Halinga Vallavolikogu — Halinga valla heakorra- ja kaevetööde eeskirja kehtestamine — KO, 15, 393

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22) § 22 lõike 1 punkti 361 ning § 644 lõigete 2 ja 3 ning karistusseadustiku rakendamise seaduse (RT I 2002, 56, 350) § 16 alusel. I. Üldsätted 1.1. Halinga valla (edaspidi vald) heakorra- ja kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) sätestab heakorranõuded ja kaevetööde korraldatuse valla haldusterritooriumil. 1.2. Eeskiri on kohustuslikuks täitmiseks kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes viibivad või asuvad valla haldusterritooriumil. 1.3. Käesolevas eeskirjas on: 1.3.1. heakorranõuete täitmisel omanikuga võrdsustatud tema volitatud valdaja, haldaja või kasutaja. Seejuures jääb eeskirja täitmise eest vastutama omanik; 1.3.2. kinnistu mõistega võrdsustatud maa-ala, krunt, maaüksus, katastriüksus ja maatüki olulised osad; 1.3.3. avalik koht on iga territoorium, rajatis või ruum, mis on antud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav; 1.4. kaevetöödeks pinnases tehtavad tööd: 1.4.1. sügavamal kui 30 cm maapinnast; 1.4.2. kui tööde käigus rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne); 1.4.3. kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust; 1.4.4. mis on seotud puude ja põõsaste istutamise või väljajuurimisega. 1.5. Kaevetöödeks käesolevas eeskirjas kasutatud mõistes ei loeta: 1.5.1. haudade kaevamist kalmistutel; 1.5.2. kaevetööde tegemist, kui neid teostatakse juriidilise või füüsilise isiku omandis või valduses oleval maa-alal, tingimusel, et seal ei asu kolmandatele isikutele kuuluvaid insenerkommunikatsioone. Vastutus selliste kaevetööde ohutu teostamise eest lasub maaomanikul (maavaldajal); 1.5.3. kaevetööde tegemist, mis kaasnevad ehitustöödega, millele on väljastataud kirjalik nõusolek või ehitusluba. II. Kohustused heakorra tagamiseks 2.1. Valla territooriumil on kõik isikud kohustatud järgima heakorranõudeid ja teisi käitumiseks kehtestatud piiranguid. 2.2. Tiheasustusalal (Pärnu-Jaagupi alev, Libatse küla, Vahenurme küla) on kinnistu või ehitise omanik kohustatud korras hoidma sellega külgneva puhastusala, mis tänava ääres ulatub kinnistu või ehitise piirist selle laiuselt sõidutee perveni. Vallavalitsus võib määrata ka teistsuguse puhastusala, arvestades konkreetse kinnistu asendit. 2.3. Avalikku kohta paigaldatud lillevaaside, prügiurnide, pinkide, tõkkepiirete, reklaamstendide ja teiste teisaldatavate väikevormide korrashoiu ja hoolduse kohustus lasub nende omanikel. 2.4. Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. 2.5. Vallavalitsus on kohustatud tagama: 2.5.1. valla teede, tänavate, parkide, haljasalade, väljakute korrashoiu; 2.5.2. tänavate nimesiltide paigaldamise ja korrashoiu; 2.5.3. avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni. 2.6. Kinnistu omanik on kohustatud: 2.6.1. koristama kinnistuga külgneva puhastusala ning tegema seal lume- ja libedusetõrjet. Libeduse tõrjel tohib kasutada liiva või peent (läbimõõduga mitte üle 8 mm) killustikku või töödeldud kruusa; 2.6.2. puhastama sademeveekraavi ja truupi, maa-aluse tehnovõrgu luuki ja resti, kui eelnimetatud jäävad tema puhastusala piiresse; 2.6.3. õigeaegselt kärpima puude ja põõsaste oksi, et need ei ulatuks elektri- või sideliinidesse ning sõidu- või kõnniteele; 2.6.4. hoidma korras oma kinnistu piirdeaia ja heki; 2.6.5. tegema vajadusel umbrohutõrjet; 2.6.6. ehitama ja hoidma korras prügikonteinerite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele selliselt, et ei oleks takistatud liiklemine sõidu- ja kõnniteel; 2.6.7. hoidma korras kommunikatsioonide (torustikud, trassid, kaablid jne) ja tuletõrje veehoidlate juurdepääsuteed; 2.6.8. kaitsealade piiridesse jääval maa-alal juhinduma täiendavalt nendel aladel kehtestatud eeskirjadest; 2.6.9. rakendama meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. 2.7. Ehitise omanik on kohustatud: 2.7.1. korras hoidma ehitise fassaadi ja sinna juurde kuuluvad elemendid; 2.7.2. remontima või kehtestatud korras lammutama lagunenud ehitised; 2.7.3. vajadusel kõrvaldama ehitiselt lume, jääpurikad, varisemisohtlikud kivid, plaadid jms ning tagama nende tööde ajal tänaval ohutu liikluse, hoidma pidevalt lumest ja jääst puhastatuna ehitise välistrepi; 2.7.4. varustama ehitised ja mitmekorterilises elamus ka korterid korrektsete numbrisiltidega; 2.7.5. kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 2.7.6. omama kinnistul prügi ja tahkete jäätmete paigutamiseks tervisekaitsenõuetele vastavat prügikonteinerit, kindlustama selle õigeaegse tühjendamise ja väljaveo selleks ettenähtud kohta ning pesema ja desinfitseerima seda vastavalt tervisekaitse-eeskirjadele; 2.7.7. tagama heitvee kogumiskaevu korrasoleku, veepidavuse, korrektse sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 2.7.8. tagama kuivkäimla vastavuse tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele; 2.7.9. tagama keldri-, katuse- ja pööninguukse lukustatuse; 2.7.10. tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välistrepi puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende libedusetõrje; 2.7.11. tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 2.7.12. hoidma tootmistegevuses tekkivat müra lubatud piires; 2.7.13. tagama televisiooni- ja raadiovastuvõtu antennide korrektse asetuse ja ohutu kinnituse. 2.8. Ehitus-, remondi- ja kaevetööde tegija on kohustatud : 2.8.1. järgima riigi ja valla õigusaktidega sätestatud korda; 2.8.2. vältima objektilt prahi jms sattumist sõidu- ja kõnniteele; 2.8.3. hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsutee; 2.8.4. rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 2.8.5. pärast töö lõpetamist ja enne objekti ekspluatatsiooni andmist heakorrastama selle ümbruse. 2.9. Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 2.9.1. korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 2.9.2. hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja kaasinimeste turvalisuse. 2.10. Tänavakaubanduspunkti (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 2.10.1. paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse lubatud kohta; 2.10.2. koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti. 2.11. Kinnistu reostamisel ja risustamisel on süüdlane kohustatud selle viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. 2.12. Üldkasutatava laste mänguväljaku omanik on kohustatud välja vahetama liivakasti liiva vähemalt üks kord aastas ning tagama väikevormide hooldamise ja remondi. 2.13. Avaliku ürituse korraldaja peab maa-ala, kus üritus korraldati, puhastama hiljemalt 12 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. 2.14. Põllumajandustööde tegija peab tagama teedele sattunud pori, sõnniku, prahi jms koristamise veotööde lõppedes. 2.15. Reklaamiobjektide paigaldamiseks tuleb taotleda vallavalitsuse luba järgmistel tingimustel: 2.15.1. loa taotlusega kaasneb reklaamiobjekti eskiis asukoha äranäitamisega asendiplaanil ja objekti kujundus; 2.15.2. loas määratletud nõuetele mittevastavad reklaamiobjektid kuuluvad mahavõtmisele, kusjuures mahavõtmise kulud kannab reklaamiobjekti valdaja. 2.16. Heakorra tagamiseks on keelatud: 2.16.1. risustada ja reostada valla haldusterritooriumi, kritseldada ehitiste seinale, müürile, piirdeaiale, pingile jms või kahjustada neid muul viisil; 2.16.2. välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi, järgimata selleks riigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda; 2.16.3. vigastada ja omavoliliselt maha võtta kõrghaljastust (v.a viljapuud, marjapõõsad, hekid) nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate, silte. Puude ja põõsaste mahavõtmine võib nii avalikes kohtades kui ka kinnistu territooriumil toimuda maatüki omaniku nõusolekul ning kooskõlastatult vallavalitsusega; 2.16.4. tuleohtlikul ajal (algab kevadel pärast lume sulamist ning lõpeb sügisel vihmaste ilmade saabumisel) rohket suitsu tekitava risu, põhu jms põletamine, välja arvatud juhul, kui sellest on valehäire vältimiseks eelnevalt informeeritud Pärnumaa Päästeteenistust (tel 112); 2.16.5. püstitada ehitisi õigusliku aluseta; 2.16.6. vedada ja maha panna olmejäätmeid selleks mitte ettenähtud kohta; 2.16.7. kloppida riiet ja vaipa mitmekorteriliste elamute rõdul, aknal ja uksel, kuivata pesu rõdu või lodža piirdest kõrgemal; 2.16.8. ehitada kinni rõdu või lodžat ilma kehtestatud korras kinnitatud projektita; 2.16.9. paigutada üldotstarbelisse prüginõusse või -konteinerisse vedelaid jäätmeid, kivi- või betoonijäätmeid, puisteliiva, hõõguvat sütt, tulist tuhka, radioaktiivseid või teisi ohtlikke jäätmeid, jätta lahti prüginõu või -konteineri kaant; 2.16.10. hoida küttepuid, ehitusmaterjali jms korralikult ladustamata õue tänavapoolses osas ja laduda neid vastu kasvavaid puid; 2.16.11. lasta olme- või heitvett sademeveekraavi või -kanalisatsiooni, reostada või risustada neid muul viisil; 2.16.12. lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 2.16.13. valada naftasaadusi või nende jääke maapinnale, hoida mürgiseid aineid kohtades, kus ei ole välistatud nende imbumine maapinnasesse; 2.16.14. matta jäätmeid pinnasesse, välja arvatud kompostimine; 2.16.15. matta kariloomi väljapoole Pärnumaa Keskkonnateenistusega kooskõlastatud matmiskohta; 2.16.16. pesta mootorsõidukit veekogus ega lähemal kui 10 m veepiirist; 2.16.17. kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi kehtestatud eeskirjade vastaselt; 2.16.18. tekitada ülenormatiivset müra, vibratsiooni või tolmu; 2.16.19. parkida mootorsõidukeid haljasaladele, laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita. 2.17. Küttekoldevälise tule tegemisel tuleb lähtuda tuleohutusnõuetest ja arvestada järgmist: 2.17.1. põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljapool ehitist tuulevaikse ilmaga selleks kohandatud mittepõleval alusel või taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul. Tuli peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 2.17.2. avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Pärnumaa Päästeteenistusega ja omama selleks vallavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel; 2.17.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel; 2.17.4. tahkekütusel töötav teisaldatav šašlõkiahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb küttel lasta täielikult ära põleda või põlemisjäägid veega kustutada; 2.17.5. kulu põletamine on lubatud kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist Pärnumaa Päästeteenistuse teadmisel. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus, eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega aladel. III. Kalmistud 3.1. Haudade korrashoiu eest vastutavad omaksed, sugulased või muud isikud. Hauaplats tuleb hoida korrastatuna. 3.2. Kalmistul asuvate üldkasutatavate teede ja korrastamata hauaplatside korrashoiu tagab surnuaiavaht. 3.3. Prügi võib panna ainult selleks ettenähtud kohtadesse. 3.4. Hauatähiste ja haljastuse rajamisel kalmistule lähtutakse kalmistute kasutamise eeskirjas sätestatust. IV. Kaevetööde eeskiri 4.1. Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. 4.2. Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 12 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. 4.3. Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. 4.4. Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata. 4.5. Luba kaevetööde tegemiseks on vallavalitsuse väljastatud vormikohane dokument. Kaevetööde avalduse ja loa vormi kinnitab vallavalitsus. 4.6. Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele avalduse, kus on toodud vallavalitsuse nõutavad kooskõlastused. Vallavalitsusel on õigus nõuda liikluskorralduse skeemi koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja valgustuse äranäitamisega. 4.7. Enne kaevetööde loa lõplikku vormistamist kontrollib vallavalitsus kaevetööde teostaja tehtud töökoha ettevalmistusi (trassi mahamärkimine, kaevetööde tsooni tähistamine piirete ja liiklusmärkidega, jalakäijate ja veokite liiklemise tingimuste kindlustamine, vajalike materjalide ja mehhanismide olemasolu töökohal jms). Ebapiisava ettevalmistuse korral jäetakse kaevetööde luba välja andmata. 4.8. Vallavalitsus registreerib kaevetööde avalduse ja kaevetööde loa. Kaevetööde luba väljastatakse kaevetööde teostajale. Kaevetööde avalduse originaal koos kaevetööde loa koopiaga säilitatakse vallavalitsuses. 4.9. Tehniliste kommunikatsioonide rajamisel, rekonstrueerimisel või muul analoogsel juhul esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele asjasse puutuvate ametkondade ja maaomanikuga kooskõlastatud tehnilise dokumentatsiooni. 4.10. Kaevetööde loas toodud tingimusi ja korda, sh tähtaega võib muuta üksnes neid seadnud ametiisiku ettepanekul vallavalitsus. 4.11. Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast. Vallavalitsusel on kaevetööde loa kehtivust õigus peatada, kui tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. 4.12. Kaevetööde ajal peavad kaevetööde luba ja kaevetööde loa avalduse koopia asuma objektil. Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama tahvli, millel on toodud tööde teostaja nimi, telefoninumber, tööde tähtajad ja otseselt vastutava isiku nimi. Pimedal ajal peab liikluseks ettenähtud kaevetööde tsoon olema valgustatud ohutuledega. 4.13. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid tuleb kohe ära vedada. Keelatud on kaevikuid täita tihendamata. 4.14. Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. 4.15. Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. 4.16. Vallavalitsusel on õigus nõuda kaevetööde teostajalt ümbersõidutee ehitamist, selle kaevetööde perioodil sõidukorras hoidmist ja pärast tööde lõpetamist ümbersõidutee all olnud maa-ala taastamist. 4.17. Ettenägematute asjaolude ilmnemisel (tundmatu insenerkommunikatsioon, arheoloogiline leid, lõhkekeha jne) tuleb kaevetööd peatada ning sellest viivitamatult informeerida vallavalitsust ja asjaomaseid ametkondi. Kaevetööde jätkamiseks tuleb kaevetööde teostajal vajadusel hankida täiendavad kooskõlastused. 4.18. Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma vallavalitsuse poole vähemalt üks ööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. 4.19. Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. 4.20. Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul taastatakse kate ajutiselt vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne). Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. 4.21. Kaevetööde lõpetamisel esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele teostusdokumentatsiooni (kaetud tööde aktid, varjatud tööde aktid, teostusjoonised). 4.22. Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. 4.23. Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab telefoni teel teatama vallavalitsuse määratud isikule. Kaevetööde ohutu tegemise eest vastutab kaevetööde teostaja. 4.24. Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. 4.25. Kaevetööde tegemise piirkonnas olevate insenerkommunikatsioonide valdajate esindajad kutsutakse kohale enne kaevetööde algust. Esindaja mitteilmumisest tingitud tööseisakust tuleneva kahju eest vastutab kommunikatsiooni valdaja. 4.26. Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Teostusjoonised kommunikatsioonide ümberpaigutamise kohta esitatakse ning neid säilitatakse vallavalitsuses. 4.27. Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. 4.28. Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine ühisveevärgi kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikega. 4.29. Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. 4.30. Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 4.30.1. on tehtud põhi- ja taastamistööd ning tööd, mis olid nimetatud loa taotlusel; 4.30.2. kaevetööde käigus kahjustatud territooriumid, märgid jne on taastatud ja üle antud vallavalitsusele või maa omanikule; 4.30.3. vallavalitsusele on üle antud teostusdokumentatsioon. V. Lõppsätted 5.1. Eeskirja rikkumisel kannab süüdlane vastutust karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 105, 612; 2003, 4, 22) ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654) sätete järgi. 5.2. Eeskirjas sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Halinga Vallavalitsus, Pärnu Politseiprefektuur ja Keskkonnainspektsioon. 5.3. Tunnistada kehtetuks Halinga Vallavolikogu 18. juuni 1997. a määruse nr 7 «Halinga valla korra kinnitamine» (RTL 1997, 110, 650; KO 1999, 11, 149) III peatükk. 5.4. Määrus jõustub 1. veebruaril 2003. a. Volikogu esimees Rein PÕLD