Vabariigi Valitsus — Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskirja kinnitamine — RT I, 31, 498

Lähtudes maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953) paragrahvi 78 lõikest 2, Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri» (juurde lisatud). Välisminister peaministri ülesannetes Toomas Hendrik ILVES Majandusminister Jaak LEIMANN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1997. a. määrusega nr. 79 Turba kaevandamise ja esmatöötlemise ohutuseeskiri I. ÜLDSÄTTED Ülesanne ja reguleerimisala 1. Käesolev ohutuseeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab tööohutuse üldnõuded turbakaevandamisala (tootmisala) rajamisele ja remondile, turba kaevandamisele, ladustamisele, laadimisele ja transpordile, esmatöötlemisele, turbakaevandamismasinate remondile ja elektritöödele ning on kohustuslikuks täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele (edaspidi ettevõte), välja arvatud isikud, kes kaevandavad turvast isikliku majapidamise tarbeks oma kinnisasja piirides. 2. Turba kaevandamine kuulub tuleohtliku ning freesturba esmatöötlemine tule- ja plahvatusohtliku tootmise tuleohuklassi. 3. Turbakaevandamisala (tootmisala) rajamise ja rekonstrueerimise projektis peab olema tule- ja tööohutusmeetmeid sisaldav osa. 4. Turbakaevandamis- ja esmatöötlemisüksustes (briketivabrikus) peavad olema järgmised dokumendid: 1) mäetööde litsents turba kaevandamiseks; 2) turba kaevandamise luba; 3) turbakaevandamisala ja esmatöötlemisüksuse (briketivabriku) projekt; 4) turba kaevandamise arengukava aastate lõikes (kehtivusega 3--5 aastat); 5) turbatoodete riiklikud standardid või kvaliteedi normdokumendid (sertifikaadid); 6) turbakaevandamis- ja esmatöötlemisüksuste tuleohutusjuhendid; 7) tulekustutus- ja päästetööde operatiivplaan; 8) päästeteenistusega ja muude organisatsioonidega koostöö plaan; 9) elektrivarustuse üldskeem koos esmatöötlemisüksuste või jaoskondade elektrivarustuse skeemiga; 10) protokollid kaablite isolatsiooni, maanduse, piksekaitsmete ja releekaitse kontrollimise kohta. II. ÜLDISED OHUTUSNÕUDED 5. Uued ja rekonstrueeritud turbakaevandamisalad (tootmisalad) ja esmatöötlemisüksused lubatakse töösse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni loal. 6. Keelatud on töötada tehniliselt mittekorras ja inimesele ohtu põhjustaval või keskkonda saastaval masinal, seadmel ja veokil. 7. Turbakaevandamis-, turbalaadimismasinate ja veokite ning esmatöötlemisüksuste tehnoloogiliste seadmete teenindamisele lubatakse õppeasutuse poolt välja antud kutsetunnistusega isikud (vanuse alampiir on 18 aastat). 8. Käesoleva eeskirja punktis 7 nimetatud töödele asuvatele isikutele tuleb ettevõttes eelnevalt läbi viia töö- ja tuleohutusalane juhendamine. 9. Turba esmatöötlemise seadmete ülevaatuse korra ja läbiviimise sageduse kinnitab majandusminister. Turbakaevandamisel kasutatavate traktorite ja nende baasil tehtud liikurite tehnoülevaatuse läbiviimist korraldab Põllumajandusministeerium. 10. Iga turbakaevandamis- ja esmatöötlemisettevõttes töötav töötaja, kes märkab ohtu, mis võib põhjustada tulekahju või ohustada inimese elu, peab rakendama meetmeid selle kõrvaldamiseks ja viivitamatult teatama sellest ettevõttes kehtestatud korra alusel. 11. Turbakaevandamisettevõttel peab olema töökorras tuletõrjeveerem, mis on komplekteeritud tuletõrjevahenditega (voolikud, pumbad, ämbrid, labidad, tulekustutid jms.) ja veemahutitega, mis on ette nähtud käesoleva eeskirjaga ja tuleohutusjuhendi nõuetega. 12. Vastutus turbamaardla kaevandamise ja turba esmatöötlemise töö- ja tuleohutuse meetmete ning territooriumi korrasoleku eest lasub ettevõtte juhil või ettevõtte omanikul vastavalt kehtivatele õigusaktidele. III. ERINÕUDED KAEVANDAMISEL JA ESMATÖÖTLEMISEL Turbakaevandamisala rajamine ja remont 13. Turbakaevandamisala (tootmisala) väljade(väljakute) rajamise ja remondi mahud ning järjekorra, samuti turba kaevandamis- ja koristusviisid määratakse turbakaevandamisala projektiga. Turbaväljade(väljakute) rajamisega üheaegselt rajatakse tuletõrjeveevõtu kohad ja kogu veekõrvaldussüsteem. 14. Tehnoloogilised seadmed, traktorid ja spetsiaalmasinad (ekskavaatorid jms.), mida kasutatakse turbaväljade(väljakute) rajamisel, peavad vastama kehtivatele tehnilistele nõuetele. 15. Enne töö alustamist peab traktorist või masinist kontrollima turbakaevandamismasinate tehnilist seisukorda ja nende haakeseadmeid, pidurite korrasolekut, valgustust, signalisatsiooni, esmaste tuletõrje- ja ohutusvahendite olemasolu. 16. Turbakaevandamismasinate sõitmisel turbaväljadel(väljakutel) tuleb jälgida, et roomikud ei läheneks piirdekraavi pervele lähemale kui 0,5 m ja kogumiskraavi pervele lähemale kui 2 m. Turba freesijate, pöörajate ja vallitajatega on keelatud sõita väljaku- ja piirdekraavide pervele lähemale kui 0,2 meetrit. 17. Turbakaevandamisala tuleb rajada asulatest kaugemale kui 500 m. 18. Turbaväljade(väljakute) remondi käigus tuleb kraavipervi perioodiliselt profileerida (tasandada), et tagada väljakute projektijärgne kumerus. 19. Kännud ja lamapuit tuleb turbaväljade(väljakute) rajamise ja remondi käigus kaevandatavast turbakihist eemaldada. 20. Kändude hoiuplatsid tuleb kohandada vastavalt turbakaevandamisala projekti nõuetele. 21. Pärast kändude juurimist ja koristamist tuleb turbaväljakud tasandada ja profileerida. Kaevandusala veekõrvaldussüsteem 22. Veevastuvõtja ja magistraalkraavide seisukord peab tagama vee äravoolu väljaku- ja piirdekraavidest. Vajadusel tuleb peakraavidele paigaldada lüüsid veetaseme reguleerimiseks. Magistraalkraavide lõpus peavad olema settebasseinid. 23. Turbaväljade(väljakute) äravoolukraavidel peavad olema ülesõidukohad turbakaevandamismasinate jaoks. 24. Kraavide rajamisel tuleb vältida nende risustamist mineraalpinnase ja turbaga. Samuti tuleb neid perioodiliselt puhastada settest. 25. Turbakaevandamisala kraavide rajamisel peavad olema ettevalmistustööd (kraavitrasside tähistus, metsa ja võsa eemaldamine, kivide ja kändude koristus ning pinnase tasandus jms.) lõpetatud, et tagada kaevandamismasinate ohutu liikumine. Turba kaevandamine 26. Turbaväljade(väljakute) juurdepääsuteedel peavad olema ülesõidutruubid ning korrastatud sillad vastavalt projekti nõuetele. 27. Inimeste liikumiseks turbaväljadel(väljakutel) peavad olema ülekäigusillad vähemalt iga 500 m tagant. 28. Turbamasinate hoiuplatsid, vee ülepumpamise jaamad, pesemiskohad tuleb tähistada piirdemärgistusega ning perioodiliselt puhastada turbajäätmetest ja prahist. 29. Traktoristid ja masinistid peavad olema varustatud müra- ja tolmuvastaste isikukaitsevahenditega. 30. Turbamasinate kolonnis töötamisel peab roomikmasinate kaugus üksteisest olema mitte väiksem kui 15 m päevasel ja 20 m öisel ajal, ratasmasinatel 30 m päevasel ja 40 m öisel ajal. 31. Tuleohutuse ja tuule kiiruse jälgimiseks tuleb turbakaevandamisalale paigaldada vaatlustorn, mille ülemisel platvormil peavad turbakaevandamise hooajal paiknema tuule kiiruse mõõtur, sidevahendid (telefon, raadioside jms.) ja komplekt signalisatsiooni vahendeid (lipud). 32. Vaatlustorni töötaja peab jälgima turbakaevandamise hooajal tuule kiirust, registreerima selle vastavasse urnaali ning kasutama järgmisi signaale: 1) paigaldama torni tippu ristkülikukujulise kollase lipu, kui tuule kiirus ületab 6 m/sek., s.t. et turbaväljakul töötavate masinate liikumiskiirust tuleb piirata koos nende ajutise peatamisega sädemepüüdjate korrasoleku kontrollimiseks ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite tolmust puhastamiseks; 2) paigaldama torni tippu ristkülikukujulise punase lipu, kui tuule kiirus ületab 12 m/sek., s.t. igasugune töö tuleb lõpetada kõikide sisepõlemismootoriga masinatega. Tuule kiiruse teatavakstegemiseks võib kasutada lippude asemel ka helisignaale, mille kasutamise korra kehtestab ja kinnitab ettevõtte juht või omanik. Kõik turbakaevandamisalal töötavad ja sinna lubatud isikud peavad teadma kasutatavate signaalide tähendusi. Turba ladustamine 33. Turbaaunadesse kogutud freesturvas liigitatakse isesüttimisele kalduvuse järgi kahte kategooriasse: 1) ohtlik 2) väheohtlik. Ohtlikusse kategooriasse kuulub freesturvas, mis on kogutud: 1) esimest aastat kasutusel olnud väljakutelt; 2) üle ühe aasta kasutusel olnud väljakutelt: -- kui aunadesse kogutud freesturbast üle 50% kuumeneb enne 1. septembrit temperatuurini 65 oC ja üle selle; -- kui järgmisel aastal enne 1. aprilli tekkisid isesüttimiskolded rohkem kui 20% aunades. 34. Freesturvas tuleb ladustada aunades, mille kõrgus oleneb kasutatavast tehnoloogiast, turbaliigist ja turbahooaja kestusest, mis on määratud turbakaevandamisala projektis. Enne turba aunatamist tuleb aunaalune plats puhastada prahist, kändudest jms. ning tasandada. 35. Freesturbaaunade sisemist temperatuuri tuleb regulaarselt kontrollida. Temperatuuri mõõtmised, mõõtmistulemuste urnaali kandmine ja nende teatavakstegemine tuleb korraldada vastavalt ettevõtte poolt koostatud juhendile. 36. Freesturbaaunades isesüttimise tagajärjel tekkivate üksikute kohalike tulekollete likvideerimiseks isoleeritakse kolle teda ümbritsevast turbast. Kolde koht kallatakse veega üle ja tekkinud auk täidetakse märja freesturbaga ning tihendatakse. 37. Kui tuli haarab freesturbaauna pealispinna, tuleb kustutamisel kasutada vihmutamist ning pärast tule kustutamist auna pind isoleerida ja tihendada 0,1 m paksuse märja freesturba kihiga. Kuni isoleerimise lõpetamiseni jäetakse tulekahjukohale pidev valve. 38. Keelatud on põlevate freesturbaaunade kustutamine kompaktse veejoaga ja aunade isoleerimine külmunud pealispinnaga. Turba laadimine ja transport 39. Turba peale- ja mahalaadimine ning transport peab toimuma vastavalt turbakaevandamisala projektile. 40. Ettevõttes, kus kasutatakse raudteetransporti, peab olema koostatud ja kinnitatud siseraudtee juhend vastavuses kehtivate õigusaktide ja normdokumentidega. 41. Tuleohtliku aja alguseks (aprill--mai) tuleb raudteede eraldusribad vähemalt 10 m laiuselt puhastada risust ja turbajäätmetest. 42. Turba laadimisel aunadest peab enne tööde algust kontrollima: 1) aunade ettevalmistatust laadimiseks; 2) autode või rongide liikumisohutust laadimistöödeks rajatud auto- ja raudteel; 3) ohumärkide olemasolu laadimispunktis. 43. Turba pealelaadimise ajal on keelatud inimeste viibimine veoki kabiinis või veeremis. 44. Laadimise ajal on kõrvalistel isikutel keelatud viibida kraana (ekskavaatori) väljaulatuva noole piirile (projektsioonile) lähemal kui 5 m. 45. Keelatud on freesturba laadimine isesüttimiskolletega aunadest enne tulekollete likvideerimist. Veokisse sattunud tulekolle tuleb kustutada enne laadimise jätkamist. 46. Kuiva ilma korral tuule kiiruse tõustes üle 6 m/sek. võib turbaveeremite liikumine ja töö turba laadimispunktis jätkuda ainult pärast sädemepüüdjate tehnilise seisukorra kontrollimist ja heitgaaside väljalasketorude ning kollektorite turbatolmust puhastamist. Tuule kiiruse tõustes 12 m/sek. tuleb turbaveeremite ja laadimispunktide töö peatada. 47. Pimedal ajal võib töötada ainult valgustatud laadimispunktis. 48. Veokite ja turbamasinate ülesõit raudteest peab toimuma selleks rajatud ja tähistatud ülesõidukohtades. 49. Kergestisüttivate materjalide ja vedelkütuse vedu turbakaevandamisalale peab toimuma selleks kohandatud veokites, järgides tuleohutusjuhendi nõudeid. Turba brikettimine 50. Turba brikettimine (esmatöötlemine) peab olema organiseeritud selliselt, et tagataks töö- ja tuleohutuseeskirjade täitmine. 51. Töökohad peavad olema varustatud kahepoolse valgus- ja helisignalisatsiooniga, kusjuures helisignaalide arvu ja kestuse ning tähendusega peavad olema tutvunud kõik ettevõtte töötajad. Enne seadme käivitamist tuleb anda hoiatav signaal. Kui seade asub väljaspool operaatori nägemistsooni, tuleb enne selle käivitamist anda esimene hoiatav helisignaal kestusega vähemalt 10 sekundit ja pärast 30-sekundilist vaheaega anda veel teine signaal kestusega 30 sekundit. Nimetatud ajavahemikul peab olema välistatud masinate ja seadmete käivitamine. Signaalid peavad olema kuuldavad (nähtavad) kõigile seadmete tööpiirkonnas asuvatele töötajatele. 52. Briketivabriku (esmatöötlemisüksuse) operaator peab andma laadimispunktis helisignaali enne vaguni tühjendamist ja veenduma, et vagun on veeremist lahti haagitud ning laadimispunktis ei viibi kõrvalisi isikuid. 53. Turbapunkri ülevaatuse ja remondi ajaks tuleb laadimismehhanismid seisata. 54. Statsionaarne turba mahalaadimispunkt tuleb varustada tuletõrje veevarustussüsteemiga ja esmaste tulekustutusvahenditega. 55. Galeriidel ja estakaadidel kaldega 6--12o peavad läbikäigud olema varustatud laudisega, millele on kinnitatud liistud 0,4--0,6 m vahemaa järel, ning üle 12o kaldega galeriidel ja estakaadidel tuleb läbikäikudele paigutada käsipuudega trapid. 56. Lintkonveieri ja kaldgalerii seina vahelise läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,4 m ja teeninduskäigu laius mitte alla 0,7 m. Lintkonveieritel peavad olema käsipuudega ülekäigusillad laiusega vähemalt 0,7 m. 57. Lintkonveieritele tuleb paigutada lindipuhastusseadmed. Lindipuhastajate alla kogunenud turbapuru tuleb kokku korjata ja ära koristada, kusjuures süttinud turbapuru tuleb eelnevalt kustutada veega piserdamisega või märja lapiga. 58. Konveierite, purustite ja sõelte ajamite teenindusplatvormid, mis asuvad põrandast kõrgemal kui 1,3 m, peavad olema piirestatud vähemalt 1,2 m kõrguste käsipuudega. 59. Freesturvast transportivatele lintkonveieritele peavad olema paigaldatud elektromagnetseparaatorid. 60. Lintkonveierid peavad olema varustatud väljalülitamisseadeldisega (trossiga), mis võimaldab nende peatamist igast punktist kogu konveieri pikkuse ulatuses. Freesturba kuivatamine 61. Briketivabriku tehnoloogiline skeem ja kuivatusreiimi parameetrid määratakse kindlaks briketivabriku projektis. 62. Õnnetusjuhtumite, avariide, plahvatuste ja tulekahjude ärahoidmiseks peab täitma tuleohutusnõudeid kuivatussüsteemi ekspluateerimisel ning jälgima tehnoloogilist reglementi. 63. Kuivatussüsteemi ohutuse tagamiseks tuleb: 1) briketivabriku käivitamisel kuivatid eelsoojendada; 2) mitte lasta kuivatatava freesturba temperatuuri tõusta üle 100 oC; 3) kuivatid varustada hermeetiliselt suletavate vaatlusluukidega (avadega); 4) laadimispunkrid hoida pidevalt täidetud freesturbaga mitte vähem kui 1/3 mahust; 5) kuivatussüsteemi võib kontrollida vaatlusluukide(avade) kaudu alles pärast ventilaatorite täielikku seiskumist. 64. Teenindav personal peab kuivatustrassi, punkrite, tsüklonite ning skruuberite pesemisel ja puhastamisel olema kaitseriietuses ning üle 3 m kõrgusel töötamisel kasutama kaitsevööd. Tööd peavad tegema vähemalt kaks inimest, kellest üks julgestab. 65. Briketivabriku plahvatusohtlike ruumide välispiiretes peavad olema kerged paiskepinnad (luugid, uksed), mis plahvatusega kaasneva ülerõhu toimel avanevad või purunevad. 66. Kuivatustrassis tuleb tulekolde avastamisel: 1) lõpetada viivitamatult freesturba ja tehnoloogilise auru juhtimine kuivatitesse; 2) tulekolle likvideerida. Enne taaskäivitamist peab kontrollima tulekolde puudumist ja kuivatite tehnilist korrasolekut. 67. Kuivatussüsteem tuleb seisata järgmistel juhtudel: 1) põleva turbapuru sattumisel kuivatite toitepunkritesse; 2) rõhu tõusmisel kuivatites üle 0,25 MPa või auru temperatuuri tõusmisel üle 150 oC; 3) kuivatite kaitseaparatuuri rakendumisel või kontrollmõõteriistade rikete korral; 4) kuivatite ventilaatorite seiskumisel; 5) kuivatitest peenturba eraldamisel ebahermeetilisuse tõttu. 68. Pärast kuivatustrassi avariiseiskamist võib seda taaskäivitada ainult ettevõtte juhi või omaniku korraldusega määratud briketivabriku (esmatöötlemisüksuse) seadmete ohutu töö eest vastutava isiku juuresolekul. 69. Kuivatite seesmist ülevaatust võib teha ainult seisvate ventilaatorite korral, kasutades 12 V toitepingega plahvatuskindlas korpuses valgustuslampi. Kuivatatatud freesturba brikettimine (pressimine) 70. Enne briketipressi käivitamist tuleb see üle vaadata ja kontrollida liikuvate osade kaitsepiirete olemasolu ning enne pressi sisselülitamist tuleb anda helisignaali. 71. Briketipressi hüdrosüsteemi kaitseklapp peab olema reguleeritud rõhule 24,5 MPa. 72. Briketirennidel ja konveieritel peavad olema ülekäigusillad laiusega vähemalt 0,7 m vahekaugustega mitte üle 50 m. 73. Briketipress tuleb kohe seisata järgmistel juhtudel: 1) turbatolmu põlemasüttimisel või õli ülekuumenemisel pressi hüdrosüsteemis; 2) õlitussüsteemi hermeetilisuse kadumisel; 3) tolmuärastussüsteemi rikete puhul; 4) ummistuste tekkimisel briketipressi matriitsikanalis. Briketi ladustamine 74. Pakitud ja lahtise briketi laod peavad olema varustatud tuletõrje veevarustussüsteemi ja esmaste tulekustutusvahenditega (käsikustutid, tuletõrjeämber, liivakast, labidas). 75. Töötava laadimiskonveieri all on veeremil briketikoorma tasandamine keelatud. 76. Laadimisseadmetel peavad olema renniäärised, mis tagavad briketi täieliku kukkumise veeremisse (vagonetti või autokasti). 77. Veeremitest mahalangenud briketi koristamine võib toimuda pärast laadimisseadme (konveieri) seiskamist. Remonditööd 78. Turbakaevandamismasinate hoiu- ja remondiplatsid peavad olema korras ja puhastatud mittevajalikest materjalidest ja esemetest. Tuletõrjevahendid tuleb paigutada spetsiaalsetele sademete eest kaitstud alustele. Hoiu- ja remondiplatsid peavad olema varustatud telefoni ja alarmseadmetega. 79. Turbakaevandamismasinate parkimiseks ja teenindamiseks ettenähtud platsidel on keelatud: 1) pesta detaile või agregaate, samuti riideid ja käsi bensiini, petrooleumi või muu põlevvedelikuga; 2) hoida mittevajalikke materjale ja esemeid; 3) alustada remonti enne masina mootori väljalülitamist ja tööorgani täielikku seiskumist. 80. Masinate hoiuplatsi kaugus tankimisplatsist peab olema vähemalt 50 m. Tankimisel on keelatud kasutada tehniliselt mittekorras tankimisseadmeid. Kasutatud õli tuleb valada selleks ettenähtud mahutisse. 81. Töötamisel reservuaarides, punkrites, kaevudes ja kanalites peavad inimesed olema varustatud kaitsevööde ja julgestusköitega ning laskumisel sinna ja sealt väljumisel tuleb kasutada redeleid. Tööpiirkond peab olema valgustatud ja tööd peavad tegema vähemalt kaks inimest, kellest üks julgestab. 82. Keelatud on töötamine reservuaarides, kanalites ja kaevudes, mille temperatuur on üle 50 oC või milles veekiht on sügavam kui 200 mm. 83. Tööde eest vastutav isik on kohustatud remondi lõpetamisel sulgema kõikide reservuaaride, kanalite ja kaevude luugid ning käigud, eelnevalt veendudes, et kõik tööprotsessis osalenud inimesed on neist väljunud. 84. Masinate ja seadmete remontimiseks üle 1,3 m kõrgusel tuleb paigaldada metall- või puittellingud. Inimeste tõusmisel tellingutele ja nendelt laskumisel peab kasutama redeleid. Tugiredelilt töötamisel üle 3,0 m kõrgusel peab kasutama kaitsevööd. Remonditöödel üle 5 m kõrgusel tuleb kasutada kaarpiiretega metallredelit. 85. Pärast tööde lõpetamist peab hapnikuballoonid ja põlevgaasiballoonid paigutama nende alalisse hoiuruumi. IV. TULEOHUTUSE ERINÕUDED 86. Keelatud on lahtise tule kasutamine kaevandamisalal turbakaevandamise hooajal. Suitsetada võib vaid selleks ettenähtud kohtades, mis peavad vastama tuleohutuseeskirjadele. Keevitustöid võib teha ainult pärast tehnoloogiliste seadmete (mehhanismide) seiskumist ja keevituskoha ettevalmistamist vastavalt nende tööde eeskirjadele ja tuleohutuseeskirjadele. 87. Turbakaevandamisettevõttel peab olema töökorras tuletõrjeveerem, mis on komplekteeritud tuletõrjevahenditega (voolikud, pumbad, ämbrid, labidad, tulekustutid jms.) ja veemahutitega, mis on ette nähtud käesoleva eeskirja ja tuleohutusjuhendi nõuetega. 88. Tuleohutuse valdkonnas tuleb turbakaevandamisala projektiga määrata tuleohutusmeetmed, milles nähakse ette: 1) turbaväljade(väljakute) tulekaitseribade ja tuulekaitsevööndite paigutus ja nende laiused; 2) turba väljaveo teedevõrk koos tulekaitseribadega; 3) tuletõrje veevarustuse süsteem; 4) tuletõrje- ja päästevahendid ning nende paigutusskeem; 5) sidevahendid. 89. Freesturba ladustamisel tuleb isesüttimise ohu vähendamiseks rakendada järgmisi meetmeid: 1) võimalikult ühtlase niiskusega freesturba kaevandamine; 2) freesturba kogumine õhtu- ja öötundidel; 3) suurema niiskusega (üle 47%) freesturba kogumine hooaja lõpul; 4) freesturba mahalaadimine ja aunatamine kahele poole auna külgedele; 5) aunade perioodiline tihendamine ja kogutud turbakihtide ümberpaigutamine; 6) eelmise aasta turbaaunade ja aunaaluste tasandamine; 7) aunade isoleerimine väliskeskkonnast (kilega katmine); 8) regulaarne freesturbaaunade temperatuuri kontrollimine. 90. Tulekaitseribale rajatakse kraav, kusjuures kraavi põhi peab ulatuma mineraalse pinnaseni või olema allpool põhjavee taset. Tulekaitseribal võivad kasvada ainult lehtpuud. 91. Turbakaevandamisettevõte peab kogu temale eraldatud turbakaevandamise territooriumi ning seal asuvate hoonete, masinate hoiuplatside, valmistoodanguladude jms. kontrollimise läbi viima enne kaevandamishooaja algust. Kontrollis peavad osalema tööinspektsiooni, tehnilise järelevalve ja tuletõrjejärelevalve esindajad. Kontrolli tulemuste kohta koostatakse protokoll. 92. Vajalik tuletõrjetehnika turbakaevandamisalas on alljärgnev: Jrk. nr. Tuletõrjetehnika nimetus Kaevandamisala üldpindala freesturba kaevandamisel (ha) Tükk- ja plokkturba kaevandamisala iga 300 ha kohta kuni 100 101­300 301­400 401­600 601­800 üle 800 1. Tuletõrjepumbaga traktor, tk. ­ 1 2 2 3 4 1 2. Järelhaagis veemahutiga (üle 2 m3), tk. 1 1 2 3 3 4 1 3. Mootorpump, tk. ­ ­ 1 1 1 1 1 93. Minimaalsed tuletõrjevee varude kogused turbakaevandamisalal peavad olema: Jrk. nr. Tootmisala üldpindala freesturba kaevandamisel (ha) Hooaja varu (tuh. m3) Kulunorm (m3/tunnis) 1. 100 24 140 2. 200 47 280 3. 300 71 380 4. 400 95 520 5. 500 106 660 6. 600 116 710 7. 700 126 750 8. 800 134 800 9. 900 142 850 10. 1000 150 880 11. 1250 168 955 12. 1500 184 1080 13. 1750 198 1180 14. 2000 212 1270 15. 2250 225 1360 16. 2500 237 1460 17. 2750 249 1550 18. 3000 260 1650 94. Turbakaevandamisalal tekkinud tulekahju kustutamisel tuleb: 1) esimeses staadiumis tulekolle lokaliseerida; 2) teises staadiumis tulekolle likvideerida. 95. Tulekahju kustutamisel osalevad isikud peavad olema eririietuses ja kasutama isikukaitsevahendeid, järgides ettevõtte üldise tuleohutusjuhendi nõudeid. 96. Turbaväljadelt(väljakutelt) koristatud kändude ja lamapuidu põletamisel tuleb täita järgmisi nõudeid: 1) põletamiskoht eelnevalt varustada esmaste tulekustutusvahenditega; 2) põletamine võib toimuda enne või pärast turbakaevandamise hooaega selleks valitud kohas ja töötajate juuresolekul; 3) põletatav materjal paigutada eraldi kuhilatesse ja vahekaugustega vähemalt 15 m üksteisest ning vähemalt 50 m kaugusel kasvama jäetud puudest (metsast). Keelatud on ühes reas paiknevate kuhilate põletamine samaaegselt; 4) pärast põletamise lõpetamist tuleasemed veega üle valada. 97. Turbakaevandamisalal peavad olema spetsiaalselt ettevalmistatud keevitus- ja remondikohad, mis on kaetud mittepõleva mineraalainega ja varustatud esmaste tulekustutusvahenditega ning mille kaugus masinate tankimisplatsist ja turbaaunadest peab olema vähemalt 40 m. 98. Sisepõlemismootoriga veduritel peavad kaevandamishooajal olema töökorras sädemepüüdjad ja esmased tulekustutusvahendid. 99. Turba esmatöötlemisüksustes (briketivabrikutes) tehnoloogilistele seadmetele, aparaatidele, torustikele ja ehituskonstruktsioonidele kogunenud turbapuru ja -tolm tuleb perioodiliselt koristada ning õhus hõljuv turbatolm eemaldada tolmuärastussüsteemi abil. Territooriumi asfalt- ja betoonpindadele kogunenud turbatolm pestakse. V. ELEKTRIOHUTUS 100. Elektriseadmete teenindamisel turbakaevandamisel ja esmatöötlemisel (brikettimisel) kehtivad elektriohutuse ja käesoleva eeskirja nõuded. 101. Elektriajamiga masinate ja seadmete remonti võib teha ainult pärast masina elektriajami elektrivõrgust väljalülitamist ning käivitusaparaadile sildi «Mitte lülitada -- inimesed töötavad» paigaldamist. 102. Igale lülitile peab olema paigaldatud pealdis, millele on kirjutatud käivitatava masina (seadme) nimetus. Elektrimootoritele ja töömasinatele tuleb peale kanda pöörlemissuunda näitavad nooled. 103. Keelatud on: 1) remontida pinge all olevat elektrivõrku ja seadet; 2) hoida pinge all mittekasutatavat elektrivõrku ja seadet; 3) kasutada tehniliselt mittekorras elektriseadet; 4) kasutada mittekalibreeritud sulavkaitsmeid. 104. Keelatud on teha muudatusi ettevõtte elektrivarustuse skeemis ilma ettevõtte vastutava elektriku loata. 105. Elektriõhuliini kaitsetsooni laius mõlemal pool liini: 1) elektriõhuliinil pingega kuni 1 kV -- 2 m; 2) elektriõhuliinil pingega kuni 20 kV -- 10 m; 3) elektriõhuliinil pingega kuni 35 kV -- 15 m. 106. Elektriõhuliini kaitsetsoonis on keelatud: 1) rajada masinate hoiuplatse; 2) töötada suuregabariidiliste masinatega ilma vastava loata; 3) ladustada materjale ja rajada turbaaunu. 107. Keelatud on inimeste kogunemine elektriõhuliinide alla. 108. Masinate liikumine või koormate vedamine elektriõhuliinide all on lubatud ainult allalastud noole korral ja juhul, kui liikuv masin ei ulatu teest või maapinnast kõrgemale kui 5 m liikumisel maanteel ja mitte kõrgemale kui 3,5 m liikumisel kõvakatteta teel või teedeta piirkonnas. 109. Elektrifitseeritud liikurmasina juhil peab olema vähemalt II elektriohutuse kvalifikatsioonigrupp. 110. Elektriseadmete ja -kaablite isolatsioonitakistusi tuleb mõõta pärast montaai, seadmete teisaldamist, avariilülitamist ja pikemaajalist pingeta olekut. Statsionaarsetel elektriseadmetel tuleb isolatsioonitakistust mõõta mitte harvem kui üks kord aastas. Elektriseadmed ja -kaablid, mille isolatsioon ei vasta normidele, tuleb elektrivõrgust lahti ühendada. 111. Kuni 1 kV pingega elektriseadmete ja -kaablite isolatsioonitakistus maapinna suhtes peab olema: 1) teisaldatavate masinate elektrimootoritel ja käivitusaparatuuril mitte väiksem kui 0,5 megaoomi; 2) käsielektriinstrumentidel mitte väiksem kui 1,0 megaoomi; 3) paindkaablitel mitte väiksem kui 0,5 megaoomi. VI. LÕPPSÄTTED 112. Käesoleva eeskirja rikkumises süüdi olevad ametiisikud kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras. 113. Käesoleva eeskirja rikkumise eest kohaldatakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust. 114. Järelevalvet käesoleva eeskirja täitmise üle teostab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon. Majandusminister Jaak LEIMANN