Vabariigi Valitsus — Maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskirja kinnitamine — RT I, 61, 1028

Maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) § 78 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskiri» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. augusti 1997. a määrusega nr 154 Maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED Eesmärk ja kasutusala 1. Käesolev maavarade pealmaakaevandamise ohutuseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab tööohutuse üldnõuded maavara ja maa-ainese (edaspidi kaevis) pealmaakaevandamisel (edaspidi kaevandamine), sellega kaasnevate tööde tegemisel ning rajatiste ja seadmete kasutamisel. Eeskirja nõuded on vastavuses Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/104/EEC nõuetega. 2. Tööohutuse tagamisel tuleb lisaks eeskirjale järgida teisi töökaitse- ja tööohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 3. Drenaažstrekkide rajamisel tuleb järgida allmaakaevandamise ohutusnõudeid sätestavaid õigusakte. 4. Eeskiri on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes kaevandavad maavara ning käitlevad nende töödega seotud seadmeid ja rajatisi, välja arvatud füüsilised isikud, kes kaevandavad maavara isikliku majapidamise tarbeks oma kinnisasja piirides. 5. Kaevise kaevandamisel geoloogilise uuringu käigus rakendatakse käesoleva eeskirja nõudeid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus geoloogiliste tööde ohutuseeskirja nõuetega. Personalile esitatavad nõuded 6. Mäetöid võib juhtida isik, kes on saanud töökaitseseaduses (RT 1992, 25, 343; RT I 1996, 49, 953) sätestatud korras töö eripära arvestava väljaõppe ja mäetööde juhtimise õiguse. 7. Kaevandamisloa valdaja peab andma mäetööde juhile käesoleva eeskirja nõuete täitmise tagamiseks vajalikud volitused. Kaevandamisloa valdaja on mäeettevõtte omanik või omaniku määratud ulatuses selle valdaja. 8. Mäetöödel kasutatavaid seadmeid võib juhtida või käitada isik, kes on saanud töökaitseseadusega kehtestatud väljaõppe ning kellel on vastav tunnistus või luba. 9. Isikul, kelle töö on seotud elektriseadmete sisse- ja väljalülitamisega, peab selleks olema ettevõtte elektritööde- või käidujuhataja kirjalik luba (vähemalt elektriohutuse II kvalifikatsioonigrupp). 10. Seadmete käitlemine peab toimuma töökaitseseaduses sätestatud korra ning käesoleva eeskirja nõuete kohaselt. 11. Iga töötaja peab enne tööülesannete täitmisele asumist saama Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 1993. a. määrusega nr. 324 kinnitatud «Ettevõttes töökaitsealase koolituse korraldamise juhendis» (RT I 1993, 69, 991; 1996, 41, 798) ettenähtud väljaõppe ja juhendamise. 12. Üliõpilased ja õpilased peavad enne menetluspraktikat läbi tegema ettevõttes mäetööde juhi korraldatud tööohutusalaste teadmiste kontrolli. Seadmetele esitatavad nõuded 13. Mäetöödel kasutatavad seadmed peavad vastama õigusaktidega kehtestatud nõuetele. 14. Seadme tööst lähtuvad mõjutused inimesele, omandile või keskkonnale ei tohi ületada kahjulike tegurite lubatud piirnorme. 15. Iga seadmega peab olema kaasas ohutust käsitlev dokumentatsioon, mis sisaldab: 1) seadme ohutuspõhinõuetele vastavuse deklaratsiooni; nõue kehtib seadmele, mis on valmistatud pärast 1. jaanuari 1996. a.; 2) seadme üldjoonised ja juhtimisseadiste paigutusjoonised; 3) seadme montaaži-, remondi-, hooldus- ja kasutusnõuded või juhendid. 16. Kui valmistaja nõuded või juhend ei taga seadme ohutut kasutamist, peab objekti valdaja koostama seadme ohutut kasutamist tagava täiendava juhendi. 17. Seade peab vastama valmistaja esitatud tehnilistele parameetritele. Seadme ümberehitamine või ehituse muutmine võib toimuda valmistaja loal. 18. Mäetööde juhi loal võib ohutuse suurendamiseks paigaldada täiendavaid piirdeid või seiskamisseadiseid. 19. Seadme, mis ei vasta eeskirja punkti 17 nõudele, võib võtta kasutusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku järelevalveasutuse loal. 20. Seadme puudulike tehniliste andmete ja ebapiisava ohutust käsitleva dokumentatsiooni korral on Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil õigus kehtestada tingimused seadme kasutamiseks või keelata selle kasutamine mäetöödel. 21. Mäetöödel ja kaevise esmatöötlemisel kasutatavad suurema (kõrgendatud) ohtlikkusega seadmed tuleb registreerida Tehnilise Järelevalve Inspektsioonis. Objektide kasutuselevõtu kord 22. Uue või rekonstrueeritud karjääri ja ujuva pinnasepumpamisseadme kasutuselevõtt toimub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. 23. Eeskirja punktis 21 nimetatud seadmete kasutuselevõtt toimub Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku järelevalveasutuse loal. 24. Objektide ülevaatus enne kasutuselevõttu toimub objekti valdaja või mäetööde juhi taotlusel ning osavõtul. 25. Ülevaatuse tulemused ja otsus objekti kasutuselevõtu kohta vormistatakse aktina. Puuduste esinemise korral tuleb kasutuselevõtu aktis määrata puuduste kõrvaldamise konkreetsed tähtajad ja objekti kasutuselevõtu tingimused. Kaevise kaevandamise nõuded 26. Kaevise kaevandamise õigus tekib maapõueseaduses (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833) sätestatud alusel ja peab toimuma seaduses ettenähtud korra kohaselt kinnitatud ja kehtestatud õigusaktide nõuete järgi. 27. Kaevise kaevandajal peab olema: 1) mäetööde litsents; 2) maavara või maa-ainese kaevandamise luba; 3) maavara või maa-ainese kaevandamise projekt; 4) kohustuslik markšeideri- ja geoloogiatööde dokumentatsioon; 5) mäetööde arengukava; 6) teiste õigusaktidega kehtestatud tehniline ja tööohutusalane dokumentatsioon. 28. Kaevise kaevandamine ja kattekihtide eemaldamine võib toimuda mäetööde juhi kinnitatud või kooskõlastatud ee passi või tehnoloogilise kaardi (edaspidi ee pass) järgi. Ee passis, sõltuvalt kasutatavatest seadmetest, tuleb näidata: 1) astangu kõrgus, nõlva nurgad, tööastangu ja vajadusel ohubermi laius; 2) võimaliku varisemisala piirid; 3) kaevandamise suund ja laadurseadme manööverdusskeem; 4) kasutatavad seadmed; 5) kaevesammu ehk siseku laius; 6) vahekaugused seadmete ja seadme ning astangu serva või raudtee vahel; 7) transpordivahendi laadimiseks juurdesõiduskeem; 8) põhilised ohutusnõuded. Ee pass peab asuma kaevandamisel töötava laadurseadme kabiinis. 29. Karjääris ja töökohtadel, kus töötamisel tekib tolmu või eraldub gaasi, tuleb tagada, et tolmusisaldus või tervist kahjustavate gaaside sisaldus õhus ei ületa tervisekaitsenormidega määratud piiri. Kui tolmu- või gaasisisaldus õhus ületab tervisekaitsenormidega määratud piiri, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. 30. Karjääris, kus kasutatakse raudteetransporti, tuleb autode, buldooserite ja teiste liikurseadmete jaoks raudteest ülesõiduks rajada ning tähistada ülesõidukohad. 31. Inimestele sissekukkumisohtlikud kohad karjääris - šurfid, šahtid, drenaažpuuraugud, kaevud jne. - tuleb katta või piirestada ja tähistada ohutusmärkidega. 32. Enne seadme käivitamist ja liikurseadme liikumahakkamist tuleb anda heli- või valgussignaali, mis peab olema kuuldav või nähtav inimestele, kes asuvad seadme või liikurseadme tööpiirkonnas. Kõik karjääris töötavad ja sinna lubatud isikud peavad teadma kasutatavate signaalide tähendusi. 33. Laadurseadmega laadimisel autole või raudteevagunisse tuleb kasutada järgmisi helisignaale: üks lühike - hoiatav signaal, jää seisma, stopp; kaks lühikest - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus; üks pikk - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp. Tööohutusjuhenditega võib lubada täiendavate, personali tegevust täpsustavate signaalide (näiteks: võib siseneda laadimistsooni, laadurseadmele jne.) kasutamist. Kõik arusaamatud signaalid tuleb lugeda stoppsignaaliks. 34. Kasutatavate signaalide tähenduste tabel tuleb paigutada laadurseadmele või laadimiskoha lähedusse nähtavale kohale. 35. Raudteeveeremis ja veduri- ning autokabiinis võivad vastavalt selleks ettenähtud kohtade arvule sõita järelevaataja ning need töölised, kellel on selleks järelevaataja luba. 36. Töötaja, kes märkab inimest, omandit või keskkonda ähvardavat ohtu, on kohustatud sellest kohe teatama järelevaatajale või teda asendavale isikule ning võtma tarvitusele abinõud ohu kõrvaldamiseks või tõkestamiseks. Kui oht ähvardab ohupiirkonnas viibivaid töötajaid, tuleb esmajärjekorras hoiatada neid. 37. Iga töötaja peab enne töö alustamist veenduma, et töökoht on ohutus seisukorras ja kontrollima tööks vajalike vahendite ning nende kaitseseadiste korrasolekut. Tööd ei tohi alustada enne avastatud ohu või puuduse kõrvaldamist. 38. On keelatud ummistada ja risustada töökohti ning nende juurdepääsuteid töövahendite, aheraine või materjalidega, mis takistavad inimeste ja masinate liikumist. 39. Karjääris töötamisel tuleb kanda ja kasutada töötajale ettenähtud isikukaitsevahendeid. 40. Kõrvalised isikud võivad viibida mäetööde piirkonnas ja tsehhides objekti valdaja või mäetööde juhi nõusolekul ning tema volitatud isiku saatel. 41. Kõik töökohad, läbikäigud ja läbipääsud peavad pimedal ajal töötamisel olema valgustatud. Valgustatus peab vastama kehtivatele normidele. 42. Ei tohi kasutada töövõtteid, mis võivad ohustada inimest, omandit või keskkonda ja kutsuda esile seadmete ülekoormuse. Tööohutuse järelevalve 43. Tööohutuse riiklikku järelevalvet mäetöödel teostatakse maapõueseaduse paragrahvi 80 lõikes 1 ja töökaitseseaduse paragrahvis 21 sätestatud korras ja ulatuses. 44. Tööohutuse ja töötajate poolt mäetööde tegemisel ohutusalaste õigusaktide nõuete täitmise tagamiseks peab mäetööde juht korraldama alalise järelevalve oma tööobjektidel. 45. Alalise järelevalve teostamiseks peab tööandja määrama igale objektile tööde järelevaataja, kelle kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse tööohutus- või ametijuhendis. 46. Sõltuvalt tööoperatsioonide keerukusest, ohtlikkusest ja tööde territoriaalsest ulatusest võib tööandja mäetööde juhi nõusolekul järelevaataja, tööjuhi ja/või seadmejuhi (käitaja) kohustused ühitada. Mäetööde juhi ja seadmejuhi (käitaja) kohustusi võib ühitada riiklikku järelevalvet teostava inspektori loal. 47. Kui kohustuste ühitamine põhjustab tööohutuse seisukorra halvenemise, tuleb ühitamine lõpetada. 48. Mäetööde juht on kohustatud: 1) korraldama mäetööde tegemise seaduste ja teiste õigusaktide ning käesoleva eeskirja nõuete kohaselt; 2) rakendama vajalikud abinõud mäetööde tehniliselt õigeks ja ohutuks tegemiseks; 3) keelama mäetööde tegemisel selleks mittepädeva töötaja ja ohutusnõuetele mittevastava seadme kasutamise; 4) osalema isiklikult või määrama oma esindaja, kelleks võib olla tööde järelevaataja, objektil Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt läbiviidavatel kontrollimistel. II. MÄETÖÖD Üldnõuded ja tingimused 49. Seadmed ning rajatised peavad tööastangutel paiknema väljaspool kivimite varisemisala. Tööastangu laius määratakse maavara kaevandamise projektis või ee passis. 50. Astangutevaheliseks liikumiseks tuleb rajada teed kaldega kuni 20 kraadi või paigaldada mõlemapoolsete käsipuudega trepid. Kaldteede või treppide vahekaugus piki tööastangut ei tohi ületada 500 m. Trepiastmeid ja -mademeid tuleb regulaarselt puhastada lumest, jääst ja porist. 51. Karjääris töötamisel tuleb regulaarselt kontrollida tööastangu külgede seisukorda. Ripikute ja kivirahnude rippumise, samuti lume ja jääpurikate puhul on seal töötamine keelatud. 52. Järelevaataja peab perioodiliselt kontrollima karjääri tranšeede, astangute ja puistangute külgede seisukorda. Kontrollimise perioodilisuse määrab mäetööde juht. 53. Astangu kõrgus ei tohi ületada: 1) kobestamata kivimite kaevandamisel - ekskavaatori maksimaalset ammutuskõrgust; 2) lõhatud kaljuste kivimite kaevandamisel - 1,5-kordset ekskavaatori ammutuskõrgust; 3) kui draglainekskavaator kaevandab astangut kahe alaastanguga, ei tohi ülemise alaastangu kõrgus olla suurem kui 0,8 kopa maksimaalset tühjenduskõrgust; 4) kopplaaduriga, buldooseriga või skreeperiga kaevandamisel - projektis või ee passis näidatud kõrgust. 54. Tööastangu lubatav nõlvanurk ei tohi olla suurem kui: 1) 90 kraadi - kaevandamisel laadurseadmega; 2) 80 kraadi - rootorekskavaatoriga kaevandamisel; 3) kivimite püsinurk - kaevandamisel mitmekopalise kettekskavaatoriga; 4) kivimite püsinurk - käsitsikaevandamisel. 55. Astangu külje püsi- ja töönurgad määratakse projektis või markšeidervaatluste alusel ee passis. 56. Kui töötatakse astangu külgedel, mille töönurk on suurem kui 35 kraadi, peavad seal töötavad töölised kasutama kaitsevöösid, mille köied on kinnitatud turvatoe külge. Kaitsevöösid ja kinnitusköisi tuleb kasutamise korral iga kuue kuu järel teimida. 57. Kui mäeeraldise piires tehakse üheaegselt nii pealmaa- kui allmaatöid, tuleb tarvitusele võtta abinõud, mis tagavad töötajate ohutuse nii all- kui pealmaatöödel. Altkaevandatud massiivi seisukorda ja ettevaatusabinõude täitmist tuleb regulaarselt kontrollida. Kivimite puurimine 58. Lõhkeauke tuleb puurida puur-lõhketööde passi või projekti alusel. Lõhkeaugud, mille läbimõõt on üle 120 mm, tuleb katta või tähistada. 59. Puuritav tööastang peab olema tasandatud nii, et oleksid tagatud puurpingi liikumiseks nõutavad kalded ja puurpingi stabiilsus. 60. Astangu pervel puurides peab puurpink olema paigutatud nii, et oleks välditud selle libisemine üle astangu serva. Puurpingi roomikud või rattad peavad asuma väljaspool võimalikku varisemisala. 61. Ülestõstetud mastiga puurpinki võib astangul teisaldada ainult mööda tasandatud astangu pinda. Puurpingi teisaldamisel elektriliinide all peab puurpingi mast olema alla lastud. 62. Masti allalaskmise ja ülestõstmise ajal ei tohi masti ulatuse piirkonnas olla kõrvalisi isikuid. 63. Töötamisel puurpingi mastil peab kasutama kaitsevööd. Puurpingi töötamise või edasiliikumise ajal ei tohi mastil olla inimesi. 64. Keerdpuurpinkidel, mille puuristiku kokkupanemine ja lahtivõtmine pole mehhaniseeritud, peab puurvarras olema piirestatud. Kaitsepiirdel peab olema seadis, mis katkestab spindli mootori toitevõrgu kaitsepiirde avamisel (või puudumisel). 65. Keerdpuurpinkidel, kus puurvarraste ühendamiseks ei kasutata keermesliidet, võib august väljatõstetud puurvarrast teistest lahutada alles pärast seda, kui väljatõmbamata puuristik on kinnitatud tugikahvlile. 66. Käsipuuridega puurimisel peab töökoha laius-pikkus tagama ohutu töö. Puurimisel peab puurija asuma väljaspool varisemisala. Kivimite purustamine ja kobestamine 67. Rammeri või piikvasara kasutamisel kivimite purustamiseks ja ripperi kasutamisel kivimite kobestamiseks tuleb juhinduda baasmasina ja tööseadise valmistaja koostatud kasutusjuhendite nõuetest. 68. Kivimite purustamine ja kobestamine peab toimuma mäetööde juhi kinnitatud või kooskõlastatud ee passi või sellekohase juhendi järgi. 69. Karjääris astangu külje puhastamisel, ohtlike ripete kõrvaldamisel või ohubermi moodustamisel piikvasara abil tuleb juhinduda selleks koostatud tööohutusjuhendi nõuetest. 70. Ripperi töötsoonis on kobestamise ajal muude tööde tegemine keelatud. Töötsooni ulatus määratakse ee passis või juhendis. Plokk- ja tükk-kivi käsitsi või paisuvsegu abil kaevandamine 71. Plokk-kivi lahtimurdmise, tükeldamise ja nihutamise seadmete ja vahenditega töötamisel tuleb juhinduda nende seadmete ja vahendite kasutusjuhenditest. 72. Plokk-kivi teisaldamise ja tõstmise seadmed peavad vastama plokk-kivi mõõtmetele ja massile. 73. Tükk-kivi kiilu abil kaevandamisel ja käsitsikoristamisel ei tohi tööastangu kõrgus ületada 1,8 m. Astangu suurema kõrguse korral peab kasutama seadmeid. 74. Tükk-kivi virnastamisel ei tohi kivivirna kõrgus ületada 1,8 m, plokk-kivi virna kõrgus 2,5 m. Peab olema tagatud virna stabiilsus. 75. Töötamiseks üle 1,8 m kõrgusega astangu küljel tuleb ehitada vähemalt 1 m laiuse laudisega platvorm või kasutada mehaanilist tõsteseadet, mis on varustatud spetsiaalse, inimeste jaoks ettenähtud tõstetava kabiiniga. Kaevandamine ekskavaatori ja kopplaaduriga 76. Kui ekskavaatorijuht viiakse üle teist tüüpi ekskavaatorile, millel töötamiseks ta ei ole saanud väljaõpet, siis tuleb juhil läbi teha täiendav väljaõpe. 77. Ekskavaatori töötamise ajal tuleb veenduda, et kopa tegevusraadiuses pole inimesi. 78. Ekskavaatori- ja kopplaadurijuhil on keelatud lahkuda kabiinist enne masina seiskamist ja kopa allalaskmist maa peale. Tuleb välistada seadme iseeneslik liikumine. 79. Keelatud on igasuguste tööde tegemine ekskaveerimise ajal ekskavaatori kopa tegevusraadiuses +5 m. 80. Autosse võib laadida küljelt või tagant. Kopa viimine üle autokabiini on keelatud. 81. Autokabiin peab olema kaetud turvakatusega, tagamaks laadimise ajal autojuhi ohutuse. Turvakatuse puudumisel peab autojuht laadimise ajaks väljuma kabiinist ning viibima väljaspool ekskavaatori kopa tegevusraadiust +5 m. 82. Astangu kõrgus ekskavaatoriga laadimisel ülemisel astangul asuvale transpordivahendile peab olema selline, et ekskavaatorijuht näeks laaditavat transpordivahendit oma kabiinist. 83. Horisontaalkaugus naaberastangutel paiknevatest ekskavaatoritest ja teistest seadmetest peab olema vähemalt poolteist maksimaalset ammutusraadiust. 84. Kui ekskavaator liigub horisontaal- või tõususuunalisel teel, peab veotelg olema taga, kui langussuunalisel teel, siis ees. Kopp peab olema tühi ja maapinnast vähemalt 1 m kõrgusel ning nool ekskavaatori liikumissuunda seatud. Sammekskavaatori liikumisel peab kopp olema tühi ja maa peal, kui ekskavaatori kasutusjuhendis pole teisiti nõutud ning nool vastu ekskavaatori liikumissuunda seatud. 85. Ekskavaatoriga töötamisel ei tohi jätta väljaulatuvaid ripikuid ja sirme. Keelatud on töötada väljaulatuvate sirmide ja ripikute all. Kui ekskavaatori kabiin asub ühel küljel ning astangu kõrgus ületab ekskavaatori kabiini kõrguse, peab ekskavaatori töötamisel kabiin paiknema ee vastaspoolel. 86. Kui ekskavaatori töötamise ajal märgatakse varisemisohtu, tuleb töö katkestada ja ekskavaator eest välja viia. Ekskavaator või kopplaadur ei tohi sõita varisemisohtlikule alale. 87. Tõrkelaengute avastamisel tuleb töö katkestada ja teatada sellest tööjuhile või järelevaatajale. 88. Draglainekskavaatoriga võib autole laadida ainult siis, kui on võetud kasutusele abinõud ohutu töö tagamiseks. 89. Ekskavaator, mille meeskond koosneb kahest või enamast inimesest, võib liikuda juhi abi signaalide järgi. Seejuures peavad ekskavaatorijuht ja tema abi kogu aeg teineteist nägema. Sammekskavaatori juhi abi võib juhile signaale edasi anda ka kolmanda brigaadiliikme kaudu. 90. Kui draglainekskavaator töötab koos teiste ekskavaatoritega või koos muud tüüpi laadurseadmega, ei tohi masinate vahekaugus olla väiksem nende maksimaalsete tegevusraadiuste summast, arvestades seejuures draglainekskavaatori kopaheite ulatust. 91. Mitmekopalise ekskavaatoriga kaevandamisel peavad raudtee kalle ja raadius olema ekskavaatori tehnilise passiga lubatud piirides. 92. Enne uue siseku kaevandamisele asumist peab laadurijuht ee üle vaatama. 93. Kopplaaduriga liikumisel karjääriteedel tuleb täita autodele kehtestatud liikumise korda. 94. Tee kalded kopplaaduriga sõitmisel ei tohi ületada laaduri passis lubatud kaldeid. 95. Kopplaadur ei tohi alustada eest väljasõitu enne, kui kopp on tõstetud maapinnast 0,3...0,4 m kõrgusele. 96. Töö lõpetamisel ei tohi laadurseadme koppa jätta rippuvasse asendisse. Kaevandamine ja paljandamine buldooseriga 97. Kaevandamine ja paljandamine toimub mäetööde juhi kinnitatud ee passi järgi. Lisaks eeskirja punktis 28 sätestatud nõuetele, tuleb ee passis näidata: 1) kaevise lükke kaugus; 2) lubatavad kalded koormaga ja tühikäigul sõitmiseks; 3) buldooseri käiguosa kaugus astangu või puistangu servast; 4) astangu või puistangu servale jäetava tõkkevalli laius. 98. Enne käigu sisselülitamist tuleb veenduda, et buldooseri ees või taga pole inimesi. 99. Keelatud on hõlma sisselõike ja materjali lükkamise ajal teha pöördeid. 100. Buldooseriga töötamisel ei tohi pinna kalle olla suurem masina passis lubatud kaldest. Kui masina tehnilises passis puuduvad sellekohased andmed, ei tohi kaldenurk tõususuunas töötamisel olla üle 25 kraadi ja langussuunas üle 30 kraadi. 101. Keelatud on materjali allalükkamisel hõlma viimine üle astangu või puistangu serva. 102. Materjali allalükkamiseks üle astangu või puistangu serva tuleb astangu või puistangu servale jätta veetavast materjalist tõkkevall. 103. Ei ole lubatud jätta töötava mootoriga või ülestõstetud hõlmaga buldooserit järelevalveta. Kaevandamine kombainiga 104. Kombainijuht peab enne kaevandamise alustamist veenduma, et konveieri all ja selle pöördeulatuses pole inimesi. 105. Töötava kombaini konveieri all ja selle pöördeulatuses on inimeste viibimine keelatud. 106. Enne kombaini kabiinist lahkumist peab kombainijuht mootori seiskama. 107. Kombaini lõiketerade kontrollimist või vahetamist võib teha pärast mootori seiskamist ja abinõude tarvituselevõttu, mis välistavad kombaini käivitamise. Kaevandamine skreeperiga 108. Skreeperiga töödeldava pinna kalle ei tohi olla suurem kui tehniliste tingimustega lubatud. Kui puuduvad sellekohased tehnilised andmed, ei tohi skreeperiga töötada pinnal, mille kalle on suurem kui 15 kraadi. 109. Transpordiasendis peab skreeperi kopp olema üles tõstetud ja fikseeritud. 110. Vedava baasmasina ja skreeperi vahel peab olema julgestustross, mille pikkus peab olema väiksem lühima hüdrovooliku pikkusest. Skreeper peab vedava baasmasinaga olema jäikhaakes. 111. Kui skreeper töötab koos buldooser-tõukuriga, tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) buldooser peab skreeperit tõukama sujuvalt ilma löögita; 2) tõukamist tuleb alustada enne skreeperi liikumahakkamist või üheaegselt; 3) tõuke pehmendamiseks peab skreeperil olema amortiseeriv puhver; 4) skreeperi ja buldooser-tõukuri kiirused peavad olema võrdsed; 5) kopa täitmine tuleb teha I käiguga (vähima kiiruse juures); 6) buldooser-tõukur peab kopa täitmise ajal olema skreeperiga kontaktis. 112. Liikumisel astangul või puistangul tuleb vältida sõitmist varisemisohtlikule alale. Kaevandamine kivilõikuriga 113. Astangu ja alaastangu laius peab olema selline, et sinna paigutatud seadmete ja materjalide vahele jääks vähemalt 1 m laiused läbipääsud. 114. Kivilõikuriga töötamisel peab olema välistatud kivikildude väljapaiskamine. 115. Vastukaaluga kivilõikurite, tross-saagide ja tõstekraanade töötamisel ei tohi inimesed asuda vastukaalu all. 116. Kivilõikuri saage võib vahetada ja paigaldada selleks ettenähtud rakiste ja tööriistade abil. Saage võib maha võtta ja paigaldada ainult siis, kui kivilõikur on seisatud ja mootori vooluahel katkestatud. 117. Kõik kivilõikuri poolt läbisaagimata rippuvad kivid tuleb kõrvaldada. Rippuvaid kive võib lahti kangutada kangiga, kui kangutaja asub kukkumissuunast kõrval. 118. Kui kivilõikurit või kiviplokke teisaldatakse trossidega, peavad inimesed asuma pingutatud trossidest trossi pikkuse võrra eemal. 119. Kivilõikuri töötamisel ei tohi mitte keegi asuda kivilõikuri ees masina liikumissuunas lähemal kui 10 m. 120. Kivilõikuri rööbastee peab lõppema kaitsetõkkega. 121. Kiviplokkide väljatõstmisel peab troppija enne tõste algust minema väljapoole kraana noole ulatust. 122. Kui ühel rööbasteel töötab samaaegselt kaks kivilõikurit, peab nendevaheline kaugus olema vähemalt 15 m. Hüdrokaevandamine ujuva pinnasepumpamisseadmega ja draagiga 123. Kaevandamine toimub mäetööde juhi kinnitatud projekti järgi. 124. Projektis tuleb näidata: 1) karjääri veepealse külje piirkõrgus ning karjääri põhja ja pontooni põhja vaheline kaugus; 2) hüdropuistangu moodustamise kord; 3) tammide mõõtmed; 4) veeväljavoolutoru asukoht, veekogumiskaevu, kollektori jt. rajatiste vajalikud parameetrid. 125. Ujuvat pinnasepumpamisseadet ja draagi tuleb monteerida, rekonstrueerida ning hüdrotehnilisi ehitisi tuleb rajada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooniga kooskõlastatud projekti järgi. 126. Kõikidel pontooni avadel peavad olema vähemalt 400 mm kõrgused veekaitsepoordid ja tihedalt suletavad luugid. Avatud luukidega või katmata avadega pontooni korral on ujuva pinnasepumpamisseadmega töötamine keelatud. 127. Ujuva pinnasepumpamisseadme või draagi tekk, trapid, sillad, ülekäigud ja trepid peavad olema valmistatud rihvelplekist ja käsipuudega piirestatud ning tuleb hoida puhtad. 128. Kõik liikuvad trossid ja trossirullid, samuti muud liikuvad osad peavad inimeste läbikäigukohtades olema kaitsevõrega piirestatud. 129. Teki valgustuspinge ei tohi olla üle 220 V. Pontooni sisevalgustuseks võib kasutada kuni 50 V pinget. 130. Ujuval pinnasepumpamisseadmel ja draagil peab olema varuvalgustus. 131. Inimesed võivad draagi tagaluugi kaudu masinaruumi laskuda pärast kopaketi seiskamist ja koppade seisukorra ülevaatamist ülemisel kopatrumlil. 132. Trosside liikumisala piirete äärde tuleb üles seada hoiatusmärgid. Trossidest võib üle sõita või käia ainult seadme juhi või järelevaataja loal. 133. Ujuva pinnasepumpamisseadme ümber peab olema kinnitatud köis või tross sellisele kõrgusele, et üle parda kukkunud inimene saaks sellest kinni haarata. 134. Ujuva pinnasepumpamisseadme tekil peavad olema nähtaval ja juurdepääsetavates kohtades piki tekki ühtlaselt paigutatud päästerõngad - vähemalt üks komplekt teki iga 20 m kohta. Päästerõngale peab olema kinnitatud vähemalt 30 m pikkune nöör. 135. Vees peab olema korraga vähemalt üks aerudega paat. Kohtades, kus inimesed lähevad paati, peab olema käsipuudega trepp. Paadi kandevõime ja lubatav üheaegselt veetavate inimeste arv peab olema märgitud paadi kerele. Igas paadis peavad olema projekti või juhendiga ettenähtud päästevahendid. 136. Ujuvale pulbitorustikule tuleb piki torustikku ehitada vähemalt 1 m kõrguste käsipuudega ja vähemalt 0,7 m laiune purre. 137. Ujuva pinnasepumpamisseadme raamitõstevintsil peab olema kaks töökorras pidurit. Pontoonil peab olema veelekkesignalisatsioon, mille signaalid edastatakse juhtimispuldile. 138. Kobestaja remontimine töötamise ajal ja paatide paigutamine kobestaja noole alla on keelatud. 139. Ujuva pinnasepumpamisseadme ümberpööramise juures tuleb hoolikalt kontrollida pea- või papiljonaažankru õiget sisseviimist ning peapapiljonaažtrossi kinnitust. 140. Ujuvale pinnasepumpamisseadmele minekuks ja sealt lahkumiseks tuleb ehitada trapid. Trappi võib kaldale lasta kohas, kus ee külg on tasandatud ja pole väljaulatuvaid sirme. Trapi kaldapealne ots peab allalastud olekus ee rindest 2 m üle ulatuma. Trappi ei tohi alla lasta ja üles tõsta koos inimestega. Mäetööde peatamine ja lõpetamine 141. Mäetööde peatamine ja lõpetamine peab toimuma maapõueseaduse paragrahvis 77 sätestatud korras. 142. Mäetööde lõpetamise või peatamisega seotud tööde tegemiseks seadmete kasutamisel tuleb juhinduda käesoleva eeskirja nõuetest. Rekultiveerimine 143. Pealmaakaevandamisega rikutud maa rekultiveerimine peab toimuma maapõueseaduse paragrahvi 39 lõike 1 kohaselt. 144. Rekultiveerimistöödel masinate kasutamisel tuleb juhinduda käesoleva eeskirja nõuetest. III. TRANSPORT Autotransport 145. Autotranspordi kasutamisel tuleb lisaks eeskirjale järgida teiste kehtivate autotranspordialaste õigusaktide nõudeid. 146. Karjääri sõidutee laius määratakse autode mõõtmetest lähtudes arvestusega, et vastassuunas liikuvate autode vahekaugus oleks vähemalt 1,5 m ja ratta kaugus sõidutee äärest vähemalt 0,5 m. 147. Karjääri sõidutee peab olema eraldatud võimalikust varisemisalast tõkkevalli või tõkkemüüriga, mille kõrgus peab olema vähemalt pool kasutatava transpordivahendi ratta läbimõõdust. 148. Talvel tuleb autoteid pidevalt puhastada ja liivatada. 149. Autode karjääriteedel liikumise korra ja kiiruse kehtestab objekti valdaja või selleks volitatud vastutav isik (mäetööde juht, struktuuriüksuse juht). 150. Teiste ettevõtete ja organisatsioonide autod, traktorid, puksiirid, laadurid ja muud liikurmasinad võivad karjääri sõita eeskirja punktis 149 nimetatud isikute loal vastavalt mäetööde juhi kehtestatud korrale. 151. Autole või autorongile laadimisel peab autojuht täitma järgmisi nõudeid: 1) laadimist ootav auto või autorong peab asuma väljaspool laadurseadme kopa tegevusraadiust +5 m ja võib sõita laadimiskohale pärast laadurijuhi lubavat signaali; 2) laadimisel olev auto peab olema pidurdatud; 3) laadimisel olev auto peab asuma laadurijuhi nähtavuspiirkonnas; 4) järgima eeskirja punktis 81 sätestatud nõuet. 152. Auto töötamisel karjääris on keelatud: 1) auto liikumine ülestõstetud veokastiga; 2) sõita üle kaitsmata kaablite; 3) kasutada mootori käivitamiseks auto liikumist kallakul raskusjõu mõjul; 4) jätta auto tõusudele ja langustele, välja arvatud auto tehnilise rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma tarvitusele auto iseeneslikku liikumist välistavad abinõud. 153. Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt helisignaali andma. 154. Autode laadimis- ja tühjendusplatsidel peab olema auto tagurpidiliikumise piiramiseks tõkkesein või -pruss. Tõkkeseina või -prussi kõrgus, laadimis- ja tühjendusplatsi mõõtmed ning kalle määratakse ehitusprojektis sõltuvalt kasutatavatest transpordivahenditest. Konveiertransport 155. Konveieritel peavad olema: 1) seadis konveieri peatamiseks mis tahes punktist piki tema trassi; 2) käivituse algusest teatav heli- või valgussignalisatsioon, mis on kuuldav või nähtav kogu konveieri pikkuses; 3) kaitseblokeering, mis välistab konveieri taaskäivitamise eemalt pärast kaitseseadise rakendumist; 4) seadis, mis konveierilindi peatumisel lülitab mootori vooluvõrgust välja; 5) käsipuudega ülekäigusillad vahekaugusega mitte üle 100 m. 156. Konveierigaleriides peab konveieri ja seina vahele kogu konveieri ulatuses jääma vähemalt 0,7 m ja kahe konveieri vahele vähemalt 1 m laiune läbipääs. Konveieri ja seina vahekaugus kohtades, kus inimeste liikumist ei ole ette nähtud, peab olema vähemalt 0,4 m. Konveieri kõrgeima osa ja lae vahekaugus peab olema vähemalt 0,6 m. 157. Lintkonveieri trumlitel peavad olema kindlalt paigaldatud piirded. Mahavõetud piirete korral peab olema välistatud konveieri käivitumine. 158. Konveierit võib remontida, määrida ja puhastada ainult konveieri seisu ajal, kui käivitusseadis on blokeeritud. 159. Lintkonveier, mille paigaldamiskalle on üle 8o, tuleb varustada automaatpidurdusseadisega, mis lülitub sisse ajami seiskumisel. 160. On keelatud: 1) vedada inimesi selleks kohandamata konveieriga; 2) suunata liikuvat linti käega. Raudteetransport 161. Karjääris raudteetranspordi kasutamisel kohaldatakse avalikul raudteel kehtivaid nõudeid, mille põhjal mäetööde juht või tema volitatud isik peab välja töötama tööohutusjuhendi. 162. Raudtee ülesõidukohtade kasutamise, nende valvamise korra ja rongide liikumiskiiruse karjääri raudteel määrab objekti valdaja kooskõlastatult mäetööde juhiga. 163. Rongi liikumine vagunitega ees on lubatud tingimusel, et esimesel vagunil on rongi liikumissuuna poolses otsas pidurdusplatvorm, kus asub rongi saatev, selleks juhendatud isik, või esimesel vagunil on vastav heli-, pimedal ajal valgussignaal. 164. Ee raudtee peab lõppema kaitsetõkestiga, mis pimedal ajal töötamise korral on valgussignaaliga tähistatud. Hüdrotransport 165. Kaevise hüdrotransport peab toimuma mäetööde juhi kinnitatud juhendi järgi. 166. Torustik tuleb paigaldada võimalikult sirgjooneliselt. Käänukohtades tuleb torustik ankurdada. 167. Torustiku trass tuleb rajada vähemkäidavas piirkonnas. IV. KAEVISE LAOD JA PUISTANGUD Välispuistangud 168. Puistangu asukoht, kõrgus, nõlvanurk, puistangurinde liikumise ja materjali ladustamise kord tuleb määrata puistangu projektis või juhendis. Projekt tuleb kooskõlastada Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni kohaliku järelevalveasutusega. 169. Puistangu pinnale tuleb anda selline kalle, mis tagab sademevee äravoolu. 170. Inimeste liikumine töösoleva puistangu külgedel ja viibimine puistangu vahetus läheduses on keelatud. 171. Töösolev puistang tuleb piirata ohutusmärkidega. 172. Kui puistangus avastatakse lihke tundemärke, tuleb kuni vastavate ohutusabinõude rakendamiseni töö katkestada. 173. Transpordivahend tuleb puistangul tühjendada väljaspool kivimite võimalikku varisemisala. 174. Kui autode tühjendamine toimub üle puistangu serva, tuleb puistangu serva äärde moodustada tõkkevall, mille kõrgus on vähemalt pool autoratta läbimõõdust. 175. Puistangu võimalikus varisemisalas võib teha ainult avariiohtliku olukorra ennetamise ja likvideerimisega seotud töid. Sisepuistangud 176. Sisepuistangute moodustamine peab toimuma mäetööde juhi kinnitatud juhendi või puistangu passi alusel. 177. Sisepuistangutel töötamisel tuleb järgida eeskirja punktides 172-175 sätestatud nõudeid. Kaevise laod ja laadimistööd 178. Kaevise ladude asukoht, arv ja mõõtmed määratakse projektiga. 179. Ladustamis- ja laadimistööd peavad toimuma objekti valdaja või mäetööde juhi kinnitatud juhendi või ee passi järgi. 180. Keelatud on ladude moodustamine elektriliinide alla. 181. Puistangukujulise lao külje alumise serva või tugiseina kaugus auto- või raudteest ei tohi olla väiksem kui 2,5 m. 182. Ladudes asuvad autoteed peavad vastama eeskirja punktide 147 ja 148 nõuetele. 183. Kaevise laadimisel raudteevagunisse võib vagunite manööverdamine toimuda ainult laadurseadme juhi lubava signaali korral. V. VEEKÕRVALDUS JA KUIVENDAMINE 184. Igas töötavas karjääris, kus pinna- ja põhjavete loomulik äravool puudub, peab olema veekõrvaldus. 185. Kõikides karjäärides tuleb välja töötada täiendavad abinõud, mis garanteerivad tööde ohutuse kevad-sügisperioodil. 186. Vanade uppunud kaeveõõnte või veekogude lähedal võib mäetöid teha eriprojekti järgi või peavad ohutusnõuded olema määratud maavara kaevandamise projektis. 187. Põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides peab drenaažstrekkide elektriseadmete toiteks kasutatav alajaam olema varutoitesüsteemiga. Veekõrvaldusseadmete automaatika peab tööst väljalangenud pumba asemel käivitama reservpumba. 188. Drenaažkaeveõõnte rajamisel tuleb ette näha abinõud, mis tagavad veepuhanduste korral inimeste ohutu väljaviimise. 189. Pealveekõrvaldusseadme summaarne tootlikkus drenaaž-kaeveõõne kasutamise käigus peab tagama ööpäevas suurima oodatava juurdevooluga vee väljapumpamise vähemalt 20 tunni jooksul. 190. Veekõrvaldusel ja kuivendamisel vee juhtimisel looduslikesse veekogudesse tuleb täita veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvide 8 ja 15 nõudeid. VI. ELEKTRISEADMED Põhinõuded elektriseadmete kasutamisel 191. Karjääris, kus kasutatakse elektriseadmeid ja tehakse elektritöid, peab olema Elektrikontrollikeskuse tunnistust omav elektritööde juhataja ja käidujuhataja ning välja töötatud elektritööde ohutust tagavad juhendid. 192. Karjääri elektritööde juhatajal peab olema: 1) mäetööde plaanile kantud elektrivarustuse skeem, kus on näidatud kõik elektripaigaldised; 2) elektripaigaldiste ühejooneline põhimõtteskeem, kus on näidatud elektripaigaldiste nimipinge, võimsus, elektrijuhtide margid, pikkused ja ristlõige ning lülitus- ja kaitseseadiste tüübid. 193. Elektrivarustuse süsteemis tehtud muudatus tuleb kanda skeemile hiljemalt järgmisel päeval. 194. Eeskirja punktis 193 nimetatud muudatusega tuleb elektripaigaldist teenindavat valvepersonali tutvustada kohe. 195. Mäetöödel kasutatava elektriseadme kaitseaste tolmu ja vee suhtes peab olema vähemalt IP 43. 196. Igal käivitusseadisel peab olema selgestiloetav pealdis, mis näitab, millist seadet selle seadisega sisse lülitatakse. 197. Elektriseadme teenindamisel tuleb kasutada ettenähtud isikukaitsevahendeid. Nende perioodiline elekterteimimine kindlaksmääratud tähtaegadel on kohustuslik. 198. Inimeste kaitseks elektrilöögi eest peab madalpingevõrk (enim 1 kV) olema varustatud rikkevoolureleega, mille rakendusaeg ei tohi ületada 0,2 sekundit. Vooluahelates pingega mitte üle 50 V võib rikkevoolukaitse puududa. Rikkevoolurelee rakendust peab elektriseadme käitaja kontrollima iga töövahetuse alguses. 199. Iseliikuva või teisaldatava elektriseadme võib ühendada elektritoiteliiniga spetsiaalse, mäetöödel kasutamiseks ettenähtud lülituspunkti kaudu. 200. Jaotusseadmete, alajaamade ja lülituspunktide uksed ning kaablite ühenduskarpide kaaned peavad olema kindlalt lukustatud. 201. Liikuva või teisaldatava elektriseadme toitekaabel peab olema paigutatud selliselt, et oleks välistatud kaabli vigastamine, kinnikülmumine, kivimite alla mattumine ning transpordivahendite ülesõit. Märgades kohtades tuleb kaabel paigutada selleks ettenähtud tugedele. 202. Elektriseadme pingestatud kaabli kandmisel peab kasutama isikukaitsevahendeid või spetsiaalseid, isoleeritud käepidemetega kandekonkse. Elektriseadmete kaitsemaandamine 203. Elektripaigaldiste, nende tugikonstruktsioonide ja pingestatud osade piirestuste pingealtid juhtivad osad peavad olema maandatud. 204. Liikuvad elektriseadmed maandatakse toitekaabli neutraal- või kaitsejuhi abil. 205. IT ja TT toitesüsteemide korral, kui maandusjuhe on riputatud kõrgepinge õhuliini postidele, peab maandusjuhe asetsema vähemalt 0,8 m allpool alumist faasijuhet. 206. Karjääri kogu maandusvõrgu ülevaatust koos kogutakistuse mõõtmisega tuleb teha vähemalt üks kord kuus. Üldmaandusseadme takistus ei tohi olla üle 4 oomi. 207. Statsionaarsete, teisaldatavate ja liikuvate elektriseadmete üldmaandusvõrk tuleb luua maandusjuhtmete ja paindkaabli maandussoonte omavahelise pideva elektrilise ühendamisega. 208. Maandusjuhtme ja kaitsejuhi ühendamiseks seadme pingealti juhtiva osa ja maanduri külge tuleb kasutada keevis- või hea juhtivusega poltliidet. 209. Enne uue või teisaldatud elektriseadme sisselülitamist tuleb mõõta selle maandusseadme takistust. 210. Pärast lõhketöid tuleb lõhketsoonis olnud maandusvõrk üle vaadata ja kahtluse korral mõõta selle takistust. 211. Kaitsemaandamine pole kohustuslik, kui seadme toitepinge on alla 50 V vahelduvvoolu ja 120 V alalisvoolu korral. VII. VALGUSTUS JA SIDE Valgustus 212. Karjääri valgustusvõrkude ja teisaldatavate seadmete statsionaarsete valgustuspunktide jaoks võib kasutada pinget, mis on lubatud kehtivate elektriohutuseeskirjadega. 213. Kantavate lampide toitmiseks võib kasutada kuni 50 V pingega vahelduvvoolu või kuni 120 V pingega alalisvoolu. 214. Kõik töökohad tuleb pimedal ajal valgustada kehtivate normide kohaselt. 215. Minimaalne valgustatus seadme töökohal karjääris ei tohi olla alla 10 luksi, seadme kabiinis alla 30 luksi. Side 216. Karjääris peab olema sidesüsteem, mis tagab mäetööde operatiivse juhtimise. 217. Kuni 25 V pingega side- ja signaalseadiste (välja arvatud raudtee automaatikaseadised) jaoks võib kasutada isoleerimata juhtmeid. 218. Karjääri peaalajaamal peab olema side vastava võrgurajooni dispetšeriga. 219. Ujuval pinnasepumpamisseadmel ja draagil peab olema side kaldal asuva struktuuriüksusega. 220. Sideseadiseid tuleb kaitsta elektriliste mõjude eest. 221. Kõik sideseadiste kered (korpused, kestad) ja sidekaablite metallkestad peavad olema maandatud. VIII. VÄLIREMONDI- JA HOOLDUSTÖÖD 222. Seadmete hooldust ja väliremonti tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal. Kunstliku valgustuse kasutamisel peavad olema täidetud eeskirja punktide 41, 214 ja 215 nõuded. 223. Plaanilised remondid ja tehnilised ülevaatused peavad toimuma objekti valdaja või mäetööde juhi kehtestatud tähtaegadel, arvestades seadme valmistaja ja vastavate eeskirjade juhiseid. 224. Seadmeid võib remontida pärast nende ajami seiskamist, käivitusseadise blokeerimist või toitekaabli jaotuskilbist väljalülitamist ning hoiatusmärgi «Mitte lülitada - inimesed töötavad» paigaldamist. 225. Remondi- ja montaažitöid ei tohi teha nõuetekohaselt piirestamata seadmete liikuvate osade ning pingestatud elektriseadme vahetus läheduses. 226. Tuletöid seadmete remondi- ja hooldustöödel tuleb teha tuletööde- ja tuleohutuseeskirjade nõudeid järgides. 227. Ekskavaatoreid ja puurpinke võib remontida tööastangul. Remonditav seade peab asuma väljaspool võimalikku varisemisala. Peab olema tagatud eeskirja punkti 40 nõude täitmine. 228. Remondi- ja montaažiplatsi mõõtmed peavad võimaldama sinna seadmete, rakiste, tööriistade ja remondiks vajalike materjalide paigutamise selliselt, et oleks tagatud nendele vaba juurdepääs ja vähemalt 0,7 m laiused läbikäigud. 229. Laadurseadme ja greideri tööseadis tuleb enne remondi algust lasta maapinnale või kindlale alusele. Alusena ei tohi kasutada kive, paekivitükke, külmunud pinnase tükke jt. ebapüsivaid materjale. Masina käiguosa peab olema pidurdatud ning roomikute või rataste ette ja taha asetatud liikumist tõkestavad klotsid või spetsiaalsed tõkiskingad. 230. Üle 50 kg raskuste detailide, masinaosade jt. tõstmiseks tuleb kasutada tõsteseadet, mis on ettenähtud korras kontrollitud ja millele nähtavale kohale on kinnitatud markeering, kus on märgitud tõsteseadme tõstejõud. 231. Remondi- ja hooldustöödel kasutatavad töö- ja mõõteriistad peavad olema kontrollitud ja vastama kehtestatud nõuetele. 232. Kõik reguleerimised seadmete remondil ja tehnilisel hooldusel, välja arvatud mootori, hüdrosüsteemi ja pidurite reguleerimine, tuleb teha seisatud mootori korral. 233. Pärast seadme remonti tuleb läbi viia seadme katsetused tühikäigul ja koormusel. Katsetused peavad toimuma objekti järelevaataja juuresolekul. Katsetuste tulemused fikseeritakse seadme passis või seadme tööžurnaalis. 234. Teede remondi- ja hooldustöid ei tohi alustada enne, kui töökohast mõlemale poole on paigutatud ohutusmärgid. Ohutusmärke võib ära võtta pärast remondi või hooldustööde täielikku lõpetamist ja tee seisukorra kontrollimist. 235. Teede remondi- ja hooldustööde tegemine tuleb kooskõlastada tee valdaja või teel liikluse eest vastutava ametiasutusega või -isikuga. 236. Remonditöid kõrgemal kui 3 m võib teha isik, kes on saanud eriväljaõppe kõrgusel töötamiseks ja kasutab allakukkumise eest kaitsvat isikukaitsevahendit. Kõrgusel üle 1,3 m võib töötada ainult töölaval või tellingul. 237. Jäägi- ja hiivahoidlate rajatiste ning seadmete remont toimub projekti või erijuhendi alusel. IX. SANITAARNÕUDED Õhk ja tolm 238. Karjääris oleva õhu koostis peab vastama kehtivatele töötervishoiunormidele. 239. Vähendamaks autoteede tolmamist õhu plusstemperatuuri korral, tuleb teid kasta veega, millele on vajaduse korral lisatud tolmu siduvaid lisandeid. 240. Kivilõikurid, puurpingid ja teised tolmutekitavad seadmed peavad olema varustatud tolmuliibutus- ja püüdmisseadistega. Kui neid pole või tolmuliibutus- ja püüdmisseadised ei taga tervisekaitsenormide kohast õhu koostist, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid. 241. Kui õhk karjääris saastub väljastpoolt tulevast tolmust või gaasidest, tuleb kohe informeerida sanitaarjärelevalvet ja rakendada abinõud tolmu või gaasiga saastumise tõkestamiseks. 242. Kui kaevise või selle töötlemisjääkide ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu siduvate ainetega või haljastada. Olmeruumid ja veevarustus 243. Fosforiidi- ja põlevkivikarjäärides peavad olema tervisekaitsenõuetele vastavad olmeruumid. 244. Ehitusmaterjalide karjäärides võib ehitada lihtsamaid olmeruume, kooskõlastatult riikliku sanitaarjärelevalvega. 245. Kõikides olmeruumides peab olema ventilatsioon, joogi- ja majandusotstarbeline vesi. 246. Joogi- ja majandusotstarbelist vett võib kasutusele võtta riikliku sanitaarjärelevalve loal. Esmaabi ja soojakud 247. Igas mäetööde jaoskonnas, tsehhis, töökojas, draagil, ujuval pinnasepumpamisseadmel jt. seadmetel peavad olema esmaabivahendid. 248. Igas mäetööde jaoskonnas, draagil ja tsehhis peab olema kanderaam kannatadasaanu transportimiseks. 249. Esmaabipunktis peab olema telefon või raadioside. 250. Igas karjääris peab töötajatel olema võimalus külma ja vihma eest varjumiseks. 251. Ekskavaatorite, puurpinkide ja muude seadmete kabiinid tuleb soojustada ja varustada ohutute kütteseadeldistega. 252. Karjääri tuleb vajaduse korral paigutada üldsanitaarnõuetele vastavad käimlad ja pesemisruumid. X. LÕPPSÄTTED 253. Vastutus eeskirja ja muude töökaitse- ning tööohutusalaste õigusaktide nõuete täitmise eest lasub tööandjal ja töötajal vastavalt tema põhimääruses, ameti- või tööjuhendis sätestatud kohustuste ulatuses. 254. Eeskirja nõuete rikkumises süüdiolev juriidiline või füüsiline isik kannab vastavalt rikkumise iseloomule distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust seadustega kehtestatud korras. Majandusminister Jaak LEIMANN