Kultuuriminister — Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord

Muudetud järgmiste määrustega: 14.01.2002 nr 1 (RTL 2002, 15, 205) 28.01.2002 20.01.2003 nr 2 (RTL 2003, 16, 210) 08.02.2003 I peatükk ÜLDSÄTTED Määrus kehtestatakse « Spordiseaduse» (RT I 1998, 61, 982) § 15 lõike 5 alusel. §1. Määrus reguleerib riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise korda. §2. Vastavalt «Spordiseaduse» § 15 lõikele 1 eraldatakse riigieelarvest spordile igal aastal summad, mis Kultuuriministeeriumi valitsemisala kuludes näidatakse eraldi kululiikidena. Riigieelarvest finantseeritakse riigi omandis olevaid spordiasutusi, toetatakse üleriigilise tähtsusega spordiprogramme, sealhulgas tervisespordi-, noortespordi-, tippspordi- ja koolitusprogramme, samuti üleriigilisi ja regionaalseid spordiorganisatsioone ning kohalikke omavalitsusi regionaalset või üleriigilist tähtsust omavate spordiehitiste rajamisel ja majandamisel. §3. Spordiorganisatsioonidena käsitletakse «Spordiseaduse» §-s 5 nimetatud institutsioone. §4. Spordiorganisatsioonil on õigus riigieelarvest eraldatavale toetusele alates teisest tegevusaastast. Toetuse saaja on kohustatud esitama õigeaegselt spordialase riikliku statistika aruande vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Taotlused käesolevas määruses sätestatud toetuste saamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse Kultuuriministeeriumile iga aasta 15. juuniks. [RTL 2002, 15, 205 -jõust. 28.01.2002]§ 41. Kultuuriministeerium sõlmib toetuse saajaga lepingu, milles kajastatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruandluse esitamise kord ja lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid. [RTL 2003, 16, 210 - jõust. 08.02.2003] §5. Riiklike vahendite eraldamiseks võivad Kultuuriministeeriumile teha ettepanekuid nii maavalitsused kui ka üleriigilised ja regionaalsed spordiorganisatsioonid. II peatükk SPORDILE TOETUSTE ERALDAMINE §6. Toetused spordile jaotatakse järgmiselt: 1) [kehtetu] 2) spordialaliitudele spordiprogrammi läbiviimiseks; 3) spordi rakendusuuringutele; 4) tervisespordile; 5) noortespordile; 6) [kehtetu] [RTL 2003, 16, 210- jõust. 08.02.2003] §7. [Kehtetu] [RTL 2003, 16, 210 - jõust. 08.02.2003] §8. Piirkondlike spordiliitude, spordialaliitude ning olümpialiikumist arendava ja ainuesindava rahvusliku olümpiakomitee toetuseks nähakse Kultuuriministeeriumi ettepanekul iga-aastases riigieelarves ette toetus nende spordiorganisatsioonide põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks ning konkreetsete spordiprojektide realiseerimiseks. [RTL 2002, 15, 205 - jõust. 28.01.2002] §9. Spordialaliitude spordiprogrammi läbiviimise toetus on ette nähtud spordialaliitude põhikirjaliste eesmärkide ja arengukavas kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Toetuse eraldamisel spordialaliitudele arvestatakse alljärgnevaga: 1) saavutused Olümpiamängudel, maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel (edaspidi MM ja EM) viimase nelja aasta jooksul; 2) spordiala kandepind (spordialaga tegelejate üldarv) riikliku statistika alusel; 3) rahvusvaheliste suurvõistluste korraldamine Eestis; 4) spordiala arengu perspektiiv lähtudes spordialaliidu arengukavast.[ RTL 2003, 16, 210 - jõust. 08.02.2003] §10. Euroopa Nõukogu dopinguvastasest konventsioonist (Strasbourg 1989, millega Eesti Vabariik ühines 1997. a) tulenevate ülesannete täitmiseks eraldatakse Programmi Antidoping raames igal aastal toetus Eesti Antidopingu Keskusele. §11. Spordi rakendusuuringutele eraldatakse toetus riigi spordistrateegiate väljatöötamiseks ning suuremate meditsiiniliste ja teiste uuringuprojektide toetamiseks. [RTL 2002, 15, 205 - jõust. 28.01.2002] §12.(1) Tervisespordi toetus eraldatakse üldise liikumisharrastuse laiendamiseks, üleriigilise ja regionaalse tähtsusega spordiprojektide ja arengukavade realiseerimiseks ning sellealaseks organisatsiooniliseks tegevuseks. Toetust võidakse eraldada ka tervisespordi piloot- ja muude projektide rahastamiseks. (2) Toetust saavad need spordiorganisatsioonid ja -ühendused, kes pakuvad tervisespordialaseid teenuseid elanikkonna erinevatele gruppidele, propageerivad liikumisharrastuse tähtsust ja tutvustavad tegevusvõimalusi. Toetuse saamise eelduseks on spordiorganisatsiooni või maavalitsuse poolt vastu võetud maakonna arengukava koosseisus või eraldi kinnitatud spordi arengukava. (3) Piirkondliku tähtsusega ja maakonna arengukavas olevate tegevuste elluviimise kindlustamiseks eraldab Kultuuriministeerium toetuse maavalitsuste kaudu. Maavalitsustele eraldatava toetuse summa kujuneb 45% võrdse eralduse ja 55% elanikkonna arvu järgi. Maavalitsus suunab toetuse edasijaotamiseks ühele maakonnas asuvale kesksele piirkondlikule spordiliidule või jaotab nimetatud toetuse vastavalt esitatud taotlustele. (4) Osa toetussummast eraldab Kultuuriministeerium otse ühele maakonnas asuvale kesksele piirkondlikule spordiliidule ja taotluse esitanud spordiorganisatsioonidele. Eelnimetatud toetussumma eraldatakse Kultuuriministeeriumi spordiosakonna poolt analüüsitud ning hinnatud arengukavade (projektide) realiseerimiseks ja organisatsioonilise tegevuse tugevdamiseks või Eesti Regionaalse Spordinõukogu ettepanekute alusel. (5) Maavalitsus või maakonna keskne piirkondlik spordiliit kinnitab toetuse taotlemise ja andmise korra ning kriteeriumid ja sõlmib toetuse saajatega lepingud. Lepingus kajastatakse toetuste kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruandluse esitamise kord ja lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid [RTL 2003, 16, 210 - jõust. 08.02.2003] §13. (1) Noortespordi toetus on ette nähtud spordiklubidele, spordikoolidele ja spordialaliitudele noortega tehtava tulemusliku sporditöö eest. Toetuse suurus spordialadele kujundatakse järgmiste näitajate alusel: 1) spordiala edukus viimase nelja aasta jooksul noorte (kadettide) EM ja MM võistlustel; 2) spordiala edukus viimase nelja aasta jooksul juunioride EM ja MM võistlustel; 3) spordiala kandepind noorte hulgas (spordialaga tegelejate arv) riikliku statistika alusel. (2) Kultuuriministeerium teatab spordialaliitudele nende spordialale eraldatava toetuse suuruse, mille piirides spordialaliit teeb ettepaneku toetuste saajate ning suuruse kohta, olles eelnevalt oma juhatuse poolt kinnitanud spordiklubidele ja -koolidele spordiala siseselt toetuse saamise kriteeriumid. Spordialaliit võib enda käsutusse jätta kuni 25% eraldatavast summast tsentraalsete noortespordi ürituste korraldamiseks ja suurematel tiitlivõistlustel osalemiseks ning keskse õppetöö organiseerimiseks. [RTL 2002, 15, 205 - jõust. 28.01.2002] §14. [Kehtetu] [RTL 2003, 16, 210- jõust. 08.02.2003] §15. Spordimeditsiinilist teenust pakkuvatele institutsioonidele eraldatakse toetus põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks eelistusega kaasaegse spordimeditsiinilis-teadusliku aparatuuri soetamiseks ning koondvõistkondade ettevalmistuse uuringuprojektide rahastamiseks vastavalt Kultuuriministeeriumile esitatud taotlusele. §16. Stipendiumid tippsportlastele ja noortele perspektiivikatele sportlastele ning riigi spordipreemiad määratakse Vabariigi Valitsuse 16. detsembri 1998. a määruse nr 286 (RT I 1998, 110, 1822) kohaselt. §17. [Kehtetu] [RTL 2002, 15, 205- jõust. 28.01.2002] §18. Käesoleva määruse alusel spordile eraldatavad toetused kinnitatakse kultuuriministri käskkirjaga Kultuuriministeeriumi spordiosakonna ettepanekul. §181. Sporditoetuseks eraldatud vahenditest on õigus jätta reservi kuni 10%, mille kasutamise otsustab kultuuriminister Kultuuriministeeriumi spordiosakonna ettepanekul. Reservist võivad toetust taotleda spordiorganisatsioonid uute treeninggruppide avamiseks, täiendavate ürituste korraldamiseks, üritusel tekkinud ettenägematute kulude katteks, mis on tingitud planeeritust suuremast osavõtjate arvust, kehvadest ilmastikutingimustest või täiendavate turvameetmete rakendamisest. [RTL 2003, 16, 210 - jõust. 08.02.2003]