Vabariigi Valitsus — Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavate nõuete kinnitamine — RT I, 1997, 16, 271

Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvi 36 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded» (juurde lisatud). Peaminister Tiit VÄHI Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 18. veebruari 1997. a. määrusega nr. 41 Ehitusloa taotlemisel ehitusprojektile esitatavad nõuded I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevates nõuetes käsitatakse ehitusprojekti järgmises tähenduses: Ehitusprojekt hõlmab ehitusprojekteerimise faasid teostatavusuuringust garantiikontrollini, kaasa arvatud ehitiste projekteerimine, kulutuste kalkulatsioonide koostamine ja konsultatsioonitegevus ehituslepingu sõlmimisel ja ehitamisel. Ehitusprojekti arengus eristatakse tellija, projekteerija (konsultandi) ja ehitaja seisukohalt järgmisi olulisi etappe: Ehitusprojekti etapi tulemused Ehitusprojekti faasid Ehitusprojekti dokumendid projekti idee ja realiseerimise otsus tasuvusuuring otsus projekteerimise kohta teostatavusuuring eelprojekt otsus ehitamise kohta ehituse tehniline kavandamine tehniline projekt ehituse alustamine ehitusloa taotlemine, ehitaja valik, ehituslepingu sõlmimine pakkumisdokumentatsioon vastuvõtuotsus tööjooniste koostamine, ehitamine, järelevalve tööjoonised kasutamine kasutusluba, evitamine ja garantiikontroll kasutamis- ja hooldamis- juhendid; täitejoonised 2. Ehitusprojekti dokumendid on: 1) eelprojekt. Eelprojekti koostamine hõlmab tellija (omaniku) vajaduste ja nõudmiste analüüsi, ehitusplatside ja lahenduste võrdlevat analüüsi, kujunduslikke, arhitektuurseid, funktsionaalseid, insener-tehnilisi ja ehitustehnoloogilisi vajadusi rahuldava põhimõttelise programmi väljatöötamist, sellega seonduvat projekti ja selle maksumuse kohta hinnangu andmist; lepingu tingimuste täitmiseks vajalike nõuete, tehniliste kriteeriumide ja piirangute, samuti täiendavate materjalide ja teenuste väljaselgitamist ning piiritlemist; vajaduse korral projekteerimistingimuste ja muude dokumentide taotlemist ning ehituse lähteülesande täpsustamist või koostamist. Eelprojekt võib olla projekteerimistingimuste väljaandmise eelduseks; 2) tehniline projekt – projektdokumendid ulatuses, mis määravad ehitise tehnilise taseme ja võimaldavad tellijal ning teistel asjast huvitatud pooltel taotleda ja anda vajalikke kooskõlastusi; samuti tellijal taotleda ja kohalikul omavalitsusel anda ehitusluba. Tehnilises projektis koostatakse põhimõtteline tehnoloogiline plaanilahendus ning tehakse esmane seadmete ja nende põhikarakteristikute valik. Ehitusloa saamiseks esitatakse tehnilise projekti seletuskiri koos lisade ja kooskõlastustega ning põhijoonised; 3) pakkumisdokumentatsioon – tehnilisel projektil põhinevad projektdokumendid ulatuses, mis võimaldavad korraldada ehitustöövõttu. Pakkumisdokumentatsioon sisaldab erinevate tööde töökirjeldusi, töömahtude loetelusid ning viitavate dokumentidena jooniseid ja muid ehitustöövõtu korraldamiseks vajalikke dokumente, mille alusel on koostatud töömahtude loetelud ja töökirjeldused. Ehituskulusid kajastavale töömahtude loetelule tugineva eelarve koostamine tellija tarbeks on riigihangete puhul kohustuslik; 4) tööjoonised – tehnilise projekti detailiseerimine ehitamiseks vajalikus ulatuses; 5) kasutamis- ja hooldamisjuhendid – ehitusprojekti osa, mis määrab tingimused, mille järgimine tagab nii ehitise kui ka sellega koos väljaehitatud insener-tehniliste süsteemide tarbimisomaduste säilimise kasutusloaga määratud aja jooksul. Kasutamis- ja hooldamisjuhendis nähakse kandetarinditele ette lubatud koormiste piirmäärad, temperatuuri- ja niiskusrežiimid ning nende reguleerimise juhised, tehnoloogiliste protsesside juhtimise, korrosiooni vältimise, hoonete ja seadmete ohutu kasutamise jne. juhised. Insener-tehnilisi süsteeme ehitavad ettevõtted annavad nende poolt paigaldatud seadmete ja vahendite kohta välja juhised või koostab need projekteerija ettevõtete poolt esitatud teabe alusel tööjooniste tegemise käigus. Kasutamis- ja hooldamisjuhendite juurde kuuluvad ka tehnosüsteemide täitejoonised. Ehitise või selle osade kasutusotstarbe muutmisel tuleb taotleda uus kasutusluba ning koostada uued kasutamis- ja hooldamisjuhendid. 3. Ehitustöö on mistahes töö, mis on seotud ehitiste ja rajatiste või nende osade ehitamise, remondi, lammutamise, renoveerimise või ehituskrundi ettevalmistamisega ning mille eelarve sisaldab kogu vajalikku tööjõukulu ning kõiki materjalidele ja nii ehitustöös kasutatud kui ka monteeritud seadmetele ja inventarile tehtud kulutusi. 4. Ehitustöökirjeldus on dokument, mis käsitleb ehitustööd, sisaldab definitsioone, viiteid, ehitustöö meetodite kirjeldusi ning loetleb kasutatavaid materjale ja järgitavaid standardeid. Ehitustöökirjeldus ei mõjuta ehitustöö jaotamist töövõtja poolt alltöövõtjate või erialade järgi. 5. Ehitis peab olema projekteeritud nii, et: – see sobiks kokku ümbrusega; – see ei tekitaks ohtu inimese elule, varale, tervisele ega keskkonnale; – see võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist; – see oleks piisava kandevõime, püsivuse ja kestusega; – see oleks piisavalt kaitstud tulekahju puhkemise ja levimise ning teiste õnnetuste eest; – selle pidevaks korrashoiuks oleks tagatud nõuetekohane juurdepääs ehitise kõikidele osadele; – selle remondi, korrashoiu ja kasutamise kulud oleksid võimalikult väikesed. 6. Ehitusprojekt koostatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse antud projekteerimistingimustele ja kehtestatud planeeringule. Projekteerimistingimustega määratakse asutused, kellega ehitusprojekt tuleb kooskõlastada. Üleriigiliste maanteede ja tehnovõrkude ning puhkealade projekteerimisel tuleb lähtuda üleriigilistest ning maakonna- ja vallaplaneeringutest, arvesse võttes detailplaneeringuid ja olemasolevaid ehitisi. 7. Mitme omavalitsuse maa-alal paiknevate rajatiste (teed, tehnovõrgud, veehoidlad vms.) projekti koostamiseks annab projekteerimistingimused tellija. Projekteerimistingimuste väljaandmise eeltingimuseks on asjassepuutuvate kohalike omavalitsuste kooskõlastus. 8. Ehitiste puhul, mille dokumentatsioon sisaldab vastavalt riigisaladuse seadusele (RT I 1994, 45, 720; 1996, 42, 809) riigisaladuseks tunnistatud teavet, toimub projekteerimistingimuste väljaandmine ja projekti koostamine planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) paragrahvis 5 sätestatud korras. 9. Kaitsealuste mälestiste ning nende kaitsevööndis ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste projekteerimistingimused peavad sisaldama Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eritingimusi. 10. Maanteede, raudteede ja muude tehnorajatiste kaitsetsoonis paiknevate ehitiste projekteerimistingimused kooskõlastatakse nende rajatiste omanike või valdajatega. 11. Planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 35 punkti 1 lõike 2 kohaselt peavad ehitusprojektid vastama kehtivatele normidele ja standarditele. Eesti normide puudumisel võib projekti tellija ning projekti läbivaatajate kirjalikul nõusolekul kasutada välisriikide või riikide ühenduste projekteerimisnorme, kui need tagavad planeerimis- ja ehitusseaduse paragrahvi 43 nõuete täitmise. Välisriikide või riikide ühenduste poolt kehtestatud normide kasutamise korral tuleb projektdokumentides teha vastav viide ning projekteerijal lasub kohustus tõestada vajaduse korral nende normide sobivust. 12. Ehitusprojektid koostatakse eesti keeles. 13. Vastutusrikaste ja unikaalsete ehitiste parimate arhitektuursete ja/või insenerilahenduste saamiseks võib kohalik omavalitsus või tellija korraldada projekti saamiseks konkursse. Konkursside läbiviimise tingimused koostab ja tagab konkursi algataja kooskõlastatult kohaliku omavalitsusega. 14. Konkreetse ehitise projekteerimiseks väljaantud projekteerimistingimused ja ehitusnormid kehtivad selle ehitise kohta kuni ehitise kasutusloa kehtivuse lõpuni. Juhul kui asjaomane ametkond või organisatsioon soovib muuta projekteerimistingimusi või kasutatud ehitusnorme, tasub ehitusprojekti muudatuste tegemisest tekkinud lisakulutused see, kes neid nõuab. II. EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAVAD EHITUSPROJEKTI DOKUMENDID 15. Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt koosneb tehnilise projekti või tööprojekti seletuskirjast ja põhijoonistest. 16. Seletuskirjas selgitatakse ja põhjendatakse: – ehitise otstarvet ja võimsust (suurust); – ehituseks valitud asukohta; – ehitusuuringute tulemusi; – kasutatavat tehnoloogiat; – arhitektuur-ehituslikke põhilahendusi, sealhulgas tehnosüsteeme; – tuleohutusnõuete täitmist; – tootmisjääkide kõrvaldamist; – õhu, vee ja pinnase puhtuse tagamist; sanitaartsoone, kujasid ja isolatsiooni ning akustika küsimusi; – liikluse korraldamist; – puuetega inimeste liikumise jm. vajaduste rahuldamist; – krundi heakorra ja haljastuse lahendusi; – energia säästlikku kasutamist, sealhulgas välispiirete soojapidavust; – suitsu ja tolmu eemaldamist; – tarindite heli- ja mürakindlust ning korrosioonikaitset; – muid selgitamist vajavaid asjaolusid, näiteks ehitustähtaegade määramist jne. Seletuskirjas esitatakse ehitiste tehnilised ja majanduslikud näitajad, sealhulgas andmed, mis on vajalikud ehitise kandmiseks ehitus/hooneregistrisse. Majandusliku ja keskkonnamõju hindamiseks esitatakse seletuskirjas vajaduse korral andmed tootmiseks vajalike ressursside ja töötajate arvu kohta. Ehitusprojekti eriosade seletuskirjades selgitatakse ehitise tehnovarustuse väljaehitamise taset vastavalt eelprojektis kavandatud põhimõtetele ja antakse juhiseid nendes osades toodud projektlahenduste mõistmiseks ja hindamiseks. Seletuskirja juurde kuuluvad hoonesiseste tehnosüsteemide põhimõttelised skeemid ja tehnoseadmete parameetrid. 17. Seletuskirjale lisatakse projekteerimise alusmaterjalid (projekteerimisülesanne, projekteerimistingimused, väljavõte detailplaneeringust, maa omandit kinnitavate dokumentide koopiad, nõutud kooskõlastused jms.). 18. Ehitusloa taotlemisel esitatakse tehnilise projekti või tööprojekti mahus koostatud põhijoonised, milleks on asendi- või situatsiooniplaan, tehnovõrkude koondplaan ning korrus(t)e plaan(id), lõiked ja vaated ning konstruktiivse põhilahenduse skeemid koos põhikonstruktsioonide dimensioonidega. III. EHITUSLOA TAOTLEMISEL EHITUSPROJEKTI PÕHIJOONISTELE ESITATAVAD NÕUDED 19. Asendiplaan peab andma ülevaate krundist või ehitusplatsist ning selle lähiümbrusest (vähemalt 10 m ulatuses krundi või ehitusplatsi piirist) enne ja pärast planeeritavat ehitamist. Asendiplaanile tuleb märkida: – krundi või ehitusplatsi piirid koos mõõtudega, samuti lähiümbruse kinnistute piirid, planeeritavad ja olemasolevad ehitised ja kõrgusmärgid; planeeringualal ka kvartalite, teede ja muude maa-alade piirid; – kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused (numbrid, koodid vms.) planeeringualal; – maa-alade tingmärgid; – lammutatavad ehitised ja kommunikatsioonid; – ehitiste kaugused krundi või ehitusplatsi piiridest, nende põhimõõdud arvestatuna välisseinte välispinnast, telgede sidumine ja korruselisus; – kõrgusjooned, samuti kõrgusmärgid krundi või ehitusplatsi ja ehitiste nurgapunktides; – kanalisatsiooni eelvoolu madalaim kõrgus, üldkanalisatsiooni langus ja veemõõtja asukoht; – pääs(ud) krundile, tarad, väravad, jalg-, sõidu- ja hooldusteed, parkimiskohad, pandused, trepid ja tugimüürid; – mänguväljakud ja puhkealad, säilitatav taimestik ja puud ning haljastatavad alad; – kinnistu kasutamiseks ja hooldamiseks ettenähtud rajatised, abihooned ja platsid krundil, avariiväljapääsud, maa-alused mahutid jms. Asendiplaanile märgitakse põhja-lõuna suund ja ehitiste tuleohutust iseloomustavad andmed vastavalt ehitiste tuleohutuse üldeeskirja nõuetele. Asendiplaani kohustusliku lisana esitatakse tehnovõrkude koondplaan. Lihtsamatel juhtudel, kui joonise tihedus seda võimaldab, võib tehnovõrgud kanda samale asendiplaanile. Vajaduse korral lisatakse vertikaalplaneerimise joonis ja mullatööde kartogramm. 20. Korrus(t)e plaan(id). Ehitise kujutus korrus(t)e plaani(de)l peab võimaldama hinnata ehitise kasutust selle planeeringu otstarbekohasuse, funktsionaalsuse ja ehitamiseks lubatud korrusepindala kasutuse põhjal. Plaanid tuleb koostada ehitise põhikorruse, kõigi vahekorruste, keldrikorrus(t)e ja pööningu kohta, vajadusel kakatuse kohta. Plaanidel esitatakse horisontaalsed hooneosad projektsioonis ja vertikaalsed hooneosad lõikes. Plaanidele peavad olema märgitud ehitise ja selle osade põhimõõtmed ja teljed ning juhul, kui kavandatav ehitis on teise ehitise läheduses, ka nende omavaheline kaugus arvestatuna välisseinte välispinnast. Plaani(de)l näidatakse ruumide kasutusotstarve ja pindala. Samuti tuleb plaani(de)l näidata ehitise tuleohutust iseloomustavad andmed vastavalt ehitise tuleohutuse üldeeskirja nõuetele. Plaanidele tuleb märkida: – ehitise osad ja tarindid, vajaduse korral koos nendes olevate avade ja šahtidega; samuti ka ripplagedega kaetud alad; – välisuste ja muude evakuatsiooniteedel olevate uste avanemissuunad; – peamine kohtkindel sisustus ja seadmed. Elamu korruste plaanidele märgitakse korterite, tubade ja muude ruumide pindalad, samuti liftišahtide mõõtmed. Üldkasutatavate valitsus- ja teenindushoonete, samuti kaubandus- ja teenindusruumide osas esitatakse liikumispuuetega isikutele ettenähtud liftikabiinide, käimlate ja pesuruumide mõõtmed. Üldkasutatavate ruumide korral tuleb märkida evakuatsiooniteede laiused. 21. Lõigetega selgitatakse korruste ja muude horisontaalsete või kaldpindade paiknemine ehitises. Lõigetel või lõike joonistel näidatakse lõikesse jäävad vertikaalsed ja horisontaalsed ehitiseosad. Kohustuslike mõõtmetena antakse maapinna, korruste põrandate, katuseräästa ja -harja suhtelised kõrgusmärgid. Lõigetele tuleb märkida: – ehitise osad ja tarindid ning nendes olevad avad ja ehitise eenduvad osad; – olemasoleva ja kavandatava maapinna kõrgusmärgid, samuti ehitise vahetus läheduses paiknevad muud tarindid; – hoone fassaadi- ja maapinna ning fassaadi- ja katusepinna lõikepunktide, katuseräästa ja -harja või muu kõrgeima osa katte, samuti korruste põrandate kõrgusmärgid; – ruumide ja evakuatsioonikoridoride vaba kõrgus; – keldri-, vahe- ja katuslae tarindite kogupaksus; – aknalaudade ja kaitsepiirete kõrgused; – eenduvate osade alused ning sõidu- ja käiguavade vaba kõrgus. 22. Vaated tuleb esitada selliselt, et nende järgi oleks võimalik hinnata ehitise sobivust krundile või ehitusplatsile, arvesse võttes nii hoonet kui ka selle suhet ümbritseva maastikuga ning olemasoleva hoonestusega. Vaated esitatakse igast küljest koos katuse nähtavate osadega. Ehitise fassaadi- ja maapinna lõikumisjoone, katuseräästa ja -harja või mõne muu hoone osa kõrgused antakse kõrgusmärkidega või vajaduse korral kõrgusmõõtudena maapinnast. Vaatejoonisele märgitakse hoone nähtavate pindade ja ehitiseosade materjalid, viimistlus ning värvitoonid. Vaatejoonistel esitatakse ristprojektsioonina: – välisseina- ja katusepinnad; – aknad, uksed, luugid ja restid; – nähtavad postid ja talad; – reklaamseadised või muud välisseinast või katusest väljaulatuvad kohtkindlad seadised; – välised nähtavad pinnad, varikatused, rõdud ja välistrepid koos piirete ning käsipuudega; – räästajoon; – tuletõrjeredelid, katuseredelid, piirded, käigusillad ja lumetõkked; – ventilaatoriruumid ja lifti masinaruumid ning muud katusest väljaulatuvad seadmete osad; – korstnad ja nende kõrgused või nende ülaotsa kõrgusmärgid; – projekteeritud maapind ja olemasolev maapind, kui see erineb projekteeritavast; – aiad, tugimüürid ning muud ehitise või tarindite osad. Joonistele märgitakse vaatesuunaline ilmakaar. IV. JOONISTE VORMISTAMISE NÕUDED 23. Ehitusprojekti joonised vormistatakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele standarditele. Kokkuleppel projekti tellija ja projekti läbivaatajatega on lubatud kasutada ka teiste riikide jooniste vormistamise standardeid, kui need tagavad joonistest samase arusaadavuse. 24. Iga joonise leht peab olema varustatud kirjanurgaga, kus esitatakse andmed ehitusobjekti, projekteerija, joonise ja selle koostamise aja kohta. Kirjanurgas peavad olema vastutavate spetsialistide nimed ja allkirjad. 25. Ehitusprojekti või selle osa tiitellehel esitatakse: – ehitise nimetus; – projekteerimisfaas; – projekteerimisasutuse nimi; – tegevusloa number ja väljaandmise kuupäev; – projekteerimisasutuse ja projekti juhtide ning vastutavate spetsialistide nimed ja allkirjad; – ehitusprojekti või selle osa väljaandmise kuu ja aasta. 26. Joonised esitatakse nõutavas mõõtkavas vastavalt alljärgnevale tabelile: Joonised Mõõtkava põhiline võimalik Asendiplaan 1:500 1:200 1:1000 1:2000 Põhijoonised, plaanid, lõiked ja vaated 1:100 1:50 Ülevaatejoonised, plaanid, lõiked, vaated ja skeemid 1:100 1:500 1:200 1:400 Eriosade joonised, põhiplaanid ja lõiked 1:100 1:200 1:50 1:20 Detailjoonised 1:20 1:10 1:5 1:1 27. Ehitusloa taotlemisel esitatakse kohalikule omavalitsusele joonised ja selgitused kahes identselt komplekteeritud eksemplaris. Ehitusloa taotlemiseks esitatavad dokumendid on arhiivieksemplarid ning peavad seetõttu sobima arhiivis hoidmiseks ja mikrofilmimiseks. Ehitusloa väljaandmisel tagastatakse üks jooniste ja selgituste eksemplar loa taotlejale koos kooskõlastuste ja muude ametlike märgetega. 28. Kui põhijoonistes ja nendele lisatud kirjeldustes ei ole arusaadavalt selgitatud ehitisele esitatud nõuete täitmist, võib kohalik omavalitsus nõuda täiendavalt ehitise eri osade jooniseid ja nende selgitusi ning arvutusi. Täiendavalt nõutud joonised esitatakse üldjuhul tööjoonistena. 29. Ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumise korral tuleb esitada kõrvalekaldumist iseloomustavad joonised. Projektist kõrvalekaldumisega nõustumisel teeb kohalik omavalitsus joonistele ja ehitusloale vastava märke. Uuendatud joonistekomplekt esitatakse arhiivi panemiseks enne ehitise kasutusloa väljaandmiseks tehtavat lõppülevaatust. 30. Ehitusloa taotlemiseks esitatud joonistel ei tohi olla asjasse mittepuutuvaid märkeid. Ehitusloa taotlemisel heakskiidetud projektist kõrvalekaldumised märgitakse joonis(t)ele ja neid kirjeldatakse projekti selgitavas osas. Keskkonnaminister Villu REILJAN