Põltsamaa Linnavolikogu — Põltsamaa linna arengukava 2000-2003 muutmine — KO, 15, 398

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 7 ja Põltsamaa linna põhimääruse (KO 2000, 62, 924; 2002, 42, 936) § 29 lõike 1 punkti 7, Põltsamaa Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Põltsamaa linna arengukava 2000–2003 vastavalt käesoleva määruse lisale. 2. Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Raul KIRSEL Põltsamaa Linnavolikogu 20. jaanuari 2003. a määruse nr 8 lisa PÕLTSAMAA LINNA ARENGUKAVA 2000–2003 SISSEJUHATUS Käesolev Põltsamaa linna arengukava on omavalitsuse 3–5-aastase perioodi jaoks koostatud töödokument. Selles on fikseeritud omavalitsuse tegevuse põhisuunad tulenevalt olemasolevatest vajadustest ja probleemidest, samas on silmas peetud pikemaajalises arengustrateegias määratletud eesmärke, arengusuundi ja põhimõtteid. Viimaste aastate areng on oluliselt muutnud Põltsamaa linna ja seal asuvate tööstusettevõtete seisukorda. Seoses tööstuse ümberstruktureerimisega on oma tegevuse lõpetanud või oluliselt tootmisprofiili muutnud suurem osa endistest suurettevõtetest. Juurde on tekkinud ja tekkimas uusi tootmisele, teenindusele ja kaubandusele suunatud väikeettevõtteid, kasvamas on turismimajandus. Käesolevas arengukavas on arengueesmärgid ja -ülesanded grupeeritud nende funktsioonide järgi, mida Põltsamaa linnal tuleb täita. Välja on toodud arengueelistused. Mitmeid linna arengut tagavaid ülesandeid pole võimalik üheselt määratleda, nende praegune asumine ühe või teise arengueelistuse juures on koostajate kokkulepe. Selles dokumendis on linna arendamise all mõeldud eelkõige tema konkurentsivõime ja atraktiivsuse tõstmist lähtuvalt funktsioonidest. Kui need ideed ellu viiakse, täidab Põltsamaa paremini oma osa Liivimaa Kuningriigi pealinnana, Mandri-Eesti keskpunkti asupaigana, piirkonna keskusena ja turvalise elupaigana. Linna atraktiivsust tõstavad suuresti need üritused ja ettevõtmised, mis rõhutavad Põltsamaa eripära ja on populaarsed põltsamaalaste jaoks. Näiteks Põltsamaa lossipäevad, veinipäevad, süvamuusika kontserdid, puhkpillimuusikapäevad, «roosilinna projekt» jne. Linna arendamine pole ainuüksi linnavalitsuse mure, sellest on huvitatud ka siin asuvad asutused ja organisatsioonid, kelle areng on üks osa linna arengust. Sellest on tingitud ka mõnede linna eelarvest katet mittevajavate või üsna tagasihoidlikku finantseerimist vajavate ülesannete lülitamine arengukavasse. Arengukava läbivaks märksõnaks võib pidada koostööd kõikidel tasandeil. Käesolev arengukava lähtub AS-i Entec koostatud Põltsamaa linna üldplaneeringust. Arengukava strateegia väljatöötamiseks moodustati Põltsamaa linnas töörühmad (haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, turvalisus, kultuur, sport, vaba aja veetmine, majandus, looduskeskkond ja kohaliku omavalitsuse toimimine), vt lisa 2. Arengukava koostamine protsessi kaasati pidevalt avalikkust. Arengukava koostamise ajakava ja tööetapid vt lisa 3. Arengukava on parandatud ja täiendatud juulis-oktoobris 2000 ning augustis-septembris 2002. ARENGUKAVA EESMÄRK, TULEVIKUVISIOON JA PRIORITEEDID Põltsamaa linna prioriteetsed arengusuunad on määratletud lähtudes linna geograafilisest asukohast, regionaalsuse printsiibist, ajaloolistest traditsioonidest, looduslikest ressurssidest ja linna eripärast. Käesoleva arengukava strateegiline eesmärk on saavutada Põltsamaa linna jõudmine Eestis arvestatavaks kultuuri- ja turismilinnaks, regioonikeskuseks ning turvaliseks elupaigaks. Sellest lähtuvalt on antud töö ülesanne olemasoleva olukorra analüüsimine, probleemide väljatoomine ning neile lahenduste otsimine aastateks 2000–2003 ja kaugemaks tulevikuks, mis lõppkokkuvõttes peavad tagama linna territooriumil elavate ja linna külastavate inimeste vajaduste võimalikult igakülgse rahuldamise. TULEVIKUVISIOON Põltsamaa on turvalise elukeskkonna, tasakaalustatud majanduse ja kaasaegse infrastruktuuriga regioonikeskus, omanäoline ning aastaringselt atraktiivne väikelinn. Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Põltsamaad kaugemas tulevikus. Visioon kujutab endast soovitavat seisundit, mida tahetakse tulevikus saavutada. Põltsamaa tulevikuvisiooni definitsioonis on määratletud selleks ajaks linna iseloomustavad peamised märksõnad. Tulevikuvisiooni paremaks saavutamiseks kehtestatakse prioriteetsed arengusuunad ehk arenguprioriteedid. Arenguprioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed arengueesmärgid, millele saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. Tulevikuvisioonid valdkonniti: Looduskeskkond: – on rakendunud keskkonnastrateegia ning tagatud normidele vastav keskkonnaseisund (õhk, vesi, maa); – on rakendunud haljastuskontseptsioon; – on tagatud toimiv jäätmemajandus vastavalt jäätmekäitluse arengukavale. Infrastruktuur: – on loodud kaasaegne infrastruktuur. Eluase: – on rakendunud linna eluasemestrateegia. Turvalisus: – on rakendunud kodanike julgeoleku ja avaliku korra tagamise süsteem; – on rakendunud päästeteenistuse süsteem. Haridus: – on loodud kaasaegne haridussüsteem konkurentsivõimelise alus-, põhi- ja gümnaasiumihariduse ning huvi- ja täienduskoolituse andmiseks. Tervishoid: – on rakendunud patsiendikeskne arstiabi süsteem; – on rakendunud terviseedenduse ja tervisekaitse süsteem. Kultuur, sport ja vaba aeg: – on tagatud eri kultuuriliste teenuste ja sportimisvõimaluste kättesaadavus; – on tagatud kultuuri- ja spordielu säilimine ning areng linnas. Hoolekanne: – on rakendunud elanike iseseisvat toimetulekut efektiivselt ja paindlikult toetav hoolekanne. SWOT-ANALÜÜS Arengukava koostamisest osa võtnud töögrupi kokkuvõte. Tabel 1 Tugevused 1. soodne asukoht 2. hea teedevõrk 3. kultuur 4. ajaloolised traditsioonid 5. looduslikud eeldused (jõgi, pargid) 6. väikeettevõtlus 7. haridus 8. vaba maa olemasolu 9. oma infoajaleht 10. väljakujunenud kultuuri-puhkekeskus (lossiplats) 11. väljakujunenud infrastruktuur Nõrkused 1. soojamajandus 2. kehv sidesüsteem 3. ajude äravool 4. puudulik elektrivarustus 5. väljaarendamata ühisveevärk ja -kanalisatsioon eramupiirkondades 6. tööpuudus 7. teede ja tänavate kehv olukord 8. vananev elanikkond 9. väike sündivus 10. madalad palgad 11. suurema hotelli puudumine Võimalused 1. soojamajanduse rekonstrueerimine 2. ÜVK arendus kogu territooriumil 3. eeldused väikeettevõtluse arendamiseks 4. lossi restaureerimine 5. hotelli ehitamise võimalus 6. kaasaegne tervisekeskus 7. koolituskeskus Ohud 1. tootmise kõrgperioodil puhastusseadmete väike võimsus 2. elanikkonna vananemine 3. ajude äravool 4. ettevõtete pankrotistumine 5. tööpuuduse kasv, maksujõuetus 1. LINNA ASEND JA HALDUS 1.1. Asend, linna kujunemine Põltsamaa linn asub Kesk-Eestis, suuruselt teise linnana Jõgeva maakonnas on ta maakonna läänepoolseks keskuseks. Esimene kirik ehitati Põltsamaale 1234. a, 1272. a rajati orduloss. 16. saj 1570.–1578. aastatel oli Põltsamaa Liivimaa Kuningriigi pealinn. Linna õitseaeg algas 18. saj, kui Põltsamaal ja tema ümbruses hakkasid tööle portselanimanufaktuur, peegli- ja klaasivabrik ning vasevalamistöökoda, asutati esimene apteek, haigla ning põetajate kool. 1920. a sai Põltsamaa alevi ja 1926. a linna õigused. II maailmasõjas hävis umbes 70% linna hoonestusest. 1950–1963 oli Põltsamaa iseseisev rajoon, keskusega Põltsamaa linnas. Praegu asuvad siin Põltsamaa linna ja samanimelise valla keskused. Põltsamaa linna asub Tallinn–Tartu ja Võhma–Mustvee maantee ristumiskohal, 30 km Jõgevalt, 60 km Viljandist, 59 km Tartust ja 129 km Tallinnast. Linnast möödub Tallinn–Tartu maantee (perspektiivne Tallinn–Tartu–Luhamaa I klassi tee). Lähimad raudteejaamad on Võhmas ja Jõgeval (30 km). Keskne asend Eesti suhtes ning hea liiklusgeograafiline paiknemine lubab Põltsamaal teha koostööd kõigi Eesti suuremate linnade ning eri piirkondadega. Linn on Jõgeva maakonna läänepoolseks keskuseks, mõjutades nii tugevalt Põltsamaa valla kui ka ümbritsevate valdade (Pajusi, Puurmani, vähemal määral Kolga-Jaani valla) arengut. Põltsamaa linna mõju piirkonna keskusena ületab tunduvalt Põltsamaa valla piire. Koostöö Põltsamaa linna ning Põltsamaa ja Pajusi valla vahel on praegugi väga tihe mitmetes eluvaldkondades: haridus, kultuur, sotsiaalhooldus, tervishoid, politsei tegevus, päästeteenistus, kaubandus, teenindus jne. 1.2. Looduslikud tingimused Põltsamaa linn asub Põltsamaa jõe keskjooksul, Kesk-Eesti moreentasandikul. Kogu maa-ala reljeef on tasane, absoluutkõrgus on 56–63 m merepinnast, langedes jõe voolu suunas. Ainus kõrgem punkt on linna külje all asuv Kuningamägi (abs kõrgus 67 m). Aluspõhjaks on alamsiluri adavere lademe dolomitiseerunud lubjakivi, mis lasub 1,0–4,0 m sügavusel maapinnast, pinnakate koosneb ülempleistotseeni moreenidest. Jõekallastel ja saartel on rohkesti haljasalasid. 1.3. Pindala ja rahvaarv Põltsamaa linna pindala on 6,0 km2. 01.01.2002 seisuga on linnas 5163 elanikku. Asustuse tihedus on 860 in/km2 kohta (võrdluseks Jõgeval on 1820 in/km2 kohta). Linna vahetusse teeninduspiirkonda kuulub Põltsamaa vald ja osa Pajusi vallast, kokku umbes 12 000 elanikku. 1.4. Territoriaalne planeerimine Linnal on olemas üldplaneering, kehtestatud Põltsamaa Linnavolikogu 19. oktoobri 1998. a määrusega nr 41. Üldplaneeringu koostasid AS Entec arh.-planeerija K. Lass ja S. Vallner 1997–1998, see tühistas 1972. a generaalplaani. Lähemaks 15–20 aastaks koostatud üldplaneering tugineb linna tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused linna hoidmiseks soovitud arengu teel. Üldplaneering tähendab kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel. Vastuvõetud ja kehtestatud üldplaneering saab olema aluseks detailplaneeringute koostamisele tiheasustuses ja ehitus- ning maakorraldusele hajaasustuses. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga kolme aasta järel) ja vastavalt vajadusele korrigeerima. Detailplaneeringute koostamisel lähtutakse Põltsamaa linna ehitusmäärusega etteantud alustest ja põhimõtetest. Detailplaneering käsitleb ehitustegevust olemasoleval või kavandataval hoonestusalal. Linnal on 22 kehtivat detailplaneeringut: 1) Mäe–Kaare tänava elamukvartal, 18 pereelamut (Jõgeva Maakonna Arhitektuuribüroo, 1991, arh. H. Mätlik); 2) Metsa tänava elamukvartal, 31 pereelamut ja ühiskondlik hoone (RPI EMP, 1991, arh. H. Velbri); 3) Kalmistu laiendus (Vahur Vahtra, 1992); 4) J. Kuperjanovi tänava elamukvartal, 18 pereelamut ja ühiskondlik hoone (AS Geo 1993, arh. L. Uibo); 5) Jõgeva maantee kvartal nr 39B, kehtestatud 21.04.1999 (OÜ Põpro, 1998, proj. S. Aaving); 6) Pajusi mnt, Metsa, Kalevi ja Lembitu tn vaheline ala, kehtestatud 21.06.1999 (OÜ Põpro, töö nr 99010, proj. S. Aaving); 7) Pajusi maanteelt Universaaltööstuste Aktsiaseltsi kinnistule juurdesõidutee detailplaneering, kehtestatud 17.04.2000 (OÜ Civen Projekteerimisbüroo, töö nr 9936); 8) Kinnistu Piiri A-73 detailplaneering, 19.06.2000 (OÜ T. Tarbe Arhitektuuribüroo, töö nr 237 2000. a, arh. T. Tarbe); 9) Lossi tänaval, Pika tänava ja linna piiri vahelise ala jalgratturite ja jalakäijate tee detailplaneering, kehtestatud 22.01.2001 (OÜ Põpro töö nr 20039); 10) Kingu 1B kinnistu detailplaneering, kehtestatud 28.05.2001 (OÜ Põpro, töö nr 21010); 11) Veski, Lille, Aia ja silla tänava vahelise ala detailplaneering, kehtestatud 20.06.2001 (OÜ Põpro, töö nr 20026); 12) Pärna tänava, Jõgeva maantee ja Tartu maantee vahelise ala detailplaneering, kehtestatud 19.12.2001 (OÜ Põpro, töö nr 20044); 13) J. Kuperjanovi tänava, Kingu tänava, J. Kuperjanovi 10 kinnistu ja Kingu 2 vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud 19.12.2001 (OÜ Põpro, töö nr 21039); 14) Tartu maantee, Rohelise tänava pikenduse, J. Kuperjanovi 4 ja Tartu mnt 1A kinnistute vahelise maa-ala detailplaneering, kehtestatud 18.02.2002 (OÜ Põpro, töö nr 21044); 15) Lossi 35 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 15.04.2002 (OÜ Põpro, töö nr 22011); 16) Kungla tänava, Välja tänava, Jõgeva mnt 1 ja 3 kinnistute vahelise ala detailplaneering 26.08.2002 (OÜ Kolm Pluss Üks, töö nr 5-2002-2); 17) Välja 4 kinnistu detailplaneering (OÜ Kolm Pluss Üks, töö nr 5-2002-1); 18) Tartu mnt 56 kinnistu detailplaneering 26.08.2002 (OÜ Põpro, töö nr 22034); 19) Lossi 5 kinnistu detailplaneering 26.08. 2002 (OÜ Põpro, töö nr 21019); 20) Veski 4 kinnistu detailplaneering 26.08.2002 (OÜ Põpro, töö nr 22027); 21) Aia 1A kinnistu detailplaneering 26.08.2002 (OÜ Põpro, töö nr 22026); 22) Lossi 19 kinnistu detailplaneering 16.12.2002 (OÜ Põpro, töö nr 22044). Algatatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud: 1) Lembitu tn 1 krunt 2) Kesk, Metsa ja Uue tn alajaamad 3) Pajusi mnt, Metsa ja Kuuse tn vaheline ala (kvartal 85) 4) Veski tänava, Veski 8 kinnistu ja Põltsamaa jõe vaheline ala 5) Kuningamäe puhkeala 6) Jõgeva mnt 4 kinnistu 7) J. Kuperjanovi 2 ja 2A kinnistud 8) Jõgeva mnt 29 9) Silla 1A PROBLEEMID • Linna keskosa detailplaneeringu puudumise tõttu ei ole investeerijatel kindlust. Viimane 1972. a koostatud kesklinna detailplaneering on kehtetu ja aktuaalsuse kaotanud. • Linnal ei ole digitaalset geodeetilist alusplaani M 1:500. EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Linna keskosa (Tartu mnt, Rohelise tn pikenduse, Lossi tn ja Silla tn vaheline ala) detailplaneeringu koostamine. • Määratleda linnale vajalikud territooriumid ja korraldada nende munitsipaliseerimine ning kasutuselevõtt planeeringute koostamise ja tehnovõrkude väljaehitamisega. • GIS (geograafilise infosüsteemi) loomine ja rakendamine linna planeerimisel. • Linna geodeesia- ja geoloogiafondi loomine. • Koostada lisaks linna keskosa detailplaneeringule teiste linna arenguks oluliste alade detailplaneeringud: – staadion ja laululava; – Kuningamäe suusarajad; – Põltsamaa Ühisgümnaasiumi maa-ala; – linna lõunaosas asuvad kasutamata alad; – Viljandi maantee ja Eha tänava vaheline kasutamata ala. • Koostöös Põltsamaa vallaga planeerida linna ümbrust. • Taotleda naabervaldade kaasfinantseerimist ühisprojektide rahastamisel. • Planeeringute koostamisel arvestada ettevõtjate vajadusi, kaasata avalikkust, korraldada enne strateegilise tähtsusega otsuse vastuvõtmist avalikke arutelusid. 1.5. Maakasutus Kokku on maad Põltsamaa linnas 598,8 ha, maakasutajaid 1250 isikut, neist 1050 eraisikut ja 200 juriidilist isikut. Katastrisse on kantud seisuga 01.08.2002 kokku 1144 maaüksust. Kinnistatud maaüksusi – 1058 sh – ostueesõigusega – 954 – tagastamisi – 104 – asendamisi – 3 – munitsipaalomandisse vormistatud – 9 – korteriomandeid kokku 1186 99 maaüksusel Riigi omandisse on jäetud 22 maaüksust EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Lõpetada maade omandisse vormistamine. • Lõpetada maade tagastamine vastavalt esitatud avaldustele. • Linnale vajalike maade määramine ja munitsipaliseerimine. 1.6. Asustus ja keskused Põltsamaa jõgi jagab linna kaheks võrdseks osaks, suuremad ehitised ja keskus jäävad jõe äärde. Nii põhja-lõuna kui ida-lääne suunas on linna ulatus ~2,5 km. Kirdest piirneb linn Tallinn–Tartu maanteega, muudes suundades peamiselt põldudega. Põltsamaa on aedlinn, koosnedes põhiosas 1–2-korruselistest väikeelamutest. Viimases sõjas tugevasti kannatada saanud ajalooline linnasüda paiknes lossivaremeist ja kirikust idas jõesilla ümbruses. 1960.–1970. aastail on ehitatud uus keskus jõe vasakule kaldale, kust hargnevad radiaalselt linnast väljuvad maanteed. Linn on kompaktne (äärtelt keskusesse on max 1 km), toimiv ja heade eeldustega, ent juhusliku arengu tulemusena puudub linnalik tihedus ning eristuv keskus. Ringtee ümbrusesse on ehitatud kuni 5-korruselisi kortermaju, ülejäänud korruselamute grupid paiknevad linna äärtel ega mõjuta oluliselt üldpilti. Tänavatevõrk on suhteliselt regulaarne, kulgedes jõega risti või paralleelselt. Vaatamata avatud ruumi rohkusele puudub linnal traditsiooniline keskväljak, osaliselt täidab seda ülesannet Lillesaar. Saare positsioon ülejäänud linna suhtes on soodne – paiknemine linna keskel, seda läbivad olulisemad käiguteed ja kõrval asuv suur sild tagavad paiga aktiivsuse. Läbimõeldud haljastuslahenduse korral võiks kujuneda sellest paigast linna süda ning kaasaegne alternatiiv klassikalisele majadest ümbritsetud lagedale linnaväljakule. Jõe ja Tartu mnt vahelise ala juhuslikkus ning samas vaba, väljakujunemata ruumi olemasolu, annavad nimetatud alale suure muutumispotentsiaali. Piki jõe äärt vastassuunas, PÜG-i ja mõisa ümbrus, on tunduvalt tugevamalt välja kujunenud iseloomuga ala (vabalt paiknevad hooned pargis, vaade üle jõe lossile ning külgnemine aktiivse liiklussõlmega), mille identiteeti tasub hoida ning tugevdada. Teisel pool jõge säilinud ajaloolised hooned Lossi tänava ääres nagu ka kirik ja lossivaremed koos ühendava pargiga loovad tervikliku miljöö. Piirkonda on võimalik mõne hoone lisamine ning vajalik pargitagusele jäätmaale parema kasutuse leidmine (üldplaneeringu kohaselt on viimatinimetatu puhkeotstarbeline maa). Väiksusest tingituna puudub ametlik jaotus linnaosadeks. Sellele vaatamata võib eristuva identiteediga piirkondadeks pidada järgmisi alasid: – Kesklinn – Paremkalda – Endise ETKVL-i kvartalid – Kaare-Mäe tn piirkond – Lillevere – Tööstusalad Linnakeskuse arengupotentsiaali tõstab vähe- või halvastikasutatud maa rohkus, st linn ei ole veel valmis, ta võib areneda ja muutuda väga erinevates suundades. 1.7. Haljasalad, pargid Linnahaljastuse moodustavad pargid, haljasalad, elamute aiad ja puiesteed. Kokku on parke ja haljasalasid 50 ha. Pargid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi park 5,0 ha Põltsamaa linnapark 5,5 ha Põltsamaa pastoraadi ja kultuurimaja park 3,0 ha Põltsamaa linna Lillemetsa park 2,2 ha Sõpruse park 4,3 ha Parkmetsad Lossi tn parkmets 4,4 ha Tõrukese parkmets 6,3 ha Lauluväljaku parkmets 4,2 ha Looduskaitse all on Uue-Põltsamaa mõisa park ja Sõpruse park. Linnapark koos lossikompleksiga on muinsuskaitseline objekt. Kuna linnas on piisavalt rohelust, siis uute haljasalade ja parkide rajamise vajadus puudub. Tähtsam on olemasolevate uuendamine ja atraktiivsemaks muutmine. 1.8. Veekogud Tähtsaim veekogu on Põltsamaa jõgi, mis jagab linna kaheks. Läbi linna looklevalt kulgev, rohkelt haljastatud kallastega Põltsamaa jõgi on visuaalselt silmatorkavaim ja kaunis kujund linnaplaanis ja linnapildis, olles oluliselt mõjutanud linnapildi kujunemist. Linna kohal on jõel neli saart (Naissaar, Saunasaar, Kiriklasaar, Lillesaar) ja neli saarikut. Saari ja kaldaid ühendavaid sildu on 17, olulisemad Suursild, Väikesild, Kiisamauru sild, Kohtumajasild (Kirikla sild), Saunasild ja Ringtee sild. Lossimüüri ümbritsevad jõega ühenduses olevad vallikraavid. Tiigid on linna pargis, Uue-Põltsamaa mõisa pargis ja Pajusi mnt ääres. Linna ja valla piiril Põhja-Kaare tn ääres asub Meeritsa veehoidla. 1.9. Puhkealad Põltsamaa linnas pole puhkealade defitsiiti. Samuti on linna lähiümbruses piisavalt vastavaks otstarbeks kasutatavaid alasid. Puhkealana on kasutuses ja omab suurimat potentsiaali jõeäärne piirkond koos saartega. Linna rand asub Veski tn ääres, suvistest atraktsioonidest on seal tenniseväljakud, võrkpalliväljak, laste mänguväljak. Lossivaremed on ilmselt suurima tõmbega linna külalistele, suvel toimuvad seal vabaõhuüritused. Staadioni ja lauluväljaku ümbrus on üritustevälisel ajal puhkekohana lokaalse tähtsusega. Sama kehtib Sõpruse pargi kohta. Meeritsa veehoidla on suvel kasutusel supluskohana. Kuningamäel asub linna kelgu- ja suusamägi. Linnas toimuvad iga-aastased heakorrakonkursid, eesmärgiks tõsta linlaste huvi kodulinna heakorra vastu ja hoogustada kodukaunistamisliikumist. On käivitunud «roosilinna» projekt, mille käigus rekonstrueeritakse linna kesksed haljasalad, muutes need atraktiivseks ja puhkeotstarbeliseks. PROBLEEMID • Kultuurimaastiku võsastumine • Parkide vananemine ja halb sanitaarne seisund • Haljastuse tervikliku detailplaneeringu puudumine • Rand puhkekohana ei vasta nõuetele • Jõe ja vallikraavide kinnikasvamine • Puudub nõuetele vastav linna avalik käimla • Linnas puuduvad laste mänguväljakud • Puuduvad jalgrattateed • Puudub rulluiskudega sõitmise tee EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Linna haljastuse arengukava koostamine • Tagada haljasalade puhtus ja kord • Jätkata Põltsamaa jõe kallaste korrastamist • Jõe regulaarne puhastamine • Tiikide puhastamine • Sildade remont • Vee ringvoolu taastamine lossi vallikraavis • Ajalooliste vaadete avamine • Ranna korrastamine ja vastavusse viimine keskkonnakaitse ja sanitaarnõuetega • Parkide etapiviisiline noorendamine • Parkide inventeerimine ja passistamine • Kodukaunistusliikumise edendamine • Tunnustada ettevõtjaid suuremate keskkonnakaitseliste ülesannete lahendamise eest • Laste mänguväljakute rajamine • Viia lõpuni «roosilinna» projekt 1.10. Tööstusalad Suuremad tööstusega seotud alad asuvad linna loodeserval mõlemal pool jõge: AS Põltsamaa Felix, Kitzinger-Progress AS, endise Põltsamaa EPT piirkond, ning Tallinn–Tartu mnt ääres: AS Mancord, OÜ Lepe Ehitus. Linna keskel asub ainult üksikuid tootmisega tegelevaid ettevõtteid, suurematest TÜ E-Piim. 1.11. Teistest linna piirkondadest Tallinn–Tartu mnt äärde jääv tööstuspiirkond ja Lillevere kortermajad on paljudele möödasõitjatele ainus märk ja mälestus Põltsamaa linnast. Seetõttu vajavad need läbimõeldud haljastus- ja valgustuskontseptsiooni. Tööstusala vajab suurt investeeringut või kaotab järk-järgult oma praeguse funktsiooni ning ala võetakse kasutusele teeninduse ja äri otstarbel. Linnale olulised objektid, staadion ja laululava, peaksid olema paremini ühendatud kesklinnaga. Üheks võimaluseks oleks Kuuse tn kujundamine laiemaks puiesteeks, nimetatud tänava sihile jäävad üle jõe linnus ja kirik. Lauluväljaku taguse korrastamata metsaala kujundamisel kaasaegseks pargiks tekiks linnale oluliste kohtade ja objektide seotud jada ka risti jõega (Sõpruse park – lauluväljak – staadion – PÜG – jõeäär). 2. ELANIKKOND 2.1. Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika Põltsamaa piirkond on üks Kesk-Eesti tihedamini asustatud ja suhteliselt stabiilse rahvaarvuga regioone, kus ka nõukogude ajal säilis põhirahvuse tugev ülekaal. Rahvastiku koostiselt võib Põltsamaa linna pidada kõige eestilikumaks. Mitte-eestlastest on esindatud venelased, ukrainlased, valgevenelased, soomlased, ingerlased, leedulased jt. Rahvastiku kõrgeim haridustase on küll maakonna pealinnas, kuigi Jõgeva edumaa Põltsamaa ees pole kuigi suur. Põltsamaa linna rahvastiku kasvu tõttu on kahanenud maarahvastiku arv, mistõttu piirkonna kui terviku rahvastik ei ole vähenenud.

Joonis 1. Põltsamaa linna elanike arv 1989–1998

Joonis 2. Põltsamaa linna ja valla rahvaarv 1959–1998

Joonis 3. Põltsamaa linna elanike soolis-vanuseline koosseis Elanike arv seisuga 01.01.2002 oli 5163. Alaealisi ja õpilasi (kuni 18-aastaseid) on linnas 24%, tööealisi 50%, pensioniealised moodustavad 26% elanikkonnast. Tööealisi mehi on naistega võrdselt. Sündivus on langenud ligikaudu kaks korda, alates 1990. aastast ning on olnud vahemikus 1993–2002 suhteliselt stabiilne. Tabel 2. Rahavastiku haridus Põltsamaa linnas Haridus 1959 1970 1979 1999 2002 Kõrgharidus 65 142 216 360 435 Kesk-eriharidus 183 305 504 1051 1100 Keskharidus 277 475 675 1133 1350 Algharidus 2306 2660 2645 2116 1928 Alghariduseta 836 941 850 522 350 Teadmata – – 3 – – Kokku 3667 4523 4893 5182 5163 Tabel 3. Rahvuseline koosseis Rahvus 1959 1970 1979 1999 2001 Eestlased 3526 4307 4705 5051 5036 Mitte-eestlased 141 216 188 131 127 Kokku 3667 4523 4893 5182 5163 2.2. Tööturg ja toimetulek Tööealiste elanike arv linnas on 2600, s.o 50% elanikkonnast, registreeritud töötuid 120 (5%). Välja on arendamata ümberõppele ja täienduskoolitusele suunamise süsteem. Tööjõud on küll odav, kuid tihti on selle põhjuseks ka madal kvalifikatsioon. Uute investeeringute tegemist võib mõningal määral takistada kvalifitseeritud tööjõu puudumine. Peamine probleem on ettevõtlikkuse puudus, mistõttu ei looda piisavalt häid töökohti, see omakorda viib noorte lahkumiseni ja edasise ettevõtlikkuse vähenemiseni. Tabel 4. Suuremad ettevõtted töötajate arvu järgi Ettevõtte nimetus Töötajate arv Majandusharu Asutamisaeg Põltsamaa Felix AS 110 tööstus 1993 Põltsamaa Majandusühistu 90 kaubandus 1914 TÜ E-Piim 70 tööstus 1990 Kitzinger-Progress AS 45 tööstus 1994 2.3. Rahvaarvu prognoos Loomulik iive Põltsamaa linnas nagu mujal Eestis on negatiivne. Rahvaarv on püsinud suhteliselt stabiilsena ümbritseva maarahvastiku linna ümberasumise arvelt. Sündivuse languse tõttu hakkab järjest vähenema laste ja noorte osakaal rahvastikus ning kasvama tööealiste ja tööeast vanemate oma. See mõjutab kõigepealt haridussfääri – toimub järsk kooliminejate arvu vähenemine. Kriitilisem periood algab pärast 2010. a, kui tööikka hakkab jõudma väikesearvuline 1990. aastail sündinud põlvkond, pensioniikka jõuab aga suhteliselt rohkearvuline tänaste 40–50-aastaste põlvkond. Trendiks rahvastiku liikumises on elanike, eriti selle mobiilsema ja aktiivsema osa lahkumine maapiirkondadest ning ka väikelinnadest. Tõenäoliselt jätkub rahvastiku kontsentreerumine ümbritsevate maapiirkondade arvel Põltsamaa linna, samas ka liikumine Põltsamaalt Tallinnasse, Tartusse ja mujale suurematesse keskustesse. Kasvamas on pendelliikumine, st töötamine Põltsamaa linnas või mujal väljaspool valda. Tabel 5. Loomulik iive Põltsamaa linnas 1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2001 Sünnid N 41 36 23 28 28 19 23 23 28 14 M 33 26 22 17 24 26 28 18 17 27 Kokku 74 62 45 45 52 45 51 41 45 41 Surmad N 32 29 35 42 38 28 30 30 26 31 M 48 37 50 45 37 36 33 42 32 28 Kokku 80 66 85 87 75 64 63 72 58 51 Loomulik iive –6 –4 –40 –42 –23 –19 –12 –31 –13 –18 Tabel 6. Ränne Põltsamaa linnas Ränne 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Saabunud 103 158 170 150 159 232 182 139 130 148 Lahkunud 128 109 143 162 186 193 151 173 138 135 Saldo –25 49 27 –12 –27 39 31 –34 –8 13 PROBLEEMID • Elanikkonna vananemine • Väike sündivus • «Ajude» äravool • Ettevõtlikkuse vähenemine • Kvalifitseeritud tööjõu puudus EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Igati soodustada noorte linnajäämist • Soodustada uute, ettevõtlike inimeste elamaasumist piirkonda • Uute töökohtade loomine 3. HARIDUS 3.1. Koolid, lasteaiad Põltsamaa linnas on viis munitsipaalharidusasutust, mida kasutavad ka ümberkaudsete valdade, eeskätt Põltsamaa ja Pajusi valla lapsed: • Põltsamaa Ühisgümnaasium • Lasteaed-algkool Tõruke • Lasteaed Mari • Põltsamaa Muusikakool • Põltsamaa Spordikool Seoses sündivuse vähenemisega väheneb pidevalt lasteaeda ja esimestesse klassidesse õppima minejate arv. Tabel 7. Sündivus aastatel 1992–1998 Sünniaasta 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 7-aastased 1999/2000 2000/2001 2001/2002 2002/2003 2003/2004 2004/2005 2005/2006 1. Põltsamaa linn 63 45 45 52 45 51 41 2. Põltsamaa vald 83 73 61 54 51 53 42 3. Pajusi vald 44 40 26 15 21 16 18 Tabel 8. Koolitulevate laste prognoos aastatel 1999–2004 Põltsamaa linn 1999 2000 2001 2002 2003 2004 Põltsamaa Ühisgümnaasium 50 41 45 45 52 45 Lasteaed-Algkool Tõruke 45 27 26 26 26 26 Kokku 95 68 71 71 78 71 • Lasteaed Mari – asub 1973. a lasteaiaks ehitatud hoones. 114-kohaline – kuus rühma, personali arv 30 inimest. Finantseerimine linnaeelarvest 2002. a 2093,4 tuhat krooni. Lasteaed Mari on koolieast noorematele lastele hoidu ja alusharidust võimaldav õppeasutus. Lasteaia eripäraks on: – loovuse arendamine muusikaliste dramatiseeringute kaudu; – õppeaasta temaatikat lõpetav traditsiooniline ühisüritus peredega; – logopeediline abi kõnepuuete ennetamises ja ravis; – sobitusrühmad, kuhu kuuluvad erivajadustega lapsed; – huvitegevused õhtupoolsel ajal. • Lasteaed-algkool Tõruke – asub 1983. a valminud lasteaiaks ehitatud hoones, 280-kohaline. 1991. aastast töötavad majas algklassid. Lapsi lasteaias 147 kaheksas rühmas, algkoolis 95 neljas klassikomplektis. Õpetajaid seitse, personal kokku 52 inimest. Finantseerimine linnaeelarvest 2002. a 3796,6 tuhat krooni. Tõrukese kool on alternatiiviks ja konkurendiks gümnaasiumi algklassidele. LA Tõruke lapsed ja nende õpetajad peegeldavad ühiskonna väärtusi ja kultuuri. Õpetajad ja vanemad teevad koostööd, et luua lastele võimalusi õppida igapäevaeluga toime tulema. Nad omandavad uusi teadmisi, õpivad kaaluma eri variante ja tegema otsuseid, hoolima endast ja teistest, väljendama omi mõtteid ja tundeid. Lapsekeskses kollektiivis saavad lastest eluaegsed õppijad. Tähtis on, et vundament saaks tugev ja tahtmine täisväärtuslikku elu elada antakse emotsionaalselt ja valutult. Tõrukese lastest peavad saama valitsejad uues ja paremas maailmas. 2002. aasta sügisel tuleb sündide järgi Põltsamaa linnas kooli 52 õpilast, 2005. aastal 41 õpilast. Põltsamaa vallas on vastavad arvud 54 ja 42 ning Pajusi vallas 15 ja 18. PROBLEEMID • Tõrukese asukoht linna ühes servas • Mari asukoht suurte majade vahel väikesel territooriumil • Suured kulutused hoonete haldamiseks ja remondiks EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Õppe- ja kasvatustöö täiendamine • Õpetajate täienduskoolitus, personali arendamine • Juhtimise ja koostöö arendamine • Hoonete ja ruumide renoveerimine • Sisustuse ja õppevahendite uuendamine Põltsamaa Ühisgümnaasium (maakonna suurim) – paikneb progümnaasiumi ja gümnaasiumi osas 1967. aastal valminud hoones Veski tn ning 1.–6. klassid 1979. aastal valminud majas Lille tn. Kooli käsutuses on veel poiste tööõpetuse ja autoõpetuse maja, Uue-Põltsamaa mõis (tühi, ootab restaureerimist). Finantseerimine linnaeelarvest 2002. a 9929,9 tuhat krooni. Kooli territooriumi pindala on 13 ha, sh 1926. aastal rajatud botaanikaaed. Koolis on 40 klassikomplekti 1130 õpilasega. Kool teenindab õpilasi üheksast omavalitsusest. Õpetajaid on koolis 67, töötajaid kokku ~90. Septembris 2000 alustas PÜG koosseisus tööd kaugõppeosakond 58 õpilasega. Gümnaasiumis on erineva suunitlusega reaal-, humanitaar- ja üldharu. Võõrkeeltena õpetatakse inglise, saksa, vene ja prantsuse keelt. Koolil on oma söökla ja internaat (120 kohta, elab ~20 õpilast), jõusaal, võimla, arvutiklass, tegutsevad mitmed ringid. Palju kuulsust on koolile toonud puhkpilliorkester, luuleklubi, laulukoorid. Põltsamaa vallast õpib gümnaasiumis 270 õpilast, Pajusi vallast 98 õpilast. Ühisgümnaasium on piirkonna ainuke akadeemilist haridust andev õppeasutus. Seega on kooliga seotud kõik teda ümbritsevad vallad nii oma eelarve, bussiliikluse korralduse kui maine kujundamisega. Põltsamaa Ühisgümnaasiumist peaks kujunema eelkõige piirkonna hariduskeskus ning seejärel ka vabariiklik täienduskoolituskeskus. Lähiaastate põhiülesandeks saab olema kooli õppekava lõplik väljatöötamine ja edasiarendamine vastavalt aja nõuetele ning piirkonna alg- ja põhikoolide arengukavade kooskõlastamine ühisgümnaasiumi arengukavaga. Nähakse ette võimalust Kodu- ja Põllutöökooliga arengusuundade kooskõlastamiseks. Täienduskoolituse osas nähakse ette gümnaasiumi arenemist piirkonna haridustöötajate koolituskeskuseks ja lastevanemate enesetäienduskeskuseks. Kool on ajalooliselt olnud hea mainega, samas tuleb juhtida tähelepanu õppeainetele, mille osatähtsus on viimasel ajal järjest suurenenud, kuid pole koolis kaasaegset lahendust saanud. Rahul ei saa olla kehalise kasvatuse baasidega. Probleemid on seotud õppevahendite mahajäämusega, õpetaja persooniga ja läbimõtlemata tunniplaaniga. Koolis on mitmeid väga tugevaid aineõpetajaid, kes on saanud tunnustust nii oma kolleegidelt kui õpilastelt. Avalikkusele on märgatavad koolis toimunud uuendused ning kaasajal eriti palju räägitud koostöö nii õpetaja-õpilase, õpetaja-õpetaja, õpetaja-juhtkonna kui õpetaja-avalikkuse vahel. 3.2. Huviharidus Põltsamaa linnas on kaks munitsipaalhuvikooli: • Põltsamaa Muusikakoolis õpib 170 last, neist 150 Põltsamaal ja 20 Puurmanis. Õpetatakse järgmisi erialasid: – klaver – puhkpillid – viiul – akordion – tšello Muusikakooli kogu personal on 28,5 ametikohta, neist 21 õpetajat. Finantseerimine linnaeelarvest 2002. a. 1793,9 tuhat krooni. • Põltsamaa Spordikoolis õpib 110 last neljas osakonnas: – võrkpall – jalgpall – maadlus – kergejõustik Spordikoolis on seitse ametikohta, neist 4,5 treenerid. Finantseerimine linnaeelarvest 2002. a 684,9 tuhat krooni. Järjest keerulisemaks muutub koolide hoonete haldamine. Vajalikud on investeeringud nii hoonetesse kui ka sisulisse töösse. Hariduses sõltub palju Tallinn–Tartu esimese klassi tee valmimisest, linna elanikkonna vananemise peatumisest, linna omapära leidmisest, elamuehitusest ning tõmbekeskusest, millega Põltsamaa saab seotuks. Vaatamata asukohale Eesti keskel pole tehtud suuremaid investeeringuid, mis suudaksid elu elavdada ja hariduse taset tõsta. Hariduse sisu aegub tänapäeval kiiresti, sellest tuleneb pidev vajadus täiendus- ja ümberõppe ning kutsenõustamise järele. Hariduse otsene seotus paljude tegevusaladega tingib vajaduse nii haridussfääri pikaajalise plaani (koolivõrk, nõustamissüsteem jne) kui ka lühiajaliste plaanide järele, mis võimaldaksid õpetuse sisu paindlikult muuta. Tekkivas koolidevahelises konkurentsis tuleb erilist tähelepanu pöörata kohapeal antava hariduse taseme säilitamisele ja parandamisele. PROBLEEMID • Hoonete seisukord • Nõuetele vastava spordihalli puudumine • Õppevahendite puudus ja aegumine • Kooli tulevate laste arvu vähenemine • Õpilaste distsipliin • Probleemsete laste arvu suurenemine • Põhikooli osas pole klassijuhataja töö tasemel • Õpitulemused pole loodetud tasemel • Nõrk PR-töö • Õpetajatest pole kujunenud ühtset meeskonda • Praktilise õppetöö vähesus • Liiga suur koormus õpilastel • Suhted õpilaste ja õpetajate vahel • Noorte õpetajate ja meesõpetajate vähesus • Eliitgümnaasiumi loomise vajadus • Aegunud koolimööbel EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Rõhuda õpetuse tasemele • Koolijuhtide ja õpetajate täienduskoolitus • Koolibusside ja koolitee ohutuse tagamine • Õppekavade lähteülesande püstitamine piirkonna koolidele – peab kajastuma koolide ja omavalitsuste eelarvetes • Kutsehariduse ja täiendusõppe vajaduste analüüs • Gümnaasiumi kui piirkonna olulise ühisomandi määratlemine • Positiivsed muudatused avalikes suhetes • Kooliväliste asutuste suhtumise muutmine kooli • Kool ise peab olema aktiivne – olla kohal seal, kus saab silma paista • Gümnaasiumihariduse andmises peab kajastuma piirkonna tugevaim külg • Väikelinn ei suuda tagada kõiki huvihariduse erivajadusi. Arendada tugevaid tugevate spetsialistide kaasamisega • Väärtustada perekonna rolli hariduses kaasarääkimisel – noored, kelle lapsed on just kooliteed alustanud või alustamas • Asutada noore õpetaja stipendium • Kõrgkoolide huvi tõstmine piirkonna vastu – praktikabaas, loengutsüklid, õppejõud, ka oma kooli vilistlased • Koolide pidepunkti leidmine kirikuga – ajalooliselt ja rahvusvaheliselt oluline • Piirkonna kandva kooliürituse või eripära leidmine • Sõpruspiirkondade hariduskogemuste ärakasutamine ja arendamine • Kaasaegse spordihalli ehitus 3.3. Noorsootöö Noorsootöö eesmärk on niisuguse keskkonna loomine, mis toetab noorte isiksuslikku arengut, pakkudes võimalikult mitmekesiseid võimalusi eneseteostuseks ja enesearendamiseks ning soodustades sihipärast tegevust ja vaba aja veetmist väljaspool kooli. Põltsamaa linnas tegutsevad koolivälised noorteorganisatsioonid Juventus, Eesti 4H, nooremate poiste skaudirühm. Noortel on võimalik käia spordikoolis, muusikakoolis, kunstikoolis ning võtta osa huvialaringide tööst. PÜG-s tegutseb aktiivselt õpilaste omavalitsus. Linnas on olemas üksikud energilised noortejuhid. Volikogu juures töötab noorsookomisjon. Noorteühendusel Juventus on sõlmitud rendileping EELK Põltsamaa kogudusega aednikuhoone kasutamiseks. Maja toimib noortekeskusena. Hoone väiksuse tõttu ei ole seda võimalik kasutada suuremate noorteürituste toimumiskohana. 2001. a rajati laste mänguväljak ja paigaldati rularamp. PROBLEEMID • Kõik noored ei huvitu sihipärasest tegevusest • Olemasolev keskkond ei soosi noorte initsiatiivi ja omaalgatust • Puudub kasutamiskõlblik noorte kooskäimiskoht, nn Noortemaja • Vähesed võimalused noortepäraste suurürituste/pidude korraldamiseks • Linnas on vähe noorsootöö eestvedajaid • Noorte liigne alkoholitarbimine ja tolerantne suhtumine alkoholi kasutamisse • Puudub elujõuline skaudi- ja gaidiliikumine • Narkootikumide levik • Noorsootööd ja noorte elu puudutava info liikumise vähene operatiivsus ja madal koordineerituse tase linnavalitsuse, noorsootöö tegijate, noorsookomisjoni ja kooli omavalitsuse vahel EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Noorte teavitamise ja nõustamise süsteemi arendamine • Noortelaagrite ja tervistava puhkuse korraldamine • Narkomaania ja kuritegevuse ennetamine, vahendite eraldamine narkootikumide ja alkoholivastase preventiivse tegevuse tarvis • Avatud noortekeskuse rajamine. Toetada Noortemaja väljaehitamist ja selle jooksvat tegevust • Uute energiliste noortejuhtide leidmine ja koolitus • Noorteühingute ja noorteprojektide toetamine • Noortejuhtide koolitus ja uute energiliste noortejuhtide leidmine • Kasutada ära kõik võimalused kultuurikeskuses noorteürituste korraldamiseks ning noorteringide ja -ühenduste tegevuseks vajalike ruumide ja tehnika võimaldamisel • Koostöös kooliga leida lahendus skaudi- ja gaidiliikumise elavdamiseks • Toetada noortesporti 4. TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE 4.1. Tervishoid Tervishoiupoliitika sõltub eelkõige riiklikust tervishoiupoliitikast. Kohalik omavalitsus korraldab inimestele (ka ravikindlustusega hõlmamata) arstiabi kahes etapis – üldarstiabi ja eriarstiabi ning korraldab elanikkonna haiguste ennetamisele ja tervise edendamisele suunatud tegevust oma haldusterritooriumil (sealhulgas tagab tervislikud tingimused laste- ja õppeasutustes ning keskkonna vastavuse tervisekaitsenõuetele). Haiguste ennetamine Profülaktiliste meetmetega (kaitsesüstimised jm) on kindlustatud kõik haigekassa liikmed. Mõned kaitsesüstimised – puukentsefaliidi, gripivastased võivad olla kindlustamata isikutele kättesaamatud vaktsiinpreparaadi kõrge hinna tõttu. Tervisekaitse Tervisekaitseline olukord on paljudes töökohtades halb, mis võib olla kutsehaiguste põhjuseks. Tervisekaitsenõuetele ei vasta õppetingimused ühisgümnaasiumis – klassiruumide halb valgustus, kasvule mittevastav koolimööbel jt. Paljude individuaalkaevude vesi ei vasta veestandardi nõuetele. Terviseedendus Põltsamaa linna elanike haigestumise ja suremuse põhjuste struktuur on üldjoontes sama, mis vabariigis tervikuna. Südame-veresoonkonna haigusi, traumasid, kopsuvähki jt saab ennetada/vältida terviseedendusliku sihipärase tegevuse kaudu. Linnaelanikke hõlmav kohalik terviseedenduslik töö vajab täiustamist. Tegutsevad kaalujälgijate rühm, liikumise «Eluterve Eesti» Põltsamaa tugirühm, MTÜ Ex Medicus, aeroobikarühmad jne. Surma põhjused Surma põhjustest ca 1/3 moodustavad südamehaigused, 1/5 – vähkkasvajad, ligikaudu 15–16% – peaaju isheemiatõbi, 10% surmajuhtumitest on tingitud välistest teguritest – õnnetusjuhtumid, enesetapud. Kõikidest surmajuhtumitest 37% moodustavad üle 80-aastased vanurid. Tervishoiu struktuur 1. Perearstid Linnas töötab viis perearsti füüsilisest isikust ettevõtjana, kes teenindavad nii linna kui valla elanikke. Neli perearsti tegutsevad vallavalitsusele kuuluvas hoones ja üks kortermajas. Nende töötingimused ja ruumid ei vasta nõuetele. Käimas on ettevalmistused perearstide ümberkolimiseks Lossi 49 I korrusele. 2. Kiirabi Põltsamaal on kohapeal üks kiirabibrigaad ja alates 2002. a kuulub see Tartu Ülikooli Kliinikumi Kiirabi koosseisu. 3. OÜ Põltsamaa Tervis: 2001. a reorganiseeriti MTÜ Põltsamaa Haigla OÜ-ks Põltsamaa Tervis. Alates 2002. a jaanuarist hooldusravi voodikohti ei finantseerita. OÜ Põltsamaa Tervis struktuur: – Eriarstide ambulatoorne vastuvõtt Kirurg Naistearst Närviarst Psühhiaater Hambaprotees – Röntgendiagnostika – Funktsionaaldiagnostika – Laboratoorium – Koolitervishoiu kabinet – Ambulatoorne taastusravi OÜ-s Põltsamaa Tervis on 25 töötajat. Eriarstide teeninduspiirkond on ca 15 tuhat elanikku. 2001. a oli haigekassa ostetava teenuse maht 1,3 miljonit krooni. Lisaks osutati ise tasulisi teenuseid (röntgen, labor, hambaprotees) 0,5 miljoni krooni eest. Linnas töötavad veel kolm erahambaravi kabinetti, üks erasilmahaiguste kabinet, kaks apteeki. PROBLEEMID • Puudub elanikkonna tervise analüüs, rahvatervise planeerimine ning sihipärane tegevuse kavandamine elanikkonna tervise parandamiseks • Tervisekaitseline situatsioon asutustes/ettevõtetes ning õppeasutustes on kutsehaiguste teket soodustav • Haiglavoodikohtade puudumine • Õendushooldusteenuse puudumine piirkonnas • Patsientide vastusesis minekule kodukohast kaugele, transpordimured • Ravitöö korralduse killustatus on ebaökonoomne – labori- ja diagnostilist aparatuuri soetavad nii haigla kui ka perearstid eraldi, haigla aparatuur on alakoormatud • Lossi tn 49 hoone vajab kapitaalremonti ja renoveerimist, kogusummas ca 5 miljonit krooni EESMÄRGID, LAHENDUSED • Kõik perearstid ja MTÜ Põltsamaa Haigla töötavad eraldi juriidiliste isikutena kuid asuvad füüsiliselt ühes hoones kaasaegses tervisekeskuses (võib olla ühe katuse all õendushoolduskeskusega), mis on planeeritud, ehitatud ja varustatud vastavalt sotsiaalministri 22. veebruari 1999. a määruse nr 10 nõuetele. • Õendushoolduskodu asutamine Lossi tn 49 II korrusel OÜ Põltsamaa Tervis koosseisus, kus on 20 voodikohta hooldus- ja taastusraviks ning haigete jälgimiseks. 4.2. Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande eesmärk on abistada peamiselt seda mitteaktiivset elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime – lapsed, vanurid, puuetega inimesed, töötud, ajutised töövõimetud, vanemliku hoolduseta lapsed jt. Tabel 9. Elanike arv 5163, neist: Mehi 2329 45% Naisi 2834 55% Lapsi (0–15-a) 1016 19% Tööealisi (16–60/55) 2940 57% Vanaduspensionäre 1258 25% Registreeritud töötuid 124 2% Puuetega inimesi 648 13% Lapsinvaliide 17 0,3% Tabel 10. Sotsiaaltoetuste maht kr 1998–2001 Toetuse liik 1998. a 1999. a 2001. a Summa Saajate arv Summa Saajate arv Summa Saajate arv Toimetulekutoetus sh täiendav toetus 1 869 000 716 913 1741 1 384 470 195 299 1603 1 369 156 1671 Linnaeelarves sh töötasu hooldus Lustiveres laste toit 304 425 143 292 66 320 44 552 4 296 194 127 689 62 570 4 356 099 121 143 143 239 162 000 4 Oma tulu «Lapileenust» ja koduhooldusest 52 400 71 267 7423 Suured pered Põltsamaa linnas: 3 last peres – 44 peret 4 last peres – 12 peret 5 last peres – 3 peret 6 last peres – 1 pere orvud – 19 last Põltsamaa linnas puuduvad sotsiaalhoolekande asutused. Enesega mittetoimetulevatele on piirkonnas kaks hooldekodu: • Lustivere hooldekodu on üldtüüpi hooldekodu, mis asub Lustivere külas. Teenindab tervet piirkonda, osaliselt finantseeritakse riigieelarvest. • Võisiku Hooldekodu on erihooldekodu (vaimuhaigete ja raskete vaimsete puuetega inimeste hooldekodu), mis asub Võisiku külas. Teenindab kogu Eesti Vabariiki, finantseeritakse riigieelarvest. Rõhu asetus hoolekande arengus on inimeste võimalikult iseseisva toimetuleku toetamine nõustamise ja sotsiaalteenuste abil. Hetkel on linnas: • 3 väljaõppe saanud koduhooldajat + sotsiaaltöötaja; • praktikas on olemas naabriteenus; • tegutseb supiköök; • saun 50% maksumusega vanureile, lastele ja puuetega inimestele; • võimalus laenutada humanitaarabina saabunud invavahendeid; • on käivitunud tööotsijate rehabilitatsiooni süsteem; • koostöö kirikuga (hingehoiu küsimused, osavõtt mittetöötavate isikute rehabilitatsioonist); • sotsiaalkorterid Pajusi mnt 18 • Võisiku Hooldekodus on avatud päevakeskus kodus elavatele vaimupuuetega inimestele • Üritused koduhooldel olevatele inimestele • Humanitaarabina saadud rõivaste ja jalatsite jagamine PROBLEEMID • Sotsiaaleluruumide puudumine • Varjupaiga puudumine • Võisiku Hooldekodu üleasustatud • Hoolealuste vastuvõtuks vajaliku infrastruktuuri puudumine ühiskonnas • Tugipere- ja kasuperehoolduse nõrk tase • Puuetega inimeste ja vanurite päevakeskuse puudumine (odav toit, tegevus, loengud jne) • Puuetega laste taastuskeskuse puudumine • Noortekeskuse rajamine algusjärgus • Töötute aktiviseerimiskeskuse puudumine EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Sotsiaalpoliitika peab toetama täisväärtuslikku perekonda ja soosima paljulapseliste perede arvu suurenemist. Soodustusi tuleb jagada pidades silmas pere tegelikku majanduslikku olukorda. • polüfunktsionaalse sotsiaalkeskuse, nn sotsiaalmaja ehitamine, kus on: – sotsiaaleluruumid – päevakeskus – varjupaik • vanurite ja puuetega inimeste päevahoid • sotsiaalnõustaja, pereterapeudi, psühholoogi, narkoloogi jne vastuvõtt • toimetulekuraskustega perede nõustamine • emade kool • proteeside ja abivahendite laenutamine • avahoolduse teenuste pakkumine • odav söögikoht • ravivõimlemine vanureile, puuetega inimestele • massaaž • huvialaringid, loengud • baas vabatahtlikele organisatsioonidele (invaühing, lastefond) • noortekeskus noorte vaba aja arenduslikuks sisustamiseks, noorte toimetulekuoskuste tugevdamiseks sotsiaalsete probleemide ennetamiseks või ületamiseks (alkoholism, narkomaania jne) • munitsipaalkorterid korteritest välja tõstetud isikutele, vanuritele jne • vanurite ja invaliidide liikumisvõimaluste parandamine (kaldteed, käsipuud, istepingid) 5. KULTUUR 5.1. Kultuuriline tegevus Kultuur peab säilitama sajandipikkuste traditsioonide järjepidevuse, peab olema avatud nüüdisaja kultuurisuundadele, jääma kättsaadavaks kõigile elanike gruppidele ja vanuseastmetele. Põltsamaa kultuurielu kannavad kultuurikeskus, muusikakool, muuseum, raamatukogu, PÜG. Põltsamaa linnas tegutseb kokku 95 taidlus- ja huvialaringi, mida juhendab 70 ja neist võtab osa 1800 inimest, sealhulgas 1250 last ja 550 täiskasvanut. • Kultuurikeskus Asub 1960. a valminud ja 1999. a kaasaegselt renoveeritud hoones, kus on 360-kohaline saal kontsertide, etenduste, tantsuõhtute jm ürituste läbiviimiseks, galeriisaal, proovisaal, nõupidamiste saal jm. Kultuurikeskuses on kinnitatud kümme ametikohta. Seal tegutseb 19 isetegevus- ja huvialaringi täiskasvanutele 400 osavõtjaga ning 14 lastele 220 osavõtjaga. Rahvakultuuri järjekestvust kannavad: – 160-aastane segakoor «Heli» – 135-aastane puhkpilliorkester – 40-aastane segarahvatantsurühm «Virmalised» – 35-aastane naisrahvatantsurühm – 30-aastane segakoor «Leelo» Kultuurikeskuse juures tegutsevad veel pensionäride naisansambel, topeltkvartett, telgedelkudumise ring. Professionaalse kunsti vahendajaks ja kohaliku kunstiharrastuse edendajaks on Põltsamaa Kunstiselts. Huvipakkuvad on kohalike kunstiharrastajate personaal- ja ühisnäitused. Seltsidest tegutseb veel käsitööselts 50 osavõtjaga. Aktiivselt tegutsevad järgmised ühendused: Pensionäride ühendus «Kuldne Iga», Põltsamaa Kunstistuudio, Juventus, Uus Eesti 4-H noored, Kutsehaigete Ühing, Represseeritute Ühing. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis tegutseb 37 taidlus- ja huvialaringi 730 osavõtjaga. Tuntuim on puhkpilliorkester. Suur arv õpilasi osaleb laulukoorides ja ansamblites. Tuntud on luuleklubi ning nende korraldatav vabariiklik gümnasistide kõnevõistlus «Kuldsuud Põltsamaal». Lasteaed-Algkool Tõruke juures tegutseb viis taidlus- ja huvialaringi 125 osavõtjaga. Oluline tähendus on muusikakooli 1993. a algatatud puhkpillimängijate suvekooli ja 1997. a viiuldajate suvekooli tegevusel. Vabaõhuüritused toimuvad Põltsamaa lauluväljakul ja lossihoovis. Traditsiooniks on saanud veinipäev ja motosummer. Süvamuusikakontserdid ja ooperietendused on saavutanud üle-eestimaalise tuntuse. Oluline koht Põltsamaa linna ja piirkonna kultuurielus on EELK Põltsamaa Kogudusel. Koguduse juures tegutseb kümme taidlus- ja huvialaringi 230 osavõtjaga. Neist tuntumad on segakoor ja lastekoor. Kiriklas korraldatakse kontserte, näitusi, organiseeritakse sotsiaalabi. Töötab laste pühapäevakool. Põltsamaa linna raamatukogu on ühtlasi Jõgeva Maakonna Keskraamatukogu. Raamatukogul oli 2001. a 2000 lugejat ja 67 000 teavikut, töötajaid on 15,5 ametikohta. Raamatukogus loeb 60% linna ja ümbruskonna elanikkonnast. Raamatukogu on kohaliku elu infokeskus, seal on avatud avalik internetipunkt. Põltsamaa lossihoovis on alates 1997. a suvest avatud muuseum, mille ekspositsioon annab ülevaate Põltsamaa kihelkonna ajaloost alates kiviajast kuni kaasajani, tutvustab nii talurahva-, linna- kui mõisakultuuri. Muuseum omab ligi 4000 fotot ja 3000 esemelist säilitusühikut. 1766. a hakkasid A. W. Hupel ja P. E. Wilde Põltsamaal välja andma esimest eestikeelset ajakirja «Lühhike öppetus». 1925–1935 ilmus ajaleht «Põltsamaa Teataja», 1951–1963 Põltsamaa rajoonileht «Kiir», 1990–1991 «Põltsamaa Teataja». 1990. aastate alguses tegutses mõnda aega oma raadio. Alates 1994. a ilmub kaks korda nädalas «VALI Uudised», mis on kogu Põltsamaa piirkonna ajaleht. PROBLEEMID • Muusikakooli ruumid väga halvas seisukorras • Raamatukogu ruumikitsikuses • Ühiskonna vähene huvi järeltuleva põlvkonna suhtes • Elanikkonna passiivsus, ükskõiksus ja kapseldumine • Transport kallis isetegevuskollektiivide kontsertreisideks • Huvitavaid ideid vähe • Lauluväljaku rakendus ja seisukord EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Soodustada ja toetada erinevate kultuuriseltside ja ühenduste teket ja arengut • Toetada rahvakultuuriga tegelevaid seltse, kollektiive ja üksikisikuid • Seada sisse kultuuristipendiumid kohaliku kultuurielu edendajatele • Jätkata Põltsamaa linna traditsiooniliste ja populaarsust koguvate kultuuriürituste korraldamist ja toetamist (noorte puhkpillimängijate ja viiuldajate suvekoolid, linnapäevad, süvamuusikakontserdid, laste «Laulusiller» jt) • Väärtustada ja säilitada kultuurimälestiste, kultuurilooliste ja kunstiväärtuslike objektide kaitsmist ja koostada nende register • Tõsta Põltsamaa atraktiivsust (välja ehitada Põltsamaa jõe rand, rajada laste mänguväljakuid jpm) • Kasutada ära kõik lossihoovi ja lauluväljaku võimalused kultuuriürituste korraldamiseks • Leida laululava ja staadioni piirkonnale rakendus puhkekeskusena • Rakendada tööle noortekeskus. Põltsamaa linna üheks prioriteediks on töö noortega • Juurdeehitus raamatukogu hoonele • Osta majandusühistult muuseumihoone ja arendada muuseumi tegevust 5.2. Sport Olemasolevad spordirajatised • spordisaal Pajusi mnt 18 (16 × 30) • ujula Pajusi mnt 18 (6 × 15) • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla • Põltsamaa Autobaasi spordisaal (11,5 × 23,5) • jalgpalliväljak-staadion Kuuse ja Lille tänava vahel. Ringraja pikkus 360 m, radade arv neli, rajakate telliskivipuru, tribüünil istekohtade arv 400 • välisväljakud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi juures • kurniväljak linnapargis • tenniseväljak Kaare tänaval • linna ääres Kuningamäel on rahvusvahelistele nõuetele vastav kardirada • talvised suusarajad Kuningamäel endises lasketiirus ja Ühisgümnaasiumi juures Põltsamaal on üheksa registreeritud spordiklubi • Jalgpalliklubi «Sport» • Spordiklubi «Põltsamaa» • Spordiklubi KUKO (kurni-koroona klubi) • Spordiveteranide klubi • Spordiklubi «Toonus-Sport» (ei tegutse) • Spordiklubi MIX (naiste võrkpall) • Spordiklubi BC (korvpall) • Põltsamaa Spordiliit (ei tegutse) • Spordiklubi NIPI Populaarsed on traditsioonilised spordiüritused – Põltsamaa jõe suve- ja talimängud, mis toovad kokku rahvast ka naabervaldadest ja -maakondadest. Igal aastal toimub Põltsamaa lossijooks. Regulaarselt korraldatakse korvpalli-, võrkpalli- ja jalgpalli-, male-, kergejõustiku- ning bridživõistlusi, kus kohalikud klubid kutsuvad kohtumistele külalisi. PROBLEEMID • Spordibaaside (nii sise- kui välis) kehv olukord – ei vasta kaasaja nõuetele • Investeeringute puudumine olemasolevate baaside elementaarseks korrashoiuks • Vähe rahvast kaasahaaravaid spordiüritusi ja võistlusi • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ei rahulda praegune võimla • Noorsoo vähene huvi spordi kui tervistava tegevuse vastu EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Tervisespordiga tegelemise võimaluste tagamine kogu linna rahvale • Korraldada rahvaspordiüritusi ja võistlusi eri tasemetele • Valgustatud suusarajad Kuningamäele • Liuvälja rajamine talvel tenniseväljakul ja Pajusi mnt tiigil • Rulluisuraja rajamine • Põltsamaa Ühisgümnaasiumi võimla juurdeehitus • Pajusi mnt võimla ja ujulahoonete remont • Staadioni kapitaalremont 5.3. Kaitstavad alad ja objektid Arheoloogiamälestised • Asulakoht J. Kuperjanovi tn ja jõe vahelisel alal • Asulakoht Lepa tn ja jõe vahelisel alal • Hiiekoht ja asulakoht Tallinna mnt ja jõe vahelisel alal • Kirikuase ja kalmistu Veski tn ja Metsa tn ristmikul • Linnuse kultuurikiht Lossi 1 Arhitektuurimälestised • Põltsamaa linnuse varemed vallikraaviga 14.–18. saj, 1770. a ümber ehitatud rokokoostiilis lossiks, hävinud osaliselt 1941. Linnuse müüre on restaureeritud, korrastatud on mõned lossi ruumid • Põltsamaa kirik, ehitatud 1751, hävis 1941, taastatud 1969 • Elamu-ärihoone Silla 2, ehitatud 1910–1912 • Elamu-ärihoone Lossi 7, ehitatud 1900 • Vana-Põltsamaa mõisa õllevabrik Lossi 43, ehitatud 19. saj • Põltsamaa vana kiriku varemed, ehitatud 1234, hävis 1600 • Vana-Põltsamaa mõisa park, Linnapark, 19. saj • Vana-Põltsamaa mõisa teenijatemaja Tallinna mnt 2, 19. saj • Vana-Põltsamaa mõisa aia piirdemüür, Tallinna mnt 4 – Viljandi mnt 3, 19. saj • Uue-Põltsamaa mõisa peahoone Veski tn 7, 18 saj • Uue-Põltsamaa mõisa park, 18 saj • Uue-Põltsamaa mõisa teenijatemaja Veski 9, 18. saj • Uue-Põltsamaa mõisa kuivati Veski 6, ehitatud 18. saj, juurdeehitus 1893 • Uusehitistest väärib tähelepanu (pole kaitse all) endine Jõgeva Kolhooside Ehituskontori puidutsehh Jõgeva mnt 29 (1978, arh. H. Šein) ja kinohoone Kuperjanovi 2 (1982, arh. A. Pähn), tuletõrjehoone Pajusi mnt 37A (1999, arh. R. Puusepp) Ajaloomälestised • II maailmasõjas hukkunute ühishaud Jõgeva mnt kalmistu kõrval, 1955 • K. A. Hermanni mälestussammas Põltsamaa linnapargis (1933, A. Leius) • Põltsamaa kalmistu • Vabadussõja ausammas Veski tänava Vabadusplatsil (1924, V. Mellik, Taastatud 1989, J. Soans) Looduskaitseobjektid Pargid • Uue-Põltsamaa mõisa park 5,0 ha • Sõpruse park 4,3 ha 6. MAJANDUS 6.1. Ettevõtlus Linna majanduse elujõulisus sõltub siin paiknevate ettevõtete konkurentsivõimest ja majanduse mitmekesisusest. Ettevõtete rohkus ja hästitasuvate töökohtade olemasolu linnas tagavad inimeste sissetulekud ja seeläbi ka suurema omavalitsuse eelarve. Majandus areneb Põltsamaa linnas positiivses suunas. On asutatud uusi ja taastatud vanu ettevõtteid, rajatud ühisfirmasid ning kaasatud väliskapitali. Tegutsevad transpordi, õmblus-metalli-, ehitus-, toitlustus-, kaubandus- ja teenindusettevõtted. Kohapeal antakse välja piirkonna ajalehte. Äriregistri andmetel on Põltsamaa linnas 180 ettevõtet, asutust ja füüsilisest isikust ettevõtjat. Tööealiste inimeste arv linnas on 2500, mis näitab, et siin puudub potentsiaalne töötajaskond suurettevõtetele. Tabel 11. Suurimad tööandjad Põltsamaa linnas Jrk nr Asutuse nimetus Töötajate arv Majandusharu 1. AS Põltsamaa Felix 110 Toiduainetööstus 2. Põltsamaa Ühisgümnaasium 90 Haridus 3. Põltsamaa Majandusühistu 90 Kaubandus 4. TÜ E-Piim 70 Toiduainetööstus 6. Lasteaed-Algkool Tõruke 50 Haridus 7. AS Kitzinger-Progress 45 Metallitööstus 8. OÜ Põltsamaa Autoveod 30 Transport Tabel 12. Põltsamaa linnas tegutsevate ettevõtete top-7 toodangu mahult 2001 Jrk nr Ettevõtte nimetus Käive milj kr 1. AS Põltsamaa Felix 70,0 2. TÜ E-Piim 65,0 3. Põltsamaa Majandusühistu 65,0 4. Kitzinger-Progress AS 15,0 5. OÜ Toidutop 9,0 6. OÜ Põltsamaa Autoveod 8,0 7. AS Fortum Termest 6,0 Tabel 13. Üksikisiku tulumaksu maksjate top-7 seisuga 01.07.2002 Jrk nr Asutus 1. Põltsamaa Felix AS 2. Põltsamaa Majandusühistu 3. Võisiku Hooldekodu 4. Põltsamaa Ühisgümnaasium 5. Põltsamaa Graniit AS 6. Kitzinger-Progress AS 7. Lasteaed-algkool Tõruke Ettevõtlus ja tööstus peavad juhinduma turul valitsevast nõudlusest. Omavalitsuse poolne vahelsegamine on oluline juhul, kui need valdkonnad muutuvad oma loomuliku arengu kaudu ohustavaks loodusele ja/või elukeskkonnale. Linn saab ettevõtluse ja tööstuse arengule kaasa aidata täienduskoolituse võimaluste vahendamisega. Tuleb tegeleda ettevõtluse, tööstuse jmt valdkondi puudutava info levitamisega ning ettevõtluseks sobiva maa pakkumisega selleks sobivates kohtades. Lähtudes viimatitoodust on üldplaneeringus reserveeritud äri-, ettevõtluse- ja teenindusmaad. Ettevõtlus- ja tööstusobjektide paigutamisel on määravaks paiknemine teede, trasside ning elamupiirkondade suhtes ning sobivus keskkonnaga. Põltsamaa linnas on halvasti kasutatud tootmishooneid, nende parema rakenduse korral on võimalik areng olemasolevate tööstusalade piires. Tabel 14. Tööandjad Põltsamaa linnas tegevusharude järgi seisuga 01.07.2000 Majandusharu Ettevõtete arv Töökohtade arv Ehitus 8 116 Energeetika, gaasi- ja veevarustus 1 23 Haridus 5 242 Hulgi- ja jaemüük 26 564 Metsamajandus, metsavarumine 2 27 Puidutöötlemine ja puidutooted 2 37 Põllumajandus 2 34 Riigivalitsemine ja -kaitse; sotsiaalkindlustus 2 47 Tekstiilitööstus 5 49 Tervishoid ja sotsiaaltöö 3 110 Toiduainete ja jookide tootmine 4 288 Transport ja transpordi abitegevused 6 94 Vaba aja veetmise, kultuuri- ja spordiasutused 4 51 Muu tegevus 36 381 KOKKU 106 2063 6.2. Teenindus ja kaubandus Lähtudes üldistest trendidest kasvab teeninduse osakaal majanduses järk-järgult, juba praegu on teenindussektoris rakendatud 40% Põltsamaa linna töötajate koguarvust. Arvestades Põltsamaa linna funktsiooni ümbritseva piirkonna teeninduskeskusena jätkub siin teenindussektori osakaalu kasv nagu ka olulisemate teenindus- ja kaubandusasutuste koondumine Põltsamaa linna. • Linnas on kahe panga kontorid: Hansapank ja Ühispank • Võimalik on kasutada nelja bensiinijaama ja autoteenindust • Olemas on kaks üldkasutatavat sauna, juuksurid, kosmeetik, spordisaal-ujula • Linnas töötab ühel päeval nädalas notar • Tegutsevad toitlustusettevõtted – restoran «Ranna», Puhu-Risti Söögimaja, kohvik «Rivaal», «Hullava Naise Pubi», baar «Fööniks», kohvik «Pargi». Tööstuskaupade kauplusi – 36 Toidukauplusi – 16 Majutuskohti – 3 Toitlustusasutusi – 7 Kesklinnas on endiste ja renoveerimisele kuuluvate ruumide baasil välja arenemas kaubandusettevõtete võrk, mis näitab tugevnevat konkurentsi selles turunišis. Linnatingimustes loetakse pikimaks võimalikuks vahemaaks kodust teeninduskeskusesse 500 kuni 750 m. Põltsamaa linna keskusesse linna servast on maksimaalselt 1 km, linna rahvaarv on aga liiga väike teeninduse dubleerimiseks. Seega tuleb tähelepanu pöörata esmatarbekaupade kättesaadavusele linna kõigis osades. Praegu puudub kauplusvõrk Pika tn piirkonna elurajoonis. PROBLEEMID • Aegunud infrastruktuur – Tänavate ja kõnniteede halb seisukord – Osal linna territooriumist välja ehitamata ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid • Madalad palgad, töötus, kvaliteetse tööjõu vähesus – Ettevõtlike inimeste puudus, nende äravool, töökohtade valik on väike, vähe kõrgelt tasustatavaid töökohti, kehvad karjäärivõimalused – Investeerijate vähesus – Kohapealse turu väiksus – Informatsiooni puudulik levik EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Soodsate tingimuste loomine ettevõtluse arenguks – uute tegevusvaldkondade väljaarendamisele kaasaaitamine (transiitliikluse teenindamine, puhke- ja turismimajandus) – tagada ettevõtjate informeeritus oma valdkonna võimalustest – kaasajastada infrastruktuurid – planeeringute koostamisel arvestada ettevõtjate vajadusi, – ette valmistada ettevõtluseks sobivad krundid ja piirkonnad • Arendada Põltsamaa atraktiivseks turistidele • Arendada Põltsamaa jõega seotud imidžit • Arendada ettevõtlust toetavat ja propageerivat tegevust – linnavara rentimisel tagada rentnike investeeringute kaitse – soodustada ettevõtlust, mis loob linnaelanikele töökohti 6.3. Turism Olulisimaks turismiarengu eelduseks Põltsamaal on soodne asend Tallinn–Tartu mnt ääres, mis lubab arendada kongressi-, seminari- ja nõupidamisturismi ning olla ööbimiskohaks transiitreisijatele jälgides mõtet «rajalt maha». Põltsamaa on turistidele väravaks teel Lõuna-Eestisse. Põltsamaa oli 16. saj Liivimaa Kuningriigi pealinn ja Hertsog Magnuse residents. Võimsad linnusevaremed annavad linnale kuninglikku ilmet ka tänapäeval. Ligi 80-aastane veinitootmise traditsioon on andnud põhjust Põltsamaal Veinipealinn välja kuulutada. Kaaluda võiks turismialase koostöö võimalusi teiste Kesk-Eesti linnadega nagu Paide, Jõgeva ja Viljandiga ühise reklaami sisseseadmine. Peamised vaatamisväärsused on: Ordulinnus, luterlik kirik, Vene-Õigeusu kirik, Uue-Põltsamaa mõis, mälestusmärk Vabadussõjas langenuile, K. A. Hermanni ausammas, pargid, Põltsamaa jõgi ja 17 silda, OÜ Joosti Aiand rosaarium. Lossihoovis on alates 1995. a avatud infopunkt ja muuseum. Atraktiivsete vaatamisväärsuste vähesust peaks kompenseerima omanäoliste sündmuste ja ürituste korraldamine linnas. Ürituste meelispaigaks on kujunenud lossihoov. Suuremad üritused 2002. a: • Veinipäev • Põltsamaa Motoshow – 1700 motoristi 15 eri riigist • Kontsert «100 mustlasviiulit» • Rooside Pidu 2001. a külastas Põltsamaad turismiinfopunkti andmetel 18,0 tuhat turisti. Ülekaalus on siseturistid, järgnevad soomlased, rootslased. Hetkel on suurim turismi arengu takistus ööbimisvõimaluste vähesus linnas, rahvusvahelistele normidele vastava hotelli puudumine. Vaatamata arvukatele asutustele, aktiviseeruvale majandusele, mitmekülgsele kultuurielule ja suurepärastele liiklusoludele ning atraktiivsele looduskeskkonnale puudub linnas majutusettevõte, kus saaks majutada korraga kuni 50 (ühe bussitäie) külalist. Tabel 15. Majutuskohad Põltsamaa linnas Jrk nr Majutuskoha nimetus Kohtade arv 1. Heleni Külalistemaja 20 2. Rivaali külalistemaja 20 Tabel 16. Toitlustuskohad Põltsamaa linnas Jrk nr Toitlustuskoha nimetus Kohtade arv 1. Restoran «Ranna» 100 2. Puhu-Risti Söögimaja 60 3. «Hullava Naise Pubi» 55 4. Kohvik «Rivaal» 30 5. Veinikelder 25 6. Kohvik «Pargi» 12 7. Baar «Fööniks» 45 Meelelahutuskohad Põltsamaa Kultuurikeskus, raamatukogu, lauluväljak, lossihoov, kino, kasiino «Play-In», jalgpallistaadion, spordikooli võimla, kardirada, tenniseväljak PROBLEEMID • Turismi hooajalisus • Linnas väljaehitamata Põltsamaa jõe rand ja puhketsoonid • Turismiperioodil ei ole piisavalt majutuskohti. • Põltsamaal puudub spetsialiseerunud 50-kohaline hotell, olemas on väiksemad ööbimiskohad. Vähe on eramajutusega tegelejaid • Tänavate halb tehniline seisukord • Info ja heatasemelise reklaami puudulikkus • Vähe tasemel giide, kes oskavad võõrkeeltes linna kohta infot anda • Puudub Põltsamaale omane turismiatraktsioon EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Välja ehitada Põltsamaa jõe rand ja paadisadam • Kujundada lauluväljaku ja staadioni piirkonnast puhketsoon • Koostöös Muinsuskaitseametiga restaureerida Põltsamaa loss • Otsida võimalusi kohalike suveniiride saamiseks • Anda välja Põltsamaad tutvustavaid trükiseid, postkaartide ja fotode komplekte • Põltsamaa näitlikustamiseks teha Põltsamaa linna kaart, kus märgitud turismiobjektid ja vaatamisväärsused (sarnane maakonna turismikaardile) • Koolitada Põltsamaa linna tundvaid giide, kes valdaksid võõrkeeli • Edendada turismialast koostööd • Osaleda regulaarselt olulisematel turismimessidel • Leida Põltsamaale omane turismiatraktsioon ja valmistada ette selle rajamine (klaaskohvik, matkarajad, suvine Põltsamaa jõgi, endise lasketiiru kasutamine aastaringselt, suvel terviserada, jalgrattakross, talvel suusarajad) • Teadvustada laiemalt Põltsamaad «veinilinnana» ja «roosilinnana» • Soodustada turismialast ettevõtlust 7. TURVALISUS 7.1. Politsei, korrakaitse Põltsamaa linna haldusterritooriumil avaliku korra, inimeste ja organisatsioonide, asutuste seaduslike huvide kaitse, kuritegevuse tõkestamise, kohtueelse uurimise läbiviimise ning oma pädevuse piires karistuste määramise ja täideviimise ülesannet täidab Jõgeva Politseiprefektuuri Põltsamaa Politseijaoskond, mille teeninduspiirkonda kuuluvad veel Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valdade haldusterritooriumid. Jaoskonnas töötab kaheksa politseinikku ja kaks teenistujat, sh üks juhtivkonstaabel, üks vanemkonstaabel, kaks konstaablit, neli nooremkonstaablit, inspektor-asjaajaja, koristaja. Täiendavalt teenindavad piirkonda veel neli politseiametnikku, sh kriminaalpolitsei vaneminspektor, ja inspektor, noorsootalituse inspektor ning kohtueelse uurimisega tegelev kriminaalpolitsei vaneminspektor. Avaliku korra ja turvalisuse tagamisel piirkonnas osaleb alates 2000. a aprillist aktiivselt viiest abipolitseinikust koosnev rühm. Turvateenuseid osutab linnas turvafirma ESS LÕUNA ning AS T-Turvateenused Põltsamaa linnas toimepandud kuriteod: 1995. aasta – 59 kuritegu, millest avastati – 36 1996. aasta – 97 " – 55 1997. aasta – 62 " – 36 1998. aasta – 92 " – 68 1999. aasta – 90 " – 53 2000. aasta – 110 " – 58 2001. aasta – 82 " – 52 2002 I poolaasta – 56 " – 41 Põltsamaa linnas toimepandud kuritegude osakaal 1999. a oli 11,95% Jõgeva maakonnas toimepandud kuritegudest ning 35,43% piirkonna kuritegudest. 2001. a olid vastavad näitajad 10,2% ja 36,3%. Tabel 17. Peamised kuriteoliigid Kuriteoliik 1997 1998 1999 2000 2001 Tegevteenistusest kõrvalehoidmine – – – – – Vägivallateod isiku kallal – 1 1 6 2 Salajane vargus 41 69 64 72 76 Avalik vargus 2 1 3 2 1 Riisumine, omastamine, raiskamine 3 1 1 1 4 Huligaansus 2 3 2 2 3 Ärandamine 4 4 2 4 8 Kuritegelikul teel saadud vara omandamine 1 – 1 2 1 PROBLEEMID • Kuritegevuse kasv • Politseinike vähesusest tingitud suurenev töökoormus ja pinge ning sellest tulenev ajadefitsiit ja töökvaliteedi langus • Vähene kaasaegsete tehniliste vahendite olemasolu (tehnilised vahendid õiguserikkumiste ärahoidmiseks, tuvamiseks jt) • Ööpäevaringse politseipatrulli puudumine • Hooletu suhtumine oma vara kaitsmisse • Noorte järelevalve ja nende vaba aja organiseerimise puudulikkus • Alkoholikultuuri puudumine • Majanduse ebastabiilsus ja sellest tulenev tööpuudus • Politsei tsentraliseerimisest tulenev jõudude kontsentreerimine keskustesse • Politsei juhtimisvigadest tingitud süsteemi ebastabiilsus • Ühiskondlike mõjutusvahendite vähene efektiivsus • Elanike vähene huvitatus ja aktiivsus EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Põltsamaa Politseijaoskonna politseiametnike töötingimuste parandamine • Koostöö tõhustamine Põltsamaa piirkonna omavalitsuste ja teiste ametkondade vahel • Korra- ja turvaalane koolitus • Naabrivalve rakendamine • Turvakaamerate paigaldamine • Liiklusalase turvalisuse tõhustamine 7.2. Päästeteenistus Põltsamaa tugikomando kuulub Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivosakonna koosseisu. Tema väljasõidupiirkonda jääb Jõgeva maakonna lääneosa (Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ning osa Pajusi ja Puurmani vallast), kuid abijõuna sõidab meeskond õnnetuse korral ka mujale maakonna piires ning Järva- ja Viljandi maakonda. Õnnetusteated võetakse vastu Elva häirekeskuses ning sealt edastatakse komandosse väljasõidukäsk. Põltsamaa tugikomando koosseisu kuulub 17 töötajat – üks komandopealik, neli meeskonnavanemat, 12 tuletõrjuja-päästjat. Töö on korraldatud neljas vahetuses. Tagatud peab olema meeskonna ööpäevaringne väljasõiduvalmidus ühe minuti jooksul. On ette nähtud, et linna piires peab esimene auto ideaaltingimustes õnnetuskohale jõudma vähemalt kuue minutiga – statistika kinnitab, et see tingimus on Põltsamaal ka täidetud. Tabel 18. Põltsamaa tugikomando kasutuses on 3 tulekustutus- ja päästepõhiautot Auto mark Väljalaske aasta Kustutusaine kogus Scania TLF 2700 1997 ~3 m3 vett+vahtaine Scania 111 1975 15 m3 vett GAZ 66 1988 ~2 m3 vett+vahtaine Eritehnikana on komandol kasutada: • Hüdraulilised päästevahendid AMKUS • Mootorpump ALBIN 900 • Ülerõhuventilaator • Generaator Komandos on viis komplekti hingamisaparaate Spiromatic 316, mis võimaldavad õnnetuse korral kasutada ühte suitsusukeldumislüli koos reservballoonidega. Suuremate õnnetuste korral (kui likvideerimiseks on tarvis rohkem kui ühte meeskonda), sõidavad Põltsamaa linna abijõud Jõgeva, Tabivere ja Puurmani komandost. Tabel 19. Väljakutsed Põltsamaa linna ja Põltsamaa valda 1999–2001 Õnnetuse liik Põltsamaa linn Põltsamaa vald 1999 2000 2001 1999 2000 2001 Tulekahju 16 12 16 20 21 23 Liiklusõnnetus 4 1 1 15 6 6 Õnnetus veekogul 2 1 1 Muud 33 12 11 24 20 17 KOKKU 55 25 28 69 47 47 Tabel 20. Tugikomandole esitatavad nõuded ja hetkeolukord Tugikomandole esitatavad nõuded Põltsamaa tugikomando hetkeolukord Tugikomandol peab valmiduse tagamiseks olema: – tuletõrje-päästepõhiauto – paakauto – reservpõhiauto Tugikomando valmisolek peab tagama ühe põhiauto või ühe põhiauto ja ühe spetsiaalauto väljasõidu. Olemas on: – põhiauto Scania TLF 2700 vastab tänapäeva nõuetele – reservpõhiauto GAZ 66 Vastavalt olemasolevale tehnikale tagatakse ühe põhiauto või ühe põhiauto ja ühe paakauto väljasõit. Väljasõiduvalmidus ühe minuti jooksul. On tagatud. Ühe suitsusukeldus- või ühe keemiasukelduslüli valmisolek (nõuetele vastavalt koosneb üks suitsu- või keemiasukeldumist teostav meeskond viiest mehest). Meeskond koosneb neljast mehest. Puudu on keemiasukeldumiseks vajalik kaitsevarustus. Kõigi komandode planeerimisel peab arvestama piirkonna omapära. Kuna Põltsamaa komando asub Tallinn–Tartu mnt ääres, siis on väga oluline, et seal oleks olemas liiklusõnnetustele reageerimiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks spetsiaalne väike päästeauto. PÕLTSAMAA TUGIKOMANDO VÄLJASÕIDUPIIRKONNA OMAPÄRA: • Piirkonnas asub Tallinn–Tartu mnt, mis on suurima liiklustihedusega maantee Jõgeva maakonnas. Esimese klassi teeks ümberehitamisega peavad tõusma ka turvalisuse nõuded. • Muu maakonnaga võrreldes on siia piirkonda koondunud rohkem tööstust, mistõttu keeruliste objektide arv on suurem. • Keskkonnakaitse seisukohalt on seoses pinnasekihi paksuse ja koostisega piirkonnas põhjavee kaitstus väga halb. Tööstus ning piirkonda läbiv Tallinn–Tartu mnt, mida mööda toimub ka ohtlike ainete transport, suurendavad oluliselt riski õnnetusteks ohtlike ainetega. • Põltsamaa linnas on olemas nõukogudeaegne tuletõrjeveevõrk ning enamuses on see veel ka kasutatav, kuid ei vasta enam tänapäevastele nõuetele ega kata kogu linna piisavalt. Linnast väljaspool on vee saamise ja transpordi probleem veelgi suurem. EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Meeskondade täiendamine ühe tuletõrjuja-päästja võrra. • Keemiaõnnetuste likvideerimiseks vajaliku kaitsevarutuse soetamine. • Keskkonnareostuste likvideerimiseks vajalike vahendite soetamine. • Hingamisaparaatidele varuballoonide hankimine 7.3. Kaitsevägi Põltsamaa linna territooriumil ei asu kaitseväe objekte ega väeüksusi. Linnas on kokku 612 reservväelast, sh – reamehed 503 – seersandid 80 – ohvitserid 29 Ajateenistuses on seisuga 01.07.2000 11 meest, kutsealuseid on 90 meest. 8. TEHNILINE INFRASTRUKTUUR 8.1. Elamumajandus Üldse on Põltsamaal kokku ca 2000 hoonet. Need jagunevad: – Individuaalmajad 850 – Kortermajad 120 – Sotsiaal-haridus-kultuurihooned 25 – Ärihooned 33 – Tööstushooned 34 – Mitteköetavad kõrvalhooned 945 Köetavaid hooneid kokku on 1062, nende hoonete kütteviisid on: tahke – 980, vedel – 55, elekter – 27, gaas – 0. • Elumajad Elumajad jagunevad korter- ja individuaalmajadeks. Kokku elavad linna 5200 inimest 970 elumajas. Kortermajades on 1240 korterit, kus elab 3500 inimest. Seega elab 66% Põltsamaa elanikest kortermajades. 120 majast on 48 seotud kaugkütte katlamajadega. 69 majas on individuaalse ahjuküttega korterid. Üksikud majad on läinud üle elektri või puiduküttele. Tabel 21. Majaühistud ja ühiskasutuse leping Jrk nr Ühistu nimetus Majade arv Korterite arv 1. «Oma Tare» 38 400 2. «Lillevere» 14 118 3. Tartu 2, 4, 6 3 42 4. Pärna 4 1 18 5. Õuna 1 1 30 6. Pajusi 41 1 12 7. Pajusi 4 1 36 8. Eha 6 1 30 9. Eha 8 1 36 10. Tartu 14 1 21 11. «Olev» Tartu 1, 3 2 60 12. Pajusi 18 1 28 13. Pajusi 7 1 16 14. Lille 5 1 8 15. Jaama 8 1 5 16. Kalda 8 1 7 17. Marja 2 1 8 18. Lossi 15 1 5 19. Nurme 20 1 3 20. Õuna 10 1 4 21. Kuuse 2 1 8 22. Kuuse 14 1 4 23. Roheline 2 1 8 24. Tamme 3 1 7 KOKKU: 20 914 Tabel 22. Põltsamaa Linnavalitsuse bilansis olevad eluruumid Jrk nr Aadress Korterite arv Elanike arv 1. K. A. Hermanni 9–6 1 2 2. Jõgeva 20–4 1 1 3. Lille 1–10 1 1 4. Lille 1–15 1 1 5. Lossi 23 1 4 6. Lossi 23A 1 1 7. Lossi 43 7 8 8. Tallinna mnt 2 1 5 9. Pikk 3 1 1 10. Pajusi 18 1 2 11. Lossi 13 1 2 12. Lossi 7 1 4 13. Tartu 6–11 1 2 14. Välja 12–8 1 1 15. Õuna 5–14 1 1 16. Õuna 5–12 1 3 16. Pargi 3A–7 1 1 17. Tartu 20 1 1 KOKKU: 24 41 PROBLEEMID • 2000 hoonest 450 individuaalmaja, 120 kortermaja, 20 ärihoonet, 25 sotsiaal-haridus-kultuurihoonet ja kümme tööstushoonet, s.o kokku 625 hoonet vajavad renoveerimist • Suured soojuskaod hoonetes • Elamuehitus on soikunud EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Hoonete remont ja soojustamine – välisfassaadid – lisasoojustus – küttesüsteemid – piirdetarindid (aknad, seinad, katus, sokkel) – ventilatsioonisüsteemid – sooja vee tehnoloogia • Energiasäästu teadvustamine – selgitada näidete põhjal või pakkumiste teel parimad võimalused konkreetsete energiasäästu abinõude elluviimiseks • Elamuehituseks vajaliku infrastruktuuri väljaehitamine 8.2. Soojavarustus Põltsamaa linna elanikkond, allasutused ja tööstus-ärihooned tarbivad aastas keskmiselt 70 tuhat MWh soojusenergiat ja 11 tuhat MWh elektrienergiat. Phare programmi ja AEA Technology abiga valmis 1999. a I poolel Põltsamaa linna energiaplaan. Põltsamaa linna suurim soojusenergia tootja on AS Fortum Termest (FT), kes varustab soojusenergiaga ca 80% tsentraalküttel olevatest hoonetest. AS Fortum Põltsamaa on moodustatud linna endise munitsipaalettevõtte ja TÜ E-Piim soojamajanduse põhivarade baasil. Tabel 23. Küttesüsteemide jaotus Küttesüsteem Majad Korterid Inimesed AS Fortum Termest 42 635 1500 AS Põltsamaa Felix 3 90 220 Ahiküte 67 397 1500 Elektriradiaatoritega majad 3 60 130 Oma katlaga majad 5 58 150 Kokku kortermaju (alates 4 krt) 120 1240 3500 • Eramud Põltsamaal on 850 eramut, kus elab 1800 inimest. Enamik neist majadest on puidu- ja briketiküttel. Vähesel määral (ca 20%) kasutatakse oma katlasüsteeme, mis töötavad puidu, kivisöe, puidugraanulite või õli baasil. • Sotsiaal-, haridus- ja kultuurihooned (SHK hooned) Kokku on Põltsamaal 25 SHK hoonet. Enamikku kütab AS Fortum Termest, teistel on lokaalküte. Tabel 24. Sotsiaal-, haridus- ja kultuurihooned Jrk nr HOONED Arv Kütteviis Tarbitav soojus MWh/aastas Kasutatav kütus 1. LPK Tõruke 1 FT 469 põlevkiviõli 2. Spordikool 1 FT 191 3. OÜ E.P.T 1 FT 167 4. Raamatukogu 1 FT 116 puiduhake, tippkoormusel lisaks põlevkiviõli 5. PÜG Lille tn 2 FT 577 6. PÜG internaat 1 FT 162 7. PÜG Veski tn 8 FT 804 8. LA Mari 1 FT 287 9. Kultuurikeskus 1 FT 340 10. Kino 1 FT 85 11. OÜ Põltsamaa Tervis 3 oma katlamaja arvestust ei peeta küttepetrool 12. Põltsamaa Vallavalitsus 1 " " küttepetrool 13. Põltsamaa kirik 1 " " puit, kivisüsi 14. Saun 1 " " kivisüsi 15. Õigeusukirik 1 ahi " puit KOKKU 25 • Ärihooned Põltsamaal on 33 ärihoonet. Enamikul neist on elekterküte või oma katlamaja, vähesed on seotud FT küttesüsteemidega. Tabel 25. Ärihooned Jrk nr HOONED Arv Kütteviis Tarbitav soojus MWh/aastas Kasutatav kütus 1. Alambra AS 1 FT 74 põlevkiviõli 2. Parv AS 2 65 3. Sidehoone 1 FT 168 puiduhake 4. Ringtee 1 1 FT 80 puiduhake 5. Põltsamaa Autoveod OÜ 5 oma katlamaja 90 masuut, põlevkiviõli 6. PMÜ Kingu kauplus ja laod 2 " ei arvestata turbabrikett, halupuit 7. AS Mercantia 2 " " masuut 8. Puhu-Grupp OÜ 1 " 170 kivisüsi 9. Teenindusmaja 1 elekter 10. Põltsamaa Majandusühistu 3 ei arvestata puit, brikett 11. AS Kraver, OÜ Vali Press 1 elekter 12. Pelle Kaubamaja 2 elekter 13. Rüütli pood 1 elekter 14. Pärna pood 1 elekter 15. Aristin Grupp AS 1 puit 16. OÜ Scapino töökoda 1 puit 17. OÜ Lepe Ehitus 2 elekter 18. OÜ Põpro 1 elekter 19. OÜ Niello 1 elekter 20. OÜ Bueno 1 elekter 21. Majandusühistu laod 2 ei köeta KOKKU 33 • Tööstushooned Põltsamaa linnas on 34 tööstushoonet. Neist 28-l on oma katlamaja ning viite köetakse FT küttesüsteemis. Tabel 26. Tööstushooned Jrk nr HOONED Kütteviis Tarbitav soojus MWh/aastas Kasutatav kütus Kütusekogus aastas t, m3 1. Põltsamaa Felix AS oma katlamaja 13 600 masuut, põlevkiviõli 1200 2. TÜ E-Piim FP 4350 hakkepuit, põlevkiviõli 685 3. Kitzinger-Progress AS oma katlamaja ei arvestata küttepetrool 50 4. Mancord AS " ei arvestata hakkepuit 1500 5. OÜ Rikitop elekterküte KOKKU Soojatarbijate soojussõlmede tehniline olukord. Kultuurikeskusel ja ühisgümnaasiumil on kaasaegsed soojussõlmed, teistel on soojussõlmede asemel kasutusel peasiiber pluss soojusmõõtja. Individuaalsete küttesüsteemide tehniline olukord. Individuaalsed küttesüsteemid asuvad eramajades ja nende tehniline olukord on hea. Tabel 27. Põltsamaa katlamajad ja trassid Jrk nr Katlamaja Tegelik võimsus MW Aastane soojushulk MWh Kütteliik Küttekogus Soojus- trasside üldpikkus m 1. Välja 4,0 13 700 hakkepuit põlevkiviõli 11 000 t 2000 t 2350 2. Pajusi 1,3 2711 põlevkiviõli 1000 t 1000 3. Ringtee 1,1 1857 põlevkiviõli 250 t 1070 4. AS Põltsamaa Felix 4,0 13 615 masuut/ põlevkiviõli 1200 t 1240 5. Kitzinger-Progress AS 1,0 ei mõõdeta küttepetrool 50 t 200 6. OÜ Põltsamaa Autoveod 1,0 ei mõõdeta masuut/ põlevkiviõli 200 t 450 7. OÜ Põltsamaa Tervis 0,165 ei mõõdeta küttepetrool 20 t 50 8. Põltsamaa Vallavalitsus 0,1 ei mõõdeta küttepetrool 20 t – 9. PMÜ Kingu 0,05 ei mõõdeta turbabrikett/ halupuit 50 t 20 m3 – 10. AS Mercantia 0,5 ei mõõdeta masuut/ põlevkiviõli 15 t – 11. OÜ Mancord 1,6 ei mõõdeta hakkepuit 3500 m3 50 12. Puhu-Grupp OÜ 0,65 ei mõõdeta kivisüsi 50 t – 13. Kirik 0,25 ei mõõdeta halupuit kivisüsi 35 m3 10 t – 14. Saun 0,65 ei mõõdeta kivisüsi 50 t – 15. Põltsamaa linna individuaal- ja korterelamud 5,0 ei mõõdeta halupuit 18 000 m3 – Kokku masuut, põlevkiviõli 13 665 t kivisüsi 510 t küttepetrool 90 t hakkepuit 14 500 m3 turbabrikett 50 t halupuit 18 055 m3 Soojustrassid Esimesed soojustrassid on ehitatud 1967.–1968. aastal. Viimane nõukogude tehnoloogia alusel ehitatud soojustrass valmis 1992. aastal. Aastatel 1992–1998 ei ole suuri trasse ehitatud. 1998. aasta lõpus valmis 104 m eelisoleeritud torudega soojustrassi (84 m rekonstrueerituid ja 20 m uusi). FP halduses olevate soojustrasside kogupikkus on ca 5000 m, millest ainult 2% on eelisoleeritud trassid. Põhiline osa (92%) trassidest on raudbetoonkünades maa-alused trassid. Maapealsed trassid asuvad peamiselt tööstuspiirkondades, nagu piimatööstus ja endine EPT territoorium. Maapealseid trasse on kogupikkuses 400 m ja nende isolatsioonina on kasutatud mineraalvatti ja ruberoidi või plekki. Lisaisolatsiooni on paigaldatud 140 m maapealsetele trassidele (kivivillaga kaetud). Soojustrasside hüdrauliline olukord on rahuldav, avariisid on aastas 2–4. Puuduliku isolatsiooni tõttu on trasside soojuskadu lubamatult suur, kuni 30%. Pikaajaline energiaplaan ja soovitused energiapoliitika realiseerimiseks omavalitsuse tasandil • Võimalikud variandid Olemasoleva kaugküttesüsteemi tarbijate kütteprobleemide lahendamiseks on olemas järgmised võimalused: – Kaugkütte säilitamine FT katlamajade ühendamise teel – Lokaalküttele üleminek – Segavariant • Tegevusplaan – Jätkata kütmist olemasoleva kaugküttesüsteemiga, kus ühendamise tulemusena jääb tööle kolm tsentraalkatlamaja (Välja, Pajusi, Ringtee) – Liita Pajusi katlamaja küttesüsteemiga potentsiaalsed uued kliendid (tootmisettevõtted ja elumajad) – Viia Pajusi katlamaja õliküttele ja muuta täisautomaatseks – Jätkata kaugküttesüsteemi täiustamist, vähendada jaotuskulusid ja parandada reguleerimisvõimalusi hoonetes Tegevusplaani asuti realiseerima 1999. a suvel. 2000/2001. a kütteperioodiks liideti Aia ja Kuuse katlamaja Välja katlamaja võrku, Ringtee katlamaja on üle viidud täisautomaatseks. Välja katlamaja on üle viidud bioküttele. 2000. a mais sai aktsiakapitali laiendamise tulemusena AS Põltsamaa Soojus 54% aktsiate omanikuks AS Fortum Termest. 2000. a septembris omandas AS Fortum Termest PÜ E-Piim 23,5% osaluse ning on nüüd 77,5% FP aktsiate omanik. 2002. a Fortum Põltsamaa AS ühineb Fortum Termest kontserniga, mille aastakäive saab olema 400 miljonit krooni. Investeeringud linna soojamajandusse 1992–2002 (krooni) Põltsamaa linn 677 000 Põltsamaa soojaettevõte 1 500 000 Fortum Termest AS 9 600 000 EV Majandusministeerium 500 000 Investeeringute tulemusena paraneb trasside ja katlamajade töökindlus, suureneb tootmise efektiivsus ja vähenevad soojuskaod. Sooja hind stabiliseerub. Tarbijatel paraneb hoonesisene mikrokliima, ei toimu ala- ega ülekütmist. 8.3. Elektrivarustus Elektrijaotusvõrgud ja alajaamad Elektrienergia tootmist Põltsamaa linnas ei toimu ning kõik jaotusliinid ja alajaamad kuuluvad AS Eesti Energiale, kes on kohustatud tarbijaid varustama kvaliteetse elektrienergiaga. Tegelikkuses sõltub monopoolse ettevõtte poolt kvaliteetse teenuse osutamine tema rahalistest võimalustest ning seega on tarbijad suuresti sõltuvad Eesti Energia investeerimiskavadest. Omavalitsusel on väga väike võimalus otseselt mõjutada elektrivarustusega tegelevat ettevõtet arendama ülekande- ning jaotusvõrgu infrastruktuuri. Põltsamaa linn saab elektritoite Jõgeva–Paide 110 kV läbivast ülekandeliinist Põltsamaa 110/35/15/10 kV alajaama kaudu. Elektrijaotusvõrkude pinged on 10 ja 0,4 kV. Linnas on 40 10/0,4 kV alajaama, millest 15 on kioskalajaamad (tellisehitised) ja 25 kompaktalajaamad. Enamik neist on ühendatud kolme ringliini, mis tagab kahepoolse toite, mõned on tupikalajaamad. Trafode summaarne nimivõimsus (ca 16 000 kVA) rahuldaks kogu linna vajaduse tarbimise põhjal, kuid eri piirkondade (linnaosade) energia tarbimine on kasvanud selliselt, et viie alajaama tarbijate pinge on madalam nimipingest (osaliselt ka mitte-tippajal) ning ei ole võimalik välja anda lisalimiite. 1998. a paigaldati uus alajaam Lossi 4 ja 1999. a kaks uut alajaama – Metsa tn ja Kesk tn ning 2000. a Uus tn alajaam. Jaotusvõrkude seisukorda võib lugeda rahuldavaks, kuid tarbimise kasv nõuab kaabelliinide ristlõigete suurendamist ja uute alajaamade ehitust kasvavate elurajoonide piirkonnas. Madalpingeõhuliinide uuenduse tingib vajadus suurendada puiesteedel kulgevate õhuliinide töökindlust. Perspektiivis tuleks õhuliinid, eriti kesklinnas, asendada AMKA kaabliga. Kolme alajaama piirkonna tarbijate varustamiseks normaalse pingega on vaja optimeerida liinide ristlõiget. Veel on kvaliteetse elektrienergiaga varustamiseks vaja kaks uut alajaama: Viljandi mnt ja roosiaia piirkond ning uuendada õhuliine ja rajada kaabelliine. 2002. a renoveeritakse Põltsamaa 110/35/15/10 kV alajaam summas 13,5 miljonit krooni. Elektrienergia tarbimine Põltsamaa linna tarbijate elektrienergia vajadus on 11 tuhat MWh aastas. Tarbimine on märgatavalt suurem (10–50%) talvekuudel. Elektrienergia tarbijad on jaotatud 3 gruppi: 1) elanikkond (olmetarbijad) eramajades ja kortermajades 2) sotsiaal- ja haldusasutused 3) tööstus- ja äriettevõtted Tabel 28. Elektrienergia tarbimine 2001. a Tarbijagrupp Tarbijate arv MWh aastas % Selgitus 1. Elanikkond 2000 3650 32 Ühe olmeabonendi keskmine tarbimine on 145 kWh/kuus. Suvise poolaasta tarbimine moodustab 70% talvise poolaasta tarbimisest. 2. Sotsiaal + haldus 17 1300 11 Tänavavalgustuseks kulub ca 43% energiast, 54% seitsme suurema allasutuse tarbeks. Ülejäänud kümme asutust tarbivad 3%. 3. Tööstus + äri 105 6500 57 12 suuremat ettevõtet tarbivad ca 66% elektrienergiat selles grupis. Ülejäänud 34% selle grupi energiast tarbivad 93 väikeettevõtet. Kokku 11 450 100 Tabelis toodud andmete täpsus on +/–5%, mis on seotud andmebaasi lünklikkuse ja tarbijate arvu pideva muutumisega. Elanikkonna elektrienergia tarbimise suurenemine on 1995. a alates regulaarne, kuid erinev alajaamade lõikes, moodustades ca 10% aastas. Tööstus- ja äritarbijate energiavajaduse kasv on raskesti prognoositav (ekspertide hinnangul 5–7% aastas). Määravaks on suurte tarbijate käekäik. 12 suuremat ettevõtet tarbivad 66% elektrienergiast. Tänavavalgustuse tarbeks elektrienergia hulk ei tohiks suureneda eeldusel, et võetakse kasutusele suure valgusviljakusega lambid. Tänavavalgustust hooldab ja remondib AS Elektriteenused, kellega on sõlmitud leping 2004. a lõpuni. 2002. a eelarves on tänavavalgustuseks ette nähtud 550 000 krooni, millest hooldus ja teenindus moodustab 212 000 krooni. Üle 40A peakaitsmega hoonetes on tagatud elektripaigaldiste käidukorraldus. Põltsamaal ei ole elektrienergia kasutusele ühtsest energiasüsteemist alternatiivi, sest puudub gaasivarustus ning võimalused soojuse ja elektri koostootmiseks. Hüdroenergia kasutuselevõtuks astub samme AS Eesti Energia, rekonstrueerides Põltsamaa hüdroelektrijaama. Roheline Energia on Eesti Energia poolt turustatava taastuvenergia kaubamärk, mille kasutajateks võivad saada keskkonnateadlikud ettevõtted, avalik-õiguslikud institutsioonid ja eraisikud, kes omandavad vastava sertifikaadi. PROBLEEMID • Alajaamade võimsus mõnes piirkonnas puudulik • Pinge 0,4 kV jaotusvõrgus ei vasta kohati tehnilistele standarditele • Mittepiisav ja vananenud tänavavalgustus EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Uute alajaamade ja nende 10 kV liinide ehitus (limiidinõuded) • Madalpinge (0,4 kV) liinide ristlõigete suurendamine (paralleelkaablid) • Madalpinge õhuliinide asendus AMKA kaabliga kesklinnas ja puiesteedel • Tänavavalgustuse rekonstrueerimine • Energiakulude vähendamine • Jälgida energiakasutust omavalitsusele kuuluvates hoonetes • Omavalitsus saab energia efektiivse kasutamise osas ettevõtetele ja eratarbijatele eeskuju anda, võttes esimesena kasutusele energiasäästmist soosivaid meetmeid, kokkuhoidu propageerivaid ja selle kasulikkust kinnitavaid projekte ja andes sellekohast nõu ning informatsiooni. 8.4. Veevarustus ja kanalisatsioon Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) arendatus omavalitsuse territooriumil peab tagama kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. ÜVK arendamise eest vastutab selle omanik (Põltsamaa Linnavalitsus), nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja (vastavalt rendilepingule kuni aastani 2016 OÜ Melior). ÜVK väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused sellega liitujatele ning kõikidele klientidele. ÜVK omaniku ja valdaja peaülesanded veemajanduse valdkonnas: • Tagada katkestusteta veevarustus 24 tundi ööpäevas • Liita ÜVK-ga 85% linna elanikkonnast • Pumbata võrku Eesti standardile vastavat ja 2005. aastast EL normidele vastavat joogivett • Juhtida loodusesse ainult kehtestatud normidele vastavat heitvett • Prioriteediks abinõude programm, mis on kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja tagab suurima energiasäästu Tabel 29. Perspektiivne veevajadus Aasta 2000 2001 2002 2008 Elanike arv 5180 5270 5290 5500 Veega varustatud elanikkond (%) 3000 58% 3180 60% 3470 65% 4950 85% Veekulu tarbija kohta (1 inimese kohta ööpäevas) 80 85 95 130 Elanikkonna tarbimine (m3/d) 240 270 330 610 Asutuste tarbimine (m3/d) 90 90 100 140 Kogu veetarve (m3/d) 330 360 430 750 Veekadu (arvestamata vesi) % m3/d 37% 122 30% 108 23% 99 17,5% 131 Kokku veevajadus (m3/d) 452 468 530 881 Nõutav veetoodang (m3/d)* 565 608 689 1145 * Ebaühtlustegur = 1,3 Tabel 30. Perspektiivne veeheide Aasta 2000 2002 2008 Ühiskanalisatsiooniga liitunud elanike arv 2800 3600 5300 Elanikud m³/d 310 410 680 Asutused m³/d 310 320 360 Kokku m³/d 620 730 1040 Kokku m³/a 226 300 266 450 379 600 Finantsanalüüsis kasutatud põhieeldused: • Majapidamise veekulu tõuseb 80-lt liitrilt 130-ni (1 in/ööp.-s) • Püsiv elanikkond planeeritud perioodil • Elanikkonna veeühenduste arv tõuseb 53%-lt 85%-ni • Keskmise majapidamise tariifitase tõuseb 4,5%-ni majapidamise sissetulekust • Suurem tariifide tõus toimub 2001. (28,7%) ja 2002. (17,7%) aastal Põltsamaa linn on kaasatud Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parendamise programmi. Programmi otstarbekuse uuringu on teostanud Taani konsultatsioonifirma Ramboll 1998. a. Uuringus on käsitletud viit peamist ülesannet: – olukorra ja projekti kirjeldus, teostamise ajakava ja maksumus; – finantsanalüüs ja finantseerimisplaan; – tariifide uuring; – keskkonnakaitseline tulemus; – institutsionaalse arengu vajadused. Olulised tööde teostamise järjekorrad ja finantseerimine on jagatud kaheks etapiks: I etapp – 2000–2002. a II etapp – 2003–2012. a Eesti 17 väikelinna projekt hõlmab I etappi. I etapil on kavas ÜVK-ga haarata • paremkalda linnaosa, välja arvatud – Tallinna mnt piirkond – Saare, Kadaka, Tamme, Kooli tn lõpus olev perspektiivne elamumaa, kus pole alustatud ehitustegevust – Gaasi tn, kus pole huvi liitumiseks • Aasa, Käo ja Õuna tn, kust on laekunud liitumisavaldused Prioriteetsete investeeringute programm Tabel 31. Investeeringute etapid ja suurus (tuhat krooni) Nimetus I etapp 2000 – 2003 II etapp 2003–2012 Kokku Veevarustus 10 500 23 360 33 860 Kanalisatsioon 19 225 37 750 56 975 Kokku 29 725 61 110 90 835 I ETAPP 2000–2003 Tabel 32. Investeeringud ja rahastamise allikad (tuhat krooni) Investeeringute rahastamise allikad kuni 2000 2000 2001 2002 2003 Riigieelarve 1360 2480 4400 4000 7630 Omavalitsus 40 500 670 2570 1345 NIB 4000 Soome abi 900 700 Taani abi 530 Kokku 1400 2980 5600 7470 13 675 Kõik kokku 1400 29 725 Teostatavad tööd: Veevarustus: tuhat krooni – Viljandi mnt puurkaevu arendus 330 – Pumplad, sageduse muundurid, pumpade vahetus 1300 – Siibrid, magistraalid, majaühendused rek. 340 – Veevõrgu hüdrauliline modelleerimine 530 – Veevõrgu rekonstrueerimine ja laiendamine 8000 Kokku 10 500 Kanalisatsioon: – Reoveepuhastusseadmete rekonstrueerimine 4540 – Reovee seire 715 – Sademeveesüsteemi laiendamine 1230 – Kanalisatsiooni pesu ja TV-uuring 670 – Kanalisatsioonisüsteemi laiendamine 12 070 Kokku 19 225 I etapp kokku 29 725 II ETAPP 2003–2012 Veevarustus: – Veevõrgu laiendamine ja rekonstrueerimine vasakkalda linnaosas 23 210 – Veekadude seiresüsteem 150 Kokku 23 360 Kanalisatsioon: – Kanalisatsioonisüsteemi laiendamine vasakkalda linnaosas 18 150 – Isevoolse kanalisatsiooni rekonstrueerimine 5500 – Reoveepuhasti ja mudatöötlus 12 000 – Linna pumbajaama pumpade vahetus 500 – Kanalisatsioonipesu ja TV-uuring 1000 – Reovee seire 600 Kokku 37 750 II etapp kokku 61 110 PROBLEEMID • Ühepereelamute piirkondades ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrgud välja ehitamata. • Olemasolevad veevõrgud suures osas amortiseerunud. • Ei ole piisavalt sademevee kanalisatsioonitrasse. • Reoveepuhastusseadmed ei vasta nõuetele. EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus kogu linna territooriumil ning kõigi kinnistute nõuetekohane veega varustamine ja heitvee ärajuhtimine. Kriteeriumideks on: – kvaliteet – kvantiteet – rõhk – vastuvõetav hind 8.5. Keskkonnaseisund, heakord, jäätmemajandus Keskkonnahoiu ning säästva arengu üldeesmärk Põltsamaa linnas on tervislik linnakeskkond, vähim inimtegevusest tulenev kahjustav mõju loodusele, loodusressursside kokkuhoidlik kasutamine, linna looduse eripära säilitamine ja rikastamine ning elanike keskkonnateadvuse ja ilumeele arendamine. Põltsamaa linn on tuntud rohelise ja heakorrastatud linnana. 1997. a taasmoodustati linna heakorrakomisjon ning alustati heakorrakonkursside korraldamist. Linnavalitsuses töötab haljastusspetsialist, kes vastutab linna heakorra, parkide hoolduse, puude ning lillede istutamise jm eest. Elanike ja asutuste huvitatus kodulinna heakorrastamisel võiks olla aktiivsem. Keskkonnaohtlikeks objektideks on eelkõige lekkivad kanalisatsiooni kogumiskaevud ja -trassid. Potentsiaalseteks reostajateks võivad olla bensiinijaamade ja katlamajade kütusemahutid ning linnaelanikud ise. Põltsamaa linna territooriumil paikneb kolm põhjavee fooniseire jaama. Jäätmemajanduse korralduse eesmärk on säilitada tasakaalu looduses ja elukõlblikku keskkonda ning luua tingimusi, mis on suunatud jäätmete tekke ja nende ohtlikkuse vähendamisele. Jäätmemajanduse põhimõtted: – säästev areng – jäätmete taaskasutuse laiendamine, ressursside säästlik kasutamine – keskkonnanõuetele vastav jäätmetöötlus ja ohutustamine – jäätmeomaniku vastutus oma jäätmete eest – «saastaja maksab» põhimõte Põltsamaa linna jäätmehoolduseeskiri (kinnitatud volikogu 17. jaanuari 2000. a määrusega nr 13) reguleerib linna haldusterritooriumil jäätmete kogumist, sorteerimist, vedu, taaskasutamist ja kõrvaldamist, jäätmetest tekkinud reostuse likvideerimist ning linnaelanike teavitamist jäätmete käitlemisest. Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna tagamine Põltsamaa linnas, jäätmekoguste vähendamine nende tekkekohas ning jäätmete taaskasutuse soodustamine. Olmejäätmed kogutakse enamasti 0,75 m3 mahuga konteineritesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele ja kujunenud praktikale. Olmejäätmeid tekib ca 250 kg inimese kohta aastas. Korduvkasutatavate jäätmete osas on linna paigutatud 12 klaasikonteinerit, alates 1998. a aprillist on linnas avatud ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, alates 2002. a augustist kaks jäätmejaama jäätmete liigiti kogumiseks. Põltsamaa linna olmejäätmed ladustati varem Umbusi prügilasse. Alates 2002. a on prügila suletud ning toimub selle katmine. Põltsamaa linna jäätmed veetakse Torma, Väätsa või Aardlapalu prügilasse, veokaugus sinna on 60–70 km. 0,75-m3 konteineri äravedu maksab jäätmeomanikule kuni 100 krooni. Põltsamaa linnas tegutsevate, luba ja litsentsi omavate jäätmekäitlusfirmade nimekiri 1. OÜ Põltsamaa Greid – olmejäätmete käitlus – jäätmekonteinerite üürimine ja müük – tavajäätmete transport 2. OÜ Melior – fekaalsete jäätmete vedu ja käitlemine – olme- ja fekaalvee ärajuhtimine 3. AS Masp – ohtlike jäätmete käitlemine 4. AS Ragn-Sells Eesti – klaasikonteinerite tühjendamine ja hooldus – tavajäätmete transport – jäätmejaamade teenindamine Põltsamaa linna jäätmekäitluskohtade nimekiri 1) Reoveepuhastusjaama kompostimisplats – reovee kogumis- ja settekaevude setted 2) Ohtlike jäätmete konteiner J. Kuperjanovi tn 3) Klaasikonteinerid 12 tk 4) Jäätmejaamad J. Kuperjanovi tn ja Viljandi mnt Jäätmete kogumine tulevikus Tuleviku jäätmemajandus põhineb jäätmete kogumisel liikide kaupa eri konteineritesse. Konteinerite valiku ja paigutuse juures tuleb arvestada järgmist: – tekkivate jäätmete kogust ja koostist – äraveo sagedust – konteineri kaugust jäätmeallikast (tekitajast) ja ligipääsetavust veokitele – jäätmete äraveo hinna vastuvõetavust tarbijatele – ekspluatatsiooni- ja investeerimiskulusid antud perioodil – elanikkonna harjumusi ja traditsioone – konteinerite disaini ja sobivust keskkonda PROBLEEMID • Jäätmekonteinerite mitterahuldav olukord • Prügilate asukoht kaugel • Kontrollimata prügi mahapanek linnas (põhjus – prügila asub kaugel, vedu on kallis) • Puudub jäätmemajanduse arengukava – kuhu tahetakse jõuda? • Põltsamaa jõe eutrofeerumine EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Tagada tervislik linnakeskkond, minimiseerides linna kahjustavat mõju linna ja tagamaa loodusele • Tagada võimalikult mitmekesine maastik ja elustik nii linnas kui selle ümbruses, luua tingimused looduse enesetaastamisvõimeks ning eripära säilimiseks • Arendada looduskaitsetegevuse kaudu linlaste ökoloogilist teadlikkust, loodusvarade säästlikku kasutamist, humaansust, ilumeelt, lugupidamist oma linna vastu, tõhustades ökoloogilist kasvatustööd eriti koolides • Rakendada jäätmete valikkogumist nii majapidamistest kui tootmisest • Arendada välja ühisveevärgi ja -kanalisatsioonivõrk kogu linna territooriumil • Viia jäätmete teke miinimumini • Vältida ohtlike jäätmete segunemist inertsetega • Evitada jäätmete korduvkasutust kus vähegi võimalik • Optimeerida vahemaad jäätmete tekitaja ja töötleja (ladustaja) vahel • Tugevdada kontrolli ja rakendada karistusi jäätmete ebaseadusliku ladustamise eest • Varustada linna üldkasutatavad alad nõuetekohaste prügikastidega • Tagada jõevee puhtus 8.6. Telefonside Telefonside olukord linnas on hea. Seisuga 01.01. 2002 olid telefoni saamiseks rahuldatud kõik avaldused. Kasutusel on digitaalnumbrid. Alates 1999. a on digitaalliinil võimalik IDSN-ühendus. 2002. a pakub Eesti Telefon Põltsamaa linnas ka ADSL teenust. 1999. a investeeris Eesti Telefon Tamme, Pika ja Tehnika tn piirkonna telefoniliinidesse ning uude keskjaama kolm miljonit krooni ja 2001. a üks miljon krooni. Mobiilsidega on linn kaetud, võimalik on valida eri operaatorite vahel. 8.7. Ühistransport Ühendus Eesti suuremate linnadega on hea. Põltsamaa bussijaamast ja Puhu-Ristist väljub iga päev 19 bussi Tartusse, 10 bussi Tallinna, 7 bussi Viljandisse, 13 bussi Jõgevale ja 2 Pärnusse. Bussijaama hoone kuulub aktsiaseltsile Põltsamaa Autoveod ja on rahuldavas seisukorras. Probleemiks on bussiootepaviljonide puudumine Puhu-Ristis. 8.8. Teed, tänavad Põltsamaa linnas on 40 km sõiduteid ja 10 km kõnniteid, sh 30 km kõvakattega. 25 km tänavaid on valgustatud. Linnast möödub Tallinn–Tartu maantee. Linna läbivad Jõgeva, Viljandi, Pajusi, Tallinna ja Tartu maantee ning Kamarisse suunduv tee. Teised teed ja tänavad on kohaliku tähtsusega. Linna teede ja tänavate struktuur on rahuldav. Suurim liiklusintensiivsus on Lossi, Silla, Tartu, Jõgeva ja Kesk tn ristmikel, üle nende kulgeb ainuke linna läbiv transiitliikluse voog Mustvee–Jõgeva–Võhma–Viljandi mnt. Liiklustiheduse edasisel kasvamisel nimetatud suunal ammendub olemasolevate tänavate ja kahe autosilla läbilaskevõime. Suurte veoautode transiitliiklus linnas on piiratud (toimub vaid linnavalitsuse lubade alusel). Läbilaskevõime ammendumine ohustab ka teisi linna keskosas asuvaid suhteliselt kitsaid tänavaid. Lihtsaim lahendus on tänavate ümberkujundamine ühesuunalisteks, see võimaldaks tänavaid laiendamata maha märkida jalgrattateed (sel moel saab toimida näiteks Lossi, Veski, Pargi, Jaama, Kuuse, Nurme tänava puhul). Kesklinnas tuleb ette näha jalgrattateed ning jalgrataste hoiukohad. Jalgrattateede ehitamisega kaasnevad maaküsimuse, ehitusmaksumuse ja finantseerimise probleemid. Teede ja tänavate seisukord on normaalne, kuid olemasolev tänavavõrk vajab pidevalt hoolt – igal aastal oleks hädavajalik selles valdkonnas investeerida keskmiselt 400 tuhat krooni. EESMÄRGID JA LAHENDUSED • Teede ja tänavate asfalteerimine (linna sõiduteedest on kõvakattega 70%). Tolmuvaba katteta teid on nii kesk- kui äärelinnas (Pärna, Kirde, Tuleviku, Saare, Männi jt tänavad ning Piimaühistu ümbruse teed) • Vanade asfaltkattega tänavate remont ja pindamine • Tänavavalgustuse parandamine • Äärekivide paigaldamine (~10 km) • Kõnniteede remont (Pastoraadi esine, Lossi tn, Viljandi mnt) ja uute jalakäiguteede ehitamine kasutades kõnniteekive • Suure silla uuringud, katsetused ja rekonstrueerimine • Bussiootepaviljonid Puhu-Ristis Tabel 33. Põltsamaa linna tänavad Jrk nr Tänava nimetus Pikkus (m) Jrk nr Tänava nimetus Pikkus (m) 1. Aasa 253 39. Mäe 572 2. Aia 312 40. Männi 269 3. Allika 156 41. Niidu 53 4. Eha 473 42. Nurme 1025 5. Gaasi 149 43. Paala 228 6. K. A. Hermanni 1036 44. Pajusi 1363 7. Jaama 756 45. Pargi 604 8. Jõe 146 46. Pikk 1493 9. Jõgeva 1168 47. Pärna 214 10. Kaare 517 48. Põhja-Kaare 564 11 Kadaka 271 49. Põhja-Kaare põik 120 12. Kalda 220 50. Põllu 237 13. Kalevi 182 51. Rahu 508 14. Kannikese 340 52. Ranna 263 15. Karja 163 53. Ringi 161 16. Kase 529 54. Ringtee 723 17. Kastani 370 55. Ristiku 55 18. Kelluka 322 56. Rohelise 645 19. Kesk 518 57. Rohu 136 20. Kingu 562 58. Saare 455 21. Kirde 504 59. Sepa 501 22. Kivi 204 60. Silla 304 23. Kooli 722 61. Sõpruse 397 24. J. Kuperjanovi 996 62. Tallinna 748 25. Kreutzwaldi 198 63. Tamme 874 26. Kungla 116 64. Tartu 1234 27. Kuuse 1038 65. Tehnika põik 273 28. Käo 292 66. Tehnika 733 29. Lembitu 280 67. Tuleviku 507 30. Lepa 351 68. Tuleviku põik 132 31. Lille 444 69. Uus 390 32. Linnu 274 70. Vahe 307 33. Lossi 2234 71. Veski 859 34. Luha 169 72. Viljandi 984 35. Lustivere tee 406 73. Välja 246 36. Lühike 357 74. Õnne 246 37. Marja 626 75. Õuna 410 38 Metsa 1356 76. Ööbiku 351 77. Ülase 272 KOKKU 38 634 9. KOOSTÖÖ 9.1. Omavalitsuste vaheline koostöö Põltsamaa linn on Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu liige ning osaleb Tervislike Linnade Liikumises. Pikad koostöötraditsioonid on nelja omavalitsuse Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Pajusi valla ja Puurmani valla vahel, mis on kinnitatud ka kostöölepinguga (4P). Ühistööd tehakse hariduse, kultuuri, tervishoiu, päästeteenistuse, korrakaitse, keskkonnakaitse osas, samuti sotsiaalsfääris. Üheskoos on võimalik lahendada selliseid küsimusi nagu tööpuudus, ettevõtluse, sh turismi arendamine, keskkonnakaitse jne. Koostöö on heaks eelduseks Põltsamaa linna ja ümberkaudsete valdade liitumisel. Eesti teiste piirkondadega on olnud tihedam suhtlemine Tapa ja Türi linnaga, kes said linnaõigused samuti 1926. a. Põltsamaa linnal on hea koostöö oma linna ja ümbruse ettevõtetega. Koostöö võib eri tasanditel enamgi laieneda ja laienebki. 9.2. Rahvusvaheline koostöö Põltsamaa linnal on sõpruslepingud: • Kokemäe linn – Soome Vabariik • Põhja-Satakunta Säätio, Kankanpää linn – Soome Vabariik • Sollefteå kommuun – Rootsi Kuningriik Koostöö toimub sotsiaal-, hariduse, kultuuri, vaba aja veetmise jne valdkonnas, muusika- ja tantsukollektiivide vastastikune suhtlemine, kontserdid koolide vahel. Spordivõistlused, kontaktid ametnike ja volikogude vahel. Juba üheksandat aastat õpib üks õpilane Sollefteå kommuunis Hola Rahvaülikoolis. Kontaktid sõpruslinnade ettevõtjate vahel on veel välja kujunemata. Üheksa aastat on toimunud Põltsamaal rahvusvaheline noorte puhkpillilaager, millest võtavad osa pillimängijad ja dirigent Norrast. 9.3. Keskkonnaalane koostöö Põltsamaa vallas asuva Umbusi prügila sulgemisel osalevad kolm omavalitsust. Suurim investor on Keskkonnainvesteeringute Keskus. Väga oluline on piirkonna omavalitsuste koostöö uue jäätmekäitluskava koostamisel. Veemajanduse arendamiseks toimib projekt, milles osalevad Eesti, Soome, Taani riik, Põhjamaade Investeerimispank ja Keskkonnainvesteeringute Keskus. Energiasäästu programmi raames toimib koostöö Taani Energiaagentuuriga, mille käigus vahetatakse LAK Tõruke aknad ja rekonstrueeritakse linna tänavavalgustus. 10. EELARVE Põltsamaa linna ja 2002. aasta eelarve võeti vastu mahus 41 544,6 tuhat krooni, millest hariduskuludeks riigieelarvest (õpetajate palk, koolitus ja õpikute soetamine) eraldati 8774,0 tuhat krooni. Kokku moodustavad sihtotstarbelised eraldised (toimetulekutoetus, riigipoolsed investeeringud, raamatukogu palgavahendid ja teavikud) vastuvõetud eelarvest 14 842,0 tuhat krooni ehk 35,7%. Vastuvõetud eelarvest koos 6500 tuhande krooni suuruse laenuga moodustavad tulude osas kõige suurema osa, 30%, eraldised linnaeelarvele. Maksude osatähtsus vastuvõetud eelarves on 24%. Suuremad kulud eelarves on haridusele 53%, linnamajandusele 15% ning kultuurile ja spordile 11%. 2002. a eelarve on toodud lisas 5. Vajaminevad investeeringud 2000–2003… on toodud lisas 6. KOKKUVÕTE Käesolevas töös on analüüsitud Põltsamaa linna arengut aastatel 2000–2003, mõnes valdkonnas ka kaugemale. Põltsamaa linna arenguvõimaluste analüüs näitab, et oluline tähtsus on linna asukohal ja olemasoleval majandusolukorral. Kuigi Põltsamaa asub Kesk-Eestis, on ta maakondlikul tasemel ääreala. Seda oli ta varem Viljandi maakonnas ja on ka praeguses Jõgeva maakonnas. Samal ajal on linn «väravaks» Lõuna-Eestisse. Mainitud tegur on tugevnenud sedavõrd, kuivõrd Tallinn ja Tartu on maakonnalinnadest üle kasvanud. Asendi iseärasustest järeldub, et Põltsamaal ei ole erilisi eeldusi tõusta tähtsamasse suurusjärku kui ta praegu on. Teiselt poolt võib aga väita, et soodsa liiklusgeograafilise asendiga alal, kus suuremate keskuste mõjud hääbudes omavahel ristuvad on eeldused ja vajadused tugeva keskuse kujunemiseks. See roll on Põltsamaa linnale olnud ja on ka edaspidi igati jõukohane. Kui suudame ellu viia arengueesmärgid, tagame oma visiooni täitumise: OLLA TURVALISE ELUKESKONNA, TASAKAALUSTATUD MAJANDUSE JA KAASAEGSE INFRASTRUKTUURIGA AASTARINGSELT ATRAKTIIVNE REGIOONIKESKUS. Põltsamaa linn on arenguvõimeline ning riigi regionaalpoliitika käivitumisel ja läbiviimisel eeldused tõusevad tunduvalt. Seda mitte ainuüksi riigisiseselt, vaid ka Euroopa elatustaset ja arengusuundi silmas pidades. Potentsiaal ja võimalused on olemas. Arengukava on pidevalt arenev ja ajas muutuv protsess, mis vajab perioodiliselt volikogu poolt läbivaatamist ja täiendamist. KASUTATUD KIRJANDUS 1. AS Entec «Põltsamaa linna üldplaneering», Tallinn 1998. 2. Põltsamaa linna põhimäärus, 2000. 3. Kalev Katus «Rahvastiku ühtlus arvutatud sündimus- ja loendusstatistika», 1998. 4. Jõgeva maakonna informatsiooni kogumik, Jõgeva 1995. 5. RPI «Eesti Maaehitusprojekt» Tartu – Jõgeva rajoonide planeerimise põhisätted, Tallinn 1984. 6. Kohaliku omavalitsuse teatmik, III. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Tallinn 1997. 7. Kohalik omavalitsus Eestis. Maaelu Arengu Instituut, Tartu 1996. 8. PW Partners «Põltsamaa energiaplaan», Tallinn 1999. 9. EV Keskkonnaministeerium, Ramboll «Eesti väikelinnade veemajanduse infrastruktuuri parandamise programm», Tallinn 1999. 10. Energeetika planeerimine kohalikele omavalitsustele, I. EL Phare Investeeringute Ettevalmistamise Üksus, Tallinn, 1999. 11. Põltsamaa energiaplaan. PW Partners. Tallinn, 1999. 12. Jäätmemajanduse planeerimine. Metoodiline juhend piirkondlike jäätmemajanduse arengukavade koostamiseks. Tallinn, 1997. 13. Biokütuse kasutamisest Põltsamaa soojusvarustuses. Eesti Energeetika Instituut. Aruanne. Tallinn, 2001. 14. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi arengukava. Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 20. veebruari 2002. a määrusega nr 88. 15. Lasteaed-algkooli Tõruke arengukava. Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 23. jaanuari 2002. a määrusega nr 84. 16. Lasteaed Mari arengukava. Kinnitatud Põltsamaa Linnavolikogu 26. augusti 2002. a määrusega nr 103. Põltsamaa Linnavolikogu 20. jaanuari 2003. a määruse nr 8 lisa 6 VAJALIKUD INVESTEERINGUD 2002–2005 (TUHAT KROONI) Objekti nimetus 2003 kuni 2005 2003 2004 2005 OV RIP muu OV RIP muu OV RIP muu HARIDUS Põltsamaa Ühisgümnaasium Spordihalli ehitus 8900 700 2000 600 1000 2000 2600 Klassiruumide remont, koolimööbel 1200 200 500 500 500 Köögid 300 300 Lasteaed-algkool Tõruke Köögi sisseseade 300 300 Rühmaruumide ja sanitaarsõlmede remont 350 350 Soojussõlm ja majasisene soojasüsteem 250 50 200 Katus ja fassaad 1000 100 200 700 Lasteaed Mari Akende ja välisuste vahetus 650 200 450 Rühmaruumide ja sanitaarsõlmede remont 450 100 350 Katus ja fassaad 800 100 500 200 Muusikakool Akende vahetus 300 50 250 Saali ja klassiruumide remont 400 200 200 Spordikool Akende vahetus 150 150 Duši- ja riietusruumide remont 150 150 Noortemaja ehitus 200 100 100 Rulluisutee, mootorsaan 200 50 150 KULTUUR Kultuurikeskuse ümbruse heakord 600 300 300 Lauluväljaku rekonstrueerimine 400 50 350 Raamatukogu juurdeehitus 5000 1000 1500 1000 1500 Kinohoone 1000 500 500 Muuseumi ruumide laiendus 200 100 100 Staadion – maja, jooksurajad, pingid 400 200 200 Kuningamäe terviserada 1050 50 300 50 300 50 300 Kogudused 300 100 100 100 TERVISHOID Perearstikeskus 400 400 Õendushoolduskodu ja eriarstide ruumid 3100 2500 300 300 SOTSIAALHOOLDUS Sots. eluruumid, päevakeskus, varjupaik 2400 200 200 2000 KESKKOND Veemajanduse renoveerimine 19 830 1435 6630 4700 500 1000 2500 1000 1000 2500 Jõe puhastamine 520 120 400 Piirkondlik jäätmekeskus 3500 30 300 30 50 1000 50 270 1500 270 LINNAMAJANDUS Tänavate ja kõnniteede remont 5200 400 300 450 1000 300 750 2000 Õnne tänava pikenduse ehitus 2500 1000 1500 Suure silla uuringud ja remont 2000 400 1600 Tänavavalgustuse rekonstrueerimine 1200 200 200 200 600 Haljastuse rekonstrueerimine 1050 50 100 400 100 400 Linna keskosa detailplaneeringu koostamine 450 100 350 Pangahoone katus ja välisfassaad 1000 1000 Teenindusmaja katus ja välisfassaad 1000 1000 Pajusi mnt 18 I korruse rekonstrueerimine 1800 100 1700 Haldushoone 2500 1000 1500 MUINSUSKAITSEOBJEKTID Kalmistu müüri remont 260 30 100 30 100 Vana-Põltsamaa mõisa piirdemüüri remont 130 30 100 Vee ringvoolu taastamine lossi kraavides 900 200 700 Põltsamaa loss 6000 1000 2000 3000 KOKKU 80 290 5495 14 630 8980 5830 7150 15 950 5820 5450 12 920