Keskkonnaminister — Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra kehtestamine — RTL, 1997, 3, 8

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241) paragrahvi 28 lõike 6 alusel määran: 1. Kehtestada alates 1. jaanuarist 1997. a. "Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord" (juurde lisatud). 2. Tunnistada alates 1. jaanuarist 1997. a. kehtetuks keskkonnaministri 1. detsembri 1994. a. määrus nr. 56 "Veehaarete ja veevarustusehitiste sanitaarkaitseala vööndite määramise juhend" (RTL 1995, 6, lk. 181). Minister Villu REILJAN Kantsler Rein RATAS Lisa keskkonnaministri 16. detsembri 1996. a. määruse nr. 61 juurde Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise korra ülesandeks on kindlustada veehaaret ümbritseval maa- ja veealal põhja- või pinnavee ning veehaarderajatiste kaitse, et võimaldada joogivee nõuetele vastava vee tootmine. 1.2. Põhja- ja pinnavee kaitse sanitaarkaitsealal on majandustegevuse kitsendamine kinnisasja kasutamisel veeseadusega (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241), ranna ja kalda kaitse seadusega (RT I 1995, 31, 382) ning asjaõigusseadusega (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26-28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967) ettenähtud juhtudel ja ulatuses. 1.3. Veehaarde litsentseeritud projekteerija või veevaru uurija peab ette nägema sanitaarkaitseala kaitseabinõud planeeringutes ja ehituslikes projektides planeerimis- ja ehitusseadusega (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953) ettenähtud korras. 1.4. Rajatava veehaarde sanitaarkaitseala projekt kuulub veehaarde projekti koosseisu või eraldi projektina hüdrogeoloogilise või hüdroloogilise uuringu juurde. 1.5. Maaomanik, veehaarde omanik või valdaja ei tohi keelata veejuhtimisservituuti (asjaõigusseaduse paragrahv 189 ja paragrahv 164) läbi sanitaarkaitseala, kui see ei halvenda põhja- või pinnavee kaitstust ega veehaarde tööd. 1.6. Kinnisasja koormamine veehaarde olemasolust ja tööst tulenevate kitsendustega toimub seadusjärgselt või reaalservituudi seadmisega (asjaõigusseaduse 4. osa 1. ptk. 1., 2., 3. jagu). 1.7. Servituudid ja majandustegevuse kitsendused kantakse kinnistusraamatusse kui kinnisasjaga seotud asjaõigused kinnistusraamatuseadusega (RT I 1993, 65, 922; 1994, 94, 1609; 1996, 51, 967) kehtestatud korras. Kinnistamisavalduse esitab veehaarde omanik või reaalservituudi taotleja, näidates ära puudutatud isikud. Kinnistamisotsuse tegemiseks on vajalik puudutatud isikute nõusolek lepingulises vormis või kohtuotsus. Seadusjärgseid kitsendusi kinnistusraamatusse ei kanta. 1.8. Maaomanikul ja veehaarde omanikul või valdajal on asjaõigusseaduse alusel õigus saada hüvitust kahjudele või lisakulutustele, mida tekitatakse kitsendustega veehaarde sanitaarkaitsealal või servituudiõiguse rakendamisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hüvituse määr ja iseloom võidakse kindlaks määrata vastastikuse lepingu või kohtuotsuse alusel. 1.9. Majandustegevuse kitsenduste täitmise eest sanitaarkaitsealal vastutab veehaarde omanik (valdaja). Kui veehaarde omanik ei ole maaomanik, siis majandustegevuse kitsenduste täitmise eest vastutab ka maaomanik. 1.10. Kontrolli majandustegevuse kitsenduste kehtestamise ja täitmise üle teostab asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus, tervisekaitse talitus ja omavalitsus. Järelevalvet vajalike kitsenduste kehtestamise üle peetakse Riigi Teataja Lisas avaldatavate kinnistusameti teadete või kinnistusraamatu väljavõtete alusel. Kinnistusametile esitatakse oma vastuväiteid ühe kuu jooksul teate avaldamisest. Vajaduse korral teeb asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus veehaarde omanikule (valdajale) ettekirjutuse olemasoleva veehaarde sanitaarkaitsealas kitsenduste kehtestamiseks või sanitaarkaitseala projekti koostamiseks. 2. SANITAARKAITSEALA MOODUSTAMINE 2.1. Põhjaveehaare 2.1.1. Põhjaveehaarde koosseisu kuulub üks või mitu puurkaevu. 2.1.2. Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiuses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühendavast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude. Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3/d ühe kinnisasja vajadusteks. 2.1.2.1. Juhul kui põhjaveehaarde projektikohane tootlikkus on väiksem kui 10 m3/d ja veehaardest võetakse vett ühisveevarustuse tarbeks või tootlikkus on vahemikus 10 m3/d kuni 500 m3/d, määratakse sanitaarkaitseala piirid ja sanitaarkaitsealas kehtivad majandustegevuse kitsendused veehaarde projektis. 2.1.2.2. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/d, koostatakse koos põhjaveehaarde projekti või põhjavee uuringute aruandega sanitaarkaitseala projekt. Projekti tellib veehaarde omanik või valdaja. 2.1.3. Veehaarde või sanitaarkaitseala projekti alusel ja kohaliku riikliku keskkonnateenistuse esildisel võib keskkonnaminister sanitaarkaitseala piire vähendada või suurendada vastavalt: - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on alla 10 m3/d ja vett võetakse ühisveevarustuse tarbeks ning põhjavesi on hästi kaitstud - vähendada 10 meetrini; - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 10 m3/d ja põhjavesi on hästi kaitstud - vähendada 30 meetrini; - juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on üle 500 m3/d - suurendada 200 meetrini. 2.1.4. Juhul kui keskkonnaminister suurendab sanitaarkaitseala üle 50 meetri, kehtivad vahemikus 50 meetrist kuni santaarkaitseala piirini ranna ja kalda kaitse seaduse paragrahv 9 lõikes 2 toodud kitsendused. 2.1.5. Juhul kui veehaarde projektikohane tootlikkus on suurem kui 500 m3/d ja hüdrogeoloogilised tingimused on keerulised või põhjavesi on nõrgalt kaitstud, võib asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus nõuda põhjaveehaarde sanitaarkaitseala piiride määramist hüdrogeoloogiliste arvutuste tulemusel. Juhul kui arvutustega saadakse 200 meetrist suurem sanitaarkaitseala ulatus, võidakse piirid ja neis nõutavad majandustegevuse kitsendused kehtestada ala planeeringuga seaduses ettenähtud korras või veehaarde omaniku ja huvitatud isikute omavaheliste lepingutega. 2.1.6. Ühe kinnisasja vajaduseks rajatavale põhjaveehaardele, mille ümber sanitaarkaitseala veeseaduse paragrahv 28 lõike 3 alusel ei moodustata, kehtivad käesoleva korra punktis 4 toodud veevõtukoha hooldusnõuded. 2.1.7. Olemasolevatel veehaaretel tootlikkusega üle 500 m3/ööp., millel sanitaarkaitseala projekt puudub, otsustab selle koostamise vajalikkuse asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus või algatab sanitaarkaitseala projekteerimise veehaarde omanik. 2.1.8. Sanitaarkaitseala piirid, majandustegevuse itsendused või veevõtukohale määratud hooldusnõuded lepitakse kokku maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) ja kooskõlastatakse veehaarde projekti koosseisus asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse, tervisekaitse talituse ja omavalitsusega. 2.1.9. Asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus võib vajaduse korral veehaarde omanikult või valdajalt nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piirdeaeda. Vastavad nõuded esitatakse projekteerimistingimustes või olemasolevate veehaarete korral kohustuslikes ettekirjutustes. 2.1.10. Vajaduse korral võib veeloa väljaandja nõuda veehaarde sanitaarkaitseala projektis andmete esitamist pinnase kvaliteedi vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 1995. a. määrusega nr. 174 (RT I 1995, 42, 625) kinnitatud sihtarvudele. 2.1.11. Põhjavee uuringu ja vaatluskaevudele sanitaarkaitseala moodustamise vajadus otsustatakse projekti kooskõlastamise käigus. 2.2. Pinnaveehaare 2.2.1. Sanitaarkaitseala ulatus määratakse veehaarde projektiga, veeseaduse paragrahv 28 lõike 2 punktide 3 ja 4 alusel. 2.2.2. Pinnaveehaardele on kohustuslik koostada sanitaarkaitseala projekt, sõltumata veehaarde tootlikkusest. Projekti tellijaks on veehaarde omanik või valdaja. 2.2.3. Sanitaarkaitseala projektis peab ette nägema majandustegevuse kitsendused vastavalt veeseaduse paragrahv 281 lõikele 3. 3. Sanitaarkaitseala projekt 3.1. Veehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama seletuskirja, asukoha plaani veehaarderajatiste jooniseid ja konkreetseid majandustegevuse kitsendusi vee kvaliteedi ja vee-ehitiste kaitseks. 3.2. Joogiveeallikaks oleva pinnaveehaarde sanitaarkaitseala projekt peab sisaldama vee kvaliteedi kaitseks vajalikke erinõudeid veekogu avaliku või erikasutustingimuste kitsendamise kohta veeseaduse paragrahv 26 lõike 3 alusel. 3.3. Projekti seletuskirjas peavad olema: 3.3.1. veeallika sanitaarse seisundi iseloomustus, vee kvaliteedi näitajad: bakterioloogilised, organoleptilised ja keemilised, andmed vee varust ja hinnang selle vastavuse kohta veevõtja vajadusele; 3.3.2. veekogu hüdroloogilised andmed (minimaalne ja keskmine vooluhulk ja iseloomulikud veeseisud) või põhjaveekihi hüdrogeoloogilised andmed (veekihi veeandvus, kaitstus, seos lasuva ja lamava kihiga, põhjaveetase ja aastane amplituud, põhjaveevoolu suund); 3.3.3. põhja- ja pinnavee seose hinnang; 3.3.4. majandus- ja ehitustegevuse arengu võimalik mõju veehaardele; 3.3.5. sanitaarkaitseala ulatuse põhjendus ja majandustegevuse kitsendused. 3.4. Kartograafiline materjal peab olema järgmises mahus: 3.4.1. asukohaplaan mõõtkavas 1:25 000 kuni 1:100 000; 3.4.2. hüdrogeoloogiline tulp või läbilõiked; 3.4.3. sanitaarkaitseala plaan mõõtkavas 1:500 kuni 1:10 000. 3.5. Sanitaarkaitseala projekti kinnitab koos veehaarde projektiga omavalitsus otsusega, mis on eelnevalt kooskõlastatud maaomanikuga (kui veehaarde valdaja ei ole maaomanik) asukohajärgse riikliku keskkonnateenistuse ja tervisekaitsetalitusega planeerimis- ja ehitusseadusega ettenähtud korras. Nimetatud kooskõlastused korraldab tellija, kes lepingulisel alusel võib kooskõlastamise delegeerida volitatud isikule, k.a. projekteerijale. 3.6. Lahkhelid sanitaarkaitsealal kehtivate majandustegevuse kitsenduste ja sanitaarkaitseala piiride kohta lahendab asukohajärgne riiklik keskkonnateenistus, Keskkonnaministeerium või kohus. 4. Veevõtukoha hooldusnõuded 4.1. Ühe kinnisasja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema võimalike reostusallikate (kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne.) suhtes põhjaveevoolu suunas (järgib üldjoontes maapinna kallakust) ülesvoolu ja neist krundi piires võimalikult kaugemal (mitte vähem kui 10 m). 4.2. Puurkaevu suudme manteltoru ots peab jääma vähemalt 30 cm võrra maapinnast kõrgemale. Üldjuhul ei ole soovitav rajada puurkaevu suudme ümber šurfi. Šurfi rajamine tuleb põhjendada veehaarde projektis. Rajatavate või olemasolevate šurfide seinad ja põhi peavad olema vettpidavad ja manteltoru ots peab ulatuma vähemalt 15 cm kõrgemale pinnasevee maksimaalsest tasemest. 4.3. Kaevu suue peab olema veekaitse eesmärgil suletud. 4.4. Kaevu suudmetagune osa tuleb kindlustada vähemalt 50 cm sügavuseni savilukuga. 4.5. Kaevu ja selle ümbruse sanitaarse seisundi korrasoleku eest vastutab kaevu omanik (valdaja).