Varstu Vallavolikogu — Krabi Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 14, 390

Võttes aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521) § 31 lõike 3, Varstu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Krabi Põhikooli arengukava aastateks 2002–2004 vastavalt lisale. 2. Määrus jõustub 20. detsembril 2002. a. Volikogu esimees Ere PUDERSELL Varstu Vallavolikogu 10. detsembri 2002. a määruse nr 1 lisa KRABI PÕHIKOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2002–2004 I. SISSEJUHATUS Krabi Põhikooli (edaspidi kool) arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. Kooli arengukava lähtub Krabi Põhikooli põhimäärusest ja Varstu valla arengukavast. Kool asub Võrumaal, Varstu vallas Krabi külas. Õpilaskond kujuneb peamiselt koduvalla lastest. Lisaks oma piirkonna lastele õpib meie koolis veel lapsi kogu maakonnast. Kuna koolil on õpilaskodu, saame anda põhiharidust normintellektiga lastele, kelle kodused tingimused ei võimalda täita koolikohustust. Kooli 73-st õpilasest 22 on teistest valdadest. Õpilaste arv on viimastel aastatel suurenenud, kuigi esimesse klassi tulijate arv on vähenenud ja väheneb. II. ÜLDANDMED 2.1. Kooli ajaloost Esimesed teadaolevad andmed koolihariduse andmisest Krabil pärinevad 19. sajandi teisest poolest. Õpetust anti koguni kahes koolihoones: üks Vene Õigeusu lastele, teine Lutheri usu lastele. Esimene nendest asus Kikkamäel, teine Koolitare mäel. Kolmas koolihoone Krabil ehitati 1837. aastal, mis sai juurdeehituse 1937. aasta sügisel. 1917. aastal, seoses nõukogude võimu kehtestamisega Eestis, eraldati kool kirikust ja Krabi Vallavolikogu ühendas mõlemad koolid. Kool muudeti neljaklassiliseks, kus töötas kaks õpetajat. 1924 muudeti kool viieklassiliseks 1926 muudeti kool kuueklassiliseks 1946 muudeti kool seitsmeklassiliseks 1960 muudeti kool kaheksaklassiliseks 1988 muudeti kool üheksaklassiliseks alates 1990. aastast kannab kool põhikooli nime. 1997. a 10. novembril algas õppetöö Krabi uues kaasaegses koolimajas, mis on ehitatud 96 õpilasele ja 1998. a 1. septembril avati võimlakompleks. Koolijuhid: 1930–1944 Jakob Ristsoo 1944–1948 Elli Raidvee 1948–1958 Armin Allas 1958–1964 Kalju Lumi 1964–1984 Hilja Paeglis 1984–1999 Siimo Uibo 1999. a märts– Ale Sprenk Kõige vähem õpilasi oli Krabi koolis 1984/85. õa – 31 õpilast, kõige rohkem õpilasi oli 1973/74. õa – 94 õpilast. 2.2. Kooli hetkeolukord Kool töötab vastvalminud nõuetekohases koolimajas. Koolil on võimla, spordiväljak, arvutiklass, söökla koos köögi ja keldriga. Õpetajate kaader on töökas, vastab kvalifikatsiooninõuetele või jätkab õpetaja hetkel õpinguid. Kool peab andma konkurentsivõimelist haridust ameti- või keskkooli astumiseks ja elus toimetulemiseks. Kasvatustöö oluliseks osaks peame kooliruumide välisilmet, maitsekat kujundust, puhtust ja lillede rohkust. Kooli huvi- ja kasvatustegevus on heal tasemel. Koolis on käivitunud projekt «Sotsiaalprobleemse pere laps tavakoolis» ning kool võtab vastu Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaa sotsiaalprobleemsete perede lapsi. Koolis toimub aastaringselt koolimetskonna töö vastavalt plaanile. Osavõtt noorkotkaste ja kodutütarde organisatsiooni tegevusest on aktiivne ja tulemuslik. Kool pakub kohalikule elanikkonnale võimalust arvutite jms tehnika kasutamiseks, ruume täiskasvanute ringide tööks jne. Kool üürib aastaringselt spordisaali. Suveperioodil üürib kool kõiki kooliruume vastavalt soovile. Kool osutab abi kohaliku kultuuritöö organiseerimisel. Kooli huvi- ja kasvatustegevus aitab õpilasi igakülgselt arendada. 2.3. Andmed koosseisu kohta 1) Pedagoogiline kaader: 1. põhikohaga pedagoogilisi töötajaid on kokku 15. Lisaks õpetajatele töötavad koolis: huvijuht, 4 õpilaskodu kasvatajat 2. kohakaaslastest õpetajaid 3 3. pedagoogiliste töötajate jaotus soo järgi: naisi 12 mehi 6 4. pedagoogilise kaadri jaotus hariduse järgi: kõrgharidusega 7 kesk-eriharidusega 5, nendest M. Mägise omandab kõrgharidust keskharidusega 6, nendest omandavad kõrgharidust U. Konksi, T. Pehlak, T. Romanov 5. pedagoogilise kaadri jaotus vanuse järgi: alla 30-a 1 30–35-a 4 36–40-a 5 41–45-a 3 46–50-a 1 51–55-a 1 üle 55-a 3 6. Majanduspersonal: 3 koristajat 1 remondimees 2 kokka 2) Õpilasorganisatsioonid • Noorkotkad • Kodutütred • Koolimetskond • Noorgiidid 3) Huvitegevus, ringid (seisuga 01.01.2002) Ringi nimi Juhendaja SÕNAKUNST M. Aleksejeva VÕRU KEEL M. Aleksejeva ARVUTI I. Raju KARAKTERTANTS I. Ruitlane-Rüütli SPORT V. Männiste KUNST-KÄSITÖÖ U. Konksi KODUNDUS U. Konksi PUIDUTÖÖ T. Romanov MUDILASKOOR E. Vakk ORKESTER E. Vakk ANSAMBEL E. Vakk SOOME KEEL E. Vakk 4) Traditsioonilised üritused Kooli aastapäeva tähistamine Õpetajate päeva tähistamine Ainepäevad Jõulupeod, jõulunädala üritused Rahvakalendri tähtpäevad Matkapäevad, spordipäevad Kevadpidu Tutipidu Õppeaasta lõpuaktus ja 9. klasside lõpukell 5) Õpilaste arv klassiti 1 kl 5 2 kl 4 3 kl 4 4 kl 6 5 kl 15 6 kl 11 7 kl 12 8 kl 6 9 kl 10 Kokku 73 2.4. Arengukava üldeesmärgid ja kooli prioriteedid Arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Missioon Krabi koolis on õpilaste mitmekülgset ja võimetekohast arengut soodustav õpikeskkond, mis võimaldab omandada konkurentsivõimelist põhiharidust ameti- või keskkooli astumiseks ja elukestvaks õppimiseks ning elus toime tulemiseks. Visioon Kujuneda kooliks, kus on isiksust arendav, koostööd soosiv ja turvaline õpikeskkond, mis kujundab õpilaste õpimotivatsiooni ja võimaldab omandada põhiharidust. III. KOOLIARENDUSE TEGEVUSKAVA 3.1. Hetkeseisust tulenevad arengueeldused Kooli töö on korraldatud vastavalt Eesti Vabariigi seadustele, haridusministri määrustele, Krabi Põhikooli põhimäärusele ja Varstu Vallavolikogu vastuvõetud õigusaktidele. Õppetöös lähtutakse kooli õppekavast, mis on kooskõlas kehtiva riikliku õppekavaga ning üldtööplaanist. * Koolijuht vastab nõutavale kvalifikatsioonile, on lõpetanud juhtimisalase põhikoolituse 16. detsembril 2000. a ning omandab magistrikraadi. Õppealajuhataja korraldab koolielu koostöös direktori ja õpetajatega. Tööjaotus ja vastutus direktori ja õppealajuhataja vahel on selge. * Klassijuhatajatel on üldiselt ülevaade klassi õnnestumistest ja probleemidest. Üldjuhul koordineeritakse klassi õpilaste, õpetajate ja lastevanemate koostegevust. * Kooli töötajad teavad oma ülesandeid, järgivad ametijuhendeid. * Õppenõukogu liikmed on koolis toimuvaga kursis. Õppenõukogu käib koos regulaarselt vastavalt tööplaanile. Koosolekute kohta on vormistatud nõuetekohased protokollid. Õppenõukogu on arutanud ja otsustanud kooli õppekava ja kodukorda puudutavaid küsimusi. * Koolis on sätestatud selged reeglid: kodukord, töökord. * Koolil on olemas oma traditsioonid. Ajaloolist materjali kogub ja säilitab huvijuht. * Õpetajate informeerimine on süsteemne. * Ressursse kasutatakse eesmärgipäraselt, vahendite kasutamist on analüüsinud kooli juhtkond ja hoolekogu. Valla rahalised eraldised on üldiselt rahuldavad. Tunniressursse kasutatakse otstarbekalt ja läbimõeldult. Täienduskoolituse raha kasutamine on seotud koolisiseste vajadustega. * Kooli hoolekogu töötab vastavalt seadustele, käib koos regulaarselt. * Koolil on mõningane ülevaade lastevanemate muredest. Üldiselt toimub info vahetamine lapse käitumise ja edasijõudmise kohta. Lapsevanematele saadetakse regulaarselt hinnetelehti. Vähemalt kord õppeaastas toimub lastevanemate üldkoosolek ja klassikoosolek. Lastevanemate esindajad osalevad aktiivselt kooli hoolekogu töös. * Õpilaste osalusel ja organiseerimisel toimub aktiivne klassiväline töö. * Kooli õppekava on kooskõlas riikliku õppekavaga. Üldine tunnijaotusplaan näitab õppetöö kohustuslikku osa ja diferentseerimise võimalusi. Õppesisu ja õpitulemused on määratud klassiti. Kirja on pandud õppevara, hindamise vormid ja põhimõtted. On koostatud kooli hindamisjuhend. * Kavandatud on vajalike õppematerjalide hankimine. Olemasolevad õppematerjalid ja vahendid võimaldavad õppetööd korraldada. * Õpetamismeetodite valik on mitmekesine. Arvestatakse arengu eripärasid. Töötab parandusõppe rühm. Õpilastele on kõikides ainetes konsultatsioonitunnid. * Tihe koostöö toimub valla sotsiaaltöötajaga, kes püüab lahendada õpilaste sotsiaalseid probleeme, on organiseerinud loenguid narkomaania jms teemadel. * Enamiku õpetajate kvalifikatsioon vastab nõuetele. Omandatakse kõrgharidust või lisaeriala. Osaletakse aktiivselt täienduskoolituses. * Õpilased koostöös õpetajatega osaletavad aktiivselt olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel ning on saavutanud maakonnas auhinnalisi kohti. * Koolil on ülevaade teeninduspiirkonda kuuluvatest koolikohustuslikest lastest ja peetakse nõuetekohast arvestust. Õpilaste puudumiste kohta on täpne arvestus. Vallavalitsus on võimaldanud oma abi koolikohustuse tagamiseks. Kaugemal elavatele lastele on õpilasliin ja teiste valdade lapsed elavad õpilaskodus. * Koolil on nõuetekohane söökla, kus einestavad kõik lapsed. Vallavalitsus katab osa õpilaste toitlustamiskuludest. * Klassiväliseks tööks on olemas vajalikud ringijuhid, ringide avamisel arvestatakse juhendaja olemasolu ja võimalusel õpilaste soove. Töö paindlik korraldus võimaldab õpilastel osaleda erinevates ringides. * Enamus õpetajaid on läbinud koolituse «Arvuti koolis», mis annab võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks. 3.2. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub järgmiste valdkondade arendamise kaudu: I Koolitöö plaanimine II Õpetamine ja õppimine III Koolikohustuse täitmine IV Kooli töökeskkond V Huvitegevus VI Hoolekogu VII Infotehnoloogia VIII Õpilaskodu IX Kutsenõustamine X Traditsioonid XI Avalikud suhted, reklaam XII Sotsiaaltöö I. Koolitöö planeerimine 1. Kujundada sisehindamise süsteem. 2. Tulenevalt õppeaasta õppe-kasvatustöö analüüsist koostada igaks õppeaastaks üldtööplaan. 3. Klassijuhatajate töö planeerimine. 4. Koostada täienduskoolituse plaan. 5. Ainekavade korrigeerimine. II. Õpetamine ja õppimine 1. Kirja panna kooli arusaam õppimisest ja õpetamisest. 2. Koostada ainekavad, milles on läbivate teemade käsitlus klassiti. 3. Korraldada kooli tasemetöid. 4. Arvestada enam õpilaste võimekust. 5. Täiendada õpetajate töökavasid iga õppeaasta algul vastavalt õppeprotsessi muutustele. 6. Kujundada ainealase metoodilise töö süsteemi. 7. Moodustada parandusõppe rühm keskastmes. 8. Täiendada õpilaste õpioskusi. 9. Saavutada maakondlikel olümpiaadidel auhinnalisi kohti. 10. Süstemaatiliselt kontrollida koduseid töid. 11. Arendada suulist eneseväljendusoskust. 12. Analüüsida õppetöö tulemusi ja teha kokkuvõtted õppenõukogus. 13. Saavutada eksami-, üleminekuarvestuste ja tasemetööde tulemuste vastavus veerandi- ja aastahinnetega. 14. Analüüsida eksami- ja tasemetööde tulemusi 15. Tähtsustada kasvatuse osa õppetöös. 16. Täiustada eelkooliõpetust. III. Koolikohustuse täitmine 1. Saavutada seda, et õpilased ei puuduks põhjuseta üksikutest tundidest. 2. Saavutada täielik koolikohustuse täitmine. 3. Teha koostööd sotsiaaltöötajatega, et tagada õpilaskodus elavate laste koolikohustuse täitmine. IV. Kooli töökeskkond 1. Luua töine ja meeskonnatööd valdav kollektiiv. 2. Luua õpilastele meeldiv õpikeskkond. 3. Vältida koolivägivalda. V. Huvitegevus 1. Muretseda vahendeid ringitöö korraldamiseks. 2. Muretseda esinemisriided. 3. Leida vahendeid kultuuriüritustest osavõtuks väljaspool kooli. 4. Leida vahendeid sihipäraseks vaba aja veetmiseks. VI. Hoolekogu 1. Kaasata senisest enam lapsevanemaid kooli probleemide lahendamisel. 2. Kaasata lapsevanemaid kooliarenduslikes projektides. VII. Infotehnoloogia 1. Suurendada internetiühenduse kiirust. 2. Osta videoprojektor. 3. Täiendada tarkvara. VIII. Õpilaskodu 1. Renoveerida kaasaegne ja nõuetekohane õpilaskodu umbes 30 õpilasele. 2. Sisustada õpilaskodu. 3. Täita tekkinud töökohad. IX. Kutsenõustamine 1. Käsitleda õppeaineid seoses elukutsetega. 2. Välja selgitada õpilaste kutsesobivus ja võimekus. 3. Tutvustada edasiõppimisvõimalusi. 4. Tutvustada Võrumaa asutusi. 5. Suunata õpilasi ise infot otsima. X. Avalikud suhted ja reklaam 1. Valmistada kooli kodulehekülg. 2. Tutvustada kooli meedias. 3. Kujundada kooli sümboolikaga esemeid. XI. Sotsiaaltöö 1. Süvendada koostööd kool-sotsiaalamet-politsei-naaberkoolid. 2. Lahendada kiirelt sotsiaalsed probleemid. 3. Korraldada õpilaste psühholoogilis-psühhiaatrilist nõustamist. 3.3. Tegevuskava kolmeks aastaks Jrk nr Tegevus 2002 2003 2004 Fin. Vastutaja 1. Võtta tööle psühholoog 50 000 50 000 OV direktor 2. Võtta tööle logopeed 30 000 30 000 OV direktor 3. Täiustada spordiväljakut 70 000 20 000 10 000 Proj.põhine direktor 4. Sisustada jõusaal 30 000 30 000 Proj.põhine direktor 5. Täiustada õppevahendite baasi 10 000 30 000 50 000 OV + proj.põhine direktor 6. Muretseda vahendeid ringitöö korraldamiseks 5000 8000 10 000 OV + proj.põhine huvijuht 7. Muretseda esinemisriideid 2000 Proj.põhine huvijuht 8. Leida vahendeid kultuuriüritustest osavõtuks väljaspool kooli 3000 6000 6000 OV+ proj.põhine huvijuht 9. Leida vahendeid sihipäraseks vaba aja veetmiseks 5000 5000 5000 OV + proj.põhine huvijuht 10. Arvutipargi täiustamine 50 000 50 000 50 000 OV + proj.põhine infojuht 11. Tarkvara muretsemine 1000 3000 5000 OV + proj.põhine infojuht 12. Videoprojektori muretsemine 80 000 OV infojuht 13. Õpilaskodu renoveerimine 1,4 milj HM direktor 14. Õpilaskodu sisustamine 0,4 milj 10 000 10 000 HM + OV direktor 15. Kooli sümboolikaga esemed 3000 3000 5000 OV + proj.põhine direktor 16. Kodulehekülje valmistamine 4000 huvijuht IV. Arengukava täitmise ja uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal õppenõukogus ja hoolekogus. Arengukava kinnitab Varstu Vallavolikogu.