Riigikogu — Kutseseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus — RT I, 13, 68

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 3. veebruari 2003. a otsusega nr 328 I. Kutseseaduses (RT I 2001, 3, 7; 2002, 61, 375) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesolevas seaduses sätestatakse kutsekvalifikatsiooninõuete väljatöötamise alused ning kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimused ja kord.» § 2. Paragrahvi 3: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kutsekvalifikatsioon on antud kutsealal nõutav kompetentsuse tase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel.»; 2) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: « (3) Kutsekvalifikatsioon jaguneb viieks tasemeks, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim: 1) I tase – töötaja täidab tööülesandeid ühesuguses olukorras, on omandanud kutsealased oskused ja teadmised enamasti kutsealasel väljaõppel, võib vajada juhendamist töö käigus, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; 2) II tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele omab vilumust ja kogemust, töötab iseseisvalt, vastutab oma tööülesannete täitmise eest; 3) III tase – töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; 4) IV tase – töötaja täidab analüüsimist ja otsustamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab kutsealaseid teadmisi ja oskusi; korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest; 5) V tase – töötaja täidab teadmiste laiendamist, probleemide lahendamist, teaduslike teooriate ja mõistete rakendamist, olemasolevate teadmiste analüüsimist, süstematiseerimist ja edasiarendamist ning õpetamist eeldavaid tööülesandeid muutuvas olukorras, omab laialdasi kutsealaseid teadmisi ja oskusi, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest. (4) Kõik kutsed ei eelda kvalifikatsioonitasemete fikseerimist I kuni V tasemeni. Iga konkreetse kutse kvalifikatsioonitasemed, sealhulgas vajaduse korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu.» § 3. Paragrahvi 5: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kutsenõukogude koosseisud esitab Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks sotsiaalminister. Kutsenõukogu koosseisu moodustamisel tugineb sotsiaalminister vastaval kutsealal tegutsevate töötajate, tööandjate, kutse- ja erialaühenduste ning riigi esindajate ettepanekutele.» 2) lõiked 4 ja 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Kutsenõukogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kutsenõukogu tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus.» § 4. Paragrahvi 6: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kutsenõukogu tegevuse eesmärk on tööturu vajaduste rahuldamiseks vajalike kutsestandardite väljatöötamine ning kutsekvalifikatsiooni süsteemi rakendamine ja uuendamine.»; 2) lõike 2 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusloa andmine ja tegevuse järelevalve; 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete kinnitamine;»; 3) lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: « 4) vaidluste lahendamine.»; 4) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusloa blankettidega varustab kutsenõukogu Sotsiaalministeerium.» § 5. Paragrahvi 8: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Kutsekvalifikatsiooni omistamine on protsess, mille käigus isik tõendab oma kutse- ja erialase kompetentsuse taset ning kutsekvalifikatsiooni omistav organ hindab selle vastavust taotletavale kutsekvalifikatsioonile ja annab välja kutsetunnistuse.»; 2) lõike 31 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) maksekorraldus (või selle koopia) kutsetunnistuse väljaandmise kulude katteks.»; 3) lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Paragrahvi 9: 1) lõike 11 lauseosa enne loetelu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (11) Kutsekvalifikatsiooni omistamiseks peavad olema täidetud järgmised põhitingimused:»; 2) lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlus esitatakse kutsenõukogule. (3) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ lähtub kutsekvalifikatsiooni omistamisel käesolevast seadusest ja kutsestandarditest.»; 3) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: « (7) Tegevusvaldkonnas, kus kutsenõukogu ei ole moodustatud, täidab vajaduse korral kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud ülesandeid Vabariigi Valitsuse määratud asjaomane ministeerium või muu seadusega ettenähtud institutsioon.» § 7. Paragrahvi 91: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 91. Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlemine»; 2) lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord;». § 8. Paragrahvi 92: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 92. Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks tunnistamine»; 2) lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 5) on esitanud kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotlemisel teadvalt valeandmeid;»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Sotsiaalministeerium võib tunnistada kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa kehtetuks, kui riikliku järelevalve teostamise käigus on selgunud, et kutsenõukogu on tegevusloa väljastamise otsuse tegemisel rikkunud teiste isikute õigusi või piiranud nende vabadusi.»; 4) lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. § 9. Seadust täiendatakse §-ga 94 järgmises sõnastuses: « § 94. Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord (1) Käesoleva seaduse § 91 lõike 1 punktis 2 sätestatud kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra reguleerida on: 1) valdkonnad ja tasemed, mille puhul kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise konkreetne kord kehtib; 2) kutsekvalifikatsiooni tõendamine ja omistamine; 3) taotluste läbivaatamine; 4) kutsekvalifikatsiooni tõendamise vorm; 5) rahaliste vahendite kasutamise aruanne; 6) kutsekomisjoni liikmete tasustamine. (2) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise korra töötab välja ja kehtestab kutsekvalifikatsiooni omistav organ. (3) Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise kord ja selle muutmine kooskõlastatakse eelnevalt kutsenõukoguga.» § 10. Paragrahvi 10 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 11. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: « § 101. Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude katmine (1) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulud kaetakse: 1) tasemekoolituse lõpetajatele aasta jooksul pärast lõpetamist õppetöö kuludeks ettenähtud vahenditest; 2) töötajatele tööandja poolt tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest; 3) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste töötajatele ja teenistujatele ning pedagoogidele täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054; 1998, 71, 1200; 1999, 10, 150; 60, 617; 2002, 90, 521) alusel tööalaseks koolituseks ettenähtud vahenditest; 4) töötutele ja tööotsijatele koolituse tellinud kohaliku tööhõiveameti kaudu tööturukoolituseks ettenähtud vahenditest; 5) kutsekvalifikatsiooni tõendamist taotleva isiku poolt. (2) Kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kuludeks loetakse: 1) kutsekomisjonide tööga seotud kulud; 2) kutsekvalifikatsiooni omistamisega seotud kulud; 3) kutsekvalifikatsiooni omistamise ettevalmistamisega seotud kulud; 4) kutsetunnistuse tehnilise väljaandmisega seotud kulud; 5) kutsetunnistuse duplikaadi väljaandmisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (3) Kui kutsetunnistuse tekst pole loetav või selles leidub vigu või kutsetunnistus on hävinud, kaotatud, rikutud või varastatud tunnistuse väljaandja või riikliku kutseregistri volitatud töötleja süül, katab duplikaadi väljaandmise kulud väljaandja. (4) Kutsekvalifikatsiooni omistav organ kehtestab kutsetunnistuse väljaandmisega seotud kulude kalkulatsiooni, kooskõlastades selle eelnevalt kutsenõukoguga. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulude kohta esitab väljaandja kutsenõukogule rahaliste vahendite kasutamise aruande kord kvartalis.» § 12. Paragrahvi 11 lõike 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kutsestandardite väljatöötamist, täiendamist ja parandamist ning käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete väljatöötamist;». § 13. Paragrahvi 111 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 111. Kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise ning kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise vaidlustamine». § 14. Seadust täiendatakse §-ga 112 järgmises sõnastuses: « § 112. Järelevalve (1) Kutsekvalifikatsiooni omistava organi tegevuse üle teostab järelevalvet vastav kutsenõukogu. Kutsenõukogu teostab oma pädevuse piires järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle takistamatult ja teatades sellest ette vähemalt 24 tundi. Kutsenõukogul on järelevalve teostamise käigus õigus: 1) teostada kohapealset kontrolli; 2) tutvuda dokumentidega ning teha neist väljavõtteid ja ärakirju; 3) teha ettekirjutusi. (2) Õigusrikkumise avastamise korral teeb kutsenõukogu ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude; 3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid; 4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib kutsenõukogu rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) ettenähtud korras või tunnistada tegevusloa kehtetuks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sunniraha ülemmäär on 5000 krooni.» § 15. Seadust täiendatakse §-ga 113 järgmises sõnastuses: « § 113. Riiklik järelevalve (1) Kutsenõukogu tegevuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmisel teostab riiklikku järelevalvet Sotsiaalministeerium. (2) Sotsiaalministeeriumil on õigus saada riikliku järelevalve teostamiseks vajaminevat informatsiooni, tutvuda dokumentide originaalidega ja saada neist väljavõtteid ja ärakirju ning, teatades sellest kolm päeva ette, kontrollida: 1) kutsestandardite vastavust kutsestandardite koostamise, muutmise, ülesehituse ja vormistamise korrale; 2) kutsekvalifikatsiooni omistavale organile tegevusloa andmise õiguspärasust; 3) käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud tõendamise vormide nõuete kinnitamist; 4) järelevalve teostamist kutsekvalifikatsiooni omistava organi üle. (3) Õigusrikkumise avastamise korral võib Sotsiaalministeerium teha ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitab õigusrikkumise lõpetamise nõude; 3) kohustab tegema õigusrikkumise lõpetamiseks ja edasiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks vajalikke toiminguid; 4) määrab ettekirjutuse täitmise tähtaja. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Sotsiaalministeerium teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kutsenõukogu tegevuse lõpetamiseks.» § 16. Paragrahvi 13 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: « (2) Era- või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või asutusele, kellele on antud kutsekvalifikatsiooni omistamise õigus enne 2003. aasta 1. maid, väljastab kutsenõukogu kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa isiku või asutuse avalduse alusel pärast riigilõivu tasumist.» II. Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 53, 310; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85, 512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 18, 97; 23, 131; 24, 135; 27, 151 ja 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62, 377; 90, 519; 102, 599; 105, 610; 2003, 4, 20) § 183 täiendatakse lõikega 3 19 järgmises sõnastuses: « (319) Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.» III. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2003. aasta 1. mail. Riigikogu esimees Toomas SAVI