiviidavad õppekogunemised

8.1. reservväelasi, kes on vabanenud kaitsejõudude tegevteenistusest kolme viimase aasta jooksul;

8.2. kõrgkoolide, samuti magistri- ja doktoriõppe statsionaarseid üliõpilasi ning päevase õppevormi kesk- ja keskeriõppeasutuste õpilasi õppeperioodil;

8.3. Politsei-, Piirivalve-, Pääste- ja Täitevametis palgalistel ametikohtadel töötavaid reservväelasi;

8.4. muudel põhjustel, kui reservväelase puudumine õppekogunemistelt on motiveeritud (rahvusvahelised spordivõistlused, eksamisessioonid jne.).

9. Õppekogunemistele kutsutud reservväelased vaatab läbi väeosa arst. Haiged, samuti tervislikel põhjustel õppekogunemisest osavõtmiseks kõlbmatud reservväelased suunatakse täiendavale läbivaatusele kaitseväeteenistuse komisjoni või haiglasse. Reservväelaste läbivaatus kaitseväeteenistuse komisjonis toimub samadel alustel ja korras kui kutsealuste läbivaatus ajateenistusse kutsumisel.

10. Reservväelasi vabastab õppekogunemistest tervislikel põhjustel ja raske perekondliku või majandusliku olukorra tõttu riigikaitseosakonna kaitseväeteenistuse komisjon, teistel käesoleva juhendi punktides 7 ja 8 loetletud põhjustel riigikaitseosakonna ülem.

11. Õppekogunemistele ilmumatajätmise seaduslikuks põhjuseks loetakse kaitseväeteenistuse seaduse paragrahvi 22 lõikes 1 loetletud põhjused. Ilma mõjuva põhjuseta õppekogunemisest kõrvalehoidvad reservväelased võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras.

12. Õppekogunemistele ilmumisel peab reservväelasel kaasas olema

12.1. kaitseväeteenistuse tunnistus;

12.2. transpordivahendi juhiload (kellel need on);

12.3. aastaajale vastavad riided ja jalatsid;

12.4. reservohvitseridel teenistusleht.

13. Õppekogunemistele kutsutud reservväelased loetakse tegevteenistuses olevateks käskkirjaga määratud päevast, mil ta arvati väeosa koosseisu.

14. Õppekogunemistel viibivad reservväelased jäävad reservi arvele arvestamisasutuses, kus nad olid arvel enne õppekogunemistele kutsumist, kui õppustele kutsuja ei määra teisiti.

15. Õppekogunemistele kutsutud reservväelasi toitlustatakse ajateenistuses olevate kaitseväelastega ühistel alustel. Kraami ja muu varustuse väljaandmise ning majutamise korra määrab õppustele kutsuja, kaitseväe juhataja.

16. Õppekogunemistele kutsutud reservväelase sõidukulud hüvitab väeosa esitatud sõidudokumendi alusel.

17. Kaitseväe väljaõppeplaaniga ettenähtud kaitseväe ja Kaitseliidu koostöökoolituse õppekogunemistest osavõtvatele Kaitseliidu liikmetele laienevad kõik kaitseväelastele ettenähtud õigused, kohustused ja sotsiaalsed tagatised.

18. Juhendid ja õppeprogrammid õppekogunemiste läbiviimiseks kehtestab kaitseväe juhataja.

19. Õppekogunemistel omandatud sõjaväeline eriala ja antud auaste ning õppekogunemiste aeg kantakse reservväelase arvestusdokumentidesse arvestusjuhendis ettenähtud korras.

20. Täiendkoolituse ning allüksuste ja väeosade lahingulise koostöökoolituse läbiteinud reservväelased jäävad selle väeosa käsutusreservi, kus nad olid õppekogunemistel.

21. Reservväelased, keda kutsutakse õppekogunemistele tööajal, vabastatakse ajutiselt töölt ja nende tööleping peatatakse ning neile makstakse hüvitust Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.