Põllumajandusminister — Toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise eeskirja kinnitamine — RTL, 1997, 48, 253

Riigireservi seaduse (RT I 1994, 91, 1529; 1996, 48, 941; 49, 953) paragrahvi 11 lõike 2 täitmiseks: Kinnitan "Toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise eeskirja" (juurde lisatud).

Minister Ilmar MÄNDMETS

Kantsler Ilmar TUPITS

Kinnitatud

põllumajandusministri

14. märtsi 1997. a.

määrusega nr. 6

Toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise eeskiri

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev toiduteravilja julgeolekuvaru hoidmise ja uuendamise eeskiri sätestab varu käitlemise tingimused ja protseduuri.

2. Julgeolekuvaru on riigi käsutuses olev toiduteravilja kogus, mis võetakse kasutusele elanike elutegevuse tagamiseks kriisiolukorras vastavalt riigireservi seadusele.

3. Julgeolekuvaru uuendamine toimub viimasel saagiaastal ostetud uudsevilja (edaspidi tekstis uuendamisvaru) arvel.

4. Toiduteravilja julgeoleku- ja uuendamisvaru moodustamist, hoidmist, uuendamist ja kasutamist korraldab Riigi Viljasalv.

II. JULGEOLEKU- JA UUENDAMISVARU HOIDMINE JA UUENDAMINE

5. Julgeoleku- ja uuendamisvaru moodustatakse üldjuhul kodumaisest teraviljast.

6. Julgeolekuvaru liigilise koosseisu ja kogused liikide kaupa kinnitab igal aastal Vabariigi Valitsus.

7. Julgeolekuvarus oleva teravilja uuendamine toimub korraliselt või erakorraliselt, kusjuures

7.1. korraline uuendamine toimub üldjuhul vilja ostule järgneval kolmandal hoiuaastal;

7.2. erakorraline uuendamine võib toimuda enne vilja kolmandat hoiuaastat juhul, kui on ilmnenud teraviljapartii ebastabiilne seisund, mis ei võimalda selle edaspidist säilitamist.

8. Julgeolekuvaru uuendamine toimub uuendamisvarusse ostetud vilja ümberbroneerimise teel. Ümberbroneerimine tähendab teravilja uuendamist uuest saagist sama liiki viljaga kas samas või mõnes muus hoidlas. Julgeolekuvaru koguseline suurendamine toimub uuendamisvarusse ostetud teraviljast.

9. Julgeolekuvaru uuendamine või selle koguse suurendamine uuendamisvarus oleva vilja arvel toimub Riigi Viljasalve peadirektori kirjalike korralduste alusel, kusjuures jooksva saagiaasta vili broneeritakse uuendamisvarust julgeolekuvarusse, mille kohta vormistatakse Riigi Viljasalve ja hoiustavate ettevõtete vahel julgeolekuvaru hoiule üleandmise-vastuvõtmise aktid ning korraldused varem varus olnud vilja julgeolekuvarust väljaarvamiseks.

10. Uuendamisvaru moodustatakse Riigi Viljasalve ja üldjuhul kodumaiste viljakasvatajate vahel avatud pakkumise põhjal sõlmitavate hankelepingute alusel. Uuendamisvaru kokkuostust teavitab Riigi Viljasalv viljakasvatajaid vähemalt kahes üleriigilise levikuga ajalehes hiljemalt kolm nädalat enne pakkumiste vastuvõtmise tähtaja lõppu.

11. Hankelepingute sõlmimisel viljakasvatajatega võib garantiide olemasolul neile maksta ettemaksu kuni 40 protsendi ulatuses pakutava viljakoguse eeldatavast maksumusest.

12. Uuendamisvarusse ostetava vilja baas- ja piirkvaliteedi näitajad ja baashinnad kinnitab toidukaupadealase ekspertkomisjoni ettepanekul igal aastal põllumajandusminister.

13. Juhul kui saagiaasta kodumaine toiduteravili ei kata uuendamisvarusse ostuks planeeritavaid koguseid, võib soodsa turukonjunktuuri korral põllumajandusminister anda loa importvilja ostuks toidukaupadealase ekspertkomisjoni ettepanekul.

14. Julgeoleku- ja uuendamisvaru hoitakse Riigi Viljasalve sõlmitud lepingute alusel vilja pikaajaliseks säilitamiseks sobivates ladudes ja hoidlates.

III. VASTUTUS

15. Ettevõte, kelle hoiul on julgeoleku- ja uuendamisvaru, kannab varalist vastutust teravilja riknemise või kaotsimineku eest vastavalt riigireservi seadusele ja hoiulepingule.

IV. JULGEOLEKU- JA UUENDAMISVARU FINANTSEERIMINE

16. Julgeoleku- ja uuendamisvaru finantseerimise allikateks on

16.1. riigieelarvest eraldatud vahendid;

16.2. julgeolekuvarust välja arvatud teravilja realiseerimisest saadud rahalised vahendid.

17. Julgeoleku- ja uuendamisvaru finantseerimise allikate arvelt kaetakse julgeoleku- ja uuendamisvaru moodustamise ja hoidmise kulud.

V. JULGEOLEKU- JA UUENDAMISVARU KASUTAMINE

18. Julgeolekuvaru vabastamise ja kasutamise otsustab ning väljaandmise korra määrab Vabariigi Valitsus Põllumajandusministeeriumi ettepanekul.

19. Julgeolekuvarust välja arvatud teravilja kasutamise otsustab toidukaupadealase ekspertkomisjoni ettepanekul põllumajandusminister, kes sätestab

19.1. realiseerimise viisi (üldjuhul avatud enampakkumine);

19.2. realiseerimisest saadud rahaliste vahendite kasutamise. Üldjuhul realiseerimisest saadud vahendid reserveeritakse osalise ettemaksuga hankelepingute sõlmimiseks viljakasvatajatega ja vilja ostuks uuest saagist.

20. Julgeolekuvarust välja arvatud teravilja realiseerimine toimub vastavalt põllumajandusministri kinnitatud eeskirjale. Vilja alghinna kooskõlastab põllumajandusminister.

21. Juhul kui julgeolekuvarust välja arvatud teravilja realiseeritakse mingil muul moel kui enampakkumine, korraldab Riigi Viljasalv selle realiseerimise vastava otsuse vastu võtnud riigiorgani sätestatud korra ja tingimuste kohaselt.

VI. ARUANDLUS

22. Julgeoleku- ja uuendamisvaru hoiustajad ja Riigi Viljasalv esitavad aruandluse vastavalt kehtivale seadusandlusele.