Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-16-03 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. jaanuari 2003. a määrus R. L. süüdistuses KrK § 1481 lg-te 1 ja 10 järgi — RT III, 2003, 4, 40

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-1-16-03 Määruse tegemise koht ja kuupäev Tartus 31. jaanuaril 2003. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Jüri Ilvest ja Eerik Kergandberg Kohtuasi Kriminaalasi R. L. süüdistuses KrK § 148 1 lg-te 1 ja 10 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a määrus R. L. kaitsja Paul Järve erikaebuse läbivaatamata jätmise kohta kriminaalasjas nr 2-1/1151/2002 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Asja läbivaatamise kuupäev 14. jaanuar 2002. a Istungil osalenud isikud R. L. kaitsja vandeadvokaat Paul Järve, riigiprokuröri Marge Püss Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2002. a määrus R. L. kaitsja vandeadvokaat P. Järve erikaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning saata erikaebus sisuliseks arutamiseks samale kohtule. 2. Kaitsja erikaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. Kriminaalasjas nr 99221000046 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-197/1999) asendati Pärnu Maakohtu 15. aprilli 1999. a määrusega R. L. suhtes kohaldatud tõkend vahi all pidamine tõkendiga kautsjon. Kautsjoni summaks määras kohus 512 500 krooni. Pärnu Maakohtu 21. detsembri 1999. a ja 6. veebruari 2001. a määrustega anti R. L. selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 17 lg 4 – § 148 1 lg 7 ja § 17 lg 6 – § 148 1 lg 7 järgi. Kriminaalasjas nr 01221000740 (Pärnu Maakohtu järgi nr 1-354/2002) kohaldati R. L. suhtes alates 8. jaanuarist 2002 tõkendit vahi all pidamine. Pärnu Maakohtu 9. juuli 2002. a määrusega anti R. L. selles kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna KrK § 148 1 lõigete 1 ja 10, § 1484 lg 1 ning § 1485 lg 1 järgi kuritegudes, mis R. L. pani süüdistuse kohaselt toime ajavahemikul oktoobrist 1999 kuni detsembrini 2001. Juhindudes KarSRS § 3 lõigetest 1 ja 6 lõpetas Pärnu Maakohus oma 10. septembri 2002. a määrusega kriminaalmenetluse R. L. süüdistuses KrK § 1484 lg 1 ja § 148 5 lg 1 järgi. Pärnu Maakohtu 25. oktoobri 2002. a määrusega ühendati kriminaalasi nr 99221000046 (1-197/1999) ja kriminaalasi nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks. Ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 99221000046 (1-197/1999). 2. 5. novembri 2002. a kohtuistungil esitasid R. L. kaitsjad Paul Järve ja Toomas Alp kohtule taotluse R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ja tema vabastamiseks vahi alt. Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määrusega jäeti R. L. kaitsjate taotlus rahuldamata. Maakohus märkis, et kaitsjate taotlus R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine tühistamiseks ei ole põhjendatud, kuna tõkendi kohaldamise aluseks olnud asjaolud ei ole ära langenud. Samuti asus kohus seisukohale, et puudub alus teise R. L. suhtes kohaldatud tõkendi – kautsjoni – tühistamiseks, kuna KrMK § 71 1 lg 7 kohaselt otsustatakse kautsjoni tagastamine kriminaalasjas otsuse tegemisel või menetluse lõpetamisel. 3. Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määruse peale esitas 11. novembril 2002. a erikaebuse R. L. kaitsja P. Järve, kes palus tühistada nii maakohtu määruse kui ka R. L. suhtes kohaldatud tõkendi vahi all pidamine. 4. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a määrusega jäeti R. L. kaitsja erikaebus Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale läbi vaatamata. 4.1. Ringkonnakohus asus seisukohale, et esitatud erikaebus ei kuulu sisuliselt läbivaatamisele, kuna AKKS § 68 lg 1 p 1 kohaselt ei ole tõkendi muutmisest keeldumine erikaebe korras vaidlustatav. Seejuures osundas ringkonnakohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a määrusele nr 3-1-1-36-98 (RT III 1998, 12, 128). 4.2. Samuti leidis kohtukolleegium, et käesoleva küsimuse lahendamisel ei ole tähtsust asjaolul, et enne kriminaalasjade ühendamist oli R. L. suhtes teises kriminaalasjas tõkendina kohaldatud kautsjon. Ringkonnakohus märkis, et varem esitatud R. L. erikaebuste läbivaatamisel ilmnes, et süüdistuse kohaselt on R. L. kuritegelik käitumine jätkunud ka pärast seda, kui ta seoses kautsjoni kohaldamisega vahi alt vabastati. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a erikaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitas Riigikohtule erikaebuse R. L. kaitsja P. Järve, kes palub ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata oma 11. novembri 2002. a erikaebus Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. 5.1. Erikaebuse esitaja leiab, et ringkonnakohtu viide Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25. veebruari 1998. a määrusele on ekslik, kuna ringkonnakohus käsitles kaitsja taotlust vääralt R. L. suhtes valitud tõkendi muutmise taotlusena. Kaitsja rõhutab, et ta ei taotlenud mitte tõkendi vahi all pidamine muutmist, vaid tühistamist, kusjuures tõkendi tühistamise taotlemiseks tekkis täiesti uus iseseisev alus. Kaitsja osutab asjaolule, et Pärnu Maakohus ühendas 25. oktoobri 2002. a määrusega kriminaalasja nr 99221000046 (1-197/1999) ja kriminaalasja nr 01221000740 (1-354/2002) ühiseks menetlemiseks ning luges ühendatud kriminaalasja numbriks 99221000046 (1-197/1999). Kuna kriminaalasjas nr 99221000046 kohaldati R. L. suhtes alates 15. aprillist 1999. a tõkendit kautsjon, kriminaalasjas nr 01221000740 aga alates 8. jaanuarist 2002. a tõkendit vahi all pidamine, on käesolevaks ajaks tekkinud olukord, kus ühes kriminaalasjas kehtib kohtualuse suhtes kaks eriliigilist tõkendit – kautsjon ja vahi all pidamine. Vastavalt KrMK § 66 lg-le 1 kohaldatakse kriminaalasjas vaid ühte samas sättes loetletud tõkenditest. Kaitsja leiab, et kuivõrd ühendatud kriminaalasja numbriks loeti 99221000046 (1-197/1999), s.o selle kriminaalasja number, kus R. L. suhtes oli varasemalt kohaldatud tõkendit kautsjon, ning kuna kahe tõkendi paralleelne kohaldamine kohtualuse suhtes ei ole seadusega lubatud, tuleb R. L. suhtes kriminaalasjas nr 01221000740 (1-354/2002) hilisemalt valitud tõkend – vahi all pidamine – tühistada. See tõkend oleks tulnud tühistada kriminaalasjade ühendamisel, s.o 25. oktoobril 2002. a. 5.2. Tuginedes põhiseaduse § 24 lg-le 5 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 2002. a määrusele nr 3-1-1-121-01 (RT III 2002, 8, 78) asutakse erikaebuses seisukohale, et kuna Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määrus R. L. suhtes valitud tõkendi vahi all pidamine muutmata jätmise kohta on otsustus R. L. vabaduse jätkuva piiramise lubamise kohta uutel asjaoludel, peab isikule ja tema kaitsjale olema tagatud erikaebeõigus. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 6. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 4. detsembri 2002. a kohtumäärusest ei selgu, millistel põhjendustel jõudis kohtukoosseis järeldusele, et tegemist on erikaebusega maakohtu määruse peale, millega keelduti tõkendit muutmast. Nii R. L. kaitsja erikaebuses maakohtule, Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määruses kui ka kaitsja erikaebuses ringkonnakohtule räägitakse tõkendi – vahi all pidamine – tühistamisest. Sama on nentinud ka Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium oma 4. detsembri 2002. a määruse sissejuhatavas osas, kuid resolutiivosas on motiveerimatult asutud seisukohale, et tegemist on kaebusega tõkendi muutmisest keeldumise määruse peale. Olukorda, kus isikult võetakse motiveerimatult õigus oma süüdistusasjas tehtud otsustuse läbivaatamisele kõrgemalseisvas kohtus, hindab Riigikohtu kriminaalkolleegium kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks, mis AKKS § 64 p 1 kohaselt toob kaasa kohtulahendi tühistamise. Seega tuleb kaitsja erikaebus rahuldada osas, millega taotletakse Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2002. a kohtumääruse tühistamist ning erikaebuse saatmist samale kohtule uueks sisuliseks arutamiseks. 7. Puudutamata käsitletava erikaebuse sisulise lahendamise tulemust, peab Riigikohtu kriminaalkolleegium, arvestades püstitatud küsimuste uudsust ning järgides KrMK § 1 p-s 4 sätestatut, vajalikuks juhtida tähelepanu alljärgnevale. 7.1. Kehtiv kriminaalmenetluse seadus ei välista kategooriliselt olukorda, kus ühe isiku süüdistusasju menetletakse erinevate menetlejate poolt mitmes menetluses. Selliste asjade menetlemine erinevate menetlejate poolt on lubatud tõepoolest vaid siis, nagu seda rõhutatakse KrMK § 118 teises lõikes, kui see on hädavajalik ning kui see ei avalda mõju kriminaalasja igakülgsele, täielikule ja objektiivsele uurimisele ja lahendamisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on aga seisukohal, et üheaegselt samas maakonnas uuritavad või kohtus lahendatavad kriminaalasjad tuleb KrMK § 118 lg 1 alusel ühendada ühiseks menetlemiseks, nagu seda tegi Pärnu Maakohus ka käsitletavas süüdistusasjas. 7.2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, mille kohaselt kriminaalasjade ühendamisel oleks erinevate kriminaalasjade registratsiooninumbril ka õiguslik tähendus. Registratsiooninumber on pelgalt asjaajamise kategooria, mis peab kindlustama materjalide registreerimise, nende liikumise jälgimise, säilitamise ja täitma ka muid eesmärke, mis ei ole seotud asja sisulise lahendamise aluseks olevate asjaoludega. Seetõttu ei oma R. L. tõkendi valiku küsimuse otsustamisel vähimatki tähtsust asjaolu, millise numbriga kriminaalasjas milline tõkend valiti. 7.3. KrMK § 66 lg 1 annab selge ning üheselt mõistetava juhise – isiku suhtes võidakse kohaldada ühte järgnevalt ammendavalt loetletud tõkenditest. Kui ühendatakse erinevad kriminaalasjad, kus isiku suhtes on valitud erinevad tõkendid, tuleb lahendada ka küsimus, milline tõkend jääb kehtima ühendatud kriminaalasjas. R. L. asjas seda tehtud ei ole ning kaitsja on sellele õigustatult tähelepanu juhtinud. Riigikohtu kriminaalkolleegium märgib siinkohal, et kautsjon erineb kõikidest teistest tõkendi liikidest selle poolest, et pole otsekohaldatav, vaid temaga võidakse asendada teine tõkend – vahi alla võtmine. Seoses sellega tuleb leida vastus küsimusele, kas kahe kriminaalasja materjalide põhjal esineb küllaldane alus R. L. suhtes ühes kriminaalasjas valitud tõkendi – vahi all pidamine – kohaldamiseks ka ühendatud kriminaalasjas või tuleb see tühistada ning jätta tõkendiks kautsjon, s.o tõkend mis on valitud teises kriminaalasjas ning mida pole menetluse käesolevas järgus vaidlustatud. Vajalik on ka kaaluda, kas R. L. on rikkunud kautsjoni tingimusi. See võimaldab lahendada küsimuse, kas R. L. suhtes tõkendi vahi all pidamine valiku korral tuleb tõkend kautsjon tühistada KrMK § 78 korras, mis tingib kautsjoniks makstud summa viivitamatu tagastamise, või tuleb kohaldada KrMK § 711 lg-s 6 sätestatut. Eeltoodu alusel ning juhindudes AKKS § 72 lg-st 2, § 63 p-st 2, § 64 p-st 1 ja §-st 77, tuleb kaitsja erikaebus rahuldada ning Pärnu Maakohtu 5. novembri 2002. a määruse peale esitatud erikaebus R. L. suhtes saata sisuliseks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumile. Lea KIVI Jüri ILVEST Eerik KERGANDBERG