Vastemõisa Vallavolikogu — Vastemõisa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 14, 392

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22), valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995, 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393) ning Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1993. a määruse nr 174 «Riigilipu kasutamise kord» (1993, 40, 599; 1998, 78, 1294; 1999, 25, 375; 2000, 69, 438), Vastemõisa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Vastemõisa valla põhimäärus uues redaktsioonis. Lisa. 2. Tunnistada kehtetuks Vastemõisa Vallavolikogu 27. jaanuari 2000. a määrus nr 1 ja 15. novembri 2001. a määrus nr 10. Volikogu esimees Andres VINNI Vastemõisa Vallavolikogu 15. jaanuari 2002. a määruse nr 1 lisa VASTEMÕISA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDOSA § 1. Vastemõisa valla põhimäärus (edaspidi põhimäärus) on õigusakt, milles sätestatakse Vastemõisa valla (edaspidi vald) omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, samuti muud küsimused, mida tulenevalt seadusest või muudest õigusaktidest reguleeritakse valla põhimäärusega. II. VALLAVOLIKOGU § 2. Volikogu moodustamine (1) Volikogu on valla esinduskogu, mille valivad valla hääleõiguslikud elanikud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arv määratakse vastavalt seadusele. § 3. Volikogu pädevus (1) Volikogu lahendab ja korraldab seaduses sätestatud ulatuses kõiki kohaliku elu küsimusi. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvad küsimused on sätestatud seaduses. § 4. Volikogu õigusaktid, nende menetlemise, avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord (1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena võtta vastu otsuseid. (2) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu komisjonil, volikogu liikmel, vallavalitsusel, vallavanemal ja valla kodanikel seaduses sätestatud korras. (3) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse vallasekretärile, kes edastab eelnõud vallavalitsusele. (6) Kõik õigusaktide eelnõud, mida pole esitanud vallavalitsus, tuleb saata vallavalitsusele kirjaliku seisukoha saamiseks. (7) Eelnõud pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (8) Mitmele lugemisele pannakse eelnõud, mis käsitlevad: 1) valla eelarvet; 2) valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) arengukava; 4) vallale varaliste kohustuste võtmist; 5) kohalike maksude kehtestamist. (9) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälteenamusega. (10) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (11) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui see on pandud lõplikule hääletamisele. (12) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallamajas asuval stendil hiljemalt seitsmendal päeval pärast nende vastuvõtmist ja tehakse kättesaadavaks vallasekretäri juures. (13) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (14) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisel. (15) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks, kui avaldamise kohustus sätestatakse õigusaktis endas selle vastuvõtmisel. (16) Volikogu õigusaktide täitmise kontrollija on volikogu esimees. § 5. Volikogu istung (1) Volikogu töövorm on istung. (2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kuu kolmandal kolmapäeval, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungite ettevalmistamist korraldab ja istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. (4) Vallavolikogu kokkukutsumisel näidatakse kutses ära istungil arutusele tulevad küsimused. Kutse koos arutusele tulevate volikogu õigusaktide eelnõude ja lisamaterjalidega peab olema volikogu liikmetele saadetud vähemalt neli ööpäeva enne volikogu istungi toimumist. (5) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallasekretäri juures kättesaadaval neli päeva enne volikogu istungit. (6) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku vallavolikogu koosseisu ettepanekul kutsub volikogu esimees või aseesimees kokku erakorralise vallavolikogu istungi ettepaneku tegija poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. (7) Vallavolikogu istungil arutatakse eelnevalt päevakorda lülitatud ja kehtestatud korras ettevalmistatud küsimusi. (8) Volikogu asjaajamise korraldamise ja majandusliku teenindamise tagab vallavalitsus. § 6. Volikogu istungi kodukord (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu istungil arutatakse eelnevalt päevakorras väljakuulutatud ja vallavalitsuse poolt läbivaadatud küsimusi. (3) Volikogu istungi avamisel fikseerib istungi juhataja kohalolevate ja puuduvate volikogu liikmete arvu, nimetab teised istungist osavõtjad ja esitab volikogu päevakorra kinnitamiseks. (4) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavalitsuse liikmed, vallasekretär ja volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (5) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletustulemuse fikseerib istungi juhataja. (6) Küsimuse arutamiseks antakse sõna ettekandjale ja vajadusel kaasettekandjale. (7) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või vallavalitsuse liikmele. (8) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. (9) Õigusakti eelnõu kas võetakse vastu volikogu õigusaktina või lükatakse koos protokollitud parandustega tagasi. Õigusakti vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja. § 7. Volikogu esimehe ülesanded Volikogu esimees: 1) korraldab ja juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) korraldab volikogu istungite protokollimist; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele; 4) esindab Vastemõisa valda vallavolikogu kehtestatud korra alusel. Valla esindamisel peab volikogu esimees tuginema volikogu otsustele. Küsimuste kooskõlastamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda eelläbirääkimiste piires, valmistades ette vastavad materjalid volikogule seisukoha võtmiseks; 5) korraldab ja kontrollib volikogu otsuste täitmist; 6) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest. § 8. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istung protokollitakse. (2) Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungi juhataja ja protokollija nimed; 3) istungist osavõtvate volikogu liikmete, vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (3) Protokollile lisatakse volikogu määruste ja otsuste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. (4) Volikogu istungi protokoll on kõigile kättesaadav seadustes sätestatud ulatuses vallasekretäri juures. § 9. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu liikmed esitavad volikogu esimehe kandidaadid, kes on andnud oma nõusoleku kandideerimiseks. (2) Kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 15-minutilises sõnavõtus kandidaatide esitamise järjekorras. Volikogu liikmed võivad esitada kandidaatidele küsimusi. (3) Volikogu esimees valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. (4) Kui kõik kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele võimalus enesetaanduseks. (5) Kui kandidaate oli ainult kaks ja volikogu esimees ei osutunud valituks esimeses hääletusvoorus või kui ka teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Juba esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. (6) Volikogu esimehel on õigus esitada volikogu esimehe kohalt tagasiastumispalve, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. Tagasiastumispalve tuleb esitada volikogu istungil ning volikogu esimees loetakse tagasiastunuks vastavasisulise volikogu otsuse jõustumisel. (7) Volikogu aseesimehe valimise ja tagasiastumise kohta rakendatakse volikogu esimehe kohta sätestatut. § 10. Volikogu esimehe asendamine (1) Volikogu esimeest asendab volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim kohalolev liige. (2) Volikogu esimeest asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele volikogu dokumentidele alla oma nime, lisades sellele sõnad «volikogu esimehe ülesannetes». § 11. Volikogu komisjonide moodustamine (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Volikogu komisjonid moodustatakse 3–7-liikmelisena. (3) Volikogu komisjonide esimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Komisjoni koosseisu kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. (4) Volikogu komisjonide koosseisude muudatused ja tegevuse ümberkorraldamise kinnitab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul. (5) Volikogu alatiste komisjonide tegevus lõpeb volikogu koosseisu volituste lõppemisega või volikogu otsusel enne tähtaega. Ajutise komisjoni tegevus lõpeb talle antud ülesande täitmisega või vastavalt volikogu otsusele. (6) Volikogu komisjonid moodustatakse volikogu tegevuse kavandamiseks ja korraldamiseks ning volikogu istungitel arutamisele tulevate küsimuste ning volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. § 12. Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord (1) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta; 5) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate küsimuste loetelu kohta; 6) lahendab muid temale volikogu ja volikogu esimehe, tema äraolekul aseesimehe antud ülesandeid. (2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (3) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (4) Komisjoni esimeest asendab vanim kohalolev komisjoni liige, kui komisjoni esimees pole otsustanud teisiti. (5) Komisjoni töövorm on koosolek. (6) Komisjoni koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, volikogu komisjoni esimehe või teda asendava liikme või vähemalt poolte komisjoni liikmete algatusel. (7) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. (8) Komisjonide koosolekud protokollitakse ning protokolle hoitakse vallasekretäri juures, kus need on igaühele kättesaadavad seaduses sätestatud ulatuses. Komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (9) Volikogu istungil esindab komisjoni selle esimees või tema asendaja. (10) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuselt ja valla allasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees. (11) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga ning neid viiakse ellu vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktidega. (12) Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel. § 13. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjon korraldab revideerimise vähemalt üks kord aastas enne eelarve täitmise aruande kinnitamist. (3) Volikogu esimehe või volikogu liikmete või revisjonikomisjoni esimehe või revisjonikomisjoni liikmete algatusel võib revisjonikomisjon viia revideerimisi läbi ka muul ajal. III. VALLAVALITSUS § 14. Vallavanema valimise kord (1) Vallavanema valimiseks tuleb volikogu kokku kutsuda hiljemalt kahe nädala jooksul vallavolikogu uue koosseisu esimese istungi lõppemise päevast arvates. (2) Vallavanema kandidaatide leidmiseks võib korraldada avaliku konkursi. (3) Pärast kandidaatide ülesseadmist võib vallavanema kandidaat esitada oma tegevusprogrammi ja volikogu liikmed võivad esitada küsimusi. (4) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (5) Kui esitatud kandidaadid ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse samal istungil läbi kordushääletamine. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, toimuvad vallavanema valimised uuesti algusest peale. (6) Vallavanema kordusvalimise võib korraldada ka samal volikogu istungil, kui selle poolt hääletab volikogu koosseisu enamus. Vallavanema kandidaadina võib üles seada eelmises hääletusvoorus kandideerinud isiku. (7) Kõik seaduses ja põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 15. Vallavanema ülesanded Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd, vallavalitsuse istungite ettevalmistamist ja vallavalitsuse teenistust; 2) esindab valda vastavalt seadustele kõigis õigustoimingutes ja osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel; 3) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vallavalitsuse liikme kohustustest vabastamiseks; 4) kinnitab valla ametnike ametijuhendid; 5) nimetab ametisse vallavalitsuse teenistuses olevad ametnikud ning sõlmib töölepingud vallavalitsuse teenistuses olevate abiteenistujatega; 6) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtide kandidaadid; 7) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 8) annab vallavalitsuse teenistuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele, korraldustele ja teistele vallavalitsuse dokumentidele ning korraldab nende täitmist; 10) täidab muid talle seaduste ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. § 16. Vallavanema asendamise kord (1) Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. (2) Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse liige vallavanema käskkirja alusel. Kui asendajat ei määrata, asendab vallavanemat vanim vallavalitsuse liige. (3) Vallavanemat asendav isik (v.a abivallavanem) kirjutab õigusaktidele ja muudele vallavalitsuse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad «vallavanema ülesannetes». § 17. Vallavalitsus (1) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja vallavalitsuse liikmed. (2) Vallavalitsuse liikmete arvu ja koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul volikogu poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (3) Vallavalitsus lahendab ja korraldab seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud ulatuses kohaliku elu küsimusi, mis ei ole volikogu ainupädevuses. (4) Vallavalitsuse koosseisu muutmise vajadusel esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse uue liikme kandidaadi, kes kinnitatakse poolthäälteenamusega avalikul hääletamisel. (5) Vallavalitsus astub tagasi: 1) volikogu uue koosseisu esimesel istungil; 2) vallavanema tagasiastumise või tema surma korral. (6) Vältimatu vajaduseta hoidub tagasiastunud vallavalitsus põhimõtteliste või valla eelarvekulusid suurendavate otsuste tegemisest. (7) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (8) Vallavalitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja tema volitused kehtivad kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi vallavalitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest. (9) Vallavalitsuse üksikliige vabastatakse ametist tema isiklikul palvel, vallavanema ettepanekul või volikogu umbusaldusavalduse põhjal. Vallavalitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes edastab selle volikogule otsustamiseks kahe nädala jooksul alates lahkumispalve saamisest. Volikogu peab vallavalitsuse liikme tagasiastumispalve rahuldama ühe kuu jooksul alates tema poolt tagasiastumispalve esitamisest. (10) Kui vallavalitsuse liikmete tagasiastumise või vallavalitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. § 18. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. (2) Vallavalitsuse istungid toimuvad iga kuu teisel kolmapäeval, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse istungid on üldjuhul kinnised. Vallavalitsus võib kuulutada istungi mõnedes istungi päevakorrapunktides avalikuks. (4) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või abivallavanem. (5) Vallavalitsuse istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse poolt istungile kutsutud isikud. (6) Istungi juhataja annab sõna vastava küsimuse ette valmistanud ametnikule. Vallavalitsuse liikmed võivad esitada sõnavõtjale küsimusi. Sõnavõtja või istungi juhataja ettepanekul kantakse sõnavõtu põhiseisukohad istungi protokolli. (7) Vallavalitsus teeb oma otsused asjaomase ametniku või vallavanema ettepanekul. (8) Vallavalitsuse otsused tehakse istungil osalevate vallavalitsuse liikmete poolthäälteenamusega. Hääletamine on avalik. Kui ükski vallavalitsuse liige eriarvamust otsuse kohta ei väljenda ja hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt. (9) Enne hääletamist kordab istungi juhataja kõiki hääletamisele pandavaid ettepanekuid. Esimesena pannakse hääletamisele ettekandja ettepanek. Kui ettepanekud ei ole kõigile üheselt arusaadavad, kordab istungi juhataja ettepanekuid. (10) Vallavalitsuse otsuse vastuvõtmise fikseerib istungi juhataja. § 19. Vallavalitsuse istungi protokoll (1) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokolli kantakse: 1) istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht; 2) istungist osavõtvate vallavalitsuse liikmete ja istungile kutsutud isikute nimed; 3) istungi juhataja ja protokollija nimed; 4) istungi päevakord; 5) arutusel olnud küsimuste kohta vastuvõetud otsused ning otsustajate või küsimused algatajate kirjalikult esitatud eriarvamused; 6) sõnavõtud ja repliigid lisatakse protokolli ainult siis, kui sõnavõtja esitab istungi juhatajale sõnavõtu või repliigi kirjaliku teksti. (2) Vallavalitsuse istungeid protokollib vallasekretär või tema määratud protokollija. Vallavalitsuse istungi protokoll peab vastama seaduses sätestatud nõuetele. (3) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja istungi protokollija. (4) Protokollile lisatakse vallavalitsuse määruste ja korralduste originaaleksemplarid ning muud päevakorra kohta käivad dokumendid. § 20. Vallavalitsuse õigusaktid, nende menetlemise, avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord (1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ning üksikaktidena korraldusi. (2) Ettepanekuid vallavalitsuse õigusaktide eelnõude ja muude küsimuste vallavalitsuse istungi päevakorda võtmiseks on õigus teha: 1) vallavalitsuse liikmel; 2) vallavanemal; 3) vallavalitsuse ametnikul; 4) vallavolikogu ja vallavalitsuse komisjonil; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras; 6) volikogul. (3) Vallavalitsuse istungi päevakorda esitatakse: 1) vallavolikogu määruste ja otsuste eelnõud; 2) vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõud; 3) muud vallavalitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad asjad, mis ei vaja vallavalitsuse õigusakti kehtestamist; 4) informatsioon. (4) Vallavalitsuse istungile esitatavaid materjale valmistavad ette vallavalitsuse ametnikud, vajadusel ka komisjonid. Vallavanema poolt päevakorda esitatavad materjalid vormistab vallasekretär. (5) Komisjonide koostatud ettepanekud ja materjalid esitab vallavalitsusele komisjoni esimees. (6) Isikute, sh äriühingute, mittetulundusühingute, muude asutuste või institutsioonide poolt vallavalitsusele edastatavate ettepanekute esitamise vallavalitsusele otsustab vallavanem. (7) Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtaega. Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest. (8) Vallavalitsuse istungile esitatud materjalid ei kuulu avaldamisele enne vallavalitsuse otsuste vastuvõtmist ja lõplikku vormistamist. (9) Vallavalitsuse määrused avalikustatakse vallavalitsuse stendil pärast akti vastuvõtmist ja vormistamist. Vallavalitsuse korraldused avalikustatakse vallasekretäri juures seadustes sätestatud ulatuses. (10) Vallavalitsuse õigusaktide täitmise kontrollijaks on vallavanem. § 21. Vallavalitsuse komisjonid (1) Vallavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja vallavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi või alatisi komisjone (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni koosseisu ja töökorra kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. Komisjoni esimehe nimetab vallavalitsus oma liikmete hulgast. (3) Komisjoni töökorras sätestatakse komisjoni ülesanded, komisjoni teenindamise ning komisjoni järelduste ja ettepanekute esitamise kord. (4) Komisjoni töövorm on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälteenamusega. Komisjoni otsustused protokollitakse ja vormistatakse kolme tööpäeva jooksul ning neile kirjutavad alla komisjoni esimees ja sekretär. (5) Komisjoni otsustused on soovitusliku iseloomuga vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. (6) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi komisjone, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus oma korraldusega. § 22. Hallatavad asutused ning nende põhimääruste kinnitamise ja muutmise kord (1) Vallavalitsuse hallatavad asutused on põhikool, rahvamaja ja raamatukogu. (2) Hallatava asutuse moodustamise, ümberkorraldamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Asutuse põhimääruse ja selle muutmise kinnitab volikogu. (3) Hallatavate asutuste põhimääruste kinnitamine ja muutmine toimub volikogu õigusaktide, nende menetlemise, avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise korra alusel. (4) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Hallatavad asutused registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 23. Vallasekretär (1) Vallasekretär: 1) kontrollib valla õigusaktide eelnõude vastavust seadustele; 2) koostab vallavalitsuse istungi päevakorra kava ja korraldab istungil arutusele tulevate küsimuste ja õigusaktide eelnõude kättesaadavuse vallavalitsuse liikmetele; 3) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele; 4) korraldab vallavalitsuse ja vallavolikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) hoiab valla vapipitsatit; 7) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) teeb vallavolikogu liikme volituste ennetähtaegsest lõppemisest või volituste peatumisest tulenevaid toiminguid seaduses sätestatud tähtaegadel; 9) täidab teisi talle seaduste või teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui vallavalitsuse määrus või korraldus ei vasta seadustele. Keeldumine peab olema kirjalik ja motiveeritud ja see lisatakse vallavalitsuse istungi protokollile. Kui vallavalitsus jääb endise otsuse juurde, annab vallasekretär oma kaasallkirja. (3) Vallasekretäri asendamist korraldab vallavanem. IV. MAJANDUS JA EELARVE § 24. Kohalikud maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärad kehtestab vallavolikogu seaduse alusel enne valla eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarvega. (2) Seaduse alusel võib vallavolikogu kehtestada koormise füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirja täitmiseks. § 25. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. (2) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta. Detailplaneeringu kehtestab vallavolikogu ja see on aluseks lähiaastate ehitustegevusele. § 26. Valla arengukava (1) Valla arengukava on vallavolikogu poolt kinnitatav dokument, mis sisaldab valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamist ning edasise arengu suundi ja eelistusi. (2) Valla arengukava koostatakse vähemalt kolmeks eelseisvaks aastaks kooskõlas valla arengustrateegiaga. Kui vallal on kolmest aastast pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema kavandatud selleks perioodiks. (3) Järgmise perioodi arengukava või kehtiva arengukava muutmise eelnõu koostab vallavalitsus või volikogu määratud komisjon 1. maiks. (4) Arengukava ja selle muutmise eelnõu tehakse kättesaadavaks kõigile vallaelanikele vallasekretäri juures ja valla ametlikul interneti koduleheküljel. (5) Arengukava või selle muudatused võetakse vastu hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks. (6) Volikogu poolt 1. oktoobriks vastu võetud arengukava muudatused peavad sisaldama investeeringute pingerida järgmiseks eelarveaastaks koos ligikaudsete investeeringute mahtudega, mis on aluseks: 1) valla eelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ning nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele sõltumata nende allikast; laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. § 27. Valla eelarve (1) Eelarve eelnõu koostamiseks esitavad valla hallatavate asutuste juhid vallavalitsusele oma eelarvete projektid koos põhjendustega 15. oktoobriks. (2) Valla eelarve eelnõu koostab vallavalitsus ja esitab selle volikogule 1. detsembriks. (3) Valla eelarve eelnõu avalikustatakse vallasekretäri juures alates 1. detsembrist. (4) Vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved avalikustatakse valla infolehes ja valla ametlikul interneti koduleheküljel. (5) Eelarve täitmise aruande esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt järgmise aasta 31. märtsiks. (6) Eelarve täitmise aruanne avalikustatakse vallasekretäri juures alates 1. aprillist. § 28. Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord Vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra ning tasuta antud riigivara võõrandamise korra sätestab volikogu eraldi määrusega. § 29. Valla välissuhted, suhted sõprusvaldadega ja regionaalne koostöö (1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda kohalikke omavalitsusi ühendavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab vallavolikogu. (3) Vald arendab vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd eelkõige ametlike sõprusvaldade ning koostööpartneritega, otsib ja sõlmib uusi koostöösidemeid valla arengu ja elanike huvides. (4) Valla omavalitsusorganid teevad regionaalpoliitilise arengu huvides koostööd teiste omavalitsusüksuste ja riigiasutustega ning osalevad rahvusvahelistes arenguprogrammides koos teiste riikide omavalitsustega. (5) Valla omavalitsusorganite või nende volitatud esinduste või isikute sõlmitud välislepingud kuuluvad läbivaatamisele ja kinnitamisele vallavolikogus. V. VALLA SÜMBOLID § 29. Valla lipp ja vapp ning nende kasutamise kord (1) Vallal on oma lipp. Ristkülikukujulise lipu vardapoolsest alanurgast lehviva otsa keskpunktini ja ülaservani (2/3 lipu pikkusest) ulatuvad kaldsirged jaotavad lipu kolmeks – valgeks, roheliseks ja mustaks väljaks. Valgel väljal on roheline seitsmeharuline heraldiline okaspuutaim. (2) Vallalipu normaalmõõtmed on 100 × 150 cm. (3) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu või mõne teise riigi või mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadates vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (4) Vertikaalselt heisatud lippude puhul asub vallalipp allpool Eesti riigilipust või teiste riikide lippudest. (5) Vallalippu võib heisata või kasutada ameti- ja eluruumides. Vallaelanikel on õigus heisata koos riigilipuga vallalipp. (6) Kasutamiskõlbmatuks muutunud vallalipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (7) Vallal on oma vapp. Hõbedasel kilbil roheline seitsmeharuline okaspuutaim ja roheline vapitüvi, millel lainelõikeline hõbedane varras. (8) Valla vapi kujutist kasutatakse valla pitsatil, dokumendiplankidel, valla tänukirjal ja teistel ametlikel trükistel ning valla meenetel. (9) Valla lipu ja vapi kujutise kasutamine trükistel tuleb kooskõlastada vallavalitsusega.