Kaitseminister — Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra, kasutusse andmise korra ning võõrandamise korra kinnitamine — RTL, 1997, 38, 204

Tulenevalt riigivaraseadusest (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446) ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrustest nr. 283 (RT I 1995, 65, 1089), 285 (RT I 1995, 65, 1091) ja 286 (RT I 1995, 67, 1137) määran: 1. Kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord (lisa 1). 2. Kinnitada Kaitseministeeriumi riigivara kasutusse andmise kord (lisa 2). 3. Kinnitada Kaitseministeeriumi valitsemisala riigivara võõrandamise kord (lisa 3). Minister Andrus ÖÖVEL Kantsler Toomas KITSING Lisa 1 kaitseministri 9. jaanuari 1997. a. määrusele nr. 3 Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 33 ja Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määruse nr. 283 alusel. 2. Käesolev kord kehtib Kaitseministeeriumi struktuuriüksustele ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevatele riigivara valitsema volitatud asutustele. 3. Käesolevas korras mõistetakse asja all riigi omandis olevat vallasasja, maatüki osaks olevat hoonet, rajatist või nende osa. 4. Riigivararegistrisse ja Kaitseministeeriumi riigivara andmekogusse kandmisele mittekuuluva asja kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise korra kehtestab kaitseväes Kaitsejõudude Peastaap, Kaitseliidus Kaitseliidu Peastaap ja teistes Kaitseministeeriumi valitsemisalas olevate riigivara valitsema volitatud asutuste juhatajad (edaspidi volitatud asutus). 5. Riigivara kõlbmatuks tunnistamisel, mahakandmisel ja hävitamisel, otsuste vormistamisel ning täitmisel juhindutakse riigivaraseaduse paragrahvist 33, Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusest nr. 283 ning käesolevast korrast. 6. Käesolev kord ei kehti relvade, laskemoona ja lõhkeainete kõlbmatuks tunnistamisel, mahakandmisel ja hävitamisel. II. TAOTLUSTE KOOSTAMISE JA ESITAMISE KORD 1. Taotluse esitamise eeltingimuseks on: 1) asi on kantud Kaitseministeeriumi riigivara andmekogusse; 2) asi ei leia kasutamist: a) riigivõimu teostamise otstarbeks, b) avalikuks otstarbeks, c) tulu saamiseks; 3) on tõendatud asja säilimise ebaotstarbekus; 4) asi on osaliselt või täielikult hävinud; 5) asja pole õnnestunud võõrandada; 6) asjaga seotud rahaliste õiguste ja kohustuste toimunud ülekandmine. 2. Käesoleva korra punktis 1 loetletud dokumentaalselt tõestatud asjaolude ilmnemisel koostab asutus, kelle bilansis vastav asi on (edaspidi koostaja), ühe kuu jooksul taotluse riigivara valitsejale ettepanekute ja riigivara valitsejale otsuse tegemiseks. 3. Taotlus peab sisaldama: 1) asja liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega ja maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal; 2) asja osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral lisatakse selle lühikirjeldus, osakaal tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid jooksva aruandeaasta ümberhindluse kohta (summa +-); 4) põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal; 5) asjaga seotud eritingimusi (kultuuri- ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne.); 6) infot, millest selgub, et asja ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 7) asja osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 8) asja või selle osa kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle asja hävitamise tegevuskava, arvestades kohaliku omavalitsuse keskkonnaorganite, päästeameti jt. asjakohaste ametite ja organisatsioonide ettekirjutusi; 9) asja hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 10) asjaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 11) kinnisasja puhul andmeid kinnistusraamatu kande kohta; 12) märget riigivara registri kande kohta; 13) muid asjaga seotud olulisi andmeid. 4. Asja kõlbmatuks tunnistamise taotluses on koostaja kohustatud selle tegeliku väärtuse hindamiseks avaldama kogu tema valduses oleva sellekohase olulise teabe. 5. Riigivara valitsejal on otsuse tegemiseks õigus nõuda koostajalt täiendavaid andmeid ning vajadusel korraldada kõlbmatuks tunnistamise otstarbekuse ekspertiis. III. OTSUSTAMINE JA OTSUSTE TÄITMINE 6. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise, mahakandmise ja hävitamise taotlused vaatab riigivara majandamise töögrupp läbi kord kuus, kus otsustatakse teha ettepanek taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Ettepanekud esitatakse riigivara valitsejale viie järgneva tööpäeva jooksul. Riigivara valitseja teeb oma otsuse kümne tööpäeva jooksul. 7. Kui käesoleva korra täitmisel võib tekkida kahju või kui asi kujutab endast ohtu looduskeskkonnale, siis kahjude ja riski vältimiseks on riigivara valitsejal õigus määrata ajalisi või muid eritingimusi. Riigivara valitseja teeb otsuse riigivara majandamise töögrupi otsuse põhjal vastavalt vajadusele. Riigivara kõlbmatuks tunnistamise ja mahakandmise otsustajaks on volitatud isik - Kaitseministeeriumi kantsler. 8. Riigivara valitseja otsus sisaldab: a) taotlusega nõustumist või mittenõustumist; b) mittenõustumisel põhjendust; c) nõustumisel volitust bilansist mahakandmiseks; d) muid täiendavaid tingimusi; e) rahaliste õiguste ja kohustuste olemasolul märget nende ülekandmise kohta. 9. Riigivara valitseja jätab taotluse rahuldamata, kui taotlus ei ole põhjendatud, on vastuolus õigusaktidega või majanduslikult ebaotstarbekas. 10. Riigivara valitseja teatab koostajale oma otsuse selle tegemisele järgneva tööpäeva jooksul. 11. Koostaja võib vaidlustada riigivara valitseja kirjaliku otsuse kümne tööpäeva jooksul tõendavate asjaolude ilmnemisel. Koostaja esitab riigivara valitsejale kogu asjakohase teabe ja dokumendid. Taotluse vaatab ühe kuu jooksul läbi riigivara majandamise töögrupp ja esitab ettepanekud riigivara valitsejale. 12. Riigivara valitseja kirjalik otsus on vara valdajale aluseks kõlbmatuks tunnistatud asja või selle osa arvelt mahakandmisel ning kohustuseks selle hävitamise viisi, tähtaja ja tingimuste täitmise osas. 13. Asja hävitamiseks võib riigivara valitseja korraldada või volitada volitatud asutust korraldama vähempakkumist. 14. Asja kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine toimub ainult seaduste, raamatupidamist korraldavate eeskirjade, käesoleva korra ning teiste õigusaktide sätete kohaselt vormistatud dokumentatsiooni alusel, mis peab sisaldama: 1) asja liiki, täielikku nimetust, kogust, soetamise aega ja maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal; 2) asja osa kõlbmatuks tunnistamise taotluse korral lisatakse selle lühikirjeldus, osakaal tervikust protsentides ja rahalises väljenduses; 3) andmeid jooksva aruandeaasta ümberhindluse kohta (summa +-); 4) põhivara remontide, parenduste, ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal; 5) asjaga seotud eritingimusi (kultuuri-, arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne.); 6) infot, millest selgub, et asja ei ole õnnestunud kasutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot; 7) asja osalise või täieliku hävimise korral kogu sellekohast teavet; 8) asja või selle osa kõlbmatuks tunnistamise peamisi põhjusi, selle asja hävitamise tegevuskava, arvestades kohaliku omavalitsuse keskkonnaorganite, päästeameti jt. asjakohaste ametite ja organisatsioonide ettekirjutusi; 9) asja hävitamiseks vajalike tööde eelarvet; 10) asjaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi; 11) kinnisasja puhul andmeid kinnistusraamatu kande kohta; 12) märget riigivara registri kande kohta; 13) muid asjaga seotud olulisi andmeid; 14) andmeid asja hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta; 15) märget alapunktis 14 saadud vara riigivara registrisse kandmisele kuulumise kohta; 16) otsust asjaga seotud kohustuste, õiguste üleandmise ja piirangute kohta; 17) asja hävitamise akti, mis sisaldab teavet eritingimuste täitmisest (vt. käesoleva korra II alapeatüki punkti 3). 15. Koostaja esitab kogu käesolevas korras ettenähtud mahus dokumentatsiooni arvates selle vormistamisest, viie tööpäeva jooksul riigivara valitsejale ja teistele nõutud riiklikele registritele kannete tegemiseks vastavalt riigivaraseaduse paragrahvile 32 ja teiste õigusaktide sätetele. 16. Raamatupidamise kirjed koostatakse vastavuses vara valitseja otsusega ja raamatupidamist korraldavate õigusaktide nõuetega, märkides koostaja nime ja raamatupidamisregistritesse kandmise kuupäeva. 17. Kõigis vajalikes registrites peavad kanded olema tehtud hiljemalt dokumentide vormistamisele järgneval kuul. Lisa 2 kaitseministri 9. jaanuari 1997. a. määrusele nr. 3 Riigivara kasutusse andmise kord I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev kord on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvi 17 lõike 2 alusel. 2. Käesolev kord reguleerib riigivara teisele isikule rendile, kasutusvaldusse või tasuta kasutusse andmist. Kasutusvalduse seadmisele kohaldatakse käesolevas korras rendile andmist reguleerivaid sätteid. Riigivara hoonestusõigusega koormamine toimub teistes õigusaktides sätestatud korras. 3. Riigivarana käsitatakse käesolevas korras riigile kuuluvaid kinnis- ja vallasasju, mis on kantud või mis kuuluvad kandmisele riigivara registrisse, ning nende reaalosi, samuti riigivara registrisse kandmisele mittekuuluvaid vallasasju, mille soetamisväärtus on võrdne/suurem kui 5000 krooni. Üle 50 000 krooni maksumusega riigivara kasutusele andmist reguleerib Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrus nr. 285. 4. Riigivara võib anda tasu eest kasutusse, kui see on ette nähtud riigivara majandamise kavas, samuti juhul, kui see vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks teistele riigivara valitsejatele või volitatud asutustele. Riigivara teistele valitsejatele või volitatud asutustele vajalikkuse teatab vara volitatud asutus riigivara valitsejale selle vara tasu eest kasutusse andmise kavatsusest riigivara valitsejale. Riigivara valitseja edastab vara iseloomustava informatsiooni viie päeva jooksul teate saamisest riigivara valitsema volitatud asutustele ja haldusala ametitele. Riigivara valitsema volitatud asutused esitavad oma seisukoha riigivara vajalikkuse kohta kümne päeva jooksul arvates informatsiooni saamisest riigivara valitsejale. Nimetatud tähtajaks oma seisukoha mitteesitamise korral tehakse ettepanek kasutamiseks teistele riigivara valitsejatele. 5. Riigivara kasutusse andmise otsustajaks (edaspidi kasutusse andja) on volitatud isik - Kaitseministeeriumi kantsler. 6. Riigivara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui kasutusse andmine muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks riigiasutuse valduses oleva muu riigivara otstarbekohast kasutamist. 7. Riigivara antakse kasutusse avaliku enampakkumise korras, kui seadustest, käesolevas korrast või muudest õigusaktidest ei tulene teisiti. II. RIIGIVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS Enampakkumise ettevalmistamine Enampakkumise ettevalmistamist juhib kantsler. 8. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määratakse: 1) riigivara kasutusse andmise (edaspidi rendileping) tingimused; 2) alghind (v.a. juhul, kui on tegemist enampakkumise korduva läbiviimisega); 3) enampakkumise tingimused ja kord; 4) osavõtutasu ja ettemaksu suurus. 9. Enampakkumisest teatatakse riigivaraseaduse paragrahvi 19 lõikes 3 sätestatud tähtajal ja korras. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) enampakkumise läbiviija (käesoleva korra punkt 21); 2) rendileantava vara nimetus ja täpne asukoht; 3) rendileantava vara iseloomustavad põhinäitajad; 4) rendilepingu tingimused (käesoleva korra punkt 12); 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik või segapakkumine); 6) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 7) millal ja kus saab tutvuda rendileantava varaga ja enampakkumise tingimustega; 8) enampakkumisest osavõtja poolt tasumisele kuuluva ettemaksu suurus, selle tasumise tähtaeg ja viis; 9) enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring; 10) enampakkumise osavõtumaksu suurus ja tasumise viis; 11) muud vajalikud andmed. 10. Pärast käesoleva korra punktis 9 nimetatud teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendileantava varaga, enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja saada nendest ärakirju. 11. Enampakkumise valmistab ette (käesoleva korra punktis 8 nimetatud tingimused määrab ja enampakkumisest teatab) enampakkumise läbiviija, kelle määrab riigivara valitseja. Teade avaldatakse pärast kasutusse andja nõusoleku saamist rendilepingu ning enampakkumise tingimuste ja alghinnaga. 12. Arvestades käesoleva korra VI peatükis kehtestatud nõudeid tuleb rendilepingus sätestada: 1) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid); 2) lepingu tähtaeg; 3) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad(päevad) ja kord; 4) rendi tasumise tähtajad ja kord, nähes ette selle korrigeerimise vastavalt rahandusministri poolt üks kord poolaastas kehtestatavale indeksile. Kui renti tasutakse natuuras või kui rendi tasumine toimub renditud varast saadava viljaga, siis sellise renditasu tasumise tähtajad ja arvestamise alused; 5) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 6) rendileantava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 7) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 8) rendilepingu täitmise tagatised; 9) rendilepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid; rendivõla ja viivise sissenõudmine vaidlustamata lepingulistest suhetest tuleneva nõudena täitevbüroo kaudu vastavalt täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487; 1997, 1, 4; 5/6, 30 ja 32) paragrahvi 1 lõike 1 punktile 8; 10) asjaolud, mille ilmnemine kvalifitseeritakse vääramatu jõuna, selliste asjaolude ilmnemise õiguslikud tagajärjed, ilmnemisel teostatavad toimingud, nende teostamise tähtajad ja kord; 11) kas ja millistel tingimustel ning korras võib rentnik anda rendileantud vara allrendile või üle anda kasutusõigust. 13. Vajaduse korral võib rendilepingus sätestada: 1) rendileantava vallasvara maksumuse; 2) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et oleks võimalik vara kasutamine lepingus ettenähtud sihtotstarbel ka pärast rendilepingu lõppemist; 3) tingimused, mida kasutusse andja peab vajalikuks teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks või mis on kehtestatud seaduste või muude õigusaktidega või mis on vajalikud keskkonna- ja looduskaitse nõuete täitmiseks või muul põhjusel. 14. Alghind võrdub ühe kuu renditasuga ja selle määramisel võetakse aluseks: 1) rendileantava vara senisest maksustamisest saadud tulu; 2) (viimasel ajal) samalaadse vara rendileandmisest saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine analoogse vara puhul tulevikus. Vajaduse korral määratakse alghinna määramiseks ekspertiis. 15. Alghinda ei pea määrama, kui rendileantava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 16. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Dokument, milles alghind on ära näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. 17. Ettemaksu suuruseks võib minimaalselt hinnata 80 protsenti alghinnast. 18. Enampakkumise läbiviimise kulud kaetakse osavõtumaksude arvelt. Kui osavõtumaksudest ei jätku enampakkumise läbiviimise kulude katteks, katab kulud puudujääva summa ulatuses enampakkumise läbiviija. Kui osavõtutasudest laekunud summa ületab enampakkumise läbiviimise kulusid, kantakse ülejäänud summa riigieelarvesse. 19. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut. Enampakkumisest ei või osa võtta ei isiklikult ega esindaja kaudu: 1) enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad; isikud, kelle pädevusse kuulub enampakkumise tulemuste kinnitamine); 2) korratute rentnike nimekirja kantud isikud. Enampakkumise läbiviimise üldnõuded 20. Enampakkumine viiakse läbi kas suuliselt, kirjalikult või segaenampakkumisena, s.o. nii suuliselt kui ka kirjalikult. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21. Enampakkumise läbiviijaks on kasutusse andja moodustatud riigiteenistujate komisjon, volitatud ametiisik või asutus. 22. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama enampakkumise käigu protokollimise. Suulised ja segaenampakkumised viiakse läbi rendileantava vara asukohas, kui enampakkumise läbiviija ei otsusta teisiti. Suulise enampakkumise läbiviimine 23. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument. Enampakkumise läbiviija võib võimaldada soovijail end enampakkumisest osavõtjatena registreerida ka enne enampakkumise avalikuks kuulutamist. 24. Enne pakkumise alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud ettemaksu ja osavõtumaksu. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas punktis ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid ettemaksu ja osavõtumaksu tasumise kohta, pakkumistele ei lubata. Osavõtumaksu võib tasuda ka kohapeal vahetult enne pakkumiste alustamist. 25. Kui enampakkumisest osavõtja on täitnud käesoleva korra punktides 23 ja 24 nimetatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. 26. Pärast käesoleva korra punktides 23-25 nimetatud toimingute teostamist ning enampakkumiste läbiviija vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 27. Pärast pakkumise lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku ja võtab selle sisu teadmiseks. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata ja protokolli ei kanta. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne/suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus kõrgeima rendisumma pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. 28. Osavõtja, kelle pakutud renditasu on suurim, arvestades käesoleva korra punktis 27 nimetatud tingimust, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumises esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kehtestatud korras kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingut sõlmida ning talle ei tagastata ettemaksu. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija enampakkumisest osavõtjatele teatavaks, et vara antakse rendile enampakkumisest osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Allkirja andmisest keeldumise korral kohaldatakse käesolevas punktis ettenähtud sanktsiooni. Selle osavõtja keeldumise korral korratakse eespool nimetatud protseduuri, kuni selgub osavõtja, kes annab allkirja, ja tingimusel, et suuruselt järgmises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. 29. Osavõtjatele, kellele ei laiene käesoleva korra punktis 28 sätestatu, tagastatakse ettemaks viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste kinnitamist või enampakkumise nurjunuks kuulutamist. 30. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata, välja arvatud juhul, kui enampakkumine jäi ära osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel. 31. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevas korras suulise enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest tulenevaid erinevusi. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine 32. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, mille peale on märgitud, millisel enampakkumisel osalemiseks see on esitatud. Pakkumises peavad olema järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja asukoht (elukoht); 2) nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõendid ettemaksu ja osavõtutasu tasumise kohta; 4) numbrite ja sõnadega kirjutatud rendisumma, kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud rendisumma; 5) pakkumise esitaja allkiri, füüsilise või juriidilise isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument. 33. Mittevastavad pakkumised, s.t. pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva korra punktis 32 nimetatud nõuetele või on esitatud käesoleva korra punktis 19 nimetatud isikute poolt, kes ei või osa võtta enampakkumisest, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumine pole esitatud posti teel. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 34. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist tehtud pakkumisi arvesse ei võeta. 35. Enampakkumisest osavõtjad on kohustatud enne pakkumiste läbivaatamise algust, kuid mitte hiljem kui käesoleva korra punktis 34 nimetatud lõppemise ajaks esitama tõendid selle kohta, et nad on tasunud ettemaksu ja osavõtutasu. Osavõtutasu võib tasuda ka kohapeal eespool nimetatud tähtaja lõppemise ajaks. 36. Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. 37. Kirjalikul enampakkumisel kohaldatakse käesoleva korra punkte 23-31 järgmiste erinevustega: 1) alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning käesoleva korra punktis 33 nimetatud mittevastavate pakkumiste kõrvaldamist; 2) kirjaliku enampakkumise korral on enampakkumise läbiviija kohustatud avaldama osavõtjatele alghinna. Segaenampakkumise läbiviimine 38. Segaenampakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele käesoleva korra punktides 23-31 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktides 32-37 sätestatut, arvestades järgmist: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse viivitamata pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei või osa võtta suulisest pakkumisest; kui nimetatud isikud sellele vaatamata võtavad osa suulisest pakkumisest, võetakse suuline pakkumine arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub kogu enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus pakkumises pakutut; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja rendilepingu sõlmimine 39. Enampakkumisest osavõtjal, kes on seisukohal, et enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel on rikutud käesoleva korra või muude õigusaktide sätteid, on õigus esitada kasutusse andjale kirjalik protest hiljemalt enampakkumise päevale järgneval tööpäeval. 40. Enampakkumise tulemused kinnitab või jätab kinnitamata kasutusse andja hiljemalt viie tööpäeva jooksul enampakkumise läbiviimise päevast. 41. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda; 2) enampakkumise ettevalmistamisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda; 3) enampakkumise tingimused olid vastuolus seaduste või teiste õigusaktidega; 4) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra punktis 19 nimetatud isik, kes ei või osa võtta enampakkumisest; 5) enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud renditasu oli põhjendamatult väike. 42. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, valib nende seast parima pakkumise kasutusse andja, arvestades muid tähtsust omavaid asjaolusid. Segaenampakkumise käigus esitatud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 43. Kui enampakkumine jäi pakkumiste mitteesitamise tõttu ära, enampakkumine kuulutati nurjunuks, enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või enampakkumise võitjaga käesoleva korra punktis 46 või 52 nimetatud põhjusel lepingut ei sõlmitud, otsustab kasutusse andja, kas viia läbi uus enampakkumine või anda vara kasutusse muul käesolevas korras sätestatud viisil. 44. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmitakse hiljemalt ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest käesoleva korra punktis 28 nimetatud allkirja andnud isikuga kirjalik rendileping. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 1) rentniku täpne nimi, asukoht, juriidilise isiku registreerimisnumber (füüsilise isiku perekonna- ja eesnimi ning elukoht); 2) üksikasjalikud andmed rendileantava vara kohta (asukoht, korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinnad, suurus ruutmeetrites jne.); 3) rendileantava vara kasutusotstarve; 4) rendi suurus; 5) rentnikult nõutavad tagatised; 6) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 45. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) viivitamata pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirja või käskjalaga. Juhul kui teates ei ole fikseeritud lepingu sõlmimise kuupäeva, on enampakkumise võitja kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 46. Juhul kui enampakkumise võitnud isik keeldub käesoleva korra punktis 45 nimetatud teate vastuvõtmisest või ei ilmu tähtaegselt lepingu sõlmimisele ilma mõjuva põhjuseta, kohaldatakse tema suhtes käesoleva korra punktis 28 nimetatud sanktsiooni. 47. Riigivara rendileandmisel on nõutav, et rentnik kindlustaks rendilepingu täitmise ja rendileantud riigivara nõuetekohase säilimise ja tagastamise vähemalt 20-protsendilise tagatisega rendileantava vara harilikust väärtusest. 48. Tagatisena aktsepteeritakse usaldusväärsete krediidiasutuste käendust. 49. Krediidiasutuse usaldusväärsuse, samuti muude tagatiste kõlblikkuse (piisavuse) otsustab enampakkumise läbiviija. Pandi hindamisel võetakse arvesse ainult kuni 50 protsenti pandi eseme väärtusest. 50. Tagatist ei nõuta, kui rentnikuks on kohalik omavalitsusüksus. 51. Enampakkumise võitja on kohustatud esitama tagatise hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks. Nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral kohaldatakse käesoleva korra punktis 28 nimetatud sanktsiooni. Käenduslepingule tehakse viide rendilepingus ja see lisatakse rendilepingu juurde. 52. Rendilepingu sõlmimise korral muutub enampakkumise võitja tasutud ettemaks rendilepingujärgseks makseks. III. RIIGIVARA RENDILEANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 53. Riigivara antakse rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui rendileandmise lisatingimuseks on rentniku kohustus rendileantud vara suhtes või teha selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust, kusjuures: - eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta või - nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikult erilisi oskusi või vilumust, mis on vaid vähestel isikutel ning mille kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik, või nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga. 54. Riigivara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva korra enampakkumist reguleerivaid sätteid eelläbirääkimistega pakkumise eripärast tulenevate erinevustega. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimise osas kohaldatakse käesolevas korras kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. 55. Lisaks käesoleva korra punktis 12 nimetatud tingimustele tuleb riigivara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras sätestada rendilepingus järgmised tingimused: 1) töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele; 2) töö või teenuste teostamise kord, tähtajad ja tingimused; 3) kasutusse andja poolt saadava tasu arvutamise alused, kui kasutusse andja on õigustatud saama osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse eest saadavast tulust; 4) töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused; 5) töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud; 6) kasutusse andja poolt rentnikule vara kasutamiseks antavad toetused (mööndused või soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 56. Juhul kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole käesoleva korra punkti 55 alapunktis 1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti eelnimetatud tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast eelläbirääkimistega pakkumise lõppu ja enne rendilepingu sõlmimist. 57. Kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. Muudel käesoleva korra punktis 53 nimetatud juhtudel määratakse alghind. 58. Eelläbirääkimistega pakkumise korral ei ole ettemaksu määramine kohustuslik. 59. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi avalikult, kirjalike pakkumiste kogumiste teel. 60. Riigivara rendileandmisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 9 kohaselt, märkides täiendavalt ära, kas eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtmiseks on vajalik tasuda ettemaks, pakkumiste esitamise tähtaja ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 61. Pakkumiste esitamise tähtaeg on sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 kuni 90 kalendripäeva. 62. Juhul kui eelläbirääkimistega pakkumisest osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta. 63. Pakkumised vaatab läbi käesoleva korra punktis 21 nimetatud komisjon. Komisjon teeb otsuse parima pakkumise kohta viivitamata pärast pakkumiste läbivaatamist, kui eelläbirääkimistega pakkumisel on määratud alghind. Kui alghinda ei ole määratud, teeb komisjon otsuse hiljemalt ühe nädala jooksul pärast pakkumiste läbivaatamise lõppemist. 64. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega nimetatud pakkumiste kohta kasutusse andjale. Komisjoni arvamus pakkumiste vastuvõetavuse kohta, samuti pakkumiste sisu hoitakse saladuses. Osavõtjatele, kelle pakkumised ei vastanud eelläbirääkimistega pakkumiseks kehtestatud tingimustele, tagastatakse pakkumised koos kõigi neile lisatud materjalidega. 65. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamisel arvestatakse nii pakutava rendi suurust kui ka pakutavaid tingimusi töö tegemiseks või teenuse osutamiseks, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu, samuti pakkuja poolt temaga varem sõlmitud rendilepingu(te) täitmise distsipliini. 66. Kui eelläbirääkimistega pakkumisel on määratud alghind, siis sõlmitakse rendileping isikuga, kes on pakkunud kõrgeima rendisumma ja kelle poolt pakutavad tingimused vastavad kehtestatud tingimustele, juhul kui isik vastab kõigile käesolevas korras osavõtjale esitatavatele nõuetele. 67. Eelläbirääkimistega pakkumise tingimusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punktis 41 ettenähtud juhtudele ka juhul, kui: 1) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati alghinda määramata ja pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades riigivara majandamise kava ja üldist turukonjunktuuri; 2) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. RIIGIVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISETA VÕI EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISETA 68. Avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta võib rendile anda järgmist riigivara: 1) riigivara, mille suhtes või mille abil rentnik on kohustatud tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning selliste tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on vaja haruldasi eriteadmisi; 2) riigivara, mille rendileandmiseks oli eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi; 3) kaitsejõudude või piirivalve valduses olevat kinnisasja või selle reaalosa, mille puhul on vajalik arvestada kinnisasja riigikaitselist eripära või asukohta. 69. Riigivara rendileandmisel avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta kohaldatakse käesoleva korra sätteid niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendileandmise olemusega. V. RIIGIVARA TASUTA KASUTUSSE ANDMINE 70. Riigivara võib anda tasuta kasutusse riigivaraseaduse paragrahvi 18 lõikes 1 nimetatud subjektidele. 71. Riigivara tasuta kasutusse andmisel kohaldatakse käesolevas korras sätestatut, arvestades tasuta kasutusse andmise olemusest tulenevaid erisusi. 72. Riigivara tasuta kasutamise lepingus tuleb sätestada käesoleva korra punktides 12 ja 44 nimetatud andmed (välja arvatud rendi tasumisega seonduv). VI. RIIGIVARA KASUTUSSE ANDMISE LEPINGUTE TÄITMINE, LÕPETAMINE JA LEPINGUPOOLTE VASTUTUS 73. Kaitseministeeriumi riigivara andmekogusse kandmisele kuuluva riigivara kasutusse andmine jõustub alates vastava kande tegemisest Kaitseministeeriumi riigivara andmekogus, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara kasutusse andmine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. 74. Kasutaja ei või ilma kasutusse andja nõusolekuta oma lepingujärgseid ja käesolevast korrast tulenevaid õigusi ega kohustusi üle kanda, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. 75. Kasutaja on kohustatud kasutusse andjale viivitamata teatama vajadusest teha rendileantud varale vajalikke kulutusi asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) paragrahvi 27 punkti 1 mõistes. Juhul kui kasutusse andja ei ole nõus tegema selliseid kulutusi, vastutab ta vara võimaliku hävimise või selle väärtuse vähenemise tõttu kasutajal tekkida võiva kahju eest. Vaidluse selle üle, kas on tegemist vajalike kulutustega ja kas nende tegemine on õigustatud, otsustab kohus. 76. Lepingu täitmist ja riigivara otstarbekohast kasutamist rentniku poolt kontrollib kasutusse andja volitatud ametiisik või asutus, viies läbi ülevaatusi. Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on kontrollija kohustatud tegema vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud, ning vajaduse korral võtma tarvitusele abinõud rikkumiste kõrvaldamiseks ja riigile kahju tekkimise vältimiseks. 77. Kui rentnik on rendileandmise tingimusena kohustatud tegema teatud tööd, määrab kasutusse andja töö valmimisel selle ülevaatamiseks komisjoni. Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll, milles märgitakse, kas töö on tehtud ja vastab kokkulepitud nõuetele. Protokollile kirjutavad alla komisjoni liikmed ja kasutaja. Kasutajal on õigus saada protokolli ärakiri. 78. Renditasu kasutamine kasutusse andja poolt toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale. 79. Juhul kui rentnik ei tasu renti tähtaegselt, maksab ta viivist 0,5 protsenti tähtaegselt tasumata rendist iga viivitatud kalendripäeva eest. 80. Kasutusse andja võib rentniku taotlusel pikendada rendivõla tasumise tähtaega kuni kuus kuud, kuid mitte kauemaks kui kalendriaasta lõpuni, juhul kui majanduslikesse raskustesse sattunud rentnik on lepingut seni nõuetekohaselt täitnud. Pikendatud rendivõlalt tasub rentnik Eesti Panga arvestatud keskmist laenuintressi aastaarvestuses, korrutatuna koefitsiendiga 1,25. Pikendatud rendivõlalt viivise arvestamine peatub. 81. Kui vara tagastamisel lepingu lõppemisel ei tõota selle vara muul viisil majandamine riigile oluliselt suuremat kasu, võib kasutusse andja ning lepingut nõuetekohaselt täitnud kasutaja kokkuleppel lepingu uuendada määramatuks ajaks. 82. Riigivara kasutajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või kasutusse andja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks. 83. Kasutusse andjal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist peale rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) paragrahvis 18 ettenähtud juhtude ka juhul, kui: 1) rentnik on andnud vara allrendile lepingutingimusi järgimata või takistab käesoleva korra punktis 77 nimetatud kontrolli teostamist; 2) rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras. 84. Juhul kui kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel riigivara vabatahtlikult ei tagasta, taastab kasutusse andja otsese valduse vara üle. Valduse taastamisel kohaldatakse käesoleva korra punkti 73. 85. Rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel esitab kasutusse andja kasutajale lõpparve. Juhul kui lepingus ei ole lõpparve esitamise tähtaega sätestatud, esitatakse see hiljemalt ühe kuu jooksul arvates vara kasutusse andjale tagastamisest. 86. Lõpparves fikseeritakse kasutusse andjal ja kasutajal teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparve esitamisel kohaldatakse käesoleva korra punkte 45 ja 46. 87. Lõpparvet ei esitata, kui kasutusse andja ning kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel oma allkirjaga tõendavad, et neil ei ole teineteisele pretensioone. 88. Kui kasutaja ei ole lõpparvega nõus, on tal ühe kuu jooksul arvates lõpparve saamisest õigus esitada kasutusse andjale vastulause lõpparve kohta või pöörduda kohtusse. 89. Juhul kui kasutusse andja nõustub vastulausega, teeb ta lõpparves vastavad muudatused. Muudetud lõpparve või vastulause rahuldamisest keeldumise otsus esitatakse kasutajale hiljemalt kahe kuu jooksul vastulause saamise päevast. 90. Kasutajal, kellele ei esitatud lõpparvet või ei esitatud muudetud lõpparvet või vastulause rahuldamisest keeldumise otsust või kes ei nõustu nimetatud otsusega, on õigus pöörduda kohtusse. 91. Kui kasutaja ei tasu lõpparves ettenähtud summasid, on kasutusse andja kohustatud viivitamata pöörduma kohtusse. 92. Kasutusse andja on kohustatud kasutajalt sisse nõudma lepingu täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise, samuti lepingu ennetähtaegse lõpetamise (käesoleva korra punkt 84) tõttu riigile põhjustatud kahju. 93. Juhul kui rentnik on kohustatud rendileantud vara suhtes või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning vajaduse korral ka muudel juhtudel peab kasutusse andja lepingu täitmise kontrollimiseks kontroll-lehte, milles märgitakse: 1) mida ja millistel tähtaegadel on rentnik kohustatud tegema; 2) millised kohustused ja millistel tähtaegadel on rentnik täitnud, samuti tehtud töö ülevaatamise tulemused; 3) rendileantud vara kasutamisel avastatud rikkumised ja puudused ning nende kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutused; 4) kõik lepingujärgsed rahalised arveldused. 94. Kasutusse andjal on õigus hiljemalt ühe kuu jooksul rendilepingu lõppemisest või ennetähtaegsest lõpetamisest tunnistada korratuks rentnikuks rentniku: 1) kelle süü tõttu leping lõpetati ennetähtaegselt; 2) kes pärast lepingu lõppemist on jätnud tasumata rendi suuremas summas kui kolme kuu rent; 3) kelle süü tõttu on rendileantud vara hävinud või riknenud või selle seisukord halvenenud ja tekkinud kahju ületab 50 000 krooni; 4) kes jättis täitmata või täitis mittenõuetekohaselt oma lepingujärgset kohustust teha teatud tööd või osutada teatud teenust. VII. LÕPPSÄTTED 95. Käesoleva korra rikkumises süüdiolevad ametiisikud kannavad vastutust õigusaktidega kehtestatud korras. Lisa 3 kaitseministri 9. jaanuari 1997. a. määrusele nr. 3 Riigivara võõrandamise kord 1. Käesolev riigivara võõrandamise kord on kehtestatud riigivaraseaduse paragrahvide 23-32 alusel. 2. Käesolev kord reguleerib Kaitseministeeriumi valitsemisala volitatud asutuste vallata, kasutada ja käsutada antud riigivara võõrandamist soetamismaksumusega kuni 50 000 krooni. Riigivara andmekogusse kantava riigivara võõrandamisel soetusmaksumusega üle 50 000 krooni juhindutakse Vabariigi Valitsuse 1. augusti 1995. a. määrusest nr. 285. 3. Võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 4. Käesolevas korras kinnisasjade või -vara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele ja rajatistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 5. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele ja asendamisele, riigivara erastamisele ning munitsipaliseerimisele. 6. Piiratud tsiviilkäibega riigivara (riigivaraseaduse paragrahv 25) võõrandamist käesolev kord ei hõlma. 7. Riigile kuuluva kinnisvara võõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus riigivara valitseja ettepaneku alusel. 8. Riigivara võõrandamise soetamismaksumusega üle 5001 krooni otsustab riigivara valitseja. 9. Riigivara võõrandamise soetamismaksumusega alla 5000 krooni otsustab Kaitseministeeriumi valitsemisala volitatud asutus. 10. Käesoleva korra punktis 2 loetletud riigivara müügi vahetu korraldaja määrab Kaitseministeerium. 11. Riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine otsustatakse vastavalt käesoleva võõrandamise korra punktidele 7, 8 ja 9. 12. Riigivara võib võõrandada riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõikes 1 sätestatud juhtudel, välja arvatud riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud juhud, ei võõrandata riigivara enne, kui ei ole tuvastatud, et riigivara ei ole vajalik vastavalt avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks. Kaitseministeeriumi haldusala asutuste poolt võõrandatavate riigivarade nimekirjadega saab tutvuda Kaitseministeeriumi andmekogus ühe kuu jooksul. 13. Riigivara võõrandamise algatajaks võib olla riigivara valitseja või volitatud asutus tema valitsemisel või valduses oleva riigivara suhtes või riigivaraseaduse paragrahvi 24 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhtudel, samuti vastavalt kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik. 14. Enne võõrandamise otsustamist peab vara olema kantud Kaitseministeeriumi riigivara andmekogusse. Riigivara võõrandamise otsustajaks on volitatud isik - Kaitseministeeriumi kantsler. 15. Kaitseministeeriumi riigivara valitsema volitatud asutused esitavad riigivara võõrandamise ettepanekud koos vara iseloomustuse ja põhjendustega Kaitseministeeriumi riigivara andmekogule. 16. Riigivara valitseja riigivara majandamise töögrupp: 1) tutvub enne riigivara võõrandamise otsuse tegemist kinnisasja vajalikkusega vastavalt käesoleva korra punktidele 12 ja 13; 2) vaatab riigivara võõrandamise ettepanekud läbi üks kord kuus; 3) teeb ettepaneku riigivara võõrandamiseks või jätab taotluse rahuldamata, viidates rahuldamata jätmise põhjustele; 4) riigivara võõrandamise otsus sisaldab: a) riigivara võõrandamise objekti identifitseerivad andmeid (Kaitseministeeriumi riigivara andmekogust); b) riigivara võõrandamise õiguslikku alust; c) riigivara võõrandamise viisi (enampakkumine, valikpakkumine, tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine jms.) koos põhjendustega. RIIGIVARA TASU EEST VÕÕRANDAMISE KORD 17. Riigivara tasu eest võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras riigivara müüki raha eest. 18. Riigivara müüakse avalikul suulisel või kirjalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), välja arvatud kui: 1) riigivaraseaduse paragrahvis 27 nimetatud juhul võib riigile kuuluvat vallasasja võõrandada tasuta või alla hariliku väärtuse; 2) riigivarale ei ole leitud ostjat avalikul enampakkumisel, siis võib riigivara müüa muul riigivara müügi otsustaja määratud viisil. Nimetatud viisil võib riigivara müüa juhul, kui ka teistkordsel avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel ei õnnestunud riigivara võõrandada. 19. Riigivara müümisel määrab alghinna ja valikpakkumise korral otsustab selle määramise vajaduse müügi otsustaja. Alghind määratakse asjaõigusseaduse paragrahvis 29 kehtestatud korras. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 1) eksperdi või ekspertide antud hinnangut; 2) vara erilist seisukorda. Teistkordsel enampakkumisel võib alghind riigivara müügi otsustaja otsusel jääda määramata, kui alghinna määramine võib olla enampakkumise nurjumise põhjuseks. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. MÜÜK AVALIKUL ENAMPAKKUMISEL Enampakkumise ettevalmistamine ja korraldamine 20. Enampakkumise ettevalmistamise käigus müügi korraldaja: 1) määrab komisjoni, kes viib enampakkumise läbi; 2) otsustab, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt või kirjalikult; 3) otsustab järelmaksu rakendamise tingimused; 4) määrab kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud müügi otsustaja poolt. 21. Enampakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustab müügi korraldaja riigiametnikest kolmeliikmelise komisjoni (edaspidi komisjon) ja määrab komisjoni esimehe. Komisjoni ettepanekul võib müügi korraldaja konkreetse enampakkumise läbiviimisega seotud toimingute teostamiseks sõlmida lepinguid kolmandate isikutega. Lepingud sõlmitakse vähempakkumise korras. Vähempakkumise läbiviimise tingimused kinnitab müügi korraldaja. 22. Müügi korraldaja avaldab lähtudes müügi otsusest teate enampakkumise kohta vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise puhul enne pakkumiste esitamise tähtaega vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajadusel võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüdava vara nimetus ja asukoht, kinnisasja puhul ka maatüki suurus ja sihtotstarve; 2) müügi korraldaja; 3) enampakkumise läbiviimise viis; 4) müügi alghind, kui alghind määrati; 5) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord; 6) tagatisraha või tagasivõtmata pangagarantii ja suulise enampakkumise puhul ka osavõtutasu suurus; 7) käesoleva punkti alapunktis 6 nimetatud tasude tasumise kord, tähtajad ja tasumiseks vajalikud rekvisiidid; 8) enampakkumisest osavõtvate isikute ring ja osalejatele esitatavad lisanõuded; 9) millal ja kus saab vara ja müügitingimustega tutvuda; 10) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. 23. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased, kellena käsitatakse korruptsioonivastase seaduse (RT I 1995, 14, 170; 68, 1142) paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud isikuid. 24. Enampakkumisest osavõtu tasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on kuni 10% enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis lähtutakse osavõtutasu ja tagatisraha määramisel müüdava vara harilikust väärtusest. 25. Pärast käesoleva korra punktis 22 nimetatud teate avaldamist tagab müügi korraldaja vastavalt punkti 22 alapunkti 9 informatsiooni kättesaadavuse müüdava vara ning ostu-müügilepingu põhitingimuste kohta ning võimaluse tutvuda müüdava varaga kohapeal. 26. Käesoleva korra punktis 21 nimetatud komisjon töötab käesolevas korras kehtestatud nõuetest lähtudes välja enampakkumise protseduurireeglid (korra) ja kinnitab enampakkumise läbiviija (juhataja). 27. Enampakkumise läbiviimise kohta vormistatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja tema määratud protokollija. Enampakkumisest osavõtjail on õigus vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi kuni enampakkumisele järgnenud tööpäeva lõpuni. SUULISE ENAMPAKKUMISE KORD 28. Komisjoni esimees kuulutab suulise enampakkumise ettenähtud ajal ja kohas avatuks. Seejärel tutvustab ta komisjoni liikmeid ja enampakkumise läbiviijat ning teeb enampakkumise ruumis koosviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Kui enampakkumisele ei ilmunud ühtegi osalejat või kui ilmunud osalejat (osalejaid) ei lubata pakkumisest osa võtta käesoleva korra punktis 30 nimetatud juhul, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 29. Enampakkumisest osa võtta soovijad või nende esindajad esitavad dokumentide ärakirjad, mis tõendavad enampakkumisest osavõtu tasu ja tagatisraha tasumist või nõutud pangagarantiide olemasolu, ning annavad allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise korrast ja müügitingimustest. Kui on tegemist esindamisega, tuleb samuti esitada esindusõigust tõendavad dokumendid. Kui käesoleva korra punkti 22 alapunktis 7 nimetatud teate kohaselt on nii ette nähtud, võib osavõtutasu ja tagatisraha tasuda ka kohapeal vahetult enne enampakkumise algust. 30. Isikuid, kes või kelle seaduslik esindaja ei nõustu andma käesoleva korra punktis 29 ettenähtud allkirja või ei tasu osavõtutasu ja tagatisraha ega esita tõendeid nende tasumise või nõutud pangagarantii olemasolu kohta, pakkumisele ei lubata. Käesoleva korra punktis 29 sätestatud nõuded täitnud enampakkumises osaleda soovija registreeritakse enampakkumises osalejana ja talle väljastatakse registreerimistunnistus, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Registreeritud osalejate nimed ning elu- või asukohad kantakse osalejate lehele, mis on enampakkumise protokolli lahutamatuks osaks. 31. Enne pakkumiste esitamist tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise protseduurireegleid ja kaebuste (protestide) esitamise korda ning teatab osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid. 32. Pärast käesoleva korra punktides 28-31 nimetatud toiminguid ning enampakkumise läbiviija vastavat märguannet alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Pakkumisi alustatakse alghinnast või selle puudumisel teistkordse enampakkumise puhul müügi korraldaja määratud hinnast. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija teatab osaleja numbri ja pakkumise suuruse. Kõik pakkumised fikseeritakse pakkumiste lehel, mis on enampakkumise protokolli lahutamatu osa. 33. Kõik osalejad ja kohalviibijad on kohustatud enampakkumise ajal alluma enampakkumise läbiviija korraldustele. Enampakkumise läbiviijal on õigus nõuda osalejate või teiste kohalviibijate lahkumist, kui nad teistkordselt on rikkunud enampakkumise läbiviimise protseduuri või ei ole täitnud läbiviija korraldust. Komisjonil on õigus lugeda enampakkumine nurjunuks, kui osalejad ei täida käesolevas punktis nimetatud enampakkumise läbiviija korraldusi. 34. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostusumma kolmekordset teatamist. Enampakkumise võitnud osavõtja, kelle pakutud hind osutus kõrgemaks, annab enne lahkumist enampakkumiste protokollis allkirja selle kohta, et juhul, kui enampakkumine kinnitatakse, siis maksab ta vara eest enda pakutud hinna. Osavõtja, kes keeldub allkirja andmast, kaotab ostu-müügilepingu sõlmimise õiguse ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral loetakse enampakkumise võitjaks suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja. Kui nimetatud osaleja samuti keeldub käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja andmast, korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsiooni kuni pakkumise teinud osaleja selgumiseni, kes annab käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesoleva punkti teises lauses nimetatud allkirja, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 35. Suulise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumises osalejatele teatavaks pärast käesoleva korra punktis 34 sätestatud korras enampakkumise võitja selgumist. KIRJALIKU ENAMPAKKUMISE KORD 36. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks saadab või esitab enampakkumises osaleja vastavalt käesoleva korra punkti 22 alapunktis 5 sätestatud tingimustele müügi korraldajale kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ning elu- või asukoht; 2) avaldus müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) tõend tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnade ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma; 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 37. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras ja pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 38. 15 minutit pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist avab käesoleva korra punktis 21 nimetatud komisjon enampakkumisele esitatud ümbrikud. Kõik tähtajaks laekunud pakkumised avatakse nende registreerimise järjekorras, allkirjastatakse komisjoni esimehe poolt ja kantakse enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. Kui enampakkumisele ei esitatud ühtegi pakkumist või kui käesoleva korra punktis 39 ettenähtud ühtki pakkumist enampakkumisele ei lubata, loeb komisjon enampakkumise nurjunuks. 39. Pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesoleva korra punktis 36 nimetatud nõuetele või punktis 22 nimetatud teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Tähtaegselt esitatud, kuid nõuetele mittevastava pakkumise kohta tehakse enampakkumise protokolli märge selle mitteosalemise põhjuse kohta. 40. Enampakkumise võitjaks on enampakkumisel osaleja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema pakkumise. Kui kaks või enam pakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel kümne päeva jooksul täiendav enampakkumise voor. Täiendava vooru viib kirjalikult läbi sama komisjon, kui müügi korraldaja vastavalt ei otsusta korraldada suulist enampakkumist või muuta komisjoni koosseisu. Täiendava vooru alghinnaks on esimeses voorus pakutud kõrgeim pakkumine. 41. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile pakkumiste esitajatele kirjalikult teatavaks ühe päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. ENAMPAKKUMISTE TULEMUSTE KINNITAMINE JA LEPINGU SÕLMIMINE 42. Kolme päeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumises osalejatel ning teistel asjaosalistel õigus esitada komisjonile proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Komisjon registreerib saadud protestid ja esitab koos oma seisukohaga päeva jooksul müügi korraldajale, kes kolme päeva jooksul teeb otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 43. Kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist kinnitab kantsler enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata. Enampakkumise tulemuste kinnitaja on kohustatud kontrollima temale esitatud dokumentide alusel enampakkumisest osavõtnud isikute õigust enampakkumises osaleda ning enampakkumise protseduuri järgimist enampakkumisel. 44. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumisel rikuti oluliselt enampakkumise protseduuri; 2) selgub, et kirjaliku enampakkumise võitjal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 3) selgub, et vähemalt ühel suulisel enampakkumisel pakkumisi teinud osalejal ei olnud õigust enampakkumisest osa võtta; 4) enampakkumise läbiviimisel on rikutud õigusaktidega sätestatud korda. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. Enampakkumise kinnitamata jätmise kohta peab ta enampakkumise protokollile tegema kirjaliku märke, lisades samas ka otsuse kuupäeva ning enampakkumise kinnitamata jätmise fikseeriva dokumendi asukoha. 45. Enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise korral või komisjoni poolt käesoleva korra punktides 28, 33, 34 ja 38 nimetatud juhtudel enampakkumise nurjunuks lugemise korral: 1) ostu-müügilepingut ei sõlmita; 2) isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise, tagatisraha ei tagastata; 3) teeb müügi otsustaja kümne päeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta ning müügi korraldaja avaldab selle hiljemalt kümne päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist. 46. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel enampakkumise protseduurireeglite rikkumise või riigivaraseaduse, käesoleva korra ja teiste õigusaktide nõuete rikkumise tõttu müügi korraldaja süül kohustub müügi korraldaja tagastama ostjale tema tasutud tagatisraha täies ulatuses. Müügi otsustajal on õigus süüdlastelt tekkinud kahju sisse nõuda õigusaktides sätestatud korras. 47. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastab müügi korraldaja nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne päeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. Kui müügi korraldaja ei tagasta mõjuva põhjuseta tagatisraha tähtajaks, maksab ta osavõtjale viivist 0,5% päevas tema makstud tagatisraha summast. 48. Riigile kuuluva vara ostu-müügileping sõlmitakse enampakkumise võitjaga vastavalt riigivaraseaduse paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. Kinnisasja ja selle piiratud asjaõigusega koormamise kinnitamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja. 49. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse kasutamine toimub vastavalt asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590, 26-28, 355; 1996, 45, 848) 7. osale, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 723, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1996, 36, 738; 1997, 1, 2; 13, 210) paragrahvile 13 ja maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210) paragrahvi 7 lõikele 6. Kui ostu-müügilepingu alusel toimub ostuhinna tasumine pikaajaliste maksetena (järelmaksuga), sõlmitakse enampakkumise võitjaga asjaõigusseaduse mõistes kinnisvara müügi puhul lisaks hüpoteegi seadmise leping ning vallasvara või käesoleva korra punktis 4 nimetatud vara puhul lisaks pandi seadmise leping vastavalt riigivaraseaduse paragrahvis 32 sätestatule. 50. Kui enampakkumise võitja ei ole kahe kuu jooksul arvates enampakkumise tulemuste kinnitamisest esitanud lepingu täitmise tagatist või sõlminud ostu-müügilepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus tühistada läbiviidud enampakkumise tulemused ja korraldada uus enampakkumine ning enampakkumise võitjale sissemakstud tagatisraha ei tagastata või pangagarantii realiseeritakse. 51. Ostu-müügileping peab sisaldama: 1) lepingupoolte nimesid, registriandmeid, asukohta, füüsilise isiku puhul tema passiandmeid, lepingupoolte volitusi; 2) ostu-müügilepingu objekti nimetust; 3) ostuhinda, ostuhinna tasumise korda ja tähtaegu, järelmaksutingimusi, arvelduste vorme; 4) ostjale omandiõiguse ülemineku aega ja üleandmise korda; 5) lepingu täitmise tagatisi; 6) muid vajalikke tingimusi. Riigivara võib osta järelmaksuga, kui vara müügihind on suurem kui 100 000 krooni. Ostu-müügilepingu sõlmimisel tuleb tasuda vähemalt 20 protsenti vara müügihinnast. Järelmaksu tähtaja määramisel lähtutakse vara müügihinnast järgmiselt: 1) vara müügihind 100 000 - 500 000 krooni - järelmaksu tähtaeg kuni 1 aasta; 2) vara müügihind 500 001 - 2 000 000 krooni - järelmaksu tähtaeg kuni 3 aastat; 3) vara müügihind üle 2 000 000 krooni - järelmaksu tähtaeg kuni 5 aastat. Järelmaksu tuleb tasuda vähemalt kaks korda aastas. Järelmaksu tasumisel maksab ostja intresse igal aastal tasumisele kuuluvalt summalt rahandusministri kehtestatud määras. Järelmaksu mittetähtaegse tasumise korral tasub ostja viivist 0,5% tasumisele kuuluvast järelmaksu ja intressisummast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtajale järgnevast päevast. Lepingu täitmise tagatisena aktsepteeritakse: 1) hüpoteeki ja vallaspanti (eelistatakse esimesele järjekohale seatud hüpoteeki ja registerpanti); 2) usaldusväärsete krediidiasutuste käendust. Kui ostu-müügilepingu täitmise käigus osutub mõnedele lepingupunktide täitmine oluliselt raskendatuks, võib poolte kokkuleppel lepingu lõpetada. Käesoleva korra punktis 17 nimetatud müügiotsuses sätestatut võib muuta ainult müügi otsustaja loal. Muutmisele ei kuulu müügihind, samuti järelmaksutingimused, välja arvatud juhul, kui käesoleva korra punkti 50 tingimused ja käesoleva korra punktis 22 nimetatud teadanne võimaldavad rakendada teistsuguseid järelmaksutingimusi. Lepingu lõpetamisel tagastavad pooled tehingu järgi saadu. Tagastatavast ostuhinnast arvestatakse maha intress ja viivis. MÜÜK EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISEL (VALIKPAKKUMISEL) 52. Eelläbirääkimistega pakkumine on riigivara müügi viis, mille valib müügi otsustaja juhul, kui teatud lisatingimuste täitmine riigivara müügil on olulisem laekuvast müügihinnast. 53. Lisatingimusteks võivad olla: 1) tähtajalise, teatud sihtotstarbelise või tegevusalase kasutamise kohustus; 2) investeeringute suurus; 3) keskkonnakaitsealaste tingimuste täitmine; 4) muud müügi otsustaja kehtestatud lisatingimused. Müügi otsustajal või tema poolt selleks volitatud isikul on õigus kehtestada arvuliselt väljendatavatele lisatingimustele piirsuurusi. 54. Riigivara võõrandamisest eelläbirääkimistega pakkumise teel teatatakse käesoleva korra punkti 22 kohaselt, märkides täiendavalt ära valikpakkumise lisatingimused ja esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 55. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumise täitmiseks tagatised. 56. Pakkumistega ümbrikud avab komisjon üks tund pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist. Müügi korraldajal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ja esitatuid tagatisi ei pea müügi korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada, esitades kaebuse müügi otsustajale. 57. Eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele avaldamisele ei kuulu. See nõue ei laiene müüdava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib müügi korraldaja anda müüdava vara kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. 58. Komisjoni otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 59. Võrdväärsete pakkumiste korral annab komisjon ostja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni kümne päeva jooksul täiendada. 60. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise on müügi korraldajad tunnistanud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud hinda. Pakkumise tulemused kinnitab müügi otsustaja kümne päeva jooksul pärast lõplike või täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi korraldajal õigus jätta leping sõlmimata. 61. Kõiges muus, mis ei ole sätestatud käesolevas peatükis, kohaldatakse eelläbirääkimistega pakkumisele käesoleva korra punktides 20, 23-27, 36-39, 42-50 sätestatud korda järgmiste erisustega: 1) müügi korraldaja ei kinnita enampakkumise läbiviijat (punkt 26); 2) ei kohaldata valikpakkumisel osavõtjatele õigust vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast enampakkumise päeva (punkt 27) ning et pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad (punkt 38). RIIGIVARA TASUTA VÕI ALLA HARILIKKU VÄÄRTUST VÕÕRANDAMINE 62. Riigivaraseaduse paragrahvi 27 alusel võib riigivara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandada, kui: 1) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks; 2) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud funktsioonide täitmiseks; 3) vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatilise, konsulaar- või kaubandusesinduse tarbeks. 63. Riigivara suhtes, mis on seaduse või tehingu alusel ostueesõigusega koormatud, ei kohaldata riigivara tasuta või alla harilikku väärtust võõrandamist. 64. Riigile kuuluva vara võõrandamise leping sõlmitakse vastavalt riigivaraseaduse paragrahvile 32. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. Kinnisasja kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab müügi korraldaja. 65. Kui võõrandamise taotleja ei ole kahe kuu jooksul arvates võõrandamise otsuse tegemisest esitanud lepingu täitmise tagatisi või sõlminud võõrandamislepingut või asjaõiguslepingut, siis on müügi otsustajal õigus lugeda võõrandamise taotleja taotlusest loobunuks ning tühistada oma otsus. LÕPPSÄTTED 66. Pärast ostu-müügilepingu sõlmimist esitatakse andmed riigivara võõrandamise kohta riigivara valitsejale ja vajaduse korral pärast riigivara andmekogus registreerimist teistele vastavatele registritele. Riigivara võõrandamine jõustub riigivaraseaduse paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatud korras. 67. Ostu-müügilepingu lisatingimuste täitmist ostja poolt kontrollib riigivara valitseja määratud ametiisik. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatus, mille kohta koostatakse protokoll. Ostjapoolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutisi, mis on ostjale kohustuslikud. Kui ostja ei täida lepingutingimusi ega ettekirjutusi, on volitatud ametiisik või asutus kohustatud algatama lepingu kehtetuks tunnistamise või tühistamise menetluse. 68. Võõrandamise korraldamisega seotud dokumentaalselt tõestatud kulutused, avaliku enampakkumise või eelläbirääkimiste puhul osavõtumaksudest laekunud summasid ületavad kulutused kaetakse müügist laekunud summadest rahandusministri kehtestatud korras. 69. Müügist laekunud summast, millest on maha arvatud käesoleva korra punktis 68 nimetatud kulud, kantakse 50% riigieelarvesse ja 50% jääb riigivara valitseja või volitatud asutuse, kelle valduses oli võõrandatav vara, käsutusse, mida ta võib kasutada riigivara majandamise kavas selle riigivara võõrandamisest laekuvate vahendite kasutamiseks ettenähtud otstarbeks. Nende kasutamisest annab riigivara valitseja või volitatud asutus müügi otsustajale ja Rahandusministeeriumile aru üks kord kvartalis Rahandusministeeriumi kehtestatud vormi alusel. 70. Käesoleva korra rikkumisel kannavad müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud ametiisikud vastutust õigusaktidega sätestatud korras. Kuni riigivaraseaduse paragrahvis 6 nimetatud seaduste jõustumiseni jäävad riigiettevõtete ja äriühingute, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad riigile, vara müügist laekunud summad nimetatud ettevõtete ja äriühingute käsutusse. Nimetatud summade kasutamisele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1993. a. määruse nr. 352 "Riigi omandis oleva ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni vara koosseisu kuuluva üksiku asja võõrandamise korra" punkti 25.